Majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ muutmise eelnõu

1

11.07.2025

Majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse

alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria

määramise kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määrus nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär

ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“

(edaspidi määrus nr 10) kehtestatakse kemikaaliseaduse § 22 lõike 7 alusel.

Eelnõu väljatöötamine on tingitud C-kategooria ehk ohtliku ettevõtte ebamõistlikult rangest

tuleohtlike veeldatud gaaside alammäära nõudest ja käitamisloa kohustusest. Määruse

rakendamisel on ilmnenud, et tuleohtlike veeldatud gaaside alammäära nõude kohustuslik

rakendamine on koormav, tekitades ettevõtjale põhjendamatut kulu. Määruse muudatuse üks

põhjus on ka Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) 16. detsembril 2024. a Eestile saadetud

põhjendatud arvamus rikkumismenetluses nr 2020/2117, milles komisjon leiab, et Eesti ei ole

nõuetekohaselt üle võtnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL ohtlike

ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja

hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi SEVESO III direktiiv).

Eelnõu eesmärk on vähendada ettevõtja halduskoormust, leevendades C-kategooria ehk ohtliku

ettevõtte kategooria määramise aluseks olevat tuleohtlike veeldatud gaaside alammäära nõuet

ja ühtlustada määruses kasutatavaid termineid, et tagada õigusselgus ja ühetaolisus SEVESO

III direktiiviga.

Peaministri 12. augusti 2024. a korraldusega nr 88 „Ministrite pädevus ministeeriumi

juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ on muudetud ministrite pädevusvaldkondi. Kuna

tööstuse valdkond kuulub majandus- ja tööstusministri vastutusvaldkonda, muudab majandus-

ja taristuministri määrust majandus- ja tööstusminister, mistõttu on majandus- ja taristuministri

määruse nr 10 muutmise määrus majandus- ja tööstusministri määrus.

2. Eelnõu ettevalmistajad

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna tööstusohutuse nõunik Maris Raudsepp (e-post

[email protected], tel 5360 1318). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise analüüsi tegi

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-

post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetas Justiits- ja Digiministeeriumi

õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide (e-post [email protected]).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest punktist.

Määruse lisaga on kehtestatud ohtlike kemikaalide ohukategooriad ning alammäär ja

künniskogus ohtliku ettevõtte kategooria määramiseks. Määruse eesmärk on kehtestada

kindlad ja läbipaistvad kriteeriumid ohtliku ettevõtte või suurõnnetuse ohuga ettevõtte

2

kategooria määramiseks, samuti objektiivselt hinnata, kui suur potentsiaalne oht on seotud

konkreetse ettevõtte tegevusega, arvestades seal käideldavate ohtlike kemikaalide hulka ja

omadusi.

08.05.2024 saadeti eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamisele kemikaaliseaduse

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus1, kus analüüsiti tuleohtlike gaaside käitlemise

nõuete muutmist.

Eelnõu punktiga 1 sõnastatakse määruse nr 10 paragrahvi 2 lõige 6 järgmiselt: „Ohtlik

kemikaal, mis võib kuuluda rohkem kui ühte ohukategooriasse, paigutatakse madalaimat

künniskogust või ohtlikkuse alammäära nõudvasse asjaomasesse tervise-, füüsikalise ja

keskkonnaohu kategooriasse.“

SEVESO III direktiivi I lisa märkuse 6 teises lauses täpsustatakse, et kui ohtlikku ainet saab

klassifitseerida rohkem kui ühte kategooriasse ja kohaldatakse märkust 4, kasutatakse märkuse

4 punktides a, b ja c märgitud iga kategooriarühma jaoks asjaomasele klassifikatsioonile

vastavat väikseimat piirkogust. Komisjon leidis, et Eesti ei ole direktiivi I lisa märkuse 6 teist

lauset õigesti üle võtnud. Selgituseks, et direktiivi I lisa märkuse 6 teine lause on üle võetud

kehtiva määruse nr 10 § 2 lõikega 6 ja sama paragrahvi lõike 7 teise lausega (direktiivi I lisa

märkuse 4 sisu). Direktiivi I lisa märkuse 4 sisu on üle võetud määruse § 2 lõigetega 8–11.

Õigusselguse huvides täiendatakse määruse nr 10 § 2 lõiget 6, et seos määruse § 2 lõigete 6 ja

7 vahel oleks selgem. Samuti on lihtsam aru saada, et nende sätetega on üle võetud direktiivi I

lisa märkuses 6 sätestatud nõue.

Eelnõu punktiga 2 kehtestatakse uus määruse nr 10 lisa, millega suurendatakse C-kategooria

ehk ohtliku ettevõtte kategooria määramise aluseks olevat tuleohtlike veeldatud gaaside

alammäära 5 tonnilt 10 tonnini. Määruse nr 10 lisa tabeli 2 real 18 suurendatakse ohtliku

ettevõtte kategooria määramise aluseks olevat tuleohtlike veeldatud gaaside alammäära 10

tonnini.

Tuleohtlike veeldatud gaasidena kasutatakse Eestis peaasjalikult veeldatud naftagaasi (LPG)

ja veeldatud maagaasi (LNG). Kui A- ja B-kategooria ehk suurõnnetuse ohuga ettevõtete

käitaja nõuded tulenevad SEVESO III direktiivist, siis C-kategooria ehk ohtliku ettevõtte

alammäära nõue on riigisisene ja muutmata kujul eksisteerinud aastakümneid. Tuleohtlike

veeldatud gaaside praegu kehtiv alammäär on 5 tonni, mis tähendab, et sellest kogusest alates

liigitub ettevõte C-kategooria ehk ohtlikuks ettevõtteks ja ettevõtjal tuleb taotleda

käitamisluba. Käitamisluba taotledes peab ettevõtja esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (TTJA) ja Päästeametile (PäA) teabelehe, riskianalüüsi, ohutusaruande ja

ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani ning tasuma riigilõivu 640 eurot.

Sektori huvi on suurendada tuleohtlike veeldatud gaaside käitlemise alammäära kogust 5

tonnilt 10 tonnini, sest viietonniste mahutite soetamine põhjustab ettevõtjale ebamõistlikke

lisakulusid, seab tehnilisi piiranguid ja paneb Eesti ettevõtja ebavõrdsesse olukorda võrreldes

naaberriikidega. Väiksemad mahutid maksavad oma mahutavuse kohta rohkem ja nende

väärtus järelturul on väiksem. Alammäära suurendamine 10 tonnini võimaldab ettevõtjal

mõistlikumalt oma tegevusi planeerida, kulusid optimeerida ja kasutada tööstuses levinud

mahuteid otstarbekamalt, vähendades ettevõtja halduskoormust.

1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/810f8915-6263-4bcb-b229-3534ecb86099 Eelnõude

infosüsteemis toimik nr 24-0479.

3

Suurendades ettevõttele C-kategooria määramise aluseks olevat tuleohtlike veeldatud gaaside

alammäära 10 tonnini, kehtivad gaasipaigaldisele jätkuvalt seadme ohutuse seaduses (SeOS)

sätestatud surveseadme minimaalsed kaugused välistest objektidest, surveseadme

auditikohustus ning tuleohutuse seaduse (TuOS) üldised tuleohutusnõuded. Kuna eelnimetatud

veeldatud gaasi mahutite korral on tegemist auditikohustusliku surveseadme või hoonevälise

auditikohustusliku gaasipaigaldisega, tuleb olenevalt tegevusest esitada kohaliku omavalitsuse

üksusele (KOV) ehitusteatis või ehitusloa taotlus vastavalt ehitusseadustikule (EhS). Seega,

kui ettevõtja täidab SeOS-i, TuOS-i ja EhS-i nõudeid korrektselt, on ohutus piisavalt tagatud

juba nende tegevuste kaudu.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu punkti 1 aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/18/EL ohtlike

ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja

hilisema kehtetuks tunnistamise kohta. Eelnõu punkt 2 pole puutumuses rahvusvahelise õiguse

ja Euroopa Liidu õiguse normidega.

5. Määruse mõjud

Määruse muudatus ei avalda sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, puudub mõju riigi

julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule ning elu- ja looduskeskkonnale.

Määruse muudatusel on teatavad majanduslikud mõjud, mis tulenevad tuleohtlike veeldatud

gaaside alammäära suurendamisest.

Kaasnev mõju:

1. Mõju majandusele

1.1. Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele

Sihtrühm: 26 C-kategooria ehk ohtlikku ettevõtet, kus käideldakse tuleohtlikke veeldatud gaase

214 käitises. Eesti ettevõtjate koguarvuga võrreldes on sihtrühm väike.

2025. aasta maikuu seisuga on Eestis C-kategooria ettevõtteid 26 ja tuleohtlikke veeldatud

gaase käideldakse 214 käitises. Käitistest 84 on mootorikütuse tanklad ning 130 muud

vedelgaasipaigaldisega käitised (nt viljakuivatid). Kui suurendada käitamisloa alammäära 5

tonnilt 10 tonnini, kaob käitamisloa kohustus 143-l juba käitamisloaga käitisel (s.o 60 tanklat

ning 83 vedelgaasipaigaldisega käitist) ehk alles jääks 19 ettevõtet 71 käitisega, kus

käideldakse tuleohtlikke veeldatud gaase üle 10 tonni ja alla 50 tonni (50 tonni on B-kategooria

ehk suurõnnetuse ohuga ettevõtte künniskogus). Muudatusega väheneb kõikide käitamislubade

(A-, B- ja C-kategooria) arvestuses käitiste koguarv 41%.

Kavandatavad muudatused avaldavad majanduslikku mõju peamiselt tuleohtlike veeldatud

gaaside käitlejatest ettevõtjatele. Ettevõtjale kaasnev mõju on positiivne, sest ära jäävad

käitamisloa taotlemise kulud juhul, kui tuleohtlikke veeldatud gaase käideldakse alla 10 tonni.

Tasuma ei pea riigilõivu 640 eurot ega koostama ajamahukat kohustuslikku dokumentatsiooni

(teabeleht, riskianalüüs, ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan ja ohutusaruanne), mille

rahaline kulu võib ulatuda mitme tuhande euroni.

2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

4

Sihtrühm 1: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes väljastab ohtlikele ettevõtetele

kemikaalide käitamise lube ning kooskõlastab kohustuslikke dokumente, milleks on teabeleht,

ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus, riskianalüüs ja ohutusaruanne.

Sihtrühm 2: Päästeamet, kes teeb riiklikku järelevalvet ohtlikus ettevõttes ning kooskõlastab

käitamisloa menetluses kohustuslikke dokumente, milleks on ettevõtte hädaolukorra

lahendamise plaan, riskianalüüs ja ohutusaruanne.

Tuleohtlike veeldatud gaaside alammäära muutmisel ei osale PäA enam alamäärast välja

jäävate planeeringute ja projektide kooskõlastamise faasis kemikaaliseaduse alusel. See

tähendab, et PäA ei kontrolli, kas kavandatav tegevus suurendab suurõnnetuse riski või

õnnetuse tagajärgede raskust ning ühtlasi puudub PäA-l võimalus nõuda ohutuse seisukohalt

olulisi meetmeid.

PäA ei kontrolli alammäära suurendamisel 5-10 tonniseid tuleohtlike veeldatud gaaside

paigaldisi kemikaaliseaduse alusel. Enamasti asuvad need tööstus- ja laohoonete juures, mida

kontrollivad küll erasektor, kuid nende kontroll piirneb hoonete tuleohutusega. Tanklates teeb

PäA jätkuvalt kontrolle lähtuvalt TuOS-ist. TuOS alusel on kehtestatud siseministri määrus

nr 14 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“, millega kehtestatakse

tuleohutusnõuded põlevmaterjali ja ohtliku aine ladustamisele, sealhulgas nõuded

naftasaaduse, põlevkiviõli ja selle saaduse ning biokütuse hoidla, ammoniaagirajatise ning

hapniku hoiukoha kujale. Kemikaali ohutu ladustamine tuleohutuse seisukohast saab edaspidi

kaetud käesoleva määruse nõuetega.

Alammäära suurendamisel ei ole 5-10 tonnised tuleohtlike veeldatud gaaside käitised ohtlikud

ettevõtted, mistõttu ei ole neil enam kemikaaliseaduse alusel nõuet oma töötajaid koolitada

erinevates ohuolukordades hakkama saamiseks. Selle osa katab edaspidi töötervishoiu ja

tööohutuse seadus (TTOS). TTOS § 1 lõige 1 sätestab töötajate tööle esitatavad töötervishoiu

ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna

loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil ning

vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Tööinspektsiooni pädevuses on

järelevalve tegemine töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise üle kemikaali käitlevas

ettevõttes ning ohtliku kemikaali arvestuse pidamise üle.

Kavandatavad muudatused avaldavad mõju TTJA ja PäA töökorraldusele. Tuleohtliku

veeldatud gaasi käitlemisel 5–10 tonnini ei pea ettevõtja enam käitamisluba taotlema ja

kohustuslikke dokumente esitama. Kuna väheneb ettevõtete arv, kes C-kategooria ehk ohtliku

ettevõtte käitamisluba taotlevad, siis väheneb ka järelevalveasutuste töökoormus

käitamislubade ja kohustuslike dokumentide menetlemisel. Muudatus võimaldab

järelevalveasutustel (TTJA ja PäA) edaspidi keskenduda suuremal määral ohtlike ja

suurõnnetuse ohuga ettevõtete järelevalvele.

Sõltumata KemS-i käitamisloa kogusest, kehtivad gaasipaigaldisele jätkuvalt TuOS-i üldised

tuleohutusnõuded, mille täitmist kontrollib PäA riikliku järelevalve kaudu ning töötervishoiu

ja tööohutuse nõuded, mille täitmist kontrollib Tööinspektsioon.

Sihtrühm 3: Kohalikud omavalitsused.

Kavandatavad muudatused avaldavad mõju KOV-i töökorraldusele. Kuna väheneb ettevõtete

hulk, kes käitamisluba taotlevad, siis jääb vähemaks ka käitamisloaga seotud teavitusi KOV-

ile. Olenemata KemS-i käitamisloa kogusest, on EhS-i mõistes tegu auditikohustusliku

5

surveseadme või hoonevälise auditikohustusliku gaasipaigaldisega. See tähendab, et ettevõtja

peab igal juhul esitama kohaliku omavalitsuse üksusele EhSi-kohased dokumendid ja taotlema

ehitusluba.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega lisatulusid riigieelarvesse ei laeku. Väheneb riigieelarvesse laekuvate

tulude arv, sest tuleohtlike veeldatud gaaside käitamisloa alammäära suurendamisel 5 tonnilt

10 tonnini ei pea enam alates 5 tonnist tuleohtlike veeldatud gaaside käitlemisel käitamisluba

taotlema. TTJA ja PäA töökoormus väheneb, kuna käitamisluba taotlevate C-kategooria

ettevõtete arv väheneb. Seetõttu saavad TTJA ja PäA keskenduda edaspidi suurema ohuga

ettevõtete järelevalvele.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Siseministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse andmiseks

Linnade ja Valdade Liidule, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Päästeametile,

Tööinspektsioonile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Gaasiliidule, Eesti Keemiatööstuse

Liidule, Eesti Transpordikütuste Ühingule, Inspecta Estonia OÜ-le ja Tehnoaudit OÜ-le.

EELNÕU

11.07.2025

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse

alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria

määramise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse kemikaaliseaduse § 22 lõike 7 alusel.

Majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruses nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse

alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise

kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Ohtlik kemikaal, mis võib kuuluda rohkem kui ühte ohukategooriasse, paigutatakse

madalaimat künniskogust või ohtlikkuse alammäära nõudvasse asjaomasesse tervise-,

füüsikalise ja keskkonnaohu kategooriasse.“;

2) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo (allkirjastatud digitaalselt)

majandus- ja tööstusminister Ahti Kuningas

kantsler

Lisa Ohtlike kemikaalide ohukategooriad ning alammäär ja künniskogus ohtliku ettevõtte

ohtlikkuse kategooria määramiseks

majandus- ja taristuministri 02.02.2016. a määrus nr 10

„Kemikaali ohtlikkuse alammäära ja ohtliku kemikaali

künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria

määramise kord„ Lisa

(muudetud sõnastuses)

Ohtlike kemikaalide ohukategooriad ning alammäär ja künniskogus

ohtliku ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramiseks

Kui ohtlik kemikaal on tabeli 1 ohukategoorias ning on samuti nimetatud tabelis 2,

kohaldatakse tabelis 2 määratud alammäärasid ja künniskoguseid.

Tabel 1

Ohtlike kemikaalide ohukategooriad

CLP-määruse ohukategooriad

Ohulaused

Alammäär

ohtliku

ettevõtte

määramiseks

(tonnides)

Künniskogus

suurõnnetuse ohuga

ettevõtte

määramiseks

(tonnides)

Veerg 1 – Qa Veerg 2 –

QkB

Veerg 3 –

QkA

H osa – Oht tervisele

H1 – AKUUTNE TOKSILISUS / äge

mürgisus, 1. kategooria, kõik kokkupuuteviisid

H300

H310

H330

0,5

5

20

H2 – AKUUTNE TOKSILISUS

- 2. kategooria, kõik kokkupuuteviisid

- 3. kategooria, kokkupuude sisse-

hingamisel (vaata märkust 1)

H300

H310

H330

H331

2,5

50

200

H3 STOT – TOKSILISUS SIHTORGANI

SUHTES – ÜHEKORDNE KOKKUPUUDE,

STOT SE 1. kategooria

H370

2,5

50

200

H4 – NAHASÖÖVITUS/-ÄRRITUS, 1.

kategooria

H314 100 - -

H5 – RASKE SILMAKAHJUSTUS/

ÄRRITUS, 1. kategooria

H318 1000 - -

P osa – Füüsikaline oht

P1a – PLAHVATUSOHTLIKUD (vaata

märkust 2)

- ebapüsivad plahvatusohtlikud;

- plahvatusohtlikud, allklassid 1.1, 1.2, 1.3, 1.5

või 1.6;

H200

H201

H202

H203

0,5

10

50

- ained või segud, millel määruse (EÜ) nr

440/2008 meetodi A.14 järgi on lõhkeaine

omadused (vaata märkust 3) ja mis ei kuulu

ohuklassidesse „Orgaanilised peroksiidid“ või

„Isereageerivad ained ja segud“

H205

P1b – PLAHVATUSOHTLIKUD (vaata

märkust 2)

Plahvatusohtlikud, allklass 1.4 (vaata märkust

4)

H204

1

50

200

P2 – TULEOHTLIKUD GAASID

Tuleohtlikud gaasid, 1. või 2. kategooria

H220

H221

5 10 50

P3a – TULEOHTLIKUD AEROSOOLID

(vaata märkust 5)

1. või 2. kategooria tuleohtlikud aerosoolid,

mis sisaldavad 1. või 2. kategooria tuleohtlikke

gaase või 1. kategooria tuleohtlikke vedelikke

H222

H223

H229

15 (neto)

150 (neto)

500 (neto)

P3b – TULEOHTLIKUD AEROSOOLID

(vaata märkust 5)

1. või 2. kategooria tuleohtlikud aerosoolid,

mis ei sisalda 1. või 2. kategooria tuleohtlikke

gaase ega 1. kategooria tuleohtlikke vedelikke

(vaata märkust 6)

H222

H223

H229

500 (neto)

5000

(neto)

50 000

(neto)

P4 – OKSÜDEERIVAD GAASID

Oksüdeerivad gaasid, 1. kategooria

H270 10 50 200

P5a – TULEOHTLIKUD VEDELIKUD

- 1. kategooria tuleohtlikud vedelikud;

- 2. või 3. kategooria tuleohtlikud vedelikud,

mida hoitakse nende keemistemperatuurist

kõrgemal temperatuuril;

- muud kuni 60 °C leektäpiga vedelikud,

mida hoitakse nende keemistemperatuurist

kõrgemal temperatuuril (vaata märkust 7)

H224

H225

H226

5

10

50

P5b – TULEOHTLIKUD VEDELIKUD

- 2. või 3. kategooria tuleohtlikud vedelikud,

mille puhul sellised konkreetsed töötlemis-

tingimused nagu kõrge rõhk või kõrge

temperatuur võivad tekitada suurõnnetuse

ohu;

- muud kuni 60 °C leektäpiga vedelikud,

mille puhul sellised konkreetsed töötlemis-

tingimused nagu kõrge rõhk või kõrge

temperatuur võivad tekitada suurõnnetuse

ohu (vaata märkust 7)

H225

H226

10

50

200

P5c – TULEOHTLIKUD VEDELIKUD

2. või 3. kategooria tuleohtlikud vedelikud,

mida ei hõlma P5a ega P5b

H225

H226

500

5000

50000

P6a – ISEREAGEERIVAD AINED JA

SEGUD ning ORGAANILISED

PEROKSIIDID

Isereageerivad ained ja segud, tüüp A või B või

orgaanilised peroksiidid, tüüp A või B

H240

H241

5

10

50

P6b – ISEREAGEERIVAD AINED JA

SEGUD ning ORGAANILISED

PEROKSIIDID

H242

10

50

200

Isereageerivad ained ja segud, tüübid C, D, E

või F või orgaanilised peroksiidid, tüübid C, D,

E või F

P7 – PÜROFOORSED VEDELIKUD JA

TAHKED AINED

Pürofoorsed vedelikud, 1. kategooria

Pürofoorsed tahked ained, 1. kategooria

H250

10

50

200

P8 – OKSÜDEERIVAD VEDELIKUD JA

TAHKED AINED

Oksüdeerivad vedelikud, 1., 2. või 3.

kategooria, või oksüdeerivad tahked ained, 1.,

2. või 3. kategooria

H271

H272

10

50

200

E osa – Keskkonnaoht

E1 – ohtlikud veekeskkonnale, akuutse

toksilisuse/ägeda mürgisuse 1. kategooria või

kroonilise toksilisuse 1. kategooria

H400

H410

10

100

200

E2 – ohtlikud veekeskkonnale, kroonilise

toksilisuse 2. kategooria

H411 50 200 500

O osa – Muud ohud

O1 – ained või segud ohulausega EUH014 EUH014 50 100 500

O2 – ained ja segud, millest kokkupuutel

veega eraldub tuleohtlikke gaase, 1. kategooria

H260 50 100 500

O3 – ained või segud ohulausega EUH029 EUH029 5 50 200

Tabel 2

Ohtlikud ained

Ohtlikud ained

CAS

number

(informa-

tiivne)

Alamäär

ohtliku

ettevõtte

määramiseks

(tonnides)

Künniskogus

suurõnnetuse ohuga

ettevõtte

määramiseks

(tonnides)

Veerg 1 – Qa Veerg 2 –

QkB

Veerg 3 –

QkA

1. Ammooniumnitraat (vaata märkust 8) - 1000 5000 10 000

2. Ammooniumnitraat (vaata märkust 9) - 100 1250 5000

3. Ammooniumnitraat (vaata märkust 10) - 5 350 2500

4. Ammooniumnitraat (vaata märkust 11) - - 10 50

5. Kaaliumnitraat (vaata märkust 12) - 1000 5000 10 000

6. Kaaliumnitraat (vaata märkust 13) - 100 1250 5000

7. Arseenpentoksiid, arseen(V)hape ja/või selle

soolad

1303-28-2 0,1 1 2

8. Arseentrioksiid, arseenis(III)hape ja/või

selle soolad

1327-53-3 - - 0,1

9. Broom 7726-95-6 2 20 100

10. Kloor 7782-50-5 0,5 10 25

11. Nikliühendid sissehingatava pulbri kujul:

nikkelmonooksiid, nikkeldioksiid,

nikkelsulfiid, trinikkeldisulfiid,

dinikkeltrioksiid

- - - 1

12. Etüleenimiin 151-56-4 0,5 10 20

13. Fluor 7782-41-4 0,5 10 20

14. Formaldehüüd (kontsentratsioonis ≥ 90 %) 50-00-0 1 5 50

15. Vesinik 1333-74-0 0,5 5 50

16. Vesinikkloriid (veeldatud gaas) 7647-01-0 2 25 250

17. Pliialküülid - 0,5 5 10

18. Tuleohtlikud veeldatud gaasid: 1. ja 2.

kategooria gaasid (k.a veeldatud naftagaas) ja

maagaas (vaata märkust 14)

- 10 50 200

19. Atsetüleen 74-86-2 1 5 50

20. Etüleenoksiid 75-21-8 0,5 5 50

21. Propüleenoksiid 75-56-9 0,5 5 50

22. Metanool 67-56-1 10 500 5000

23. 4,4′-metüleen bis (2-klooraniliin) ja/või

selle soolad, pulbri kujul

101-14-4 - - 0,01

24. Metüülisotsüanaat 624-83-9 - - 0,15

25. Hapnik 7782-44-7 50 200 2000

26. 2,4-tolueendiisotsüanaat 584-84-9 1 10 100

2,6-tolueendiisotsüanaat 91-08-7

27. Karbonüüldikloriid (fosgeen) 75-44-5 - 0,3 0,75

28. Arsiin (arseentrihüdriid) 7784-42-1 - 0,2 1

29. Fosfiin (fosfortrihüdriid) 7803-51-2 - 0,2 1

30. Vääveldikloriid 10545-99-0 - - 1

31. Vääveltrioksiid 7446-11-9 1 15 75

32. Polüklorodibensofuraanid ja

polüklorodibensodioksiinid (k.a TCDD),

arvutatud TCDD-ekvivalendina (vaata märkust

15)

- - - 0,001

33. Järgmised KANTSEROGEENID või

segud, milles järgmiste kantserogeenide

sisaldus on üle 5 massiprotsendi:

4-aminobifenüül ja/või selle soolad,

bensotrikloriid, bensidiin ja/või selle soolad,

bis-(klorometüül)eeter,

klorometüülmetüüleeter, 1,2-dibromoetaan,

dietüülsulfaat, dimetüülsulfaat,

dimetüülkarbamoüülkloriid, 1,2-dibromo-3-

kloropropaan, 1,2-dimetüülhüdrasiin,

dimetüülnitrosamiin,

heksametüülfosfortriamiid, hüdrasiin, 2-

naftüülamiin ja/või selle soolad, 4-

nitrodifenüül ning 1,3-propaansultoon

- 0,2 0,5 2

34. Naftasaadused ja alternatiivkütused

a) mootoribensiin ja tööstusbensiin,

b) petrooleum (sh reaktiivkütus),

c) gaasiõlid (sh diislikütused, kerged kütteõlid

ja gaasiõli segud),

d) raske kütteõli,

e) alternatiivkütused, mis on sama otstarbega

ning süttivuse ja keskkonnaohtude poolest

sarnaste omadustega kui punktide a–d tooted

- a – 100

(mootori-

bensiin ja

tööstusbensiin)

b kuni e –

1000

2500 25000

35. Veevaba ammoniaak 7664-41-7 1 50 200

36. Boortrifluoriid 7637-07-2 0,5 5 20

37. Vesiniksulfiid 7783-06-4 0,5 5 20

38. Piperidiin 110-89-4 5 50 200

39. Bis(2-dimetüülaminoetüül) (metüül)amiin 3030-47-5 5 50 200

40. 3-(2-etüülheksüüloksü)-propüülamiin 5397-31-9 5 50 200

41. Naatriumhüpokloritit sisaldavad segud

(tingimusel, et segu ei liigitata

naatriumhüpokloriti puudumisel

veekeskkonnale ohtlikusse akuutse toksilisuse

1. kategooriasse [H400]), mis on

klassifitseeritud ohtlikuks veekeskkonnale

akuutse toksilisuse 1. kategooriasse [H400],

sisaldab vähem kui 5% aktiivkloori ega ole

liigitatud mõnda tabelis 1 loetletud

ohukategooriasse

- 10 200 500

42. Propüülamiin (vaata märkust 16) 107-10-8 50 500 2000

43. Tert-butüülakrülaat (vaata märkust 16) 1663-39-4 20 200 500

44. 2-metüül-3-buteennitriil (vaata märkust 16) 16529-56-9 50 500 2000

45.Tetrahüdro-3,5-dimetüül-1,3,5-tiadiasinaan-

2-tioon (dasomet) (vaata märkust 16)

533-74-4 10 100 200

46. Metüülakrülaat (vaata märkust 16) 96-33-3 50 500 2000

47. 3-metüülpüridiin (vaata märkust 16) 108-99-6 50 500 2000

48. 1-bromo-3-kloropropaan (vaata märkust

16)

109-70-6 50 500 2000

Märkused

1. Ohtlik aine, mis klassifitseerub akuutse toksilisuse 3. kategooriasse (kokkupuude suu kaudu,

H301), kuulub ohuklassi „H2 – AKUUTNE TOKSILISUS“ sellistel juhtudel, kui aine ei ole

klassifitseeritav ei akuutselt toksiliseks sissehingamisel ega akuutselt toksiliseks nahaga

kokkupuutel, näiteks põhjusel, et puuduvad andmed sissehingamisel või nahaga kokkupuutel

avalduva toksilisuse kohta.

2. Ohuklass „PLAHVATUSOHTLIKUD“ hõlmab plahvatusohtlikke tooteid (CLP-määruse lisa

I punkt 2.1). Kui plahvatusohtliku aine või segu kogus tootes on teada, arvestatakse selle

kogusega. Kui plahvatusohtliku aine või segu kogus tootes ei ole teada, lähtutakse toote

kogumassist.

3. Aine ja segu plahvatusohtlikkuse katsetamine on vajalik ainult Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning

nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197,

24.07.2012, lk 1–37) I lisa märkuste punktis 9 viidatud juhul. Rohkem juhiseid katsetustest

loobumise kohta on esitatud meetodi A.14 kirjelduses, vaata komisjoni määrust (EÜ) nr

440/2008, millega kehtestatakse katsemeetodid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist,

autoriseerimist ja piiramist (REACH) (ELT L 142, 31.05.2008, lk 1–739).

4. Kui allklassi 1.4 plahvatusohtlik aine pakitakse lahti või pakendatakse ümber,

klassifitseeritakse see ohukategooria P1a alla, kui ei ole näidatud, et oht vastab CLP-määruse

kohaselt endiselt allklassile 1.4.

5. Tuleohtlikke aerosoole klassifitseeritakse vastavalt nõukogu direktiivile 75/324/EMÜ

aerosoole käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 147, 09.06.1975, lk

40–47). Nõukogu direktiivi 75/324/EMÜ kohane eriti tuleohtlik ja tuleohtlik aerosool vastab

CLP-määruse tuleohtlike aerosoolide 1. ja 2. kategooriale.

6. Tabelis 1 nimetatud P3b-ohukategooria kasutamiseks peab olema tõendatud, et

aerosoolimahutis ei ole 1. ja 2. kategooriasse kuuluvat tuleohtlikku gaasi ega 1. kategooriasse

kuuluvat tuleohtlikku vedelikku.

7. Vastavalt CLP-määruse I lisa punktile 2.6.4.5 ei pea vedelikku, mille leektäpp on üle 35 °C,

klassifitseerima 3. kategooriasse direktiivi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2012/18/EL I lisa

märkuste punktis 12 viidatud juhul. Kõrge rõhu või temperatuuri tingimustes see ei kehti ning

siis tuleb kohaldada 3. kategooriat.

8. Tabeli 2 real 1 on ammooniumnitraat (1000/5000/10 000) – väetis, mis on võimeline

iseenesest jätkuvaks lagunemiseks. Sellel real olevaid piirväärtusi kohaldatakse

ammooniumnitraadipõhise kompleksväetise suhtes (sisaldab ammooniumnitraati ning fosfaati

ja/või kaaliumkarbonaati), mis on võimeline iseenesest jätkuvaks lagunemiseks Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL I lisa märkuste punktis 13 viidatud katse kohaselt

ja milles ammooniumnitraadipõhise lämmastiku sisaldus on:

a) vahemikus 15,75i ja 24,5ii massiprotsenti ja mis ei sisalda põlevat või orgaanilist ainet kokku

6 üle 0,4% või mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2003/2003/EÜ väetiste

kohta (ELT L 304, 21.11.2003, lk 1–194) lisa III-2 nõuetele;

b) kuni 15,75 massiprotsenti ja milles põleva aine kogus ei ole piiratud.

9. Tabeli 2 real 2 on ammooniumnitraat (100/1250/5000), mis on väetisena klassifitseeritav.

Sellel real olevaid piirväärtusi kohaldatakse ammooniumnitraadipõhise lihtväetise ning

kompleksväetise suhtes, mis vastab määruse (EÜ) nr 2003/2003 lisa III-2 nõuetele ja mille

ammooniumnitraadipõhise lämmastiku sisaldus on:

a) üle 24,5 massiprotsendi, välja arvatud ammooniumnitraadi segud dolomiidi, lubjakivi või

kaltsiumkarbonaadiga, mille puhtusaste on vähemalt 90%;

b) üle 15,75 massiprotsendi ammooniumnitraadi ja ammooniumsulfaadi segude puhul;

c) üle 28iii massiprotsendi ammooniumnitraadipõhise lihtväetise dolomiidi, lubjakivi ja

kaltsiumkarbonaadi segudes, mille puhtusaste on vähemalt 90%.

10. Tabeli 2 real 3 on tehnilise puhtusastmega ammooniumnitraat (5/350/2500). Selle rea

piirväärtusi kohaldatakse ammooniumnitraadi vesilahuse suhtes, mille ammooniumnitraadi

sisaldus on üle 80 massiprotsendi, ning ammooniumnitraadi ja ammooniumnitraadi segu

suhtes, milles ammooniumnitraadipõhise lämmastiku sisaldus on:

a) vahemikus 24,5–28 massiprotsenti ja mis sisaldab kuni 0,4% põlevaid aineid;

b) üle 28 massiprotsendi ja mis sisaldab kuni 0,2% põlevaid aineid.

11. Tabeli 2 real 4 on ammooniumnitraat (-/10/50) ehk nõuetele mittevastav aine ja väetis, mis

ei läbi detonatsioonitesti. Sellel real olevaid piirväärtusi kohaldatakse järgmistel juhtudel:

a) tootmisprotsessi käigus kõrvaldatud materjal, ammooniumnitraat ja ammooniumnitraadi

segu, ammooniumnitraadipõhine lihtväetis ning märkustes 9 ja 10 osutatud

ammooniumnitraadipõhine kompleksväetis ja väetise segu, mille lõppkasutaja tagastab või on

tagastanud tootjale, saatnud ajutiseks ladustamiseks või ümbertöötlemiskäitisele

ümbertöötlemiseks, korduvkasutamiseks või töötlemiseks ohutuks kasutamiseks, sest need ei

vasta enam märkuste 9 ja 10 nõuetele;

b) märkuse 8 punktis a ja märkuses 9 nimetatud väetise suhtes, mis ei vasta enam määruse (EÜ)

nr 2003/2003 lisa III-2 nõuetele

12. Tabeli 2 real 5 on kaaliumnitraat (1000/5000/10 000). Sellel real olevaid piirväärtusi

kohaldatakse sellise granuleeritud või mikrogranuleeritud kaaliumnitraadipõhise

kompleksväetise suhtes, mille omadused on sama ohtlikud kui puhtal kaaliumnitraadil.

13. Tabeli 2 real 6 on kaaliumnitraat (100/1250/5000). Sellel real olevaid piirväärtusi

kohaldatakse sellise kristallilise kaaliumnitraadipõhise kompleksväetise suhtes, mille

omadused on sama ohtlikud kui puhtal kaaliumnitraadil.

14. Vääristatud biogaasi võib klassifitseerida tabeli 2 rea 18 alla, kui seda on töödeldud

vastavalt puhastatud ja vääristatud biogaasile kohaldatavatele standarditele, millega tagatakse

maagaasile vastav kvaliteet, kaasa arvatud metaanisisaldus, ning kui selle hapnikusisaldus ei

ületa 1%.

15. Polüklorodibensofuraani (CDF) ja polüklorodibensodioksiini (CDD) koguste arvutamiseks

kasutatakse direktiivi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2012/18/EL I lisa märkuste punktis 20

viidatud rahvusvaheliselt tunnustatud toksilisuse ekvivalentkordajaid (TEF):

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) TEF (2005)

Polüklorodibensodioksiinid TEF Polüklorodibensofuraanid TEF

2,3,7,8-TCDD 1 2,3,7,8-TCDF 0,1

1,2,3,7,8-PeCDD 1 2,3,4,7,8-PeCDF 0,3

1,2,3,4,7,8-HxCDD 0,1 1,2,3,7,8-PeCDF 0,03

1,2,3,6,7,8-HxCDD 0,1 1,2,3,4,7,8-HxCDF 0,1

1,2,3,7,8,9-HxCDD 0,1 1,2,3,7,8,9-HxCDF 0,1

1,2,3,4,6,7,8-HpCDD 0,01 1,2,3,6,7,8-HxCDF 0,1

OCDD 0,0003 2,3,4,6,7,8-HxCDF 0,1

1,2,3,4,6,7,8-HpCDF 0,01

1,2,3,4,7,8,9-HpCDF 0,01

OCDF 0,0003

TEF-tabelis kasutatakse erinevate isomeeride kirjeldamiseks järgmisi lühendeid: T = tetra, P = penta, Hx = heksa, Hp = hepta ja O = okta. 16. Kui ohtlik aine kuulub ka tuleohtlike vedelike ohukategooriasse P5a või P5b, siis kohaldatakse madalaimat piirkogust.

i 15,75 massiprotsenti ammooniumnitraadipõhist lämmastikku vastab 45% ammooniumnitraadile. ii 24,5 massiprotsenti ammooniumnitraadipõhist lämmastikku vastab 70% ammooniumnitraadile. iii 28 massiprotsenti ammooniumnitraadipõhist lämmastikku vastab 80% ammooniumnitraadile.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Siseministeerium

Kliimaministeerium

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

21.07.2025 nr 2-2/2739-1

Majandus- ja taristuministri 2. veebruari

2016. a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse

alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus

ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria

määramise kord“ muutmise eelnõu

Saadame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks majandus- ja taristuministri 2. veebruari

2016. a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning

ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ muutmise eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri.

/*Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Päästeamet

Tööinspektsioon

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Gaasiliit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Inspecta Estonia OÜ

Eesti Keemiatööstuse Liit

Tehnoaudit OÜ

Eesti Transpordikütuste Ühing MTÜ

Maris Raudsepp

+372 5360 1318 [email protected]