Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/27 "Sisejulgeolekufondi meetme 3.3 "Kuritegevuse ennetamine ja koolituste kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine" toetuse andmise tingimused" muutmine

KINNITATUD

Siseministri 07.12.2023 käskkirjaga nr 1-3/138 „Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr

1-3/27 "Sisejulgeolekufondi meetme 3.3 "Kuritegevuse ennetamine ja koolituste kaudu

siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine" toetuse andmise tingimused"

muutmine“ LISA 1

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirjaga muudetakse siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirjaga nr 1-3/27 kinnitatud Sisejulgeolekufondi meetme 3.3 "Kuritegevuse ennetamine ja koolituste kaudu siseturvalisuse

valdkonna suutlikkuse suurendamine“ toetuse andmise tingimused " toetuse andmise tingimusi. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi nõunik Ülle Leht ([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega.

II Käskkirja sisu

Sisejulgeolekufondi meetme 3.3 projekti „Kohtuteenistujate ja prokuröride koolitused“ elluviija Justiitsministeeriumi palvel1 laiendame projekti sihtrühma, et viia kokku erinevates valdkondades tegutsevaid spetsialiste ning avada probleemistikku operatiivsel, järelevalve ja

seadusloome tasandil. Lisame koolitatavate hulka Justiitsministeeriumi, Õiguskants le r i Kantselei ning Politsei- ja Piirivalveameti teenistujad. Täpsustame kohtute ja prokuratuur i

töötajate mõistet, mis asendatakse mõistega „teenistujad“, et see hõlmaks nii töötajaid kui ametnikke, sh ka näiteks kohtute ja prokuratuuri teenistujaid, kes osalevad õppereisidel või konverentsidel välisriigis koos kohtunike või prokuröridega eesmärgiga väliskoolitaja tega

koostöökohtade leidmiseks ja sarnaste koolituste korraldamiseks Eestis. Samuti kuuluvad terrorismi ja radikaliseerumise tõkestamist ning rasket ja organiseeritud kuritegevust käsitlevate

koolituste ning õppevisiitide (sh õpikodade) ja väliskoolituste sihtrühma ka teised (lisaks kohtunikele ja prokuröridele) nimetatud valdkondadega seotud teenistujad või spetsialis t id (nt kohtunikuabid, konsultandid, kohtujuristid, nõunikud ning põhjendatud juhtudel ka

koolituste korraldamisega seotud teenistujad). Elluviija peab vajadusel põhjendama ürituste l osalejate kaasamist ning rahastamist projektist.

Täpsustame abikõlblike kulude nimekirja ja lisame abikõlbliku kuluna koolitusvahendid, kuna Euroopa Komisjon on täpsustanud, et Sisejulgeolekufondi mõistes ei loeta koolitusvahende id

seadmeteks.

Toome eraldi välja Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-is 33 võimaluse makse menetlemise peatamiseks

kulude osas, mille abikõlblikkuses ei ole võimalik toodud alustel veenduda.

Täpsustame, et e-toetuse keskkonda koolitatavate andmete sisestamisel tuleb arvestada riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega sätestatud piirangutega.

1 Justiitsministeeriumi 20. oktoobri 2023. a kiri nr 7-6/6926 Siseministeeriumile

2 (2)

Kuna elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ arenguvajadusi ning arvestavad määruse nr 2021/10602 artiklis 9 sätestatud horisontaalse id põhimõtteid, lisatakse elluviijale kohustus kirjeldada lõpparuandes „Eesti 2035“

aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.

Struktuuritoetuse registri põhimääruse § 3 lõike 2 punkti 3 kohaselt on struktuuritoetuse registri osa õige nimetus e-toetuse keskkond.

Kuna ühtekuuluvusfondide huvigrupid palusid täiendada „Põhiõiguste hartaga ja puuetega

inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- lehte“ ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja keskkonnakaitse osas ning võttes arvesse, et eeltingimustega seonduv peab olema riigis kontrollitud ühtemoodi, on kontroll- lehte täiendatud.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele

Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1149.

IV Käskkirja mõju

TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele.

V Käskkirja rakendamine

Käskkiri jõustub allkirjastamisel.

VI Käskkirja kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Kliimaministeerium kooskõlastasid eelnõu

eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu märkusteta ning Justiitsministeerium ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium vaikimisi.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid.

KÄSKKIRI

07.12.2023 nr 1-3/138

Siseministri 14. veebruari 2023. a

käskkirja nr 1-3/27 "Sisejulgeolekufondi

meetme 3.3 "Kuritegevuse ennetamine ja

koolituste kaudu siseturvalisuse valdkonna

suutlikkuse suurendamine" toetuse

andmise tingimused" muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning koosõlas siseministri 14. veebruari 2023. a

käskkirja nr 1-3/27 „Sisejulgeolekufondi meetme 3.3 „Kuritegevuse ennetamine ja koolituste kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine“ toetuse andmise tingimused“ punktiga 11.1.

Muudan siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/27 „Sisejulgeolekufond i

meetme 3.3 „Kuritegevuse ennetamine ja koolituste kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt:

1. Täiendan käskkirja punkti 2.2.2. ja sõnastan selle järgmiselt: „2.2.2 Projekti sihtrühm.

IKT, tehisintellekti ning digitaalsete tõendite ja arvutikuritegevuse alase e-kursuse sihtgrupiks on kohtute ja prokuratuuri töötajad, kelleks on: kohtunikud, kohtunikuabid, kohtujuristid, Riigikohtu nõunikud, prokurörid ja konsultand id.

Koolituste sihtgrupiks on terrorismi ja radikaliseerumise tõkestamise ning raske ja organiseeritud kuritegevuse teemadega seotud kohtute ja prokuratuuri teenistujad (sh põhjendatud juhtudel koolituste korraldamisega seotud teenistujad),

Justiitsministeeriumi, Õiguskantsleri Kantselei ning Politsei- ja Piirivalveameti teenistujad ning põhjendatud juhtudel ka teised terrorismi ja radikaliseerumise

tõkestamise ning raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitlusega seotud spetsialistid. Õppevisiitide ja väliskoolituste sihtrühmaks on terrorismi ja radikaliseerumise tõkestamise ning raske ja organiseeritud kuritegevuse teemadega,

sh inimkaubandusega seotud kohtute ja prokuratuuri teenistujad (sh põhjendatud juhtudel koolituste korraldamisega seotud teenistujad), Justiitsministeeriumi ja

Õiguskantsleri Kantselei teenistujad ning teised terrorismi ja radikaliseerumise ning raske ja organiseeritud kuritegevuse ning inimkaubanduse tõkestamisega seotud spetsialistid (nt politseinikud, tööinspektorid, maksu- ja tolliametnikud,

ohvriabitöötajd).“.

2 (2)

2. Täiendan käskkirja punkti 7.5.3. ja sõnastan selle järgmiselt: „7.5.3. koolitusmaterjalide (sh e-õppematerjalide), koolitusvahendite, metoodikate,

infomaterjalide ja juhiste kulu (sh materjalide ja e-kursuste koostamine,

toimetamine, kujundamine, trükkimine, paljundamine ja tootmine (nt õppevideod)), koolitusmaterjalide koostajate eksperttasud ning neile

ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud (nt subtiitrid videotele);“. 3. Täiendan käskkirja punkti 8.5. lausega: „Kui makse tõendamise aluseks olevates

dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe

esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat.“. 4. Täiendan käskkirja punkti 8.6. lausega: „SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate

dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustus on täitmata, sh

aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata.“.

5. Täiendan käskkirja punkti 9.3.7. ja sõnastan selle järgmiselt: „9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid

koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt maksetaotluse esitamise ajaks arvestades riigisaladuse ja salastatud välisteabe

seadusega sätestatud piiranguid;“.

6. Täiendan käskkirja punkti 10.4. lausega „Lõpparuandes kirjeldab elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.“.

7. Asendan käskkirja punktides 7.5.6., 8.4., 9.3.5., 10.1., 10.2., 10.4., 10.5. ja 10.9. läbiva lt

sõnad „e-toetuste keskkond“ sõnadega „e-toetuse keskkond“. 8. Asendan käskkirja lisa „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga

arvestamise kontroll-leht“ käesoleva käskkirja lisaga.

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.09.2023.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

Lisa 1. Seletuskiri Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht