Leping

1

RAAMLEPING nr 3-9/4197-1

Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemide SKAIS ja STAR majutus- ja administreerimisteenus

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi tellija), registrikood 70009770, aadress Uus-Tatari 25, 10134 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktori ülesannetes äriteenuste osakonna juht Tanel Tera ja

Telia Eesti AS, (edaspidi täitja), registrikood 10234957, aadress Mustamäe tee 3, 15033 Tallinn, keda esindab volikirja alusel IKT müügi osakonna juht Margus Danil,

edaspidi nimetatud ka eraldi pool või koos pooled, sõlmisid raamlepingu (edaspidi nimetatud raamleping ning koos hankelepinguga nimetatud ühiselt ka leping) alljärgnevas:

1. Raamlepingu eesmärk ja ese

1.1. Tellija poolt korraldatud riigihanke „Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemide SKAIS ja STAR majutus- ja administreerimisteenus“ (riigihanke viitenumber 277076) alusel sõlmitud lepingu eesmärk on kokku leppida, kuidas toimub raamlepingu kehtivuse ajal raamlepingu esemeks oleva teenuse ja tööde tellimiseks hankelepingute sõlmimine tellija ning raamlepingu partneri vahel.

1.2. Raamlepingu esemeks on SKAIS1, SKAIS2 ja STAR majutus- ja administreerimisteenuse osutamine (edaspidi teenus) ning sellega seotud lisatööd (edaspidi töö), mida täitja kohustub teostama lähtudes raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingus kokku lepitud tingimustest. Teenuse täpsem kirjeldus, lepingu täitmise tingimused, teenuse tulem ja konkreetsed realiseerimistähtajad on sätestatud tehnilises kirjelduses.

1.3. Raamleping ei kohusta tellijat töid tellima. 1.4. Raamleping jõustub sõlmimise hetkel ja kehtib kuni 48 kuud või kuni poolte poolt

oma kohustuste täitmiseni.

2. Üldtingimused

2.1. Raamlepingu juurde kuuluvateks lahutamatuteks osadeks loetakse kõik lisad ja riigihanke alusdokumendid ning täitja riigihankes esitatud pakkumus ja pooltevahelised kirjalikud teated, mida raamlepingu lisadena eraldi ei allkirjastata.

2.2. Lepingu täitmisel lähtutakse lisaks raamlepingule hankelepingu tingimustest ja selle juurde kuuluvate lahutamatute osade tingimustest. Kui hankelepingu tingimus erineb raamlepingu tingimusest, loetakse ülimuslikuks hankelepingu tingimus.

2.3. Raamlepingu täitmise käigus võib kokku leppida täiendavaid tingimusi, kui need on vajalikud välisvahendite rakendamisest tulenevate nõuete täitmiseks.

2

2.4. Kui hankelepingu alusel teostatavaid töid rahastatakse välisvahenditest, on täitjal kohustus järgida hankelepingus teatavaks tehtud välisvahendite kasutamisest tulenevaid nõudeid, sh kasutada programmi tingimustes nõutud sümboolikat.

2.5. Pooled teevad raamlepingu ja selle alusel sõlmitud hankelepingute täitmiseks ja nende eesmärkide saavutamiseks koostööd. Pooled kohustuvad tegema kõik vajalikud pingutused, et täita hankeleping õigeaegselt ja vastavalt kokkulepetele.

2.6. Pooled võivad kokkuleppel kaasata lepingu täitmise kvaliteedi või teenuse vastuvõtmise hindamiseks mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatu eksperdi või audiitori. Kui tellija hinnang teenuse kvaliteedile või teenuse vastuvõtmisele osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tellija hinnangut kvaliteedile või teenuse vastuvõtmisele, jäävad ekspertiisikulud täitja kanda.

2.7. Kui lepingu täitmisel tekivad täitja ja tellija vahel erimeelsused, lähtutakse hankelepingu eesmärkidest esmalt tellija seisukohalt, võttes arvesse hanke alusdokumentides määratletud eesmärki ja sisu.

2.8. Poolel on õigus teha teisele poolele ettepanekuid lepingu täitmise kvaliteedi tõstmiseks. Kui pool on esitanud teisele poolele lepingu täitmisega seotud küsimuses päringu, on pool kohustatud sellele sisuliselt reageerima (asjakohast tagasisidet andma) võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 3 tööpäeva jooksul, v.a juhul kui pöördumine nõuab täiendavat analüüsi või info süstematiseerimist.

2.9. Pooltel on kohustus osa võtta töökoosolekutest lepingu täitmise käigus tekkinud probleemide lahendamiseks ja infovahetuseks tellija juures kohapeal või virtuaalselt. Töökoosolekutel osalemist tellija ei tasusta, v.a juhul, kui lepingus on kokku lepitud teisiti.

2.10. Lepingu täitmise keel on eesti keel, muuhulgas on see ka lepingu sõlmimise, tellimuste, töökoosolekute jm suhtluse ning teenuse dokumenteerimise keel.

3. Poolte õigused ja kohustused

3.1. Täitja kohustub: 3.1.1. täitma lepingut hankelepingus kokkulepitud tingimustel ja ulatuses, sh

tagama teenuse ja tööde õigeaegse alustamise, teostamise, valmimise ja tellijale üleandmise;

3.1.2. tellima majutuskeskkonnale E-ITS nõuetele vastavuse auditi üks kord kahe aasta jooksul. Auditi tulemused tuleb esitada tellijale;

3.1.3. tagama hankelepingu täitmiseks vajalike ressursside olemasolu, sh tagama lepingu täitmise kõrge professionaalse taseme ning vajaliku tehnoloogia ja metoodikate väga hea tundmise ning osutatud teenuse dokumenteerimise vastavalt tellija suunistele;

3.1.4. tegema koostööd kolmandate osapooltega pidades silmas tellija vajadusi (nt äritellijaga, teiste tellija partneritega jne);

3.1.5. teavitama viivitamatult tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest, mis segavad teenuse osutamist ja tähtaegadest kinnipidamist või püstitatud eesmärgi saavutamist;

3.1.6. andma selgitusi ja konsultatsioone osutatud teenuse kohta;

3

3.1.7. juhinduma tellija suunistest lepingu eesmärkide saavutamisel, pöördudes selleks vajadusel tellija poole;

3.1.8. hankelepingu täitmise käigus tuvastatud vastuolu korral teavitab täitja vastuolu esinemisest tellijale viivitamatult;

3.1.9. kasutama lepingu täitmisel tellija tööajahalduse ja projektijuhtimiskeskkondi, mis on täitjale kättesaadavaks tehtud;

3.1.10. osutama tellijale osutatud teenuse ja tööde osas tuge, sh pakkuma konsultatsiooni kuni garantiiaja lõpuni;

3.1.11. täitma kõiki tellija juures kehtivaid ja õigusaktidest tulenevaid andmekaitsealaseid ja andmete turvalisust puudutavaid eeskirju, kui need on täitjale teatavaks tehtud;

3.1.12. osutama teenust kuni kokku lepitud tulemi üleandmise ja vastuvõtmiseni oma ressursside arvel, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti;

3.1.13. kuutasu põhiselt tellitava teenuse puhul esitama tellijale teenuse osutamise aruande, mis kajastub teenuse üleandmise-vastuvõtmise aruandes (edaspidi aruanne);

3.1.14. töötunni põhiselt tellitava töö puhul esitama tellijale töö teostamise ajaaruandeid, mis kajastuvad töö üleandmise-vastuvõtmise aruandes;

3.1.15. aruandes peavad olema omavahel eraldatud kuupõhiselt tellitud teenus ja töötunni põhiselt tellitud lisatööd;

3.1.16. teostama tööd ja osutama teenuse kvaliteetselt ning vastavalt valdkonna headele tavadele ja praktikale. Tellija eeldab, et täitja on oma valdkonna professionaal, kes saab aru ning võtab teadlikult enda kanda lepingu funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete täidetavuse ja tulemuse saavutatavuse riski. Sellest tulenevalt laieneb täitjale ka selliste tööde tegemise kohustus, mida ei ole lepingus kokku lepitud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad lepinguga seotud tööde hulka. Nimetatud tööde tegemine ei kuulu eraldi tasustamisele ning täitja teostab kirjeldatud tööd lepingu täitmise raames.

3.1.17. teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma mistahes huvist, mis võib põhjustada lepingu täitmisel huvide konflikti tekkimist.

3.2. Täitjal on õigus: 3.2.1. saada lepingu täitmise eest kokkulepitud ulatuses ja korras tasu; 3.2.2. kasutada lepingu täitmisel alltöövõtjaid, kooskõlastades alltöövõtjate

kasutamise eelnevalt tellijaga. Alltöövõtjate tegevuse ja tegevusetuse eest vastutab tellija ees täitja. Oluline on, et majutusteenust tervikuna osutaks üks ettevõte;

3.2.3. anda arve esitamise õiguse üle kolmandale isikule lepingu muudatust sõlmimata, kui ta on tellijale esitanud sellekohase teate.

3.3. Tellija kohustub: 3.3.1. tasuma täitjale lepingu täitmise eest kokkulepitud ulatuses ja korras; 3.3.2. tagama täitjale ligipääsu (sh kaugjuurdepääsu) lepingu täitmiseks olulistele

tellija poolt hallatavatele keskkondadele; 3.3.3. võtma aruandega vastu täitja poolt üle antud puudusteta teenuse tulemi ja

tööd mõistliku aja jooksul või vastavalt kokku lepitud tähtajale; 3.3.4. teavitama täitjale üle antud teenuses esinevatest puudustest ja andma

puuduste kõrvaldamiseks mõistliku täiendava tähtaja, kui tähtaeg ei tulene muudest kokkulepetest;

4

3.3.5. tagama punktis 3.1.3 nimetatud kolmandate osapoolte koostöö lepingu eesmärkide saavutamiseks vajalikus ulatuses.

3.4. Tellijal on õigus: 3.4.1. kontrollida jooksvalt lepingu täitmist ja anda täitjale selleks suuniseid või

nõuda täitjalt sellekohast informatsiooni; 3.4.2. keelduda osaliselt või täielikult tasu maksmisest, kui täitja ei teostanud

nõuetekohaselt teenust kokku lepitud tähtajaks ja täitja poolne rikkumine ei ole objektiivselt põhjendatud (nt on tegemist objektiivse põhjendusega, kui lepingu täitmine on viibinud tellija või kolmanda osapoole tegevuse tõttu);

3.4.3. kaasata lepingu täitmiseks tellija poolel kolmandaid osapooli, nt teisi riigiasutusi. Kolmanda osapoole kaasamine tellija poolt ei ole käsitletav lepingu muutmisena riigihangete seaduse mõttes.

4. Raamlepingu hind

4.1. Raamlepingu kehtivuse ajal on teenuste kuutasu hind käibemaksuta vastavalt pakkumusele:

4.1.1. SKAIS1 5 261,32 (viistuhat kakssada kuuskümmend üks eurot ja kolmkümmend kaks senti) eurot.

4.1.2. SKAIS2 47 342,89 (nelikümmend seitse tuhat kolmsada nelikümmend kaks eurot ja kaheksakümmend üheksa) eurot.

4.1.3. STAR 9 200 (üheksatuhat kakssada) eurot. 4.1.4. Täitjal ei ole lubatud nimetatud hinda tõsta.

4.2. Raamlepingu kehtivuse ajal on ühe töötunni maksimaalne hind käibemaksuta vastavalt pakkumusele 75,00 (seitsekümmend viis) eurot. Täitjal ei ole lubatud nimetatud hinda tõsta.

4.2.1. Pakkumuse koosseisus esitatud ühe töötunni maksumust indekseeritakse esimest korda alates 01.02.2026. Iga kalendriaasta veebruarikuu 1. kuupäeva seisuga toimub ühe töötunni maksumuse indekseerimine järgneva 12 kuu jooksul sõlmitavatele hankelepingutele.1 Indekseerimine toimub tarbijahinnaindeksi alusel, st indekseerimise hetkele eelneva täispika kalendriaasta tarbijahinnaindeksi muudatuse võrra tõuseb või langeb ühe töötunni maksimaalne maksumus. Maksimaalselt võib lepingu koguperioodil indekseerimise tulemusel ühikuhind tõusta 20% esialgu esitatud ühikuhinnast. Negatiivse tarbijahinnaindeksi korral vähendatakse ühe töötunni maksumust vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele, aga mitte väiksemaks, kui lepingu sõlmimisel kokku lepitud ühe töötunni maksumus.

4.3. Raamlepingu perioodil on õigus soetada täiendavalt avariitaaste andmekeskust, mille maksumus ei ole raamlepingu sõlmimiseks läbiviidud hankes fikseeritud, kuivõrd raamlepingu perioodil poolte vahelise koostöö tulemusel selgub konkreetne vajadus ja maht.

4.4. Raamlepingu maht on maksimaalselt 4 056 000,002 eurot käibemaksuta, mis summeeritakse kõikide täitjatega sõlmitud hankelepingute alusel.

1 Kehtivates hankelepingutes ühikuhind ei muutu. 2 Lisatakse sõlmimisel, sisaldab eeldatavat maksumust, 20% indekseerimist ja 30% avariitaaste andmekeskuse võimalikku kulu.

5

4.5. Täitjal on õigus esitada e-arve pärast teenuse ja tööde aruandega vastu võtmist. Arvel tuleb märkida riigihanke nimetus, lepingu osa viitenumber, raamlepingu number, hankelepingu number ning kontaktisiku andmed.

4.6. Arve tasumiseks annab täitja minimaalselt tähtaja 21 kalendripäeva alates arve laekumisest.

5. Täitja meeskond

5.1. Lepingu täitmisel osalevad pakkumuses esitatud meeskonnaliikmed, v.a juhul, kui täitjast mittesõltuval asjaolul ei ole seda võimalik teha ja meeskonnaliige on asendatud tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul uue, hanke tingimustele vastava meeskonnaliikmega.

5.2. Kui ilmneb vajadus vahetada meeskonnaliige, kelle kogemusi hankemenetluse käigus hinnati, asendatakse isik samaväärse meeskonnaliikmega tellija kirjalikku taasesitamist võimaldava nõusoleku saamisel. Kui hankemenetluses ei hinnatud meeskonnaliikmeid, võib meeskonnaliikme asendada isikuga, kes vastab hanke tingimustele, saades selleks tellijalt kirjalikku taasesitamist võimaldava nõusoleku.

5.3. Täitja asendab tellija nõudmisel ja määratud tähtajaks meeskonnaliikme, kui isik osutub tellija põhjendatud arvamuse kohaselt lepingujärgsete ülesannete täitmiseks ebakompetentseks või ebasobivaks või kui tema lepingujärgsete ülesannete täitmine kahjustab pidevalt lepingu täitmist. Täitja kannab kõik asendusega kaasnevad kulud.

5.4. Täitja võib tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul kaasata täiendavaid meeskonnaliikmeid, kui riigihankes pakkumusega esitatud meeskonnaliikmed on tellitud teenuse täitmisega hõivatud. Täiendavalt kaasatud meeskonnaliikmed peavad vastama rollile seatud hanketingimustele.

5.5. Täitja garanteerib riigihankes isikuliselt mitte välja toodud meeskonnaliikmete olemasolu ja vastavuse riigihankes nõutud kvalifikatsioonile/varasemale töökogemusele ning esitab teenuse osutajad nimeliselt lepingu sõlmimisel.

6. Hankelepingute täitmine

6.1. Tööde teostamise ja teenuse osutamise aluseks on sõlmitud hankeleping. Hankeleping loetakse sõlmituks nii tellimuse esitamisel ja tellija poolt pakkumuse aktsepteerimisel kui ka hankelepingu sõlmimisel konkreetsel vormil. Pakkumusena käsitletakse selles alapunktis pakkumuse täiendamist RHS § 30 lg 3 tähenduses.

6.2. Tellimuste esitamiseks ja hankelepingu sõlmimiseks pöördub tellija otse täitja poole, esitades hankelepingu sõlmimise tingimused.

6.3. Tööde teostamine ja teenuse osutamine toimub tellimuses fikseeritud tehnilise kirjelduse alusel, milles on määratud tööde/teenuse sisu ja üle antavad tulemid (edaspidi tulem), võimalusel tööde/teenuse maht, ajalised ja eelarvelised piirangud jm olulised tingimused.

6.4. Tööde/teenuse tellimiseks esitab tellija täitjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tellimuse, välja arvatud jooksva konsultatsiooni vajaduse korral. Tellimus on täitjale esitatav kirjalik pöördumine tööde teostamiseks ja/või

6

teenuse osutamiseks, kas tellimuskirjana, mille järel sõlmitakse hankeleping kindlal vormil või tööde halduskeskkonna (nt Jira) kaudu.

6.5. Tellija annab mõistliku aja pakkumuse esitamiseks, arvestades tellitavate tööde/teenuse keerukust ja pakkumuse esitamiseks vajalikku aega. Pakkumuse esitamisel tuleb järgida kõiki tellimuses esitatud nõudeid.

6.6. Täitja hindab võimalusel tellimuse alusel töö/teenuse mahtu ja esitab tellimuses määratud tähtajaks hinnapakkumuse töö teostamiseks/teenuse osutamiseks ja/või vajadusel muud tellimuses nõutud andmed (pakkumus).

6.7. Kui pakkumus ei vasta tellimuse tingimustele või ei ole muul põhjusel vastuvõetav, lükatakse see tagasi.

6.8. Tellijal on õigus esitatud pakkumus tagasi lükata ja otsustada hankelepingut mitte sõlmida või vastavalt raamlepingule esitatud tellimus kehtetuks tunnistada, kui:

6.8.1. pakkumus ei vasta tingimustele; 6.8.2. tellija vajadus tellimuse täitmiseks kaob või muutub; 6.8.3. ületab eeldatavat maksumust või; 6.8.4. tellija ei saa välisvahenditega seotud hankelepingu sõlmimiseks heakskiitu

täistaotlusele. 6.9. Hankeleping mahuga alates 20 000 eurot käibemaksuta sõlmitakse alati

hankelepingu vormil ja allkirjastatakse poolte poolt. Täitja kohustub edastatud hankelepingu allkirjastama hiljemalt 3 tööpäeva jooksul hankelepingu allkirjastamiseks saatmisest.

6.10. Esimene hankeleping sõlmitakse riigihanke pakkumuses pakutud hinna alusel majutus- ja administreerimisteenuse osutamiseks tellija vajadustest lähtuvalt vähemalt 12 kalendrikuuks.

7. Tulemi üleandmine ja vastuvõtmine

7.1. Täitja annab (sh esimese hankelepingu skoopi kuuluva) omalt poolt allkirjastatud teenuse tulemi aruande üle hiljemalt järgmise kuu 7.ndaks kuupäevaks. Koos teenuse tulemiga antakse üle nõuetekohane dokumentatsioon, intellektuaalomandi õigused ja muu lepingus kokkulepitu.

7.2. Igakuise aruandega antakse üle ka tellitud lisatööde tulem, kui tellimuses ei ole märgitud teist aega.

7.3. Aruanne sisaldab vähemalt: 7.3.1. Loetelu teenusega seotud töödest ja tegevustest; 7.3.2. Süsteemide ressursside näitajad (kuised trendid serverite ja andmebaaside

koormuse, võrguliikluse, vaba kettaruumi ja mälukasutuse kohta); 7.3.3. Monitooringu andmed – katkestuste nimekiri ja kellaajad; 7.3.4. Järgmiseks kuuks planeeritavad mitterutiinsed tegevused (nt süsteemitarkvara

uuendamine); 7.3.5. Vajadusel teeb täitja soovitusi, märkuseid ja ettepanekuid teenuse kvaliteedi

parendamise või vajaliku taseme säilitamiseks vajalike tegevuste kohta; 7.3.6. Ühekordsete, eraldi tellitud tööde kirjeldus sh nendele töödele kulunud aeg.

7.4. Tulemid dokumenteeritakse ning hallatakse tellija dokumendihalduskeskkonnas või muus kokkulepitud kohas.

7.5. Tellija võtab tulemi vastu aruande allkirjastamisega pärast tulemi kvaliteedi kontrollimist.

7

7.6. Tulem loetakse nõuetekohaseks, kui see vastab lepingule ja on aruandega tellija poolt vastu võetud.

7.7. Tellija võib tulemi vastu võtta, kui esineb üksikuid ja tellija jaoks väheolulisi pisivigasid, mis fikseeritakse aruande vastuses. Tellija poolne pisivigadega tulemi vastuvõtmine ei vabasta täitjat kohustusest vead kõrvaldada ning üle anda vigadeta tulem. Tellijal määrab mõistliku tähtaja pisivigade parandamiseks.

7.8. Tellijal on õigus keelduda tulemi vastuvõtmisest kui tulem ei vasta esitatud nõuetele või esineb muid vigu.

7.9. Kui tellija esitab vastuväited tulemile, peab täitja need parandama tellija poolt määratud mõistliku tähtaja jooksul. Kui täitja ei ole tellija antud tähtaja jooksul kõrvaldanud avastatud vigu, võib tellija vead ise parandada või lasta seda teha kolmandatel isikutel ja nõuda täitjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

8. Intellektuaalomand

8.1. Täitja kinnitab lepingu allkirjastamisega, et talle kuuluvad lepingu täitmiseks vajalikud autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on vajalikud lepingu järgsete teenuse osutamiseks ja õiguste loovutamiseks tellijale ning nende suhtes ei ole õigusi ega nõudeid kolmandatel isikutel.

8.2. Tasu intellektuaalse omandi varaliste õiguste loovutamise ja litsentsi andmise eest sisaldub lepingu hinnas.

8.3. Täitja loovutab tellijale lepingu täitmise käigus tellija jaoks loodud dokumendid, mis puutuvad teenuse osutamisse, kõik autori varalised õigused ning annab lihtlitsentsi autori isiklikele õigustele koos all-litsentsi andmise õigusega kogu autoriõiguste kehtivuse ajaks ilma geograafiliste piiranguteta teenuse üleandmise hetkest, loobudes sellega lepingu alusel üle antud originaalteoste osas õiguste kasutamisest.

8.4. Täitja tagab tellijale kõik vajalikud õigused lepingu täitmise käigus loodavate teenuse kontrollimiseks, testimiseks ning süsteemi paigutamiseks ka ajal, mil teenus on vastuvõtutestimiseks üle antud, kuid ei ole veel tellija poolt aruandega vastu võetud.

8.5. Täitja on kohustatud tagama intellektuaalse omandi õiguste (eeskätt autoriõiguste) olemasolu ja kehtivuse, samuti nende ülemineku tellijale viisil, mis võimaldab tellijal lepingu lõppedes üle võtta täitja funktsioonid.

8.6. Täitja kohustub lahendama kõikvõimalikud lepingujärgsete teenusega seotud intellektuaalse omandi õigustest tekkivad vaidlused kolmandate isikute või oma töötajate või koostööpartneritega, v.a. juhul, kui tarkvara või tarkvara osa litsentside soetamise kohustus oli tellijal või kolmandal osapoolel. Juhul, kui eeltoodust tekib tellijale rahaline või muu kohustus või juhul, kui tellija on kohustatud lõpetama lepingu alusel teostatud ja vastuvõetud teenuse kasutamise, on tellijal õigus nõuda täitjalt sellega kaasneva rahalise või muu kohustuse täitmist ja/või samaväärse teenuse tegemist ilma täiendavat tasu nõudmata võimalikult lühikese aja jooksul, hoidudes mistahes viivitustest teenuses.

8.7. Kõik tellijale kaasnevad otsesed ja kaudsed kahjud, mis tulenevad sellest, et kolmandal isikul on või väidetavalt on varalisi või mittevaralisi intellektuaalsest

8

omandist tulenevaid õigusi lepingu alusel üle antavate intellektuaalse omandi objektide suhtes, kannab täitja.

8.8. Selles alapeatükis kirjeldatud õigused ja litsentsid loetakse tellijale lõplikult üle läinuks pärast teenuse vastuvõtmist.

9. Garantii

9.1. Täitja annab lepingu alusel osutatud teenusele ja töödele töövõtugarantii 12 kuud. Garantii hakkab kehtima lepingu lõppemise järel.

9.2. Garantiiga on hõlmatud kõik garantii tähtaja jooksul osutatud teenuse ja/või töö tulemis ilmnevad vead ja mittevastavused kokkulepitule, mis ei ole tekkinud tellija või kolmandate osapoolte tegevuse tagajärjel ning neid on võimalik garantii korras lahendada.

9.3. Täitja kõrvaldab garantii kehtivuse ajal teenuse ja/või töö tulemis avaldunud vead ja mittevastavused tasuta, sealhulgas uuendab või asendab kõik seonduvad dokumendid.

9.4. Täitja on kohustatud garantii korras teostama eelkõige järgmist: 9.4.1. vea ilmnemisel vea otsimine, lokaliseerimine, veaolukorrale lahenduse

leidmine ja vea parandamine; 9.4.2. vea põhjuste analüüs ja ettepanekute tegemine ennetavate meetmete

kasutusele võtuks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 9.4.3. vea parandamisega seoses paigaldamise ja seadistamise tugi ning sellega

seotud konsultatsioonid. 9.5. Tellija määrab võimalusel, milline on vea kriitilisuse aste või kas tegemist on muu

garantiikohustusega hõlmatud puudusega ning võib määrata vea kõrvaldamiseks tähtaja kokkuleppel täitjaga. Tähtaja määramisel lähtutakse vajadusel tehnilises kirjelduses märgitud teenuse tehnilise toe ja teenuse passis märgitud käideldavusnõuetest.

9.6. Kui täitja tõendab, et kõrvaldatud viga ei olnud garantiiga hõlmatud, hüvitab tellija täitja kantud otsesed kulud seoses nimetatud vea kõrvaldamisega. Kulude hüvitamisel võetakse aluseks lepingus, mille raames osutatud teenus on viga ilmnenud, fikseeritud teenuse osutamise ühe töötunni hind.

9.7. Tellija tagab täitjale kaasabi garantiikohustuse alla käivate vigade kõrvaldamisel tellija võimekuse ja võimaluste piires.

9.8. Kui täitja ei suuda vigasid kokkulepitud tähtajaks kõrvaldada, võib tellija nimetatud ise kõrvaldada või korraldada nende kõrvaldamise kolmanda isiku kaasabil, teavitades sellest täitjale. Tellijal on õigus täitjalt nõuda kõigi kulutuste hüvitamist, mis tekkisid seoses eelkirjeldatud viisil vea kõrvaldamisega, kui tegemist oli garantiiga hõlmatud veaga.

10. Vastutus

10.1. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav vääramatu jõu või muu objektiivse asjaolu tõttu. Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib.

10.2. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, mis tuleneb tema poolt hankelepingu täitmisse kaasatud isikute tegevusest.

9

10.3. Pool ei vastuta lepinguliste kohustuste rikkumise eest, mis tulenes teise poole kohustuste rikkumisest või kolmandate isikute tegevusest või tegemata jätmistest. Kui tellija viivitab omapoolsete kohustuste täitmisega ja nende kohustuste mittetähtaegne täitmine ei võimalda täitjal omapoolseid kohustusi tähtaegselt täita, pikendatakse teenuse üleandmise tähtaega vastava aja võrra. Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib.

10.4. Kohustuse rikkumisel on teisel poolel õigus kasutada kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid vastavalt võlaõigusseadusele.

10.5. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud lepingu kogumaksumusega, kuid see piirang ei kehti süülisel rikkumisel, sh süülisel rikkumisel seoses intellektuaalomandiõiguse või andmekaitsealaste kohustustega.

10.6. Tasu maksmisega viivitamisel on täitjal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras konkreetse teenuse eest maksmisele kuuluvast tasust iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise maksimaalne määr on 25% konkreetsete teenuse eest tasumisele kuuluvast kogusummast. Viivise nõue tuleb esitada allkirjastatult.

10.7. Täitja poolse lepinguliste kohustuste rikkumisena käsitletakse eeskätt olukorda, kus üle antud tulem ei vasta osaliselt või täielikult lepingu tingimustele või esineb muid täitja poolseid lepingu rikkumisi.

10.8. Kui täitja rikub lepingulist kohustust, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 200 eurot iga rikkumises oldud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 25% hankelepingu kogumaksumusest. Kui lepingu täitmine on kokku lepitud etappide kaupa, siis mitte rohkem kui 25% etapi kogumaksumusest.

10.9. Juhul kui täitja poolsetest viivitustest tingitult ei ole teenuse tulemi kasutuselevõtt enam realistlik või vajalik, on tellijal õigus hankelepingust taganeda vastavalt võlaõigusseaduse § 116 lõikele 1 ning täitja on kohustatud tegema juba makstud osa eest tellijale tagasimakse.

10.10. Lepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus esitada täitjale leppetrahvi nõue 10 000 eurot iga rikkumise eest. Täitja poolse olulise hankelepingu rikkumise korral ei pea tellija määrama täitjale hankelepingu täitmiseks võlaõigusseaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning tellijal on muu hulgas õigus hankeleping üles öelda või hankelepingust taganeda.

10.11. Oluliseks rikkumiseks loevad pooled lisaks võlaõigusseaduses sätestatule muuhulgas:

10.11.1. mõjuva põhjuseta hankelepingu täitmise katkestamine või täitmisele mitte asumine;

10.11.2. valeinfo esitamine; 10.11.3. hankelepingu täitmiseks vajalike õiguste (sealhulgas load, litsentsid,

intellektuaalse omandi õigused) puudumine; 10.11.4. intellektuaalse omandi õiguste ja nende kasutamise tingimuste rikkumine; 10.11.5. korduv (vähemalt kahel korral) meeskonnaliikme asendamine isikuga, kes ei

vasta kokku lepitud nõuetele või meeskonnaliikme asendamine ilma tellija eelneva vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta;

10.11.6. konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine; 10.11.7. lepingujärgsete kohustuste korduvat (vähemalt kahel korral) täitmata

jätmist;

10

10.11.8. tähtaegselt lepingu täitmata jätmist selliselt, et tehnilises kirjelduses sätestatud eesmärgi täitmine ei ole enam tähtaegselt realistik ja/või täitja poolse tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole võimalik enam kasutada hankelepingu rahastamiseks ettenähtud vahendeid;

10.11.9. lepingujärgsete kohustuste üleandmine kolmandale isikule ilma tellija digiallkirjastatud nõusolekuta.

10.12. Tulemi vastuvõtmine tellija poolt ei vabasta ega vähenda täitja vastutust lepingu rikkumise eest.

10.13. Kui täitja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus täitjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.

10.14. Leppetrahvi nõude kohustub tellija esitama mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 3 kuu jooksul alates päevast, mil tellija sai teadlikuks leppetrahvi nõude aluseks olevast asjaolust. Leppetrahvi nõude vaidlustamine ei vabasta täitjat selle maksmise kohustusest enne vastava kohtuotsuse jõustumist.

10.15. Täitja on kohustatud leppetrahvi tasuma 2 nädala jooksul alates tellija poolt vastava nõude esitamisest, kui leppetrahvi nõudes ei ole määratud teisiti.

10.16. Tellijal on õigus tasaarvestada leppetrahvi summa täitjale lepingu täitmise eest tasumisele kuuluvate maksetega. Tasaarvestamise korral ei rakendata leppetrahvi tasumise kohustust.

11. Konfidentsiaalsuskohustus

11.1. Pooled kohustuvad vastastikku hoidma salajas ja mitte avaldama kolmandatele isikutele ükskõik missugust konfidentsiaalseks peetavat informatsiooni, mis on saadud teiselt poolelt lepingu alusel tellitud teenuse osutamise käigus või muul viisil või juhuslikult.

11.2. Täitja peab võtma kasutusele isikuandmete ja tellija infosüsteemide kaitseks organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid, lähtudes muuhulgas kehtivatest õigusaktidest.

11.3. Kui lepingu täitmise raames osutub vajalikuks isikuandmete töötlemine, lepivad pooled isikuandmete töötlemise tingimused kokku juhindudes isikuandmete kaitse üldmääruse3 artiklis 28 kirjeldatust.

11.4. Konfidentsiaalne informatsioon on igasugune teave (sh ärisaladus, isikuandmed, lepingute andmed, infosüsteemid, turvasüsteemide kirjeldused, riistvara ja tarkvara kirjeldused, pakkumused, kasutatavad tehnoloogiad, spetsifikatsioonid jms), mis on saadud seoses lepingu täitmisega ja mille sattumine kolmandate isikute kätte võib pooltele põhjustada turvariske või majanduslikku kahju või kolmandate isikute (eelkõige tellija klientide) eraelu puutumatuse rikkumist. Kahtluse korral eeldatakse informatsiooni konfidentsiaalsust.

11.5. Konfidentsiaalne informatsioon ei ole teave, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest või mille avalikustamiseks pooled on andnud nõusoleku.

11.6. Täitja ei tohi tegeleda lepingu osas avalike suhetega ning anda teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul.

3 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr (EL) 2016/679.

11

11.7. Pooled võivad edastada konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele isikutele, kes on lepingu täitmisega seotud ja tagavad, et need isikud oleksid konfidentsiaalsuskohustusest teadlikud. Pooled nõuavad nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

11.8. Pooled ei kasuta lepingu täitmisel neile teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni oma huvides ega muul eesmärgil, kui lepingu täitmiseks.

11.9. Täitja on teadlik, et lepingud ja kokkulepped on avalikud, v.a osades, mis on avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel määratud asutusesiseseks kasutamiseks või märgitud täitja poolt ärisaladuseks.

11.10. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral kohustub täitja hüvitama kõik kahjud, mis sellise rikkumise tagajärjel tellijale või kolmandale isikule tekkisid, sõltumata sellest, kas rikkumine pandi toime lepingu kehtivuse ajal või lepinguliste kohustuste lõppemise järgselt.

11.11. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib tähtajatult.

12. Lepingu kehtivus

12.1. Leping jõustub sõlmimisel. 12.2. Hankelepingud tuleb sõlmida raamlepingu kehtivuse ajal, kuid võivad kehtida

kauem. Raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingutele kohalduvad raamlepingu tingimused, olenemata raamlepingu kehtivusest.

12.3. Tellija võib raamlepingu kehtivust pikendada kuni uue raamlepingu ja selle alusel hankelepingu sõlmimiseni.

12.4. Lepingut muudetakse poolte vahelise kirjaliku kokkuleppega lepinguga samas vormis, arvestades riigihangete seaduses toodut.

12.5. Kui mõni lepingu tingimus peaks osutuma osaliselt või täielikult kehtetuks või täitmisele mittepööratavaks, ei mõjuta see teiste lepingu tingimuste kehtivust ning lepingu ülejäänud tingimused jäävad kehtima ja täitmisele pööratavaks. Sel juhul võimalusel asendatakse kehtetu või täitmisele mittepööratav tingimus õiguslikult kehtiva tingimusega, mis on sisult võimalikult lähedane poolte kavatsustele ja kehtetu tingimuse majanduslikule mõjule.

12.6. Täitjal ei ole õigust lepingut või sellest tulenevaid kohustusi üle anda kolmandatele isikutele, välja arvatud riigihangete seaduses ette nähtud alustel. Kolmas isik on mistahes füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole selle lepingu pooleks.

12.7. Tellija võib lepingu igal ajal sõltumata põhjusest lõpetada, teatades sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette 30 päeva. Raamlepingu ülesütlemine ei muuda automaatselt kehtetuks selle alusel varem sõlmitud hankelepinguid.

12.8. Tellijal on õigus leping ühepoolselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda riigihangete ja/ või võlaõigusseaduses sätestatud alustel või kui täitja on oluliselt lepingut rikkunud või juhul, kui täitja:

12.8.1. suhtes on algatatud pankrotimenetlus; 12.8.2. pankrot on välja kuulutatud; 12.8.3. täitja varad arestitakse; 12.8.4. täitja finantsseisund halveneb tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see

muudab lepingu nõuetekohase täitmise vähetõenäoliseks.

12

12.9. Lepingu lõppemisel mistahes alusel ja põhjusel on täitja kohustatud tellijale üle andma kogu teenuse ja tööga seotud informatsiooni ja dokumentatsioon (nii digitaalselt kui paberkandjal, samuti informatsiooni, mida ei ole salvestatud eelnimetatud infokandjatele). Üleantav info ja dokumentatsioon peab olema süstematiseeritud. Täitja on kohustatud andma ammendavad selgitused eelkirjeldatud informatsiooni haldamise ja kasutamise kohta, tehes seda tellija nõudmisel kirjalikult.

13. Teadete edastamine ja kontaktisikud

13.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul e-posti teel, lähtudes kodukorra tingimustest selle olemasolul. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.

13.2. Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peab teade olema edastatud digiallkirjastatult poole allkirjaõigusliku isiku poolt. Informatiivset teadet võib edastada ka telefoni teel. Informatiivseks loetakse teade, millega ei kaasne õiguslikke tagajärgi.

13.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva.

13.4. Tellija kontaktisik(ud) on: Mauno Lindmäe, e-post: [email protected] või tema asendaja;

13.5. Täitja kontaktisik(ud) on: Minni Nool, e-post: [email protected] või tema asendaja; 13.6. Kontaktisikute pädevuses on anda teisele poolele vajaliku informatsiooni ja

juhiseid oma pädevuse piires, anda nõusolek meeskonnaliikme vahetamiseks, kontrollida teostatud lepingu kvaliteeti, anda lepingu ese üle ja võtta vastu ning allkirjastada akt.

13.7. Kontaktisiku muutumisest teavitab pool kirjalikult teist poolt viivitamatult.

14. Lõppsätted

14.1. Raamlepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule.

14.2. Raamlepingule kohaldub Eesti õigus. Kuivõrd tegemist on segatüüpi lepinguga, siis lisaks üldistele lepingulistele õiguskaitsevahenditele tuleb arvestada ka seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida kasutatakse vastavalt rikkumise olemusele kas VÕS peatükk 35 või 36 alusel.

14.3. Raamlepinguga reguleerimata küsimustes või olukorras, kus mõni lepingu säte on vastuolus seadusega, lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest.

15. Lisad (ei allkirjastata)

15.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus; 15.2. Lisa 2 – Isikuandmete töötlemise tingimused; 15.3. Lisa 3 – Hankelepingu projekt; 15.4. Lisa 4 – Pakkumus.

13

16. Poolte allkirjad

Tellija Täitja

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Telia Eesti AS Mustamäe tee 3

15033 Tallinn, ESTONIA Registrikood: 10234957

telia.ee

[email protected] [email protected]

Tallinn 01.11.2023 nr EC.1-2/141 V O L I K I R I Telia Eesti AS (registrikood 10234957, asukoht Mustamäe tee 3, 15033 Tallinn, edaspidi Volitaja) juhatuse esimehe Holger Haljand (isikukood 37807110350) isikus volitab IKT müügi osakonna juhti Margus Danil (isikukood 37110080243) esindama Volitajat kolmandate isikute ees müügiüksuse vastutusalas olevate ülesannete täitmiseks vajalike toimingute ja tehingute tegemisel, sh lepingute sõlmimisel, riigihangete hankemenetluses osalemisel (hankemenetluse toimingute teostamisel) kaasa arvatud pakkumuste, taotluste ja vaidlustuste või vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamisel, hankedokumentides nõutud kinnituste allkirjastamisel ning hankelepingute sõlmimisel, kohustusega järgida seejuures kõiki Volitaja sisemistest kordadest tulenevaid nõudeid ja piiranguid. Käesolev volikiri annab volitatavale õiguse esindada Volitajat Rahandusministeeriumi juures asuva riigihangete vaidlustuskomisjoni ees vaidlustusmenetluses koos kõigi õigustega, mis on riigihangete seaduses ette nähtud taotlejale, pakkujale või vaidlustuse läbivaatamisse kaasatud kolmandale isikule. Volikiri on antud edasivolitamise õiguseta ja kehtib kuni 31.10.2024. (allkirjastatud digitaalselt) Holger Haljand juhatuse esimees