EELNÕU

XX.XX.2025

Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadus

§ 1. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine

Energiamajanduse korralduse seadusestehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse 84. peatükiga järgmises sõnastuses:

„84. peatükk

Alternatiivkütuste laadimis- ja tankimispunktide andmed ja identifitseerimistunnus

§ 3215. Alternatiivkütuste laadimis- ja tankimispunktide andmed

(1) Alternatiivkütuste üldsusele juurdepääsetavate laadimis- ja tankimispunktide käitajad või

käitajate ja omanike vahelise kokkuleppe kohaselt nende punktide omanikud tagavad staatiliste

ja dünaamiliste andmete tasuta kättesaadavuse nende käitatava alternatiivkütuste taristu ja

teenuste kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1804, milles käsitletakse

alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv

2014/94/EL (ELT L 234, 22.09.2023, lk 1–47), artikli 20 lõike 2 kohaselt.

(2) Alternatiivkütuste üldsusele juurdepääsetavate laadimis- ja tankimispunktide käitajad või

käitajate ja omanike vahelise kokkuleppe kohaselt nende punktide omanikud on kohustatud

tegema oma staatilised ja dünaamilised andmed kättesaadavaks riikliku juurdepääsupunkti

kaudu Euroopa Komisjoni rakendusmääruse 2025/655/EL, millega kehtestatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1804 rakenduseeskirjad alternatiivkütuste taristu

andmete kättesaadavuse ja juurdepääsetavusega seotud kirjelduste ja korra kohta (ELT L

2025/655, 3.04.2025, lk 1–16) ja Riigi Infosüsteemi Ameti tehniliste juhendite kohaselt.

(3) Riiklik juurdepääsupunkt on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1804

artikli 2 punkti 38 tähenduses Eesti Teabevärav.

3216. Alternatiivkütuste taristu käitajate ja liikuvusteenuse osutajate

identifitseerimistunnus ja selle taotlemine

(1) Transpordiamet on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1804 artikli 20 lõike

1 tähenduses identifitseerimistunnuste registreerimise organisatsioon, mis annab

laadimispunktide käitajatele ja liikuvusteenuste osutajatele kordumatuid

identifitseerimistunnuseid ja haldab neid.

(2) Transpordiamet on riigisisene kontaktpunkt, mis teeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2023/1804 alusel ja tingimustel identifitseerimistunnuste registreerimisel ja

andmete kogumisel koostööd Euroopa Komisjoni ja muude Euroopa Liidu liikmeriikidega.

(3) Laadimispunktide käitaja ja liikuvusteenuse osutaja esitab alalise kordumatu

identifitseerimistunnuse saamiseks või nõuetele vastava identifitseerimistunnuse

registreerimiseks Transpordiametile elektrooniliselt Transpordiameti kodulehe kaudu

vormikohase taotluse.

(4) Taotlus sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

1) taotleja nimi, asukoht, registrikood, sidevahendite numbrid, veebilehe ja e-posti aadress;

2) operaatori tüüp;

3) riigi tunnus klassifikaatori järgi;

4) soovitud lühend ettevõtte tähistamiseks koodis;

5) registreeringu tüüp.

(5) Transpordiamet avaldab identifitseerimistunnuse taotluse vormi oma veebilehel.

(6) Transpordiamet kontrollib ettevõtte majanduse tegevusala Eesti majanduse tegevusalade

klassifikaatori alusel 15 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Nõuetele vastavuse korral

rahuldab taotluse ja annab alternatiivkütuste üldsusele juurdepääsetavate laadimis- ja

tankimispunktide käitajale ja liikuvusteenuse osutajale alalise kordumatu

identifitseerimistunnuse.

(7) Transpordiamet registreerib ettevõtja kontaktandmed ja identifitseerimistunnuse oma

veebilehel ning ajakohastab neid andmeid vähemalt üks kord aastas.

(8) Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab Transpordiamet tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.“;

2) seadust täiendatakse §-ga 384 järgmises sõnastuses:

„384. Alternatiivkütuste taristu identifitseerimistunnuse väljastamise või registreerimise

taotluse esitamine

Käesoleva seaduse § 3216 lõikes 3 nimetatud taotlus tuleb esitada käesoleva seaduse

jõustumisest arvates ühe kuu jooksul.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, …. ……. 2025

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

Tallinn, …. ……. 2025

XX.XX.2025

Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seaduse eesmärk on tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

2023/18041, milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega

tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/94/EL (edaspidi ka määrus 2023/1804 või

alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu määrus), rakendamine.

Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu reguleeris seni Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv 2014/94/EL. Määrusega 2023/1804 see direktiiv tühistati.

Määruse 2023/1804 eesmärk on tagada tiheda ja laiaulatusliku alternatiivkütuste taristu

võrgustiku kättesaadavus ja kasutatavus kogu Euroopa Liidus (edaspidi EL).

Kõik alternatiivkütust kasutavate sõidukite (sealhulgas laevade ja õhusõidukite) kasutajad

peavad saama kogu ELis vabalt ringi liikuda, mida võimaldavad sellised olulised taristud nagu

kiirteed, sadamad ja lennujaamad. Kuna üha enam võetakse kasutusele ja kasutatakse

taastuvkütuseid ja vähese CO2 heitega kütuseid, tuleb luua laadimis- ja tankimistaristu võrk, et

kõigi transpordiliikide puhul oleks võimalik kasutada ainult vähese heitega ja heiteta sõidukeid.

Sõiduautode turul läheb tarbijate suur hulk üle heiteta sõidukitele alles siis, kui nad on kindlad,

et saavad oma sõidukeid laadida või tankida kõikjal ELis ja sama lihtsalt nagu traditsioonilistel

kütustel töötavaid sõidukeid. Direktiivis 2014/94 alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta

on sätestatud sellise taristu ELis kasutuselevõtu ühiste meetmete raamistik. Selles nõutakse, et

liikmesriigid kehtestaksid riiklikud poliitikaraamistikud, et luua alternatiivkütuste turud ning

tagada asjakohane arv üldkasutatavaid laadimis- ja tankimispunkte, eelkõige selleks, et

võimaldada selliste sõidukite ja laevade vaba piiriülest liiklust üleeuroopalises

transpordivõrgustikus (edaspidi TEN-T võrgus). Kuna liikmesriikidel puudub üksikasjalik ja

siduv metoodika eesmärkide arvutamiseks ja meetmete võtmiseks, on nende ambitsioonikuse

tase eesmärkide seadmisel ja poliitika toetamisel väga erinev. Kogu ELis ei ole olemas

terviklikku ega täielikku alternatiivkütuste taristu võrgustikku. ELis on endiselt takistusi vähese

heitega ja heiteta sõidukitega reisimisele ning alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu liidus

tuleb kiirendada. Liikmesriikide taristu kavandamises ei ole piisavalt ambitsioonikust,

järjepidevust ja sidusust, mis viib ebapiisava, ebaühtlase taristu tekkimiseni. Jätkuvalt on

probleeme füüsiliste ühenduste koostalitlusvõimega, samal ajal on tekkinud uued probleemid

sidestandardite, sealhulgas elektromobiilsuse ökosüsteemi eri osalejate vahelises

andmevahetuses. Lisaks ei ole korraldatud tarbijate läbipaistvat teavitamist ega loodud ühiseid

maksesüsteeme. ELi tasandi tõhusama tegevuseta võib see koostalitlusvõimelise, kergesti

kasutatava laadimis- ja tankimistaristu puudumine tõenäoliselt takistada vähese heitega ja

heiteta sõidukite, laevade ning tulevikus lennukite turu vajalikku kasvu.

Määruse 2023/1804 erieesmärgid on järgmised:

i) tagada minimaalne taristu, toetamaks alternatiivsete kütusega töötavate sõidukite vajalikku

kasutuselevõttu kõigis transpordiliikides ja liikmesriikides, et saavutada ELi kliimaeesmärgid;

ii) tagada taristu täielik koostalitlusvõime;

iii) tagada täielik kasutajateave ja piisavad maksevõimalused.

Määrus 2023/1804 toob kaasa järgmised muudatused võrreldes kehtetuks tunnistatud

direktiiviga 2014/94:

- artiklis 14 sõnastatakse ümber sätted liikmesriikide riiklike poliitikaraamistike kohta;

- artikli 20 lõikes 1 on sätestatud liikmesriikide kohustus määrata identifitseerimistunnuste

registreerimise organisatsioon (edaspidi IDRO), mis annab välja ja haldab kordumatuid

tunnuskoode (edaspidi ID), et 14. aprilliks 2025 identifitseerida vähemalt laadimispunktide

käitajaid ja liikuvusteenuse osutajaid. Artikli 20 lõikes 2 on sätestatud alternatiivkütuste

üldsusele juurdepääsetavate laadimis- või tankimispunktide käitajate/omanike kohustus

teatavate staatiliste ja dünaamiliste andmetüüpide ja ligipääsu puudutavate andmete,

sealhulgas kordumatute IDde tasuta kättesaadavuse tagamise kohta.

Määruse 2023/1804 rakendamiseks tuleb määrata pädev asutus. Eelnõus nimetatakse

Transpordiamet (edaspidi ka TRAM) alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu määruse

tähenduses IDROks, mis annab välja ja haldab kordumatuid identifitseerimistunnuseid, et

identifitseerida laadimispunktide käitajaid ja liikuvusteenuse osutajaid. IDRO asutusena saab

TRAMist ka piiriülene kontaktpunkt Euroopa Komisjonile (edaspidi EK) ja teiste liikmesriikide

IDROdele alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu määruse kohaldamisega seotud küsimuste

lahendamiseks ja piiriüleseks koostööks Transpordiameti põhimääruse § 4 lõike 1 punkti 7 alusel.

Määruse 2023/1804 artikli 20 lõikes 2 osutatud andmed peab määruse järgi tegema

kättesaadavaks riiklike juurdepääsupunktide kaudu kõigile andmekasutajatele. Eestis tagab

määrusega 2023/1804 sätestatud riikliku juurdepääsupunkti ülesande täitmise Eesti Teabevärav

(edaspidi ET).

1.2.Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja investeeringute

osakonna peaspetsialist Anastasija Moskvitšjova (5885 1057,

[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegid õigusosakonna

nõunikud Käthlin Oeselg ([email protected]) ja Džein Aunre

([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetuse tegi Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse

talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ja sellega tagatakse eelkõige kooskõla

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 2023/1804. Kuigi tegemist on otsekohalduva

määrusega, sisaldab see nõudeid riigisiseste mehhanismide loomiseks, et määrust terviklikult

rakendada.

Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

Eelnõukohase seadusega muudetakse energiamajanduse korralduse seaduse (EnKS)

redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 10.10.2024, 6.

Eelnõukohase seadusega ei muudeta konstitutsioonilisi seadusi.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus põhiseaduse § 73

kohaselt.

Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud

põhimõtete ja normide, Eesti suhtes jõustunud välislepingute ning Euroopa Liidu õigusega.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõukohase seaduse eesmärk on tagada alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu määruse

rakendamine.

ELi määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides (Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 288 lõige 2). Euroopa Kohus on märkinud, et liikmesriigi poolt ELi

määruse ülevõtmine selle sätete riigisisesesse õigusesse ümberkirjutamise abil ei ole lubatav

(vt EK 7. veebruari 1973. a otsus asjas C-39/72 komisjon vs. Itaalia, p 17; 2. veebruari 1977. a

otsus asjas C-50/76 Amsterdam Bulb BV vs. Produktschap voor Siergewassen, p 7). Mõnel

juhul võib olla määruse rakendamiseks vaja võtta vastu riigisiseseid õigusakte, et määrata

kindlaks ELi õigust kohaldavad liikmesriigi institutsioonid, liikmesriigi õigusega sobivad

sanktsioonid ELi määrusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest jms. Sellisel juhul ei

tohi ELi määrust rakendav liikmesriigi õigus olla ELi õigusega vastuolus ja riigisisese õigusakti

sisu peab vastama ELi määruses sätestatud volitusnormi ulatusele (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 5-23-2 11(15) 5. oktoobri 2006. a otsus asjas nr 3-3-1-33-06, punkt 15).1

Kokkulepe alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu määruses võeti vastu 02.06.2022 Euroopa

Liidu Nõukogus. Euroopa Parlament võttis oma positsiooni 19.10.2022. Seejärel algasid

triloogid. 11.07.2023 võttis Euroopa Parlament vastu 1. lugemise tulemused (st kinnitati

triloogidel saadud kokkulepe); Coreper I poolt sai kokkulepe heaks kiidetud I-punktina

19.7.2023, mis kinnitati siis A-punktina 25.07.2023 AGRIFISH nõukogus.

Määruse ettepaneku mõjuhinnang2 avaldati 14.07.2021. Eesti seisukohad algatuse „Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja

millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/94/EL

(COM(2021) 559)“ kohta on seletuskirja lisas 2.

Kokkuvõtlikult toetas Eesti määruse 2023/1804 eelnõu ja selle eesmärke. Seejuures aga

rõhutati, et peetakse oluliseks vältida halduskoormuse suurendamist määruse nõuete

rakendamisel.

Määruse 2023/1804 rakendamiseks tuleb liikmesriigil:

1 RK 5-23-2 p 67. 2 Commission staff working document. Impact assessment accompanying the Proposal for a Regulation of the

European Parliament and of the Counsil on the deployment of alternative fuels infrastructure, and repealing

Directive 2014/94/EU of the European Parliament and of the Council.

1. Määrata pädev asutus, et anda välja liikuvusteenuse osutajatele ja laadimispunktide

käitajatele unikaalseid IDsid koos riigikoodiga, mis Eesti puhul on EE. Eelmainitud

kordumatuid IDsid on vaja eelkõige liikuvusteenuse osutajate ja laadimispunktide käitajate

tuvastamiseks rahvusvaheliseks arveldamiseks ja andmevahetuseks. Lisaks annab IDRO

väljastatud kordumatu identifitseerimistunnus võimaluse teha tõhusamat järelevalvet riikliku

juurdepääsupunkti kaudu andmete esitamise üle.

2. Luua riiklik juurdepääsupunkt, millest saab ühtne andmetele juurdepääsu punkt. Iga

laadimispunkti käitaja ja liikuvusteenuse osutaja on kohustatud looma ühtsete tehniliste nõuete

järgi rakendusliidese, et liidestada ennast riikliku juurdepääsupunktiga ning võimaldada tasuta

ja piirmaatut juurdepääsu staatilistele ja dünaamilistele andmetele.

Väljatöötamiskavatsust ei koostatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180

„Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 alusel. ELis

peeti avalik konsultatsioon3 kestusega 2020. aasta detsembrist kuni 2021. aasta veebruarini.

Konsulteeriti peamiste sidusrühmade seas korraldatud sihtuuringute ning suunatud intervjuude

ja teabenõuete üle, et täita konkreetseid teabenõudeid, eelkõige selleks, et välja töötada

metoodika, mille abil määrata kindlaks piisava taristu kasutuselevõtt ja toetada võimalike

poliitikameetmete mõju hindamist.

Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu määruse ettepaneku juurde kuuluv mõjuhinnang2

vastab HÕNTE § 1 lõikes 1 esitatud põhimõtetele.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb ühest paragrahvist, mis sisaldab energiamajanduse korralduse seaduses

tehtavaid muudatusi.

3.1 . Energiamajanduse korralduse seaduse muudatused

Muudatused on esitatud kahe punktiga.

Punktiga 1 täiendatakse EnKSi peatükiga 84 „Alternatiivkütuste laadimis- ja tankimispunktide

andmed ja identifitseerimistunnus“ alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu määruse

2023/1804rakendamiseks.

Peatüki 84 § 3215 „Alternatiivkütuste laadimis- ja tankimispunktide andmed“ lõikes 1

sätestatakse alternatiivkütuste üldsusele juurdepääsetavate laadimis- ja tankimispunktide

käitajatele kohustus teha kättesaadavaks enda käitatava alternatiivkütuste taristu ja teenuste

kohta staatilised ja dünaamilised andmed alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu määruse

artikli 20 lõike 2 kohaselt.

Lõikega 2 täpsustatakse, et lõikes 1 sätestatud staatilised ja dünaamilised andmed tehakse

kättesaadavaks riikliku juurdepääsupunkti kaudu. Andmed tehakse kättesaadavaks Euroopa

Komisjoni rakendusmääruse 2025/655/EL nõuete ning Riigi Infosüsteemi Ameti tehniliste

juhendite kohaselt.

3 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12251-Low-emission-vehicles-

improving-the-EUs-refuelling-recharging-infrastructure_en.

Lõikes 3 nimetatakse Eesti Teabevärav (edaspidi ET) Eesti riiklikuks juurdepääsupunktiks

alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu määruse mõistes. ENKSi § 3216 lõikes 1 nimetatud

andmed tuleb kättesaadavaks teha kõigile andmekasutajatele avatud, mittediskrimineerival

viisil ja masinloetaval kujul.

Lõikes 3sätestatakse, et ETga liidestamiseks ning selle kaudu andmete kättesaadavaks

tegemisel peab kõigepealt taotlema alalise kordumatu identifitseerimistunnuse või

registreerima olemasoleva identifitseerimistunnuse. Identifitseerimistunnus peab vastama

ühtlustatud nõuetele4. Identifitseerimistunnuse taotlemine ja TRAMi poolt väljastamine on

tasuta teenus.

Peatüki 84 § 3216 „Alternatiivkütuste taristu käitajate ja liikuvusteenuse osutajate

identifitseerimistunnus ja selle taotlemine“ lõikes 1 nimetatakse TRAM

identifitseerimistunnuste registreerimise organisatsiooniks alternatiivkütuste taristu

kasutuselevõtu määruse mõistes. TRAM annab välja ja haldab kordumatuid

identifitseerimistunnuseid, et identifitseerida laadimispunktide käitajaid ja liikuvusteenuse

osutajaid.

Lõikes 2 täpsustatakse, et TRAM on Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikide IDRO asutuste

jaoks ühtne kontaktpunkt kõigi IDRO ülesannete täitmisega kaasnevate küsimuste

lahendamisel ja piiriülese koostöö tegemisel Transpordiameti põhimääruse § 4 lõike 1 punkti 7

kohaselt.

Lõikes 3 sätestatakse, et alternatiivkütuste üldsusele juurdepääsetavate laadimis- ja

tankimispunktide käitajatel ja liikuvusteenuse osutajatel tuleb taotleda alalist kordumatut

identifitseerimistunnust või registreerida olemasolev nõuetele vastav identifitseerimistunnus,

täites selleks Transpordiameti kodulehel oleva taotlusvormi.

Lõikes 4 on välja toodud taotluse andmete loetelu.

Lõikes 5 sätestatakse, et Transpordiamet avaldab ID taotluse vormi oma ametlikul veebilehel.

Lõikes 6 sätestatakse eespool kirjeldatud taotluse menetlemise tähtaeg. Transpordiamet

menetleb esitatud taotlust dokumendihaldussüsteemis, hindab ettevõtte majanduse tegevusala

EMTAK koodi alusel 15 tööpäeva jooksul taotluse esitamise kuupäevast. Ettevõte teeb IDRO

ID kättesaadavaks ETs ning see annab talle eelmise paragrahvi lõike 2 kohase õiguse teha

staatilised ja dünaamilised andmed kättesaadavaks ET vahendusel. ET asjakohased arendustööd

lõpetatakse 2025. aasta lõpuks. Pärast taotluse kontrolli ning asjakohasel juhul väljastab

Transpordiamet ettevõttele alalise kordumatu IDRO identifitseerimistunnuse või registreerib

olemasoleva nõuetele vastava identifitseerimistunnuse ning avaldab selle oma kodulehel.

Lõikes 7 täpsustatakse ettevõtja kontaktandmete ja identifitseerimistunnuse avalikustamise

tingimusi ning eelmainitud andmete ajakohastamise tihedust.

Lõikes 8 selgitatakse, et nõuetele mittevastava taotluse kättesaamisel annab Transpordiamet

ettevõttele lisatähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

4 November 2023, IDACS. IDRR – Emobility ID Format and Syntax.

Punktiga 2 täiendatakse ENKSi §-ga 384 „Alternatiivkütuste taristu identifitseerimistunnuse

väljastamise või registreerimise taotluse esitamine“, milles sätestatakse alalise kordumatu

identifitseerimistunnuse taotlemise või olemasoleva nõuetele vastava identifitseerimistunnuse

registreerimise tähtaeg. Üks kuu on mõistlik tähtaeg Transpordiameti ettevalmistatud lühikese

taotluse täitmiseks ja esitamiseks. Enamikul selle valdkonna ettevõtetest on tänapäeval nõuetele

vastav identifitseerimistunnus juba olemas, mistõttu tuleb sellest ainult teavitada

Transpordiametit, et see oleks ametlikult registreeritud. Teistel tuleb aga taotleda endale uus

nõuetele vastav identifitseerimistunnus, vajaduse korral võib ettevõte soovitud unikaalsest

lühendist teada anda.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõukohases seaduses sätestatakse energiamajanduse korralduse seaduses kaks uut terminit

– identifitseerimistunnuste registreerimise organisatsioon (§ 3216 lg 1) ja riiklik

juurdepääsupunkt (§ 3216 lg 3). Uute terminite kasutuselevõtt on tingitud alternatiivkütuste

taristu määruse ülevõtmisest.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu koostamise vajadus tuleneb Euroopa Liidu alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu

määrusest. Määrus on otsekohalduv, kuid selle rakendamiseks on vaja viia riigisisene õigus

sellega kooskõlla, sealhulgas määrata identifitseerimistunnuste registreerimise organisatsioon

riigi tasandil. Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu määrust hakati kohaldama 13. aprillil

2024. aastal.

6. Seaduse mõjud

Mõjude hindamisel lähtuti mõjude hindamise metoodika dokumendist3, mis on koostatud

Justiits- ja Digiministeeriumi ja Riigikantselei koostöös ning Justiits- ja Digiministeeriumis

välja töötatud mõjude määramise kontrollküsimustikust4.

6.1. Demograafiline mõju

Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu määruse eesmärk on tagada tiheda ja laialt levinud

alternatiivkütuste taristu võrgustiku kättesaadavus ja kasutatavus kogu Euroopa Liidus. Kõik

alternatiivkütustega sõidukite kasutajad peavad saama hõlpsalt Euroopa Liidus liikuda, kuna

seda võimaldab põhitaristu, nagu maanteed, sadamad ja lennujaamad, ning neil on täielik

ülevaade taristust Eesti Teabeväravas avaldatud andmete põhjal.

Tänapäeval ei vasta üldsusele juurdepääsetav alternatiivkütuste taristu kasutajate vajadustele

täies mahus. Tarbijate sagedane mure on, et teel ei pruugi olla võimalik sobivat tankimis- või

laadimispunkti leida. Teenusepakkujate informatsioon on kihistunud ning puudub ühtne

lähenemine andmete jagamiseks. Euroopa Komisjon jõudis mõjuhinnangu dokumendis

järeldusele, et piisavale ja asjakohasele tarbijateabele juurdepääsu tagamisel on endiselt

puudujääke. Tarbijatel ei ole võimalik piisavalt lihtsalt leida, kus, kuidas ja mis hinnaga saavad

nad oma alternatiivkütustel toimivaid sõidukeid laadida või tankida, eriti reisides piiriüleselt

Euroopa Liidus. Komisjoni tehtud analüüsis5 märkis 80% osalejatest, et neil esineb sageli

probleeme alternatiivkütuste taristu leidmisega. Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu

määrusele eelnenud Euroopa Liidu direktiiv 2014/945 sisaldas nõuet, mille kohaselt taristu

käitajad peavad jagama teavet alternatiivkütuste tankimis- ja laadimispunktide geograafilise

asukoha kohta, kuid selles ei ole kehtestatud nõudeid andmete kvaliteedile ega täpsustatud, kus

see teave peab olema kuvatud. Seetõttu ning vaatamata veebiplatvormide ja digitaalsete

rakenduste suurenevale kättesaadavusele puudub endiselt avatud andmekogu, mis annaks

kasutajatele reaalajas teavet eelkõige alternatiivkütuste taristu kohta.

Kõik eespool nimetatud probleemid teevad alternatiivkütusega sõidukiga reisimise kogu

Euroopa Liidus keeruliseks. Negatiivsed kasutajakogemused sunnivad tarbijaid loobuma

alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite ostust ning seeläbi tekitavad takistusi alternatiivkütuste

kasutuselevõtul. Lisaks võib selline turu killustatus kahjustada konkurentsi, tuua kaasa

suuremaid kulusid turuosalistele ja raskendada uuenduslike teenuste arendamist. Need

probleemid mõjutavad lõpuks tarbijaid, taristuteenuste pakkujaid ja üksusi, mis tegutsevad

tarbijatele taristuandmete edastamise turul.

6.2. Mõju majandusele

6.2.1. Mõju ettevõtlusele

Muudatuse sihtrühmas on alternatiivkütuste üldsusele juurdepääsetavate laadimis- ja

tankimispunktide käitajad ja liikuvusteenuse osutajad ning muudatusel on otsene majanduslik

mõju nendele.

Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu määrus nõuab, et laadimispunktide operaatorid

avalikustaksid avaliku laadimisteenuse kogu hinnateabe kergesti ja selgelt võrreldavalt,

läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt. Euroopa Komisjon tegi avalikul konsultatsioonil

selgeks, et kasutajatel on tihti piiratud teave hinna kohta, mida nad lõpuks laadimise eest

maksma peavad. Vaid 31% osalejatest pidas end hästi informeerituks, teiste arvamusel ei ole

laadimispunktides hinnad piisavalt selgelt kuvatud ning vahel tuleb ette olukordi, kus need pole

kättesaadavad ka ettevõtete pakutavate rakenduste kaudu. Eksisteerivad erinevad

hinnakomponendid, millest kujuneb lõpphind tarbijale, sealhulgas võimalikud varjatud tasud,

mis ilmnevad vaid arveldamise etapis (näiteks rändlustasu, lepingutasu või ajatariif, mis on iga

ettevõtte puhul erinev ning mida lisatakse lõpphinnale alates konkreetsest ajahetkest pärast

laadimise alustamist). Sõltuvalt laadija asukohast võivad laadimistariifid olla kas soodsamad

või kallimad. See põhjustab lõppkasutajatele raskusi hindade võrdlemisel. Alternatiivkütuste

taristu hindade läbipaistmatus ei võimalda tarbijatel teha teadlikke ja piisavalt kaalutud

valikuid. Samal ajal kahjustab kirjeldatud probleem ka konkurentsi alternatiivkütuste turul, sest

konkurents on tänapäeval vaid rakenduspõhine.

Teabe ebapiisavus või filtreeritud teave alternatiivkütuste taristu asukohtade, kättesaadavuse ja

hindade kohta takistab konkurentsivõimelise alternatiivkütuste teenuste turu arengut. Ainult

täieliku eelteabe abil erinevate laadimis- ja tankimisvõimaluste kohta saavad tarbijad kindlaks

teha oma vajadustele kõige paremini vastava laadimis- või tankimispunkti, mis omakorda

võimaldab ettevõtjatel areneda konkurentsivõimelisemaks alternatiivkütuste turul.

5 14.07.2021. Impact Assessment. Commission staff working document. Impact assessment accompanying

proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on the deployment of alternative fuels

infrastructure, and repealing Directive 2014/94/EU of the European Parliament and of the Council.

Sekkumiseta jäävad need probleemid ja piirangud suure tõenäosusega püsima ning

alternatiivkütuseid tarbivate sõidukite kasutuselevõtu kiire arenguga ei kaasne vajaliku

alternatiivkütuste taristu tõhusat ja järjekindlat kasutuselevõttu kogu Euroopa Liidus.

Seadusemuudatusega tekib eelmainitud ettevõtetel kohustus taotleda või registreerida nõuetele

vastav ID täites selleks ettevalmistatud taotlust TRAMi kodulehel. Alternatiivkütuste üldsusele

juurdepääsetavate laadimis- ja tankimispunktide staatiliste ja dünaamiliste andmete jagamiseks

tuleb neil aga liidestada oma rakendused riikliku juurdepääsupunktiga,mistõttu sellega kaasnev

halduskoormus ei ole suur.

6.2.2. Mõju elanike ja leibkondade majanduslikule olukorrale

Alates hetkest, millal alternatiivkütusel töötavad sõidukid hakkasid turule jõudma, on olnud

probleeme piisava tarbijateabe kättesaadavusega. Kuna erinevad turuosalised kasutavad

tarbijatele teabe edastamiseks erinevaid viise, püsib probleem tõenäoliselt ka edaspidi, kui

kasutusele ei võeta meetmeid, et tagada ühtlustatud viis ja minimaalne andmete kogum, mille

laadimis- ja tankimispunkti käitaja peab tarbijatele edastama.

Kui seda teenuste valdkonda ei ühtlustata Euroopa Liidu tasandil, otsustavad üksikud ettevõtted

ise, kuidas tarbijatele hindu esitada. Selline alt-üles lähenemisviis ei ole siiani toonud ega too

ka edaspidi kaasa läbipaistvaid hindu kogu Euroopa Liidus. On mitmesuguseid

hinnakomponente, mis moodustavad lõpphinna tarbijale, sealhulgas võimalikud varjatud tasud,

mis võivad ilmneda alles arveldamise ajal (näiteks rändlustasud, lepingutasud või ajapõhised

tariifid, mis erinevad sõltuvalt konkreetsest ettevõttest ja lisanduvad lõpphinnale alates kindlast

hetkest pärast teenuse kasutamise alustamist). Sõltuvalt laadija asukohast võivad

laadimistariifid olla kas soodsamad või kallimad. See põhjustab lõppkasutajatele raskusi

hindade võrdlemisel. Alternatiivkütuste taristu hindade läbipaistmatus ei võimalda tarbijatel

teha teadlikke ja piisavalt kaalutud valikuid. Kasutajatel peab olema võimalik laadida oma

alternatiivkütusega sõitvaid sõidukeid igas üldsusele juurdepääsetavas laadimis- või

tankimispunktis. Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu määruses kehtestatakse sätted

kasutajasõbralike ad hoc maksete kohustuslikkuse kohta, st ilma operaatori või laadimispunkti

käitajaga pikaajalist lepingut sõlmimata, et tagada, et ükski lõppkasutaja ei jää mingi ettevõtja

rakenduse puudumise või selle kasutamise oskuse puudumise tõttu maksmisega raskustesse.

Igal laadimispunkti käitajal on tänapäeval oma individuaalne lahendus, need lahendused

erinevad liikmesriigiti ja isegi liikmesriikide sees. Probleem on aktuaalne ka tulevikus, kui

ostetakse uute alternatiivkütustega (näiteks vesinikuga) sõitvaid sõidukeid või kaubikuid, mis

sõltuvad üldsusele juurdepääsetavatest tankimispunktidest. 13. aprillist 2024 kasutusele võetud

üldsusele juurdepääsetavates laadimispunktides peab olema võimalik korrapõhine laadimine,

mille eest on võimalik tasuda elektroonilise maksena Euroopa Liidus laialdaselt kasutatava

maksevahendiga. Selleks võib olla maksekaardilugeja või kontaktivaba funktsiooniga seade,

mis on suuteline lugema vähemalt maksekaarte.

Probleemi lahendamata jätkavad üksikud laadimispunktide operaatorid individuaalsete

makselahenduste pakkumist, mis põhjustavad turu killustatuse ja tekitavad tarbijatele jätkuvalt

raskusi juurdepääsetavuse ja süsteemist arusaamisega, eriti üle piiri reisides. Kasutajate

vastumeelsus aga mõjutab negatiivselt turu arengut.

Muudatuste tulemusena tekib terviklikum ülevaade laadijate asukohtadest, sh kas laadijad on

vabad, jms. Praegu saab tarbija teavet igast äpist erinevalt.

6.3. Mõju elu- ja looduskeskkonnale

2019. aasta detsembris võttis Euroopa Komisjon vastu Euroopa rohelise kokkuleppe teatise

number 2. Euroopa roheline kokkulepe nõuab transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkoguste

vähendamist 90% võrra. Euroopa Liidu eesmärk on saavutada kliimaneutraalne majandus

aastaks 2050. 2020. aasta septembris võttis Euroopa Komisjon vastu ettepaneku Euroopa

kliimaseaduse kohta, et vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks 1990. aastaga

võrreldes vähemalt 55% ning suunata Euroopa vastutustundlikule teele, et muutuda 2050.

aastaks kliimaneutraalseks. Euroopa Liidu kliimaeesmärkide suurendamise juures on oluline

roll terviklikul lähenemisviisil ja kohaliku taristu planeerimisel. Seetõttu on tekkinud vajadus

alternatiivkütuste taristu asjakohase kasutuselevõtu järele, et toetada üleminekut peaaegu

saastevabale autopargile aastaks 2050. Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid 21. aprillil 2021

esialgsele kokkuleppele Euroopa kliimaseaduses.

Transpordisektor sõltub endiselt suuresti fossiilkütustest. Kõikide transpordiliikide

säästvamaks muutmisel on esmatähtis eesmärk suurendada saastevabade ja vähese heitega

sõidukite, laevade ja lennukite ning taastuv- ja vähese CO2 heitega kütuste kasutuselevõttu

kõigis transpordiliikides. Taastuvenergia direktiivi6 järgi on Eesti riigile seatud eesmärk

suurendada kas taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimises transpordisektoris 29%-le

senise 14% asemel või vähendada kasvuhoonegaaside heitemahukust liikmesriigi kehtestatud

soovituslikule trajektoorile vastavas tempos aastaks 2030 vähemalt 14,5% võrreldes 2010. aasta

lähtetasemega. Taastuv- ja vähese CO2 heitega kütuste kasutuselevõtu suurendamine peab

käima käsikäes tervikliku laadimis- ja tankimistaristu võrgustiku loomisega. Eelkõige

sõiduautode turgudel läheb suur hulk tarbijaid üle nullheitega sõidukitele alles siis, kui tekib

kindlus, et nad saavad oma sõidukeid laadida või tankida kõikjal ELis ja sama lihtsalt, kui see

toimub praegu tavakütusega sõitvate autode puhul.

Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu määruse eesmärk on tagada tiheda ja laialt levinud

alternatiivkütuste taristu võrgustiku kättesaadavus ja kasutatavus kogu ELis. Kõik

alternatiivkütustega sõidukite kasutajad (sh laevad ja lennukid) peavad saama hõlpsalt ELis

liikuda, kuna seda võimaldab põhitaristu, nagu maanteed, sadamad ja lennujaamad. Taristu

tõhusaks kasutamiseks on vaja, et juurdepääsetavate laadimis- ja tankimispunktide käitajatel

või omanikel on oma kordumatu identifitseerimistunnus, mille on väljastanud IDRO. See

võimaldab nende tuvastamist rahvusvaheliseks arveldamiseks ja andmevahetuseks.

6.4. Mõju ettevõtlusele

Kasutajateave ja hindade läbipaistvus on alternatiivkütuste taristu määruse põhiaspektid.

Põhimõte seisneb selles, et lõppkasutaja saab enne laadimist teada, mis on ad hoc hind, mida ta

selle teenuse eest maksma peab. Tegemist on fundamentaalse aspektiga, mis toetab

lõppkasutajatele suunatud teabeteenuste arendamist ning mille eesmärk on tekitada

andmekasutajates usaldust ja kindlust laadimistaristu kasutamise eest makstava hinna puhul

ning toetada infoteenuste arendamist lõppkasutajatele. Hindade läbipaistvus on

konkurentsivõimelise turu arendamiseks hädavajalik. Kui hinnad tehakse kättesaadavaks ETs,

tagatakse tarbijate valikuvabadus. Käitaja avaldab andmed rakendusprogrammi liidese

(edaspidi API) kaudu, mille leiab andmekasutaja ET andmekataloogist ning andmete kasutaja

saab oma marsruudi ette planeerida ja valida laadimiseks konkreetse teenusepakkuja enda jaoks

sobiliku tariifi ja asukohaga. Samuti välistatakse turul hindadega manipuleerimine.

6.5. Mõju e-riigile

Alternatiivkütuste taristu määruse kohaselt määratakse riigi tasandil IDRO, hakatakse

väljastama alalisi kordumatuid identifitseerimistunnuseid laadimispunktide käitajatele ja

liikuvusteenuse osutajatele ning luuakse riiklik juurdepääsupunkt Eesti Teabeväravasse.

Lähtudes avaliku teabe seadusest, tuleb avalikkusele suunatud teave teha kättesaadavaks Eesti

Teabevärava kaudu, ning alternatiivkütuste taristu määruse artikli 20 lõige 2 sätestab, et

alternatiivkütuste üldsusele juurdepääsetavate laadimis- ja tankimispunktide andmed tuleb teha

tasuta kättesaadavaks. ETs tehakse kättesaadavaks üksnes metaandmete kirjeldus. Koondatakse

staatilisi ja dünaamilisi andmeid üldsusele juurdepääsetavate laadimis- ja tankimispunktide

kohta määruse artikli 20 lõike 2 järgi ning tehakse kättesaadavaks teabevärava vahendusel

selliseid andmeid nagu IDRO väljastatud alaline kordumatu identifitseerimistunnus,

geograafiline asukoht, pistmike arv, puuetega inimeste jaoks ette nähtud parkimiskohtade arv,

lahtiolekuajad, pistmiku tüüp, hõivatus, laadimisjaama maksimaalne väljundvõimsus ja nii

edasi. Käitaja avaldab andmed API kaudu, mille andmekasutaja leiab ET andmekataloogist.

6.6. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

TRAM nimetatakse IDROks alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu määruse mõttes, mis toob

kaasa väheolulise töökoormuse kasvu. Laadimis- ja/või tankimispunkti käitaja või

liikuvusteenuse osutaja taotleb alalist kordumatut identifitseerimistunnust või registreerib

olemasoleva nõuetele vastava identifitseerimistunnuse, täites TRAMi kodulehel oleva

taotlusvormi. Ametile edastatud taotlus registreeritakse majasiseses

dokumendihaldussüsteemis, ettevõtte majanduse tegevusala kontrollitakse EMTAK koodi

alusel ning antakse välja või registreeritakse nõuetele vastav identifitseerimistunnus esitatud

andmete alusel 15 tööpäeva jooksul.

Lisaks peab TRAM identifitseerimistunnuste registreerimise organisatsioonina olema Euroopa

Komisjoni ja teiste liikmesriikide IDRO asutuste jaoks ühtne kontaktpunkt.

Identifitseerimistunnuste registreerimise organisatsioon on kohustatud andma välja ja haldama

kordumatuid identifitseerimistunnuseid, et identifitseerida laadimispunktide käitajaid ja

liikuvusteenuse osutajaid. TRAM peab tagama, et eelmainitud osapooled on identifitseeritavad

EK soovitatud reeglite järgi.

6.7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohalikele omavalitsustele märkimisväärseid

kulusid ega eeldata sellest tulusid. Identifitseerimistunnuse taotlus täidetakse Transpordiameti

kodulehel ning amet menetleb seda majasiseses dokumendihaldussüsteemis, teatades taotluse

rahuldamise/mitterahuldamise otsusest mitte hiljem kui 15 tööpäeva taotluse esitamise hetkest.

Registri loomise vajadus puudub, mistõttu kulud puuduvad ning tekib ainult väike

halduskoormus. Riikliku juurdepääsupunkti funktsiooni loomist rahastatakse Eesti taaste- ja

vastupidavuskava reformist „Andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja

väljaarendamine“. TRAMile eraldati umbes 50 000 eurot Justiits- ja Digiministeeriumi samast

eelmainitud reformist ET arenduste analüüside tegemiseks. Kõik eelmainitud tegevused

tekitavad väheolulise töökoormuse.

7. Rakendusaktid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2023/1804 rakendamiseks tuleb kehtetuks tunnistada

seadme ohutuse seaduse § 5 lõike 3 alusel antud majandus- ja taristuministri 08.02.2017 määrus

nr 7 „Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtule esitatavad ohutusnõuded“6, et vältida määruse

nõuete kordamist. Siseriikliku määruse loomise volitusnorm on lai ning seepärast ei vaja

muutmist ega kehtetuks tunnistamist.

8. Seaduse jõustumine

Seaduse jõustumine üldkorras tagab selle kõige kiirema jõustumise. Määrust kohaldatakse

liikmesriikides alates 13. aprillist 2024. Kindla jõustumisaja puudumine ei raskenda

seadusemuudatusega kohustatud isikutel nõuete täitmist, kuna neid teavitatakse punktis 2

sätestatud tähtaja rakendumisest.

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (edaspidi EIS) kaudu Justiits- ja

Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Transpordiametile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Riigi Infosüsteemi Ametile, Konkurentsiametile ja

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning arvamuse avaldamiseks Eesti

Transpordikütuste Ühingule ning liikuvusteenuse osutajatele ja laadimispunktide käitajatele,

keda seadusemuudatus tulevikus mõjutab: Enefit AS, Eleport OÜ, Alexela AS, Elektrum Eesti

OÜ, Terminal AS, Neste Eesti AS, Ignitis Eesti OÜ, Circle K Eesti AS ning Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit.

23. aprillil 2025. a korraldati infopäev, kus tutvustati alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu

määrusest tulenevaid kohustusi liikuvusteenuse osutajatele ja laadimispunkti käitajatele ning

Transpordiameti rolli tulevase identifitseerimistunnuste registreerimise organisatsioonina.

Samuti räägiti ET arendamise protsessist ja selgitati sellega kaasnevaid kohustusi. Eelnõu ja

eeltoodud protsesside korraldamise kohta vastuväiteid ei esitatud.

6 Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtule esitatavad ohutusnõuded–Riigi Teataja.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Riigikantselei

21.07.2025 nr 1-4/25/3340

Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise

seaduse eelnõu

Austatud Riigikantselei esindaja

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks energiamajanduse korralduse seaduse

muutmise seaduse eelnõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1804,

13. september 2023, milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega

tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/94/EL, ülevõtmiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis

taristuminister

Lisad: 1) seaduse eelnõu;

2) seletuskiri;

3) seletuskirja lisa 1;

4) seletuskirja lisa 2.

Lisaadressaadid: Justiitsministeerium, Rahandusministeerium, Transpordiamet, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Riigi Infosüsteemi Amet

Arvamuse avaldamiseks: Enefit AS, Eleporti OÜ, Alexela AS, Ignitis Eesti OÜ, Terminal AS,

Circle K Eesti AS, Elektrum Eesti OÜ, Neste Eesti AS, MTÜ Eesti Transpordikütuste Ühing, Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit.

Anastasija Moskvitšjova, +372 5885 1057

[email protected]

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

[email protected]

Stenbocki maja Rahukohtu 3

15161, Tallinn

Teie 26.07.2021 nr 2-5/21-01628, 15.1/21-

0923/-1T

Meie 12.11.2021 nr 24.1-1/2021/6692

Eesti seisukohad alternatiivkütuste taristu

kasutuselevõtu määruse kohta

Esitame Eesti seisukohad alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu reguleeriva määruse kohta

Vabariigi Valitsuse 18. novembri 2021. a istungile.

Lugupidamisega

Taavi Aas

majandus- ja taristuminister

Lisad:

Lisa 1 Seletuskiri Eesti seisukohtadest alternatiivkütuste taristu määruse kohta

Lisa 2 Protokolliline otsus

Lisa 3 Kooskõlastustabel

Tarmo Ots

715 3420 [email protected]

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse

alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/94/EL

1. Sissejuhatus

Euroopa Ülemkogu kinnitas 2020. a detsembris Euroopa Liidu uue siduva eesmärgi vähendada

2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheitmeid võrreldes 1990. aastaga vähemalt 55% võrra.

2050. aastaks on eesmärk saavutada kliimaneutraalsus. Need eesmärgid on sätestatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu vastu võetud nn Euroopa kliimamääruses1.

14. juulil 2021 esitas Euroopa Komisjon kliima- ja energiaalaste õigusaktide paketi „Eesmärk

55“. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleb transpordist pärinevaid heitkoguseid vähendada

2050. aastaks 90%. Euroopa Komisjon on seisukohal, et kõik transpordiliigid peavad aitama

kaasa selle eesmärgi saavutamisele.

Viimastel aastatel on elektrisõidukite areng teinud väga suure hüppe ning liikluses olevate

elektri jõul sõitvate sõiduautode arv on kiiresti kasvamas. Euroopa Komisjoni hinnangul liigub

2030. aastal Euroopa teedel vähemalt 30 miljonit elektrisõidukit. Toetudes transpordi ja

liikuvuse arengukavale, prognoositakse aastaks 2030 Eesti teedele 53 000 elektrisõidukit.

Siiski sõltub transpordisektor endiselt suuresti fossiilkütustest. Seetõttu tuleb Euroopa

Komisjoni arvates kõikides transpordiliikides esmatähtsaks eesmärgiks seada vähese CO2-

emissiooniga keskkonnasõbralike kütuste kasutuselevõtu edendamine. Selliste sõidukite

massilisema kasutamise eelduseks on aga alternatiivkütuse laadimis- ja tankimistaristu

üldvõrgu olemasolu.

Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu reguleerib seni Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv 2014/94/EL. Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole direktiiv täitnud oma

põhieesmärki, milleks on turu ühtse arengu tagamine Euroopa Liidus (EL). Euroopa Komisjon

on jõudnud järeldusele, et kuus aastat pärast direktiivi vastuvõtmist on kogu Euroopa

alternatiivkütuste taristu turg ikka veel üsna varajases arengujärgus ning saavutatu on olnud

riigiti vaadates ebaühtlane. Senini ei ole loodud taristuvõrku, mis võimaldaks sujuvat reisimist

kogu ELis. Samuti puuduvad ühtsed tehnilised kirjeldused ja standardid, mis tagaksid uute

tehnoloogiate koostalitlusvõime. Lisaks piiravad kasutamist tarbijate teavitamise korra ja

ühiste maksesüsteemide puudumine.

Euroopa Komisjoni arvates võib ilma EL tasandil sekkumiseta hakata efektiivse laadimis- ja

tankimistaristu puudumine takistama keskkonnasõbralikke kütuseid kasutavate sõidukite

kasutuselevõttu. Taristuvõrgu arendamise kiirendamiseks tuleb määrata üleeuroopalised

eesmärgid (määratud tähtajad, võrgustiku tihedus, võimsusnäitajad).

Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Euroopa Liidu ja

rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Tarmo Ots ([email protected], tel 7153420),

transpordi arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist Juku Paulus

([email protected], tel 6397689) ja ekspert Johann Peetre ([email protected], tel

6256386). Seletuskirja kooskõlastas Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse

kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999

(Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

juhataja Silver Tammik. Transpordivaldkonna eest vastutab asekantsler Ahti Kuningas

([email protected], tel 6256468).

2. Sisu ja võrdlev analüüs

Õigusaktide paketti „Eesmärk 55“ kuuluv algatus „Alternatiivkütuste taristu määruse

ettepanek2“ on üks meede, mille eesmärk on suurendada keskonnasõbralike ja taastuvkütuste

kasutamist ELi transpordisektoris, et aidata kaasa ELi ja rahvusvaheliste kliima- ja

keskkonnaeesmärkide saavutamisele.

Algatuse eesmärk on tagada tiheda alternatiivkütuste laadimis- ja tankimistaristu võrgustiku

olemasolu ELi TEN-T võrgustiku maanteedel, sadamates ja lennujaamades. Eelnõu järgi tuleb

iga registreeritud elektritoitega kergsõiduki kohta paigaldada kumulatiivselt laadimisvõimsust

1 kW ning iga pistikhübriidi kohta 0,66 kW. Lisaks peab TEN-T võrgu täielikuks

ühendamiseks 2025. aastaks paigaldama TEN-T põhivõrgul kergsõidukitele iga 60 km lõigu

kohta vähemalt 300 kW väljundvõimsusega üldkasutatav laadimispunkt (vähemalt üks

laadimisjaam peab olema 150 kW individuaalse väljundvõimsusega) ja 2030. aastaks

vähemalt 600 kW väljundvõimsusega üldkasutatavad laadimispunktid (vähemalt kaks

laadimisjaama peavad olema 150 kW individuaalse väljundvõimsusega) mõlemal

sõidusuunal. TEN-T üldvõrgu puhul tuleb need eesmärgid saavutada vastavalt 2030. ja 2035.

aastaks.

Elektriliste raskeveokite jaoks tuleb TEN-T põhivõrgu iga 60 km lõigu kohta 2025. aastaks

paigaldada vähemalt 1400 kW väljundvõimsusega üldkasutatavad laadimispunktid (vähemalt

üks laadimisjaam peab olema 350 kW individuaalse väljundvõimsusega) ja 2030. aastaks

vähemalt 3500 kW väljundvõimsusega üldkasutatav laadimispunkt (vähemalt kaks

laadimisjaama peavad olema 350 kW individuaalse väljundvõimsusega) mõlemal sõidusuunal.

TEN-T üldvõrgu puhul tuleb need eesmärgid saavutada iga 100 km lõigu kohta vastavalt 2030.

ja 2035. aastaks. Lisaks tuleb üleeuroopalises transpordivõrgus (linnatranspordisõlmed) 2030.

aastaks rajada veokitele laadimispunktid turvalistes parkimiskohtades ning suuremates

linnades.

Vesiniku puhul peab olema üks tankla (sobilik nii kergsõidukitele kui ka raskeveokitele) iga

150 km kohta TEN-T põhivõrgus ja igas linnatranspordisõlmes. Maanteesõidukitele mõeldud

LNG taristut kohustatakse hoida toimivana TEN-T põhivõrgus aastani 2025, et tagada LNG

gaasi kasutavatele sõidukitele kütuse olemasolu. Biogaasi temaatikat määrus ei kajasta.

Mootorsõidukitele mõeldud laadimispunktides ja tanklates peab olema kättesaadav info kütuste

ühiku hindade kohta. Samuti peavad sõidukite kasutusjuhendid sisaldama selgesti mõistetavat

teavet kasutatavate kütuste kohta. Märgistamisnõuded tuleb standardiseerida Euroopa

standardiorganisatsioonides.

Lisaks soovitakse ettepanekuga tagada õhusõidukite ja laevade elektritoide TEN-T võrgustiku

lennujaamades ja sadamates. TEN-T põhi- ja üldvõrgu lennujaamades seisvaid õhusõidukeid

tuleb hakata alates 2025. aastast varustama väravates ja alates 2030. aastast kõigil lennujaama

territooriumil asuvatel seisuplatsidel elektrienergiaga. 2030. aastaks peaks seisvatele

õhusõidukitele tarnitud elekter tulema elektrivõrgust või kohapeal toodetud taastuvenergiast (nt

elektritoiteseadmed peavad hakkama kasutama biodiislit). Kõikidesse TEN-T võrgu

2Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu

kasutuselevõttu ja millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/94/EL COM

(2021) 559 final 14.07.2021 https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/DOC/?uri=CELEX:52021PC0559&from=en

meresadamatesse tuleb paigaldada kaldaelektritoide, mis rahuldaks vähemalt 90% sadamas

peatuvate konteineri- ja reisilaevade vajadused. Igas TEN-T põhivõrgu siseveesadamas peab

olema kaldaäärne elektritoiteseade alates 2025. aastast. TEN-T üldvõrgu siseveesadamatele

kehtib mainitud nõue alates 2030. aastast. Lisaks tuleb 2025. aastaks TEN-T põhivõrgu

sadamate juurde luua LNG tankimisvõimekus, et tagada laevade kütusega varustatus.

Määrus asendaks jõustumisel hetkel kehtiva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta. Komisjon vaatab määruse läbi 31.

detsembriks 2026 ja esitab vajaduse korral ettepaneku selle muutmiseks.

Eestis on 2021. a maikuu seisuga kokku 395 avalikku laadijat, sh 172 kiirlaadijat (suurema kui

22 kW väljundvõimsusega). Laadijate võrgustikuga on kaetud kõik peamised kõrge

liiklustihedusega maanteed. Linnades ja asulates on laadimiskohad paigaldatud erinevatesse

asukohtadesse. Laadimisjaamade vahekaugus on maksimaalselt 40‒60 km. Lisaks

kiirlaadijatele on Eestis paigaldatud või paigaldamisel mõned ülikiired (suurema kui 150 kW

väljundvõimsusega) laadijad, mis võimaldavad elektrisõiduki aku laadida 75‒80% ulatuses

paarikümne minutiga3. Kokkuvõtvalt võib öelda, et võrgustikus olevate laadijate tehnilised

parameetrid ei vasta määruses sätestatule ning kogu võrk vajab uuendamist. Tänaseks on

koondunud elektrisõidukite laadimistaristu arendamine, haldamine ja opereerimine

eraettevõtete kätte. Suurimateks turuosalisteks selles valdkonnas on Eleport, Enefit Volt

(varasem ELMO võrk), VonkTech, Ruex, Lootman. Aga ka muud ettevõtted, mis tegelevad

taastuvenergialahenduste või transpordisektorile suunatud teenustega (Solar4you, Asematic

jm). Valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid on eelduslikult veel juurde lisandumas.

Tallinna lennujaama reisijate terminali taristu vastab juba praegu määrusekohastele nõuetele

(üheksa reisijate teenindamise väravat). Samuti on elektritoite punktidega varustatud perrooni

seisuplatsid, v.a paar seisuplatsi, mida kasutatakse pikaajaliselt parkima saabunud õhusõidukite

jaoks. Määrus mõjutab ka Tartu, Pärnu, Kärdla ja Kuressaare regionaalseid lennujaamu, kus

klassikalised reisijate väravad puuduvad (reisijad liiguvad lennuki ja terminali vahel jalgsi),

kuid õhusõidukite seisuplatsid on elektritoitepunktidega ka praegu varustatud.

Merenduse vallas on LNG tankimise võimekus Eestis olemas LNG punkrilaeva Optimus näol.

Kaldaelektri kasutamise võimalus on loodud Virtsu, Kuivastu, Rohuküla ja Heltermaa

sadamates regulaarliine sõitvatele parvlaevadele. Samuti kasutavad kaldaelektrit Tallinna

Vanasadamat külastavad reisilaevad.

Määruse eelnõu koosneb 30 artiklist ja 5 lisast.

Artiklis 1 kirjeldatakse kavandatava määruse sisu, ehk siis kehtestatakse ühtlustatud eesmärgid

alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks.

Artiklis 2 tuuakse välja määruses kasutatavad mõisted.

Artiklites 3 ja 4 on sätestatud liikmesriikidele tingimused (laadimispunktide väljundvõimsus,

laadimispunktide arv) tagamaks kergsõidukitele ja raskeveokitele piisavad

laadimisvõimalused.

Artiklis 5 on sätestatud täiendavad nõuded (maksevõimalused, hindade läbipaistvus)

laadimistaristu kasutajasõbralikkuse tagamiseks.

Artikkel 6 sisaldab sätteid, mille kohaselt liikmesriigid peavad tagama TEN-T põhivõrgus ja

üldvõrgus ning transpordisõlmedes üldkasutatavate vesinikkütuse tanklate olemasolu.

3 https://www.eafo.eu/countries/estonia/1731/infrastructure/electricity

Artiklis 7 kehtestatakse nõuded (maksevõimalused, hindade läbipaistvus ja lepingute valik)

laadimistaristu kasutajasõbralikkuse tagamiseks.

Artikkel 8 sätestab nõuded, mille kohaselt liikmesriigid peavad tagama kuni 1. jaanuarini 2025

TEN-T põhi- ja üldvõrgus raskeveokitele mõeldud veeldatud maagaasi avalike tanklate

minimaalse kaetuse.

Artiklites 9 ja 10 on sätestatud liikmesriikidele kohustused, tagamaks konteineri-, reisi- ja

siseveelaevade jaoks minimaalse kaldaäärse elektritoite olemasolu.

Artiklis 11 nõutakse liikmesriikidelt, et nad tagaksid asjakohase arvu veeldatud maagaasi

tankimispunktide olemasolu TEN-T võrgu meresadamates ja määratleksid vastavad sadamad

läbi oma riiklike poliitikaraamistike.

Artiklis 12 sätestatakse miinimumnõuded, mis käsitlevad kõikide seisvate õhusõidukite

elektriga varustamist TEN-T põhi- ja üldvõrgu lennujaamades.

Artiklis 13 kohustatakse liikmesriike koostama riiklikku poliitikaraamistikku, milles töötatakse

välja kütuste tankimise taristu rajamiseks ja määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks

vajalikud meetmed.

Artiklites 14, 15 ja 16 on sätestatud põhimõtted, mida liikmesriikidel ja Euroopa Komisjonil

tuleb järgida aruandluse koostamisel ja läbivaatamisel.

Artikkel 17 hõlmab kasutajate teavitamise nõudeid kütuse märgistamise ja kütusehindade

võrdluse kohta.

Artiklis 18 on sätestatud nõuded identifitseerimise registreerimisorganisatsiooni (IDRO)

määramiseks, et hakata väljastama üldkasutatava laadimis- või tankimiskoha käitajatele või

omanikele tunnuskoode.

Artiklis 19 täpsustatakse alternatiivkütuste laadimispunktidele esitatavaid tehnilisi tingimusi.

Artiklites 20 ja 21 käsitletakse Euroopa Komisjoni õigusi delegeeritud õigusaktide

koostamiseks ja komiteemenetlust.

Artiklites 22, 23 ja 24 tunnistatakse direktiiv 2014/94/EL kehtetuks ning kehtestatakse

käesoleva määruse läbivaatamise tingimused ja jõustumiskuupäev.

Ettepanek sisaldab järgmisi lisasid:

– I lisa sisaldab üksikasjalikke sätteid liikmesriikide aruandluse kohta, et toetada

käesoleva määruse rakendamist.

– II lisas on loetletud valdkonnad, kus käesoleva määruse kohaseid ühiseid tehnilisi

kirjeldusi kohaldatakse siseturu suhtes või mis tuleb vastu võtta käesoleva määruse

alusel delegeeritud õigusaktidega valdkondades, kus tehnoloogia arengu tõttu on vaja

kehtestada ühised tehnilised kirjeldused.

– III lisas on sätestatud nõuded liikmesriikidele, kes liigitavad oma aruanded

elektrisõidukite ja laadimistaristu kasutuselevõtu kohta.

– IV lisa sisaldab vastavustabelit.

3. Euroopa Liidu määruse eelnõu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse

põhimõtetele

Algatus on vastavuses Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) sätetega, mis

puudutavad ühist transpordipoliitikat (VI jaotis, artiklid 90–91) ja üleeuroopalisi võrke (XVI

jaotis, artiklid 170–171). Mainitud õigusraamistiku sätted võimaldavad koordineerida

üleeuroopalist alternatiivkütuste taristu ühtlast ja laialdast kasutuselevõttu, selle asemel et

tugineda ainult liikmesriikidele.

Euroopa Komisjoni hinnangul on soovitavate eesmärkide saavutamiseks määrus kõige sobivam

vahend, et tagada kavandatud meetmete ühtne kiire rakendamine ELi liikmesriikides.

Komisjoni hinnangul on liikmesriikide panused ambitsioonikamad ja kulutõhusamad, kui need

on ajendatud kokkulepitud ühisest õigus- ja poliitikaraamistikust. ELi tasandi sekkumine on

vajalik eelkõige selleks, et saavutada taristu ühtlane areng kõikides ELi liikmesriikides.

Kehtivate õigusaktide alusel pole ühtlast arengut üle ELi tänaseks toimunud – järelikult ei suuda

liikmesriigid üksi tegutsedes piisaval määral arendada alternatiivkütuste taristut, mis tagaks

vajalikul hulgal keskkonnasõbralike sõidukite kasutuselevõtu ja piiriülese liikluse. Seega aitab

eelnõu kaasa 2030. aasta kliima- ja energiaalaste eesmärkide ning 2050. aastaks

kliimaneutraalsususe saavutamisele. EL tasandi meetmetega välditakse eri lähenemisviiside

killustatust ja lähenetakse Euroopa transpordisüsteemi ümberkujundamisele koordineeritud

viisil.

Alternatiivkütuste taristu määruse eelnõu ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik

taotletava üldeesmärgi saavutamiseks ehk vähese või nullheitmega sõidukite kiiremaks

kasutuselevõtuks, mille eelduseks on omakorda piisava laadimis- ja tankimistaristu olemasolu.

Eelnõus on mitme eesmärgi puhul kindlaks määratud saavutatav sihtväärtus või -tase, kuid

nende saavutamise viisid on jäetud liikmesriikide otsustada. Kehtestatavad kohustused ning

eesmärkide saavutamiseks võimaldatav paindlikkus on sobivalt tasakaalustatud, arvestades

kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise vajalikkust.

Õigusakti vastuvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust.

Subsidiaarsustähtaeg on 8. november 2021. a. Määruse eelnõu menetlemine toimub EL

nõukogu kombineeritud transpordi töörühmas. Eesistuja Sloveenia on seadnud võimalikuks

eesmärgiks saavutada nõukogu üldine lähenemisviis eelnõu kohta novembri keskpaigaks.

4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

Mõju riigieelarvele (riigiasutuste ja KOVide asutuste korraldusele, tuludele ja kuludele)

Määruse rakendamine toob kaasa vajaduse teha Eestis suuri investeeringuid sõidukite

laadimistaristu väljaehitamiseks.

Euroopa Komisjoni nõuete järgi peaks aastatel 2025 kuni 2035 Eesti TEN-T põhivõrku

rajatama 11 ja TEN-T üldvõrku 10 sõiduautodele mõeldud laadimisjaama. Ettevõttelt Enefit

Green saadud andmete alusel võiks kõikide laadimisjaamade rajamise ligikaudne maksumus

olla vähemalt 6 mln eurot. Tegemist on väga indikatiivse hinnaprognoosiga, sest tegelikkuses

hakkab iga konkreetse laadimisjaama lõplik hind sõltuma selle geograafilisest asukohast ja

kaugusest elektriliitumispunktist (alajaamast). Sõiduautode laadimistaristu puhul on erasektor

juba valmis ise investeerima jaamade ehitamisse, kuid väljaspool suuremaid linnu ja enne

piisava nõudluse tekkimist on tõenäoline, et investeeringuteks on vaja riigi tuge.

Euroopa Komisjoni eelnõu järgi oleks Eestisse vaja rajada sarnaselt sõiduautode taristule ka 11

TEN-T põhivõrgus ja 10 üldvõrgus olevat veoautodele mõeldud laadimisjaama. Mainitud

laadimisjaamade maksumus on tunduvalt kallim sõiduautode omadest. Eeldame, et aastatel

2025 kuni 2035 võib veoautodele mõeldud elektritaristu rajamine maksta 50 kuni 60 mln eurot.

Tegemist on väga indikatiivse hinnaprognoosiga, sest tegelikkuses hakkab iga konkreetse

laadimisjaama lõplik hind sõltuma selle geograafilisest asukohast ja kaugusest

elektriliitumispunktist (alajaamast). Lähiaastatel puudub erasektoril ilmselt huvi selliste

laadimisjaamade ehitamist ise finantseerida. Põhjuseks on kasutuses olevate elektriveokite

vähesus ning piiratud läbisõiduvõime (alates 2023.-2024. valmivad ja kasutusele võetavate

elektriveokite sõiduulatus on kuni paarsada kilomeetrit, mis tähendab ilmselt kasutust eelkõige

ladude ja lähimaa teenindamiseks ning kus laadimine toimub kodujaamas) ning seetõttu

tehtavad investeeringud ei leia kasutust ja pole seega kasumlikud. Seega vajab veokitele

mõeldud taristu väljaehitamine kindlasti riigi rahalist tuge.

Detailset analüüsi sõiduautode ja veokite laadimisjaamade asukoha ja nende maksumuse kohta

ning erasektori poolt ehitatavate jaamade kaardistust ei ole Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium käesolevaks hetkeks läbi viinud. Samuti puudub ka

mahupõhise laadimisvajaduse analüüs.

Mõju majandusele

Alternatiivkütuste tankimisvõrgustiku rajamisel on positiivne mõju majandusele.

Laadimisseadmete tootmine üleeuroopalise võrgustiku jaoks võib anda tööd Eesti

elektroonikatööstusele. Laadimistaristu rajamist Eestis ning selle hilisemat hooldust hakkavad

läbi viima kohalikud ettevõtted. LNG kütuse laialdasem kasutamine laevanduses suurendab

LNG punkerdamisega tegelevate ettevõtete töömahtu siinses piirkonnas. Kasusaajateks on need

ettevõtted, millel on vastav taristu (punkrilaevad) juba olemas.

Juhul kui biogaasi hakatakse senisest laiemalt kasutama, toob see kaasa vajaduse

tootmisvõimsuse kasvu järele. Positiivne efekt majandusele oleks vesiniku tootmise alustamisel

Eestis.

Mõju keskkonnale

Määruse rakendamisest tulenev mõju keskkonnale on positiivne, sest fossiilkütustega sõitvate

sõidukite asendumine alternatiivkütustel liikuvate sõidukitega vähendab erinevat liiki

õhureostust ning mürasaastet. Õhukvaliteedi parandamisele aitab kaasa ka kaldaelektritoite

kasutamine sadamates. Näitena võib tuua Tallinnas Vanasadamas kasutusele võetud

parvlaevadele mõeldud kaldaelektrilahenduse, mis Keskkonnaministeeriumi hinnangul on

aidanud sadamapiirkonnas vähendada õhu- ja mürareostust.

Mõju sotsiaalvaldkonnale

Mõju sotsiaalvaldkonnale puudub.

Mõju regionaalarengule

Sarnaselt mõjuga majandusele annaks positiivse mõju regionaalarengule alternatiivsete kütuste

(nt biogaas, vesinik) tootmise alustamine või olemasoleva laiendamine mõnes Eesti piirkonnas,

aidates läbi selle kaasa uute töökohtade loomisele.

Mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele

Määruse rakendamisega kaasnevad ka riigile uued kohustused. Nõuetest tulenev

halduskoormuse kasv ei ole väga märkimisväärne.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Tegemist on kindlasti ka mainekujunduslikult riigile kasuliku algatusega, mille elluviimine

annab signaali, et Eesti on orienteerunud keskkonnasäästlikule ja innovatiivsele mõtteviisile.

ELis ühtlase piiriülese tankimis- ja laadimistaristu väljaarendamine võib aidata hoogustada

väliskaubandust ja mõjub seega positiivselt nii riikidevahelistele suhetele kui ka majandusele.

Riigi julgeoleku seisukohast ei anna eelnõuga kehtestatud nõuded mingit lisaväärtust.

5. Vabariigi Valitsuse seisukohad ja nende selgitused

5.1 Toetame alternatiivkütuste taristu määruse eelnõud, et luua senisest paremad

eeldused alternatiivkütuste taristu arendamiseks ja keskkonnasõbralikemate sõidukite

kasutuselevõtuks.

Selgitus: Toetame alternatiivkütuste taristu määruse eelnõu üldisi eesmärke, kuna

alternatiivkütuste taristu puudumine on oluline takistustegur keskkonnasõbralike sõidukite

soetamise ja kasutamise osakaalu suurendamisel ELis. Sõidukipargi ning TEN-T võrgustiku

põhine lähenemine laadimis- ja tankimistaristu arendamisel on õige suund, sest aitab tagada

avaliku laadimis- ja tankimisvõimaluste kättesaadavuse paranemist Euroopa Liidu

transpordivõrgustikus.

5.2 Toetame kergsõidukitele ja raskeveokitele mõeldud elektrilaadimistaristu

arendamist. Samas oleme seisukohal, et mõlemat sõidukiliiki puudutava

elektrilaadimistaristu loomisel on oluline arvestada erinevate piirkondade asustus- ja

liiklustihedusega. Oluline on tagada paindlikkus laadimispunktide vahemaade,

kahesuunalisuse nõude, taristu valmimise tähtaegade ning võimsuspõhiste kriteeriumide

seadmisel. Määruse tulevikukindluse huvides eelistame, et sõidukipargipõhised

võimsusnõuded omaksid ülemist piirväärtust ja ei sätestataks piiramatu kestusega

kohustust.

Selgitus:Määrusega kehtestatavad nõuded peavad olema proportsionaalsed, reaalsetest

vajadustest lähtuvad ning vähemalt teatud määral arvesse võtma ka liiklustihedust. Nõuete

proportsionaalsuse hindamiseks tuleb arvesse võtta liikmesriigiti ka seda, kui suur osakaal

laadimistest tehakse kodus või töökohal. Meie arvates ei arvesta käesolev määrus hetkel nende

põhimõtetega. Soovime, et:

 Minimaalne vahemaa laadimisjaamade vahel TEN-T võrgustiku hõreda asustusega

piirkondades ei tohiks olla fikseeritud, vaid peaks arvesse võtma hõredalt asustatud ja

vähese liiklustihedusega piirkondade vajadusi.

 Tavalisel kahesuunalisel eraldusribata teel, kus on võimalik sooritada vajalikke

pöördeid, puudub vajadus arendada välja alternatiivkütuste taristut mõlemal

sõidusuunal. Kuna sellistel teedel on liikluskoormus üldiselt väiksem, siis ei ole

otstarbekas kehtestada ka laadimisjaamadele topeltvõimsuse kohustust.

 Täiendavalt oleme seisukohal, et vajalik on kaaluda võimsuspõhisele kriteeriumile

(1 kW elektrisõiduki ja 0,66 kW pistikhübriidi kohta) maksimaalse piirväärtuse

määramist. Eeldame, et pärast miinimumnõuete väljaarendamist hakkab turg ka ise

toimima ning pakub vajalikke võimsusi juba vastavalt nõudlusele.

 Kaaluda raskeveokitele mõeldud laadimistaristu valmimise tähtaegade edasilükkamist

viisil, mis võimaldab vältida reaalsest turunõudlusest liigset etteruttamist ja suurt

doteerimisvajadust alternatiivkütuste infrastruktuuri haldajatele.

Soovime, et määruse ettepanek arvestaks liiklustihedusega ja TEN-T võrgu erinevate teede

tüüpidega. Kogu TEN-T taristut ei ole otstarbekas arendata välja samaväärseks. Põhiliseks

probleemiks eelnõus hetkel on täielik ühetaolisus. Samasugused võrgustikupõhised nõuded on

välja pakutud nii Berliini-lähedasele kiirteele kui ka Põhja-Soome tundrale. Näiteks võiks

liikmesriikidel olla õigus TEN-T võrgustikul pikendada teatud määral laadimisspunktide

vahelist vahemaad vastavalt reaalsele vajadusele ning mitte rakendada mõlemalt suunalt

ligipääsetavale laadimispunktile topeltvõimsuse kohustust teelõikudel, kus kombineeritud

liiklustihedus mõlemal suunal on alla 10 000 kergsõiduki ööpäevas. Raskeveokite puhul võiks

kombineeritud liiklustihedus mõlemal suunal olla 2000 veokit ööpäevas.

Eelnõus välja toodud võimsuskriteeriumid on pakutud välja eeldusel, et märkimisväärne osa

laadimistest (umbkaudu 40%) toimuks avalikul laadimistaristul. Eestis on hetkel registreeritud

2186 elektrisõidukit ja ligikaudu 800 pistikhübriidi. Praegu on Eestis olev laadimisvõrk

olemasolevate elektriautode teenindamiseks piisav. Määruse järgi oleks tarvis rajada

laadimisvõimsust 1 kW ühe elektrisõiduki kohta (hetkeseisuga oleks nõue täidetud, sest juba

kiirlaadijate koguvõimsus tuleb 3784 kW). Juhul kui Eesti sõidukipargist 10% moodustaksid

elektrisõidukid, oleks meil vaja 998 pool-kiirlaadijat4 ehk ca 450 mitme laadijaga

elektrilaadimispunkti, mis tähendab, et sisuliselt igas vedelkütuse tanklas peaks olema

laadimispunkt viie pool-kiirlaadijaga. Eeldame, et suurem osa laadimistest võiks toimuda

tulevikus mitte-avalikul laadimistaristul ehk siis inimeste kodudes ja töökohtades. Aeglane

laadimine kodutingimustes on lisaks soodsamale hinnale ka elektriauto akut rohkem säästev.

Laiemas vaates tuleb leida võimalused ja lahendused, kuidas soodustada kortermajade juures

sõidukite laadimist, et vähendada potentsiaalset koormust avalikule laadimistaristule. Seetõttu

on otstarbekas kavandada võimsuspõhist kriteeriumit (1 kW elektrisõiduki ja 0,66 kW

pistikhübriidi kohta) ainult aastani 2030. Oleks loogiline, et pärast miinimumnõuete

väljaarendamist hakkab turg toimima ning pakub vajalikke võimsusi vastavalt nõudlusele ning

siinkohal ei ole asjakohane liikmesriikidele lõputult ette kirjutada iga-aastaseid

võimsuspõhiseid nõudeid. Meie eeldus on, et alternatiivkütuste taristu turg läheb käima ja on

isereguleeruv nagu praegu ka vedelkütuste tanklate turg.

Määrus kehtestab raskeveokite elektrilaadimistaristu nõuded, kus laadimispark peab pakkuma

väljundvõimsust juba 2025. aastaks vähemalt 1400 kW ja koosnema vähemalt ühest

laadimisjaamast, mille individuaalne väljundvõimsus on vähemalt 350 kW. 2025. aastaks on

ebaotstarbekas Eestis välja arendada määruse ettepaneku järgi raskeveokite

elektrilaadimistaristut, kuna see ei leia kasutust. Vastav hinnang põhineb eelnõu seisukohtade

koostamise raames saadud tagasisidel. Eesti-sisesteks sõitudeks hakkavad kasutama elektrit

eelkõige suuremate firmade linnalähedaste marsruutide veokid, kus laadimine saab toimuda

kodujaamas. Pealegi on 2025. aastal selliste veokite hulk eelduslikult väga väike, kuna sellised

sõidukid hakkavad laiemalt turule tulema 2023.-2024. a ning suudavad läbida suhteliselt

lühikesi vahemaid. Meie nägemusel võiks alternatiivkütuste taristut (sh ka raskeveokitele

mõeldut) võimalikult palju arendada turupõhiselt erasektor. Mittekasutamist leidva taristu

rajamise kohustus jääb riigi kanda, mis tähendab, et selle taristu rajamiseks ja haldamiseks

vajatakse riigi toetusi. Arvestades meie regioonis lähiaastatel kasutuses olevate elektriveokite

vähest arvu, oleks üheks lahenduseks veoautodele mõeldud elektritaristu esimese etapi, mis

puudutab 1400 kW väljundvõimsusega laadimispunktide ehitamist, edasi lükkamist vähemalt

viie aasta võrra aastaks 2030 ning teise etapi, mis puudutab 3500 kW väljundvõimsusega

laadimispunktide ehitamise nõude edasilükkamist samuti viie aasta võrra, 2035. aastaks. Samuti

võiks eristada laadimistaristu väljaarendamise nõudeid olenevalt tee kategooriast, näiteks

4 Üks pool-kiirlaadija on võimsusega 50 kW.

tavalisel kahesuunalisel eraldusribata teel, kus on võimalik sooritada vajalikke pöördeid,

puudub vajadus arendada välja alternatiivkütuste taristut mõlemal sõidusuunal. Sellega

tagaksime me veoautodele laadimisvõimekuse, samas vähendaksime investeeringute mahtu

taristusse.

5.3 Oleme seisukohal, et oluline on tagada tarbijatele usaldusväärse ja ajakohase info

kättesaadavus laadimispunktide asukoha, kasutusvalmiduse ning ühikuhindade kohta

digitaalsete lahenduste abil. Soovime, et alternatiivkütuste kasutajatele peab rajatavates

ja renoveeritud avalikes laadimispunktides olema tagatud rahvusvaheliselt

aktsepteeritavate maksekaartidega maksmise võimalus.

Selgitus: Peame oluliseks, et alternatiivkütuste taristu arendamisel soodustatakse digitaalsete

lahenduste kasutuselevõtmist, mis võimaldaks tarbijatel saada asjakohast informatsiooni

(laadimispunktide asukohad, laadimisvõimsus jm). ELi õigusaktidega tuleks tagada, et teave

alternatiivkütuste taristu kohta tehakse kasutajale kättesaadavaks lisaks füüsiliste vahenditele

(märgid jne) ka digitaalsete lahendustega (nt rakenduse kaudu). Info laadimistaristu teenuste

kohta peab olema digitaalselt reaalajas kättesaadav rakenduste kaudu piiriüleselt. Selline

lahendus lihtsustab ka välisriikide kodanikel leida rakenduste kaudu infot alternatiivkütuse

taristu kohta.

Käesoleva eelnõu vastuvõtmisel tuleb sellega vastavusse viia ka EL teised õigusaktid.5

Tähtis roll on ka koostalitlusvõimelistel makseteenustel. Klientide mugavuse saavutamiseks

peab olema alternatiivkütuste eest tasumisel tagatud rahvusvaheliselt aktsepteeritavad

kaardimaksevõimalused. Soovime, et kaardimaksevõimalus on kõikides uutes ja renoveeritud

laadimispunktides. Lisaks tasub kaaluda ka, kas ja kuidas oleks võimalik lisada maksevahendite

nimistusse ka mobiilirakendusega tasumise võimalused.

5.4 Toetame alternatiivkütuste taristu määruse kohaldamisala laiendamist mere- ja

lennutranspordile ning siseveelaevandusele. Oleme seisukohal, et sadamas paikneva

elektritoite kasutamise kohustuse kriteeriumiks olevate laevade arvu määramisel

võetakse arvesse ainult kai ääres seisvad laevad.

Selgitus: Alternatiivsete kütuste kasutusel ja elektritoite olemasolul on tähtis roll merenduse,

lennunduse ja siseveelaevanduse keskkonnasõbralikumaks muutmisel. Samas on oluline, et

määrusega ei seataks ebamõistlikke kohustusi, mille rakendamine ei ole realistlik. Kalda

elektritoite kasutamise kohustus peab jääma ainult kai ääres seisvatele laevadele. Määrusega

seatakse kohustus tagada reisi- ja konteinerilaevadele TEN-T põhi- ja üldvõrgu meresadamates

piisav kaldaelektri kasutamise väljundvõimsus, et rahuldada vähemalt 90% sadamas peatuvate

laevade elektrinõudlusest. Hetkel on eelnõu sõnastatud nii, et sadamakülastusteks loetakse ka

need laevakülastused, mis viibivad ainult sadama akvatooriumil ilma kai äärde tulemata. See

teeb keeruliseks eelnõu artiklis 9 kehtestatud nõuete täitmise (milline sadam peab omama

kaldaelektri taristut, kas 90% nõudlus on tagatud). Lisaks on arutelude käigus liikmeriigid

väljendanud muret, et eelnõu tekst kohustab kaldaelektri kasutamist rakendada ka laevadele,

5 Käesoleva määruse artikkel 18 p 61 alusel peab andmetele ligipääs põhinema direktiivil 2010/40/EL. Samas ei

saa tugineda vaid intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi (2010/40/EL) ja selle delegeeritud aktide

kohasele infovahetuse reeglistikule, kuna näiteks delegeeritud määruse nr 2015/962 selgituspunktis 16 on

öeldud, et „Need spetsifikatsioonid ei peaks kohustama maanteeameteid või teedehaldajaid alustama mis tahes

selliste andmete kogumist, mida nad juba ei kogu, või digiteerima mis tahes andmeid, mis ei ole masinloetavas

vormis juba kättesaadavad.“ Seega puudub otsene kohtustus kõigi määruses toodud andmete kogumiseks.

mis on üksnes akvatooriumis, mitte ei seisa kai ääres. Tehniliselt oleks tegemist nõudega, mille

täitmine oleks ülikeeruline, kui mitte võimatu.

Soovime, et määruses säiliks ettenähtud 10% erandi võimalus teatud juhtumite reguleerimiseks.

Näitena võib tuua Eestit külastavad kruiisilaevad, mille elektritarbimist (üks laev võtab sama

palju elektrienergiat kui tavaline Eesti väikelinn) ei ole hetkel tehniliselt võimalik katta läbi

kaldaelektrivõrgustiku. Erandi olemasolu tagab meile võimaluse jätkata laevade vastuvõtmist

ka juhul, kui tehnilistel põhjustel ei suudeta sobivat elektrilahendust 2030. aastaks töösse

rakendada.

5.5. Peame oluliseks, et määrusest tulenevate uute nõuete rakendamine ei suurendaks

oluliselt halduskoormust. Soovime, et määrusejärgsel raporteerimisel võetaks arvesse

juba edastatud masinloetavaid andmeid, mis on esitatud muu aruandluskohustuse

raames.

Selgitus: Aruandlus on põhjendatud, ent selle kogumiseks ja esitamiseks ette nähtud

mehhanism peaks olema kõiki pooli minimaalselt koormav ja maksimaalselt automatiseeritud.

Toetame võimalikult vähest aruandluskoormust – raporteerimise ja hindamise tähtaegade

intervalli tuleks pikendada vähemalt 1 aasta võrra. Nii on näiteks eelnõu artiklis 14 välja toodud

liikmesriigi kohustus alates 2027. aastast esitada Euroopa Komisjonile eduaruanne oma

poliitikaraamistiku kohta iga kahe aasta tagant. Kaheaastane ajaraam on liiga lühike ja

suurendab vaid administratiivset bürokraatiat. Samuti sooviksime masinloetavate andmete

maksimaalset kasutamist, vältimaks dubleerivat aruandluskohustust. Halduskoormuse

vähendamise eesmärgil soovime ka vältida andmete dubleerivat sisestamist.

5.6 Peame oluliseks rõhutada biogaasi tähtsust ning selle kasutamist TEN-T võrgustiku

alternatiivkütuste taristus, eelkõige raskeveokites ja ühistranspordis. Eelistame, et

liikmesriikidel oleks kohustus tagada üldkasutatavate veeldatud maagaasi tanklate

toimimine vähemalt kuni aastani 2030.

Selgitus: Eelnõu reguleerib ainult maanteesõidukitele ettenähtud veeldatud maagaasi taristut,

jättes kõrvale kõik teised gaasilised kütused. Biogaas on kogumas üha suuremat populaarsust,

paljud ettevõtted on negatiivse keskkonnajalajälje vähendamiseks soetanud just gaasisõidukeid.

Arvestades, et biogaas on hetkel konkurentsivõimeline kütus veondussektori

dekarboniseerimiseks ning selle jaoks on juba toimiv taristu Eestis välja arendatud, tuleks

tagada biogaasile ka roll TEN-T võrgustikus.

Eelnõu kohustab liikmesriike tagama veeldatud maagaasi tanklate olemasolu TEN-T

võrgustikul aastani 2025. Selleks, et tagada veoettevõtete poolt soetatud gaasisõidukite

kasutamine nende kasuliku eluea lõpuni, on oluline võimaldada gaasi (nii veeldatud maagaas

kui ka biogaas) tankimistaristu kasutamist ja arendamist kogu Euroopas vähemalt 2030. a

lõpuni või isegi kauem.

5.7 Eesti jaoks on oluline Euroopa Liidu tasemel vesinikutehnoloogiate arendamine ja

kasutuselevõtmine ning selleks sobivate regulatiivsete eeltingimuste loomine. Seega

toetame eelnõus väljapakutud eesmärke vesinikutanklate rajamiseks, aga saame ka

nõustuda kohustuslike sihttasemete edasilükkamisega kuni kolme aasta võrra. Eesti saab

olla vesinikutanklate vahemaade seadmisel paindlik.

Selgitus: Kuigi vesinikuturg on praegu veel arendamisel, võib olla turusignaali andmiseks

oluline sätestada üldised eesmärgid vesinikutanklate taristu rajamiseks. Kuna ettepanekus on

vastava taristu rajamise tähtajaks 2030. aasta ning on sätestatud ka 2026. aastaks määruse

ülevaatamise klausel, siis on see piisav, et tagada vesinikutaristu sobivus ja kasutatavus

kütusena. Samas on mitmed liikmesriigid eelnõu läbirääkimistel EL töögrupis avaldanud soovi

2030. aasta tähtaega mõne aasta võrra edasi lükata, siis oleme valmis toetama sellist lähenemist.

Praeguses eelnõus peab vesinikutankla olema rajatud iga 150 km tagant TEN-T põhivõrgus, ent

töögrupi arutelud on näidanud, et osa liikmesriike sooviks seda vahemaad pikendada. Eesti saab

olla vesinikutanklate rajamise vahemaade seadmisel paindlik, kuid lõplikud vahemaad ei tohiks

minna nii suureks, et eelnõu nõuete järgi kaoks ära vajadus Eestis TEN-T põhivõrgu teedel

vesinikutanklad välja arendada. Vesinikutaristu loomisel on ka oluline arvestada erinevate

piirkondade asustus- ja liiklustihedusega.

Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine

Alternatiivkütuste taristu määrusega seotud teemasid on arutatud erinevatel kohtumistel, millel

on osalenud kütusevaldkonna erinevate erialaliitude esindajad. Tagasisidet on saadud

ettevõtetelt Scania Eesti, Alexela ja Enefit Green. Oma arvamuse eelnõu kohta on edastanud

Keskkonnaministeerium.

EELNÕU

.......

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja ........................................................................................ 2021 nr

Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse

alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/94/EL

1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu:

1.1. Toetame alternatiivkütuste taristu määruse eelnõud, et luua senisest paremad eeldused

alternatiivkütuste taristu arendamiseks ja keskkonnasõbralikemate sõidukite

kasutuselevõtuks.

1.2. Toetame kergsõidukitele ja raskeveokitele mõeldud elektrilaadimistaristu arendamist.

Samas oleme seisukohal, et mõlemat sõidukiliiki puudutava elektrilaadimistaristu loomisel

on oluline arvestada erinevate piirkondade asustus- ja liiklustihedusega. Oluline on tagada

paindlikkus laadimispunktide vahemaade, kahesuunalisuse nõude, taristu valmimise

tähtaegade ning võimsuspõhiste kriteeriumide seadmisel. Määruse tulevikukindluse

huvides eelistame, et sõidukipargipõhised võimsusnõuded omaksid ülemist piirväärtust ja

ei sätestaks piiramatu kestusega kohustust.

1.3. Oleme seisukohal, et oluline on tagada tarbijatele usaldusväärse ja ajakohase info

kättesaadavus laadimispunktide asukoha, kasutusvalmiduse ning ühikuhindade kohta

digitaalsete lahenduste abil. Soovime, et alternatiivkütuste kasutajatele peab rajatavates ja

renoveeritud avalikes laadimispunktides olema tagatud rahvusvaheliselt aktsepteeritavate

maksekaartidega maksmise võimalus.

1.4. Toetame alternatiivkütuste taristu määruse kohaldamisala laiendamist mere- ja

lennutranspordile ning siseveelaevandusele. Oleme seisukohal, et sadamas paikneva

elektritoite kasutamise kohustuse kriteeriumiks olevate laevade arvu määramisel võetakse

arvesse ainult kai ääres seisvad laevad.

1.5. Peame oluliseks, et määrusest tulenevate uute nõuete rakendamine ei suurendaks oluliselt

halduskoormust. Soovime, et määrusejärgsel raporteerimisel võetakse arvesse juba

edastatud masinloetavaid andmeid, mis on esitatud muu aruandluskohustuse raames.

1.6. Peame oluliseks rõhutada biogaasi tähtsust ning selle kasutamist TEN-T võrgustiku

alternatiivkütuste taristus, eelkõige raskeveokites ja ühistranspordis. Eelistame, et

liikmesriikidel oleks kohustus tagada üldkasutatavate veeldatud maagaasi tanklate

toimimine vähemalt kuni aastani 2030.

1.7. Eesti jaoks on oluline Euroopa Liidu tasemel vesinikutehnoloogiate arendamine ja

kasutuselevõtmine ning selleks sobivate regulatiivsete eeltingimuste loomine. Seega

toetame eelnõus väljapakutud eesmärke vesinikutanklate rajamiseks, aga saame ka

nõustuda kohustuslike sihttasemete edasilükkamisega kuni kolme aasta võrra. Eesti saab

olla vesinikutanklate vahemaade seadmisel paindlik.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti.

3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud määruse eelnõu seisukohad Riigikogu juhatusele

ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist

nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.

Kaja Kallas Taimar Peterkop

Peaminister Riigisekretär

Vabariigi Valitsuse seletuskirja

„Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse kohta, milles käsitletakse võrdsete võimaluste

tagamist säästva lennutranspordi jaoks“

lisa nr 3

Kooskõlastustabel

Märkuse või ettepaneku esitaja,

märkus

Kommentaar

Keskkonnaministeerium

Peame oluliseks säästvate

liikumisviiside ja vähese heitega

sõidukite kasutuselevõtu edendamist

läbi süsteemseid muutusi tagavate

lahenduste. Toetame seega alternatiiv-

kütuste taristu määruse muudatus-

ettepanekut, millega kehtestatakse

sõidukipargi- ja TEN-T võrgustiku

põhised siduvad eesmärgid piisava

laadimisvõimsuse tagamiseks, ning

peame oluliseks seatavate sihtide

saavutamist, et kindlustada piisava

laadimis- ja tankimistaristu olemasolu

üleminekul säästvamale liikuvusele.

Arvestatud.

Vastab seisukohale:

Toetame alternatiivkütuste taristu määruse

eelnõud, et luua senisest paremad eeldused

alternatiivkütuste taristu arendamiseks ja

keskkonnasõbralikemate sõidukite

kasutuselevõtuks.

Alexela

Raskeveokite laadimispunkti rajamise

indikatiivne hinnakalkulatsioon.

Arvestatud.

Kasutati seletuskirjas väljatoodud

raskeveokite laadimistaristu ehituskulude

arvutamisel.

Enefit Green

Kergsõidukite laadimispunkti rajamise

indikatiivne hinnakalkulatsioon Arvestatud.

Kasutati seletuskirjas väljatoodud

raskeveokite laadimistaristu ehituskulude

arvutamisel.

IDRO ja andmete jagamine

- lühikokkuvõte

Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadus

1. Miks me seda teeme?

Eelnõu peamine eesmärk on alternatiivkütuste üldsusele juurdepääsetavate laadimis- ja

tankimispunktidega seotud informatsiooni kättesaadavuse tagamine, et alternatiivkütustega

sõitvate sõidukite omanikel oleks võimalus reisida ELis hõlpsalt ja ilma takistusteta. Lisaks on

eesmärk määrata riiklikul tasandil identifitseerimistunnuste registreerimise organisatsiooni,

milleks hakkab olema Transpordiamet, et identifitseerida alternatiivkütuste üldsusele

juurdepääsetava taristu käitajad/omanikud ja liikuvusteenuse osutajad.

2. Mis muutub? Kõige olulisemad muudatused. Mis muutub võrreldes kehtiva õigusega? Määrus 2023/1804 toob kaasa järgmised muudatused võrreldes kehtetuks tunnistatud direktiiviga 2014/94:

• Transpordiamet saab identifitseerimistunnuste registreerimise organisatsiooniks (IDRO).

• Alternatiivkütuste üldsusele juurdepääsetavate laadimis- ja tankimispunktide käitajad/omanikud ja liikuvusteenuse osutajad saavad endale unikaalse tunnuse.

• Alternatiivkütuste üldsusele juurdepääsetavate laadimis- ja tankimispunktide staatilised ja dünaamilised andmed tehakse kättesaadavaks Eesti Teabeväravas.

3. Keda ja kuidas see mõjutab? Inimesed, organisatsioonid, ettevõtted, keda ja kuidas muudatused otseselt mõjutavad

• Transpordiamet – on edaspidi IDRO Eestis ning annab välja ja haldab laadimispunktide käitajate ja liikuvusteenuse osutajate kordumatuid tunnuskoode.

• Alternatiivkütuste üldsusele juurdepääsetavate laadimis- ja tankimispunktide käitajad/omanikud – taotlevad alalist kordumatut identifitseerimistunnust või registreerivad olemasoleva nõuetele vastava identifitseerimistunnuse, täites Transpordiameti kodulehel oleva taotlusvormi.

• Tarbijad ehk alternatiivkütustega sõitvate sõidukite omanikud – taristuga seotud informatsiooni kättesaadavus – laadimis- või tankimispunkti asukoht, hõivatus, kontaktandmed, lõplik hind jne. Võimalus oma reisi ette planeerida ning reisida ELis hõlpsalt tänu hästi arendatud taristule ja ettevõtjate poolt Eesti Teabeväravasse edastatud informatsioonile.

IDRO ja andmete jagamine

- lühikokkuvõte

4. Eelarveline mõju Millist kulu või tulu toob see inimestele/huvigruppidele/riigile, sealhulgas kohalikule võimule? Kelle eelarvesse on kulu planeeritud?

• Transpordiamet – ei kaasne lisakulusid, kuna tekib väheoluline töökoormus. Ametile edastatud taotlus registreeritakse majasiseses dokumendihaldussüsteemis, ettevõtte majanduse tegevusala kontrollitakse EMTAK koodi alusel ning antakse välja või registreeritakse nõuetele vastav identifitseerimistunnus esitatud andmete alusel 15 tööpäeva jooksul.

5. Millal muudatus jõustub? Millal juhtub, eelnevad ja järgmised sammud. Pikema protsessi puhul lisada ajajoon. Eelnõu ja seletuskiri on majasisesel kooskõlastusringil. Muudatustega on kiire, mistõttu seaduse jõustumise eesmärk on 2026. aasta esimene kvartal.

(6. Vajadusel: Mida veel peaks kindlasti silmas

pidama? Millised on muudatuse ohud/riskid?)

Puuduvad.

IDRO täitmise roll on Transpordiametiga kokku lepitud juhtkonna tasemel. Erasektori

esindajad olid algusest peale kaasatud ning on kursis kavandatud seaduse

muudatusega. Tänapäeval on suuremal osal ettevõtetest nõuetele vastav

identifitseerimistunnus olemas.