Kiri

16.07.2025

Majandus- ja tööstusministri käskkirja „Noorte, kes ei õpi ega tööta, ja tervise tõttu

tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul toetamine“ eelnõu seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Käskkirjaga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi a „Parandada kõigi tööotsijate,

eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemale jäänud ja tööturul ebasoodsas

olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute tööle saamise võimalusi ja

aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii

rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse

edendamise kaudu“ meetme 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ (edaspidi

meede) sekkumise 21.4.2.31 „Tööturu struktuursete probleemide lahendamine, tööhõive

suurendamine ja erinevate tööturu riskirühmade tööturul osalemise toetamine“ toetuse andmise ja

kasutamise tingimusi ja korda.

Käskkirjaga toetatakse tegevusi, mille sihiks on 15–29-aastased noored, kes ei õpi ega tööta

(edaspidi NEET-olukord) ja NEET-olukorra riskis (edaspidi NEET-risk) olevaid noori abistava

süsteemi arendamine ja rakendamine ning tervise tõttu haavatavamas olukorras olevate inimese

töövõime säilitamise ja parandamise edendamine.

Tegevusi viiakse ellu ja kulusid tehakse ajavahemikul 01.01.2024–31.12.2029.

Meetme eelarve on 68 293 687 eurot (Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 47 805 581 eurot ja riiklik

kaasfinantseering 20 488 106 eurot). Käskkirjaga kinnitatavate toetuse andmise tingimuste

(edaspidi TAT) eelarve on 4 707 800,30 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) toetus

3 295 460,21 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 1 412 340,09 eurot. Tegevused on

seotud meetme raames avatud taotlusvoorude kaudu toetatud majandus- ja infotehnoloogiaministri

19. juuli 2023. a määruse nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“ § 4 lõike 1 punktis 1

nimetatud tegevusega.

TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle

kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja IV osas. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusest (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artikli 73 punktist 2 ja artikli

74 punktist 1, on toetusskeemi rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs

(seletuskirja lisa 2).

2

ESF+ vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks rakenduskava, mis on

koostatud, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 10

nimetatud partnerluslepet, ja mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui Euroopa Komisjon.

TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma,

tulemusi, seost Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) sihtide

ja arengukava eesmärkidega ning rakendamise tingimusi. TAT-ist rahastatavad tegevused on

kooskõlas EL-i põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni

väärtustega. Vastav analüüs on seletuskirja lisas 1.

Eesti inimeste potentsiaal tööturul ei ole täielikult rakendunud. Elanikkonnas on rühmi, kes ei saa

erinevatel põhjustel kas ajutiselt või püsivalt oma majanduslikku toimetulekut ja heaolu töötamise

teel kindlustada. Tööturul on ebasoodsamas olukorras näiteks tervisest tuleneva takistusega

inimesed, aga samuti noored. Tööjõus osalemise määra tõstmiseks tuleb tegeleda erinevate

sihtrühmade tööturule toomisega ja nende tööturul püsimise toetamisega.

Noorte töötus kasvas järsult COVID-19 pandeemiast tulenenud kriisi tõttu ja selle tase on püsinud

siiani kõrge. Kuigi 2021. aastal noorte olukord pisut paranes, võis 2022. aasta I poolel märgata

uuesti noorte töötuse kasvu. 2022. aasta teisel poolel noorte töötus küll vähenes, kuid aasta

keskmine noorte töötuse määr (15–24-aastaste vanuserühmas 18,6%; 15–29 vanuserühmas 10,9%)

jäi 15–24-aastaste vanuserühmas kõrgemaks kui 2021. aastal (16,7%), kuid 15–29-aastaste

vanuserühmas püsis samal tasemel. 2022. aastal oli 15–24-aastaseid noori töötuid kokku 10 400,

15–29-aastaseid 13 300. Ehkki 2023. aasta I kvartalis noorte töötuse määr võrreldes 2022. a IV

kvartaliga langes (15–24-aastaste vanusegrupis 11,5%-ni ja 15-29-aastaste vanusegrupis 7,9%-ni),

tõusis see taas 2023. aasta II kvartalis (15–24-aastaste vanusgrupis 16,4%-ni, 15–29-aastaste

vanusegrupis 11,0%-ni), mis on jätkuvalt oluliselt kõrgem kui üldine töötuse määr (2023. a II

kvartalis oli 15–74-aastaste töötuse määr 6,7%). Nii Rahandusministeeriumi kui Eesti Panga

majandusprognoosi kohaselt kasvab töötus veel ka 2024. aastal. Noored loetakse töötuks ka siis,

kui nad otsivad tööd õpingute kõrvalt. 2022. aastal oli selliseid noori 48%. Problemaatilisem on

olukord siis, kui noor ei õpi ega tööta ehk kuulub nn NEET-olukorras noorte hulka. 2022. aastal

oli 15–29-aastaseid NEET-olukorras noori 20 800, kellest 57,2% (11 900) olid mehed ja 42,8%

(8900) naised, sh koguarvust 16,3% (3400) neist olid haiguse või vigastuse tõttu mitteaktiivsed.

Eestlastest sihtgrupi noori oli 14 600 (70%) ja mitte-eestlasi 6200 (30%). 2023. aasta I ja II kvartali

tööjõu-uuring näitab sihtgrupi koguarvus langustrendi.

Euroopa Komisjoni eesmärk aastaks 2030 on, et NEET-olukorras noorte osatähtsus (15–29-

aastased) ei ületaks 9%1. Eesti on seadnud sama eesmärgi. 2022. aastal oli Eestis NEET määr

10,6%.

Noorte töötuse kasvu põhjuseks COVID-19 pandeemia ajal oli, et see vähendas tööjõuvajadust

valdkondades, mis on tavapäraselt pakkunud noortele tööturule suundumise võimalusi (teenindus,

majutus ja toitlustus). Kriisiperioodidel satuvad esmalt löögi alla noorte töötamisvõimalused.

Praegune tööturu olukord on eelkõige keeruline vähese kogemusega noortele ehk neile, kes ei ole

varem töötanud või on äsja koolipingist lahkunud.

Riigi strateegilistes eesmärkides rõhutatakse vajadust pöörata noorte sihtrühmale eraldi

tähelepanu, et aidata neil jätkata haridusteed, suurendada nende tööhõivevalmidust ja kaasata neid

tööturule. Kuna noorte vähesel haridusel ja töötusel on kaugeleulatuvad isiklikud ja

1 https://op.europa.eu/webpub/empl/european-pillar-of-social-rights/et/index.html

3

sotsiaalmajanduslikud tagajärjed, on oluline aidata noori tööturule. Noortesse suunatud

investeeringud annavad pikaajalist kasu, vältides kulutusi, mida põhjustab noorte inimeste

kõrvalejäämine tööturult, haridusest ja koolituselt, ning kasvatades lisandväärtust, mida loob

aktiivne ja kvalifitseeritud tööjõud. „Eesti 2035“ kavas on rõhutatud vajadust viia inimeste

teadmised, oskused ja hoiakud tööturu vajaduste ja majanduse struktuurimuutustega kooskõlla.

Heaolu arengukavas 2023–2030 on välja toodud, et tööjõus osalemise määra tõstmiseks tuleb muu

hulgas tegeleda riskirühmadega ehk noorte, eakate ja muukeelsete elanikega.

Kõik Euroopa Liidu riigid on võtnud kohustuse rakendada nõukogu 2020. aasta aprilli soovituses2

käsitletud tugevdatud noortegarantiid. Soovitus on osa Euroopa Liidu noorte tööhõive

toetuspaketist. Eesmärk on tagada alla 30-aastastele noortele nelja kuu jooksul pärast töötuks

jäämist või formaalharidusest lahkumist kvaliteetne tööpakkumine, haridustee jätkamise,

õpipoisiõppe või praktika pakkumine. Laiemas tähenduses soovitakse noortegarantii raames

pakutavate tegevustega vähendada noorte üldist tõrjutusriski ning ennetada nende tööturult ja/või

haridussüsteemist väljalangemist ning NEET-olukorda sattumisel tagada võimalikult kiire ja sujuv

naasmine haridussüsteemi või tööturule. Noortegarantii tugevdamise elluviimiseks on Vabariigi

Valitsuse poolt 28.04.2022 kinnitatud Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja

Teadusministeeriumi ja erinevate seotud osapoolte koostöös ettevalmistatud „Noortegarantii

tugevdamise riigisisene tegevuskava perioodiks 2022–2027“ (edaspidi noortegarantii

tegevuskava)3, mis on raamistik noorte konkurentsivõime suurendamise ja nende tööturul

osalemise toetamiseks. Käesolev TAT on vastava tegevuskava osaks. Seejuures on

Sotsiaalministeeriumi tööala valdkond ühes vastavate ülesannetega liikunud alates 2023. aasta

juulikuust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse.

Tervisest tuleneva takistusega inimesed on inimesed, kellele on määratud puue puuetega inimeste

sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses või kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku

pensionikindlustuse seaduse alusel, sealhulgas inimesed, kellele riiklike elatusrahade seaduse

alusel on määratud invaliidsusgrupp ja on loetud vastavaks püsivale töövõimetusele või kellel on

tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel. Tööturuteenuste toel

soodustatakse tervisest tuleneva takistusega inimestel tööle saamist ja tööl püsimist, et võimaldada

neile paremat sissetulekut ja eneseteostust. Teenused võimaldavad inimesel individuaalsete

piirangutega toime tulla või kohaneda.

Suures osas kattub vastav sihtrühm vähenenud töövõimega inimestega, kes on inimesed, kellel on

registreeritud püsiv töövõimetus või puuduv või osaline töövõime. Vähenenud töövõimega inimesi

(vanuserühmas 16 aastat kuni pensioniiga) oli 2022. aastal 104 400. Nende tööhõive määr (20–64-

aastased) oli 53,9%, mis on ligi 30 protsendipunkti võrra vähem kui Eesti keskmine.

Siiski on tervisest tulenevate takistustega inimeste tööturu olukord ajas paranenud. 2022. aastal

Sotsiaalministeeriumi tellimusel Eesti Rakendusuuringute Keskus Centari poolt läbiviidud

töövõime toetamise süsteemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamise

aruandes4 tõdeti, et töövõimereformi tulemusel on suurenenud vähenenud töövõimega inimeste

võimekus tööd leida ja paranenud vähenenud töövõimega inimeste majanduslik toimetulek (Centar

2022).

2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32020H1104(01)&from=EN 3 https://www.sm.ee/noortegarantii 4 https://centar.ee/tehtud-tood/toovoime-toetamise-susteemi-loomise-ja-juurutamise-makromajandusliku-moju-

hindamine

4

Töövõime toetamise jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline jätkuvalt toetada selle suunalisi

poliitikaid, et säilitada tervisest tuleneva takistuste tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate

inimeste töövõime. Sealhulgas tuleb toetada nii töötajaid kui tööandjaid ning ennetada tööturult

kõrvale jäämist ning ka varasele pensionile jäämist.

Käskkirja ja seletuskirja on välja töötanud Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) koostöös Sotsiaalkindlustusametiga (edaspidi

SKA). Käskkirja on koostanud MKM-i tööhõive osakonna tööturuteenuste juht Kristi Suur (5913

9212, [email protected]), tööhõive osakonna juhataja Kirsti Melesk (5443 0834,

[email protected]), peaspetsialist Tiina Vinkel (5919 3945, [email protected]), nõunik

Heidi Paabort (5854 8258, [email protected]) ja Sotsiaalkindlustusameti noortegarantii

tugisüsteemi teenuseomanik Liis Seeme (5389 8598, [email protected]).

Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (639

7652, [email protected]).

II Eelnõu struktuur ja sisu

Käskkiri sisaldab 14 punkti:

1. punkt „Üldsätted“;

2. punkt „Rakendusasutus, rakendusüksus, elluviija ja partner“;

3. punkt „Toetuse andmise eesmärk ja tulemused“;

4. punkt „Toetatavad tegevused“;

5. punkt „Sihtrühm“;

6. punkt „Näitajad“;

7. punkt „Tegevuste abikõlblikkuse periood“;

8. punkt „Eelarve“;

9. punkt „Kulude abikõlblikkus“;

10. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“;

11. punkt „Elluviija ja partneri kohustused“;

12. punkt „Aruandlus“;

13. punkt “Finantskorrektsiooni tegemine ja toetuse tagastamine”;

14. punkt „Rakendussäte“.

Punkt 1. Reguleerimisala

Punktis 1 sisalduvad üldsätted, mille hulgas käskkirja reguleerimisala ning riigiabi

õigusraamistikuga seonduvad sätted.

Riigiabi reguleerivad Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusaktid ning riigisisesel tasandil

konkurentsiseaduse 6. peatükk. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune

liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul ettevõtjale antav abi, mis

kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade

tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist

kaubandust. Esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist on teha

selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis

lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega. Seejuures ei ole

oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise viis, vaid see, kas isik tegeleb teenuste

pakkumisega liberaliseeritud turul või mitte. Oluline pole isegi see, kas asutus või üksus on

asutatud eesmärgiga teenida kasumit. Määravaks on vaid asjaolu, kas faktiliselt toetatav tegevus

5

on majandustegevus. Teisisõnu, kas TAT-i raames pakutakse vastutasu eest mingit kaupa või

teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid.

Seega tuleb hinnata, kas TAT tegevuste puhul on tegemist majandusliku või mittemajandusliku

tegevusega. TAT-i raames rahastatavad tegevused ei ole majandustegevused, sest elluviija MKMi

kui valitsusasutuse ülesanded on avalikud ülesanded, mis ei ole majandustegevus ELi toimimise

lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Samuti on partner Sotsiaalkindlustusamet riigiasutus, mis

täidab avalikke ülesandeid, mis ei ole majandustegevus.

Kui elluviija teenuseid ise ei osuta, võib kaudseks abi saajaks olla ka ettevõtja, kellelt elluviija

eespool nimetatud tegevuste elluviimiseks tellib. Siinkohal on oluline, et sellistel puhkudel on

teenuseosutajad leitud riigihankemenetlusega, mille tulemusena tekib teenuse hind turuhinnana,

mis välistab eelise andmise ja saamise. Seega ei ole tegemist riigiabiga ka pakkujate tasandil.

TAT-i raames toetatavad tegevused ei ole majandustegevus ja antav toetus ei ole riigiabi.

Samuti sätestatakse, et lisaks käskkirjas märgitule kohaldub Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määrus nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus),

mistõttu ei taasesitata käskkirjas nimetatud määruses sätestatut, vaid määrusele viidatakse punktis

1.3. Punktis 1.4. sätestatakse teabe ning haldusaktide esitamise ja kättetoimetamise regulatsioon.

Punkt 2. Rakendusasutus, rakendusüksus, elluviija ja partner

Punktis 2 sätestatakse meetme sekkumise eest vastutav rakendusasutus, rakendusüksus, elluviija

ja partner. Toetatavate tegevuste, elluviija ja partneri valikul lähtuti ühendmääruse §-s 7 sätestatud

rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast.

ÜSS2021_2027 § 4 lõikes 3 nimetatud meetmete nimekirja kohaselt on ESF+’ist rahastatavale

6. prioriteetse suuna meetme rakendusasutus MKM (eelkõige strateegiaosakond) ja rakendusüksus

Riigi Tugiteenuste Keskus. Tegevuse elluviija on MKM-i tööhõive osakond ning partneriks

Sotsiaalkindlustusamet.

Punkt 3. Toetuse andmise eesmärk, lähtekohad ja tulemused

Punktis 3 nimetatakse tegevuste toetamise eesmärgid, lähtekohad ja tulemused.

Toetuse andmise eesmärkideks on:

1) panustada NEET-olukorras ja NEET-riskis noorte vajaduste lahendamisse, et toetada nende

arengutakistustest üle saamist ja noorte kujunemist arukateks, tegusateks ja enda tervist hoidvateks

inimesteks;

2) tervisest tuleneva takistuste ehk seisundi tõttu, millest tulenevalt on inimesele määratud puue

või tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, tööturul haavatavamas olukorras olevate

inimese töövõime säilitamise ja parandamise edendamine, vähenenud töövõimega inimeste

tööturul osalemise suurendamine ja varase pensionile jäämise ärahoidmine ning seeläbi töövõime

toetamise skeemi jätkusuutlikkuse tagamine. Samuti töötute või töö kaotamise ohus olevate enam

tuge vajavate sihtrühmade tööhõivevõimaluste toetamine läbi efektiivse tööhõivepoliitika

kujundamise. Töö kaotamise ohus võivad olla tööturul ebasoodsamas olukorras olevad

6

sihtrühmad, kes lisaks tervisepiirangutega ja erivajadustega inimestele on „Heaolu arengukava

2023-2030“5 kohaselt näiteks noored, vanemaealised ja muust rahvusest inimesed.

Toetatavad tegevused panustavad Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete

hoidmisesse ning sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ alasihi „Arukas

inimene“ saavutamisse. Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist soolist

võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ja regionaalarengut toetaval moel

mõõdetakse järgmiste näitajatega: soolise võrdõiguslikkuse indeks, hoolivuse ja koostöömeelsuse

mõõdik, ligipääsetavuse näitaja, tööjõus osalemise määr 15–74-aastased.

Sätestatakse ka sekkumise seosed TERE-programmiga. Toetuse andmisel lähtutakse heaolu

tulemusvaldkonna tööturuprogrammi meetme „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“

tegevusest „Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed“ ja tegevused lähtuvad EL-i rohe- ja

digipöörde eesmärkidest. Lisaks on arvesse võetud ka tulevikutöö prognoose. Punktis 4.1.

nimetatud tegevused kuuluvad noortegarantii tegevuskava tegevuste hulka. Noortegarantii

tegevuskava omakorda lähtub nõukogu soovitusest „Töösild – noorte tööhõive tugevdamine“6.

Punkt 4. Toetatavad tegevused

Punktis 4 kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks.

Perioodi 2021–2027 EL-i ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do no

significant harm ehk „ei kahjusta oluliselt“) analüüs ei tuvastanud meetmel potentsiaalselt olulist

kahju keskkonnaeesmärkidele, mistõttu puudub vajadus täiendavate nõuete kehtestamiseks. TAT

koostamisel on arvestatud EL-i põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis

sätestatuga (vt seletuskirjale lisatud kontroll-lehte).

Tegevused jagunevad kaheks:

1) NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudeli7 (edaspidi koostöömudel)

rakendamise toetamine kohalikes omavalitsuste üksustes on tegevus, mis moodustab tervikliku

sekkumise meetme raames avatud taotlusvoorude kaudu elluviidavate tegevustega, täpsemalt

majandus- ja infotehnoloogiaministri 19.07.2023 määruse nr 48 „Tööalase konkurentsivõime

toetamine“ raames § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud toetatavate tegevustega, mille eesmärk on

suurendada mittetöötavate 15–29-aastaste noorte tööalast konkurentsivõimet ja nad tööle aidata

või haridussüsteemi lõimida, suunates tegevusi ka nende vanematele ja tugivõrgustikule, ning

tegevusi, mis toetavad ennetustööd ja mis on suunatud lastele ning noortele alates 13-ndast

eluaastast. Avatud taotlusvoorudest viivad noortele suunatud tegevusi ellu kohalikud

omavalitsused, kelle projektide vastavushindamist teostab ühes Riigi Tugiteenuste Keskusega ka

Sotsiaalkindlustusamet.

TAT võimaldab Sotsiaalkindlustusametil luua ja hoida toimivana terviklik tugisüsteem kohalike

omavalitsuse üksuste poolt tegevuste elluviimiseks ja toetamiseks, mis omakorda on seotud

noortegarantii tugisüsteemiga (edaspidi NGTS). NGTS on toetus 15–29-aastastele noortele

haridusteele naasmiseks ja/või tööturule jõudmiseks. NGTS asub kohaliku omavalituse üksuses

ning koosneb registritepõhisest infosüsteemi lahendusest ja juhtumikorraldusest.

5 https://valitsus.ee/sites/default/files/documents/2023-04/Heaolu%20arengukava%202023-2030.pdf 6 https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.C_.2020.372.01.0001.01.ENG&toc=OJ%3AC%3A2020%3A372%3ATOC 7 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/ngts

7

Samuti võimaldab TAT MKM-l ellu viia laiemalt noortegarantii tegevuskava eesmärke ja

suurendada teadlikkust tegevuskavast.

2) Töövõime toetuse süsteemi arendamise tegevused on seotud Eesti Töötukassa kaudu vähenenud

töövõimega inimestele pakutavate tööturuteenuste, -toetuste ja hüvitistega. Vastavaid analüüsi- ja

poliitikate arendamise tegevusi viib ellu MKM-i tööhõive osakond.

4.1 Noorte, kes ei õpi ega tööta tööturul, toetamine

Tegevustega viiakse ellu noortegarantii tegevuskava, arendatakse välja NEET-olukorras noortega

töötavate spetsialiste toetav süsteem, toetatakse kohalike omavalitsuse üksusi nii süsteemsel kui

ka individuaalsel tasandil, et tagada noortele kvaliteetse abi kättesaadavus üle terve Eesti. NEET-

olukorras noorte kui põhisihtrühma puhul on TAT-is kõigi vastavate tegevuste puhul läbivalt

kaasnevaks sihtrühmaks ka NEET-riskis noored. NEET-riskis noorte mõiste hõlmab noori alates

13-ndast eluaastast, kes on ametlikult mõne haridusasutuse õpilaste nimekirjas, kuid kellel on enda

või teiste osapoolte hinnangul suur tõenäosus NEET-olukorda sattumiseks.

Valdkonnaülese koostöömudeli rakendamise toetamine kohalikes omavalitsustes ja noortegarantii

tegevuskava elluviimise toetamine. Sotsiaalkindlustusameti tegevuste kaudu arendatakse NEET-

olukorras ja NEET-riskis noortega töötavaid spetsialiste toetav süsteem ning toetatakse kohalikke

omavalitsusi nii süsteemsel kui ka individuaalsel tasandil, et tagada NEET-olukorras ja -riskis

noortele kvaliteetne abi kättesaadavus üle terve Eesti.

Noortegarantii tegevuskava kontekstis on NEET-olukorras 15–29-aastane (k.a) isik, kes ei õpi ega

tööta. Seejuures võib ta osaleda koolitusel, nt töötukassa tööturukoolitus vm lühiajaline koolitus,

mis ei ole tasemeõpe.

Tegevused on seotud meetme raames avatud taotlusvoorude kaudu elluviidavate tegevustega,

täpsemalt majandus- ja infotehnoloogiaministri 19.07.2023 määruse nr 48 „Tööalase

konkurentsivõime toetamine“ raames § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusega.

Toetatavad tegevused:

1) Töötatakse välja NEET-olukorras noort toetava spetsialisti pädevusraamistik ja koolituskava.

NEET-olukorras noorte tulemuslikuks toetamiseks on oluline neid toetavate spetsialistide

pädevusraamistiku, kompetentsimudeli ja koolituskava väljatöötamine. Noored, eriti haavatavas

olukorras, vajavad võrreldes teiste sihtgrupiga teistsugust, individuaalsemat ja komplekssemat

lähenemist. Samuti on oluline nt spetsialistide traumateadlikkuse, õigusraamistiku (nt

andmekaitse) jm teadmiste arendamine. Noori toetava spetsialisti tööriistakastis on oluline näiteks

märkamine, valdkondade ülese koostöö tegemine, erinevad nõustamistehnikad ja teadlikkus

erinevatest sekkumistest. Selleks, et välja töötada NEET-olukorras ja -riskis töötavate

spetsilistidele suunatud lõplik koolituskava, on oluline enne seda läbi viia mitmeid

ettevalmistavaid tegevusi (nt analüüse, hankeid, kohtumisi jmt).

2) Korraldatakse kohalike omavalitsuse juhtumikorraldajatele ja teistele NEET-olukorras noortega

tegelevatele spetsialistidele koolitusi ja teisi kaasavaid õpitegevusi. Täiendkoolitusel arvestatakse

ja käsitletakse ka soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse põhimõtteid.

8

Väljatöötatud pädevusraamistiku ja koolituskava alusel viiakse läbi koolitusi ja teisi kaasavaid

õpitegevusi nagu näiteks infopäevad, seminarid, kokkusaamised. Koolituse loomisel on oluline

selle ligipääs ja kättesaadavus noortega töötavatele spetsialistidele üle Eesti ja seda erinevatel

perioodidel, mistõttu toimuvad need nii virtuaalselt kui ka füüsiliste kohtumistena8.

3) Luuakse koostöömudeli elluviimist toetav kvaliteedi ja tulemuste hindamise ja analüüsimise

süsteemi kontseptsioon kohalikule omavalitsusele.

Kontseptsiooni loomisel hinnatakse ellu viidud tegevuste tulemusi, et võtta arvesse kohalikes

omavalitsuses kasutusel olevaid parimaid praktikaid NEET-olukorras noorte toetamisel. Selleks

on vajadus mõista ja analüüsida sihtgrupi toetamisest lähtuvaid erisusi, millega arvestada nii töö

kirjeldamisel, analüüsimisel kui ka tulemuste tõlgendamisel. Hõlmatud on sise- ja välislähetused

metoodika ning juhtumikorralduse arendamisega seoses.

4) Analüüsitakse ja hinnatakse TAT-i tegevuste mõju ja tulemuslikkust.

Selleks, et rakendada noorte heaks parimaid sekkumisi, hinnatakse TAT-ist elluviidavaid tegevusi

ja tulemuslikkust erinevate sihtrühmade lõikes ning tehakse vajadusel muudatusi ning

kavandatakse TAT järgselt tegevuste elluviimist.

5) Koostöömudeli infotehnoloogiliste andmelahendussüsteemide loomine ja arendamine.

Noorte efektiivsemaks toetamiseks on vajadus kohalike omavalitsuste spetsialistidele luua ja

tagada aja- ja asjakohane töökeskkond. Selleks on oluline, et NEET-olukorras noorte toetamisel

on kasutusel kasutajamugav ja juhtumite ning laiemalt sekkumise elluviimist ja hindamist

võimaldav info- ja töö kirjeldamise süsteem. See võimaldab noori toetavatel spetsialistidel oma

tööd paremini korraldada ja hinnata ning riigi tasandil on võimalik analüüsida rakendatud

sekkumiste dünaamikat, mõju ja tulemuslikkust. Tegevused eeldavad esmalt NEET-olukorras ja -

riskis noorte töö kirjeldamiseks ja arendamiseks vajalike andmete kaardistamist, analüüsi ja

andmesüsteemi loomiseks vajaliku andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamist.

6)Kohalike omavalitsuse üksuste riigipoolne toetamine koostöömudeli rakendamisel.

Selleks, et kohaliku omavalitsuse üksused saaksid järgida nii pädevusraamistikku, koostöömudelit

jt kokkulepitud seotud metoodikaid, on oluline riigipoolne tugi nõustamiste ja muude toetavate

tegevuste näol. Nõustamisel on aluseks võetud, et kohaliku omavalitsuse üksused pakuvad NEET-

olukorras noortele tuge, rakendades selleks erinevaid meetodeid (NGTS-i kasutamine,

võrgustikupõhine noortest teadmine ja leidmine, noorele noortekeskse juhtumikorraldusliku toe

pakkumine tema enda initsiatiivi korral, töö pidev analüüs jmt). Lisaks jälgitakse, et NEET-

olukorras noorte toetamine peab olema KOV-is multidistsiplinaarne, sealhulgas võtma arvesse

seda, millised on noore varasemad kogemused ja võimalused sotsiaal-, haridus- ja

meditsiinisüsteemis. Soovitud tulemuseks kohaliku omavalitsuse üksuses on terviklahendus, mis

arvestab kohalike omavalitsuste enda võimaluste ja ressurssidega ning kohalikus omavalitsuses

elavate noorte vajadustega, hõlmates muu hulgas partnerite informeeritust kättesaadavate

võimaluste kohta ning kirjeldades asutusepõhise regulaarse koostöö ja infovahetuse põhimõtteid

eesmärgiga NEET-olukorras noori ajakohasemalt märgata ning neid sobivaima lahenduseni

suunata.

8 https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/vordsed-voimalused/ligipaasetavus/ligipaasetavuse-

parandamine/ligipaasetavus-sundmustele-ja-uritustele/kuidas-korraldada-ligipaasetavat-uritust

9

7)Noortegarantii tugisüsteemi ja noortegarantii tegevuskava koordineerimine, sh tegevuskava

seiramine ning eesmärkide ja tegevuste elluviimise tagamine.

NEET-olukorras ja -riskis noorte toetamise aluseks on noortegarantii tegevuskava, mille

tulemuslikuks elluviimiseks on oluline riigi tasandil noortegarantii juhtrühmaga seotud osapoolte

koostöö tulemuslik juhtimine ja pidev seiramine ning tegevuskava elluviijate kaasamine.

Kaasamise eesmärk on koguda tegevuskava hetkeseisu ja arendusvajaduste osas sisendit.

Juhtrühma kohtumiste eesmärk on anda ülevaade noortegarantii tegevuskava rakendamisest ning

tekitada konkreetsete fookusteemade puhul diskussioon. Juhtrühma arutelude tulemusena saab

tegevusi muuta ja parandada, et tõhusamalt ja mõjusamalt täita tugevdatud noortegarantii

eesmärke.

Euroopa Komisjon koostöös liikmesriikidega jälgib noortegarantii rakendamist Euroopa poolaasta

raames. Iga kahe aasta järel vaadatakse tööhõivekomitees (EMCO) läbi kõigi liikmesriikide

tegevuskavade rakendamine. Igal aastal tuleb teha riikide noortegarantii kavade kvantitatiivset

seiret, mis põhineb ühiselt kokku lepitud näitajate raamistikul (noortegarantii seire). Samuti

jätkavad liikmesriikide noortegarantii koordinaatorid ja tegevuskava elluviijad regulaarseid

kohtumisi, et arutada rakendamise edusamme, käimasolevaid poliitilisi reforme ja asjaomaseid

projekte ning osaleda vastastikuses õppes.

Tegevused hõlmavad nii noortegarantii tegevuskava juhtrühma ja tegevuskava elluviijate kui ka

laiemalt noortegarantii tegevuskava elluviimisega seotud tegevusi (näiteks koostöökohtumised,

seminarid, arutelud, konverentsi korraldust jt kaasamis- ning teavitusüritusi) ja kulutusi. Samuti

Euroopa tasandil noortegarantii elluviimise seiramisega ning noortegarantii koordinaatorite ja

tegevuskava elluviijatega seotud kohtumiste kulutusi.

8)Teavitustegevuste läbiviimine.

Lähtuvalt sihtgrupi heterogeensusest ei pruugi NEET-olukorras või -riskis noored olla teadlikud

erinevatest lahendus- ja toetusvõimalustest, mis puudutavad näiteks tööturule suundumist või

õpingute juurde naasmist. Eelmisel noortegarantii perioodil, mis tugines 2013. aasta EL nõukogu

soovitusele noortegarantii loomise kohta, on olnud töös mitmeid erineva nimega programme ja toe

võimalusi, mis võivad noores tekitada segadust või ei tunne nad end nendest võimalustes ära.

Samuti ei ole noored tihti teadlikud Eesti Töötukassa pakutavatest toetuste ja teenuste võimalustest

tööturule suundumisel või oma karjääritee leidmisel. Ka ühiskond tervikuna ei ole veel

teadvustanud noorte töötuse või mitteaktiivsuse probleeme ning nende lahendamata jätmise

pikaajalisi mõjusid.

Selleks, et kirjeldatud olukorda muuta, on oluline järgida, et kommunikatsioon on nii sisu kui

kättesaadavuse vaatest sihtgrupipõhine ja lähtub kaasaegsetest kommunikatsioonipõhimõtetest.

Vajadus on lisaks korraldada kommunikatsioonikampaaniaid nii riigi kui kohaliku omavalitsuse

tasandil, luua sealhulgas noortegarantii ühtne visuaal tegevuste selgeks eristamiseks ning

suurendada avalikkuse teadlikkust NEET-olukorras ja -riskis noorte probleemidest.

4.2. Tervisest tulenevate takistuste tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste

tööturul toetamine

Sätestatakse tegevuse eesmärk, tegevuse sisu, tulemus ja sihtrühm.

10

Tegevuse sisuks on töövõime süsteemi arendamine ja poliitikate kujundamine ja

poliitikakujundamise arendustegevused, sealhulgas spetsialistide koolitamine tööks tervisest

tuleneva takistusega inimestega, tegevusi toetava institutsioonidevahelise koostöö edendamine ja

vajaliku andmevahetuse arendamine ning avalikkuse teavitamine.

Tervisest tulenev takistus on seisund, millisel juhul inimesele on määratud puue puuetega inimeste

sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses või ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku

pensionikindlustuse seaduse alusel, sealhulgas, kui talle riiklike elatusrahade seaduse alusel

määratud invaliidsusgrupp on loetud vastavaks püsivale töövõimetusele, või tal on tuvastatud

osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel. Tervisest tuleneva takistuse mõiste

vastab Vabariigi Valitsuse määruses „tööhõiveprogramm 2024–2029“9 vastavale definitsioonile.

1) Poliitikaanalüüside ja -uuringute ning ekspertiiside ja arendustegevuste läbiviimine.

Arendustegevused võivad hõlmata näiteks erinevaid kaasamise, teavitamise, poliitikakujundamise

ja pädevuste tõstmise eesmärgil läbiviidavaid tegevusi.

Tervisest tuleneva takistuste tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevaid inimesi toetava ja

jätkusuutlikku tööhõivepoliitika tagamisel on vaja toetada nii tööturuteenuseid ja -toetusi kui

töövõimetoetust puudutavate poliitikaotsuste teadmispõhisust poliitikaanalüüside,

analüüsimetoodikate, uuringute ja ekspertiiside läbiviimisega. Poliitikakujundajatel on vajalik

jälgida kujundatud poliitika kulgu, kaardistada sihtrühmade liikumine toetusmeetmete vahel,

hinnata prognooside paikapidavust, meetmete (sh teenused) asjakohasust ja tulemuslikkust,

analüüsida ja vajaduse korral muuta meetmete korraldust, kasutada andmeid täiendavate meetmete

(sh teenuste) ja rahastamise planeerimisel. Tegevuse raames tehakse vastavaid poliitikaanalüüse

ja -uuringuid ning kaasatakse eksperte, et saada lähteandmed teadmistepõhise poliitika

kujundamiseks ja rakendamiseks, et tagada kaasaegne, asjakohane, tulemuslik ja praktikas

kasutatav õigusraamistik ning meetmete ja teenuste tervik.

2) Poliitikakujundajate pädevuse suurendamine.

Kvaliteedi tagamiseks on oluline arendada töövõimepoliitika kujundajate ja rakendajate

kompetentsi seda toetavate koolituste ja õppereiside ning seminaride korraldamise ning teavikute

hankimise kaudu. Põhjendatud poliitikaotsuste tegemisel on tähtis poliitikakujundajate pädevuse

suurendamine, sealhulgas teiste riikide parima praktika kättesaadavus ja kasutamise oskus.

3) Sihtgrupiga kokkupuutuvate osapoolte koostöö ja andmevahetuse ja metoodikate arendus.

Tervisest tuleneva takistustega isikuid toetava ja neid kaasava tööhõivepoliitika loomisel on

oluline lähtuda eelkõige valdkondade ülesest lähenemisest, kus keskmes on inimene ning koostöö

pädevate asutuste vahel korraldatakse inimese ümber nõnda, et mistahes uksest inimene sisse läheb

suunatakse ta ilma suurema koormuseta õige abini. Seetõttu on oluline koostööprotsesside

ümberkorraldus ja andmevahetusprotsesside aja- ja asjakohastamine. Samuti on oluline töövõime

hindamise metoodika edasiarendamine.

4) Teavitustegevused ja hoiakute kujundamine.

Ühiskonnas levivad tervisest tuleneva takistusega inimeste suunal endiselt eelarvamused ja

hoiakud, mis takistavad erivajadusega inimestel tööle minna või seal püsida. Teavitamise ja

9 Tööhõiveprogramm 2024–2029–Riigi Teataja

11

hoiakute kujundamise eesmärk on suunata tööandjaid nägema tervisekahjustusega inimesi kui

potentsiaalset tööjõudu ning võimestada tervisest tuleneva takistusega inimesi tööturul aktiivselt

ja võimetekohaselt osalema. Teavitustegevuse tulemuslikkuse tagamiseks kombineeritakse

teavitusviise (sealhulgas tele- ja raadiosaated, meediakampaaniad, otsekommunikatsioon

sihtrühmadega jne). Teavitustegevuste tõhustamiseks tellitakse vajadusel uuringuid, mis

võimaldavad tegevusi paremini sisu vastavuse ja ligipääsetavuse vaatest ette valmistada ja nende

tulemuslikkust hiljem hinnata.

5) Töövõimesüsteemi arendamine.

TAT-i raames pakutavates tegevustes välditakse soostereotüüpset lähenemist ametitele ja

tööturule. Tegevuste kavandamisel võetakse arvesse, et noorte karjäärivalikuid mõjutavad

erinevad tegurid, sh ka soostereotüübid ja -rollid ning leitakse viise stereotüüpide mõju

vähendamiseks. Materjalide koostamisel välditakse tekstides ja kuvandites eelarvamusi ja

stereotüüpe kinnistavaid hoiakuid naiste ja meeste ning tervisest tulenevate takistustega inimeste

suhtes. Tegevustega soodustatakse ka mittetraditsioonilisi erialavalikuid ning erialade

tutvustamisel välditakse soostereotüüpe. Andmeid meetme tegevustes osalenute kohta kogutakse

soo ja vanuse järgi.

6) Tööhõivepoliitika arendamine.

Tagamaks erinevate tööturuga nõrgemalt seotud gruppide efektiivne toetamine ja

tööjõuressursside parem kasutamine, viiakse TAT-ist ellu erinevaid kaasamise, teavitamise,

poliitikakujundamise ja pädevuste tõstmisele suunatud tegevusi, sealhulgas näiteks

koosloometegevusi, koolitusi, seminare ning arutelusid, mis on lisaks NEET-olukorras noortele

ning tervisest tulenevate takistusega inimestele suunatud laiemalt tööhõivepoliitika arendamisele.

4.3. Soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise, ligipääsetavuse ja keskkonnahoiu

põhimõtete järgimine

Toetatavate tegevuste elluviimise käigus tagatakse, et inimene saab tegevustes osaleda viisil, mis

tema olukorda ei kahjusta. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel arvestatakse ja tegeletakse ka

nende erisuste ja takistustega, mis ühte või teise sotsiaalsesse gruppi kuuluvatel NEET-olukorras

noortel või NEET-riskis noortel on. Näiteks 2023. aastal Statistikaameti koostatud analüüsi "Mis

mõjutab noorte NEET staatusesse langemist?" põhjal on eriti kõrge NEET staatuse riskiga

välispäritolu noored ja noored, kes on noorelt emaks saanud. Tegevuste elluviimisel arvestatakse,

et sihtrühma kuuluvad inimesed võivad olla liikumis-, nägemis-, intellekti- või kuulmispuudega.

TAT-is nimetatud tegevuste elluviimisel jälgitakse, et liikumis-, nägemis-, intellekti- või

kuulmispuudega inimestele oleks tagatud neile sobival viisil võimalus tegevuses osaleda ja

ligipääs informatsioonile enne ja pärast tegevusi. Abimeetmeid tuleb vajadusel planeerida kõigi

puudeliikide lõikes.

TAT-is nimetatud tegevuste elluviimisel ei koguta mingil viisil infot tegevustes osalevate inimeste

rassi, usu ega seksuaalse sättumuse kohta. Tegevuste elluviimisel pöörame tähelepanu võrdse

kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisele tagamaks, et kavandatud tegevused, loodavad

infomaterjalid, koolitused jt kommunikatsioonitegevused arvestaksid kõigi riskiolukordadesse

kuuluvate noorte vajadustega, sh oleksid turvalised ja toetavad ning ei kahjustaks eri rahvusest või

rassist, usuliste veendumuste ja/või seksuaalsete sättumusega noori. Samuti jälgitakse, kas TAT

tegevustest mõjutatud kohaliku omavalitsuse üksuste või Eesti Töötukassa tegevustesse jõuab

näiteks ebaproportsionaalselt vähe poisse või tüdrukuid, eestlasi või venelasi, erivajadustega

12

inimesi. Kui mõni selline tendents ilmneb, analüüsitakse põhjuseid ja otsitakse võimalusi, kuidas

seda olukorda muuta.

Tegevuste elluviimisel järgitakse, et ei suureneks negatiivsed keskkonnamõjud, milleks elluviija

ja partner rakendavad riigihangete läbiviimisel keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume ning

kasutavad keskkonnasäästlikke lahendusi.

Punkt 5. Sihtrühm

Punktis 5 nimetatakse iga tegevuse sihtrühm. NEET-olukorras noortele suunatud tegevuse

sihtrühmaks on SKA ja kohaliku omavalitsuse üksuse NEET-olukorras ja -riskis noortega töötavad

spetsialistid ning elluviija ja noortegarantii tegevuskavas hõlmatud ministeeriumite teenistujad

ning tegevustega ametialaselt kokkupuutuvad isikud (näiteks sotsiaalpartnerid, sihtrühmade

esindajad, teadus- ja õppeasutuste ning mõttekodade eksperdid jt).

Terviseriskiga ja tööturul haavatavamas olukorras olevatele inimestele suunatud tegevuste

sihtrühmaks on töövõime- ja tööhõivepoliitika kujundajad ja rakendajad ning tööala valdkonnas

tegevad ja tegevustega ametialaselt kokkupuutuvad isikud.

Läbi MKM tegevuste saab mõjutatud ka laiem avalikkus.

Punkt 6. Näitajad

Punktis 6 on nimetatud TAT näitajad, mis aitavad mõõta eesmärkide saavutamist nii

kvantitatiivselt kui ajaliselt. Esitatud on meetmete nimekirja väljundnäitaja ja projektispetsiifilised

väljundnäitajad, nende algtasemed ning sihttasemed. Samuti on kirjeldatud näitajate sisu. TAT

tegevused toetavad meetmete nimekirja väljundnäitajat „Osaluskordade arv“ sihttasemega 150

osalemist aastaks 2024 ja 1000 osalemist aastaks 2029. Projektispetsiifilise näitaja

koostöömudelist lähtuva töö kirjeldamise ja analüüsi IT-lahenduse kontseptsiooni loomine,

tehniline teostamine ja kasutamine” puhul on väljundiks “andmelahendussüsteem on loodud ja/või

arendatud“, kuna TATi kinnitamise hetkel ei ole veel selge, kas vajalike eesmärkide saavutamiseks

saab tegemist olema olemasoleva IT-lahenduse täiendamise või uue loomisega.

Lisaks jälgitakse projektispetsiifiliste näitajatena toetatud KOV-ide arvu, NGTS teavitustegevuste

kontseptsiooni loomist, sihtgrupist lähtuva juhtumikorraldusliku juhendi väljatöötamist,

andmelahendussüsteemi arendamist ja NGTS hindamise elluviimise analüüsi läbiviimist. Samuti

jälgitakse TAT-is tervisest tulenevate takistustega sihtgrupi toetamiseks vajaliku töövõime

hindamise analüüsi läbiviimist ning töövõimereformi kümnenda aastapäevaga seotud

teavitusürituse elluviimist (seminar või konverents).

TAT ei panusta meetmete nimekirja tulemusnäitajasse. TAT toetab meetmete nimekirja

väljundnäitaja sihttaseme saavutamist.

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Algtase Vahe-

sihttase

(2024)

Sihttase

(2029)

Selgitav teave

Meetmete

nimekirja

väljund-

näitaja

Tegevus 4.1. NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudeli

rakendamise toetamine kohalikes omavalitsustes

13

Osaluskordade arv 0 150 1000 Koolitusel ja erinevates

programmi tegevustes

(sh koolitused ja

õppevisiidid) osalenud

spetsialistide arv

Projekti-

spetsiifi-

lised

näitajad

Tegevus 4.1. NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudeli

rakendamise toetamine kohalikes omavalitsustes

Toetatud kohalike

omavalitsuste arv

0 65 74 Seiratakse alates aastast

2024 NGTS uue

perioodi seirega liitunud

KOV-ide arvu

Teavitustegevused 0 1 NG teavitustegevused

on elluviidud ja

NGTSi

teavitustegevuste

kontseptsioon 2024–

2029 on loodud ja

tegevuskava teostatud

NEET-olukorras noorte

toetamise ja teenuste

koostöömudelist lähtuva

metoodilise

juhtumikorraldusliku

juhendi loomine ja

ajakohastamine

0 1 Sihtgrupist lähtuv

juhtumikorralduslik

juhend on välja töötatud

ja KOV-idele kodulehe

kaudu kättesaadav

NEET-olukorras noorte

toetamise ja teenuste

koostöömudelist lähtuva

töö kirjeldamise ja

analüüsi IT-lahenduse

kontseptsiooni loomine,

tehniline teostamine ja

kasutamine

0 1 Andmelahendussüsteem

on loodud ja/või

arendatud

Analüüsitegevused 0 1 NGTSi toimimise

analüüs on läbiviidud

Projekti-

spetsiifi-

lised

näitajad

Tegevus 4.2 Tervisest tulenevate takistuste tõttu tööturul haavatavamas olukorras

olevate inimeste tööturul toetamine

Analüüsitegevused 0 1 Töövõime hindamise

analüüs on läbiviidud

Tervisest tulenevate

takistustega inimeste

teavitustegevus

0 1 Tervisest tulenevate

takistustega inimeste

teavitustegevus on ellu

viidud

Punkt 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

14

Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2024. a ning lõpeb

31. detsembril 2029. a.

Punkt 8. Eelarve

TAT eelarve on 4 707 800,30 eurot, sh ESF+ toetus 70 protsenti ehk 3 295 460,21 eurot, millele

lisandub riiklik kaasfinantseering 30 protsenti ehk 1 412 340,09 eurot. Tegevuste ja aastate kaupa

on eelarve näidatud TAT lisa finantsplaanis TAT eelarve kulukohtade kaupa.

Punkt 9. Kulude abikõlblikkus

Abikõlblike kulude, sh abikõlbmatute kulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise tingimused“ (edaspidi ühendmäärus).

TAT-is on abikõlblikud noortele suunatud tegevusega 4.1 seoses nõustamiseks vajalikud,

pädevusraamistiku, metoodikate ja koolitusprogrammi väljatöötamise, läbiviimise ja hindamise

kulud ning teavitustegevuste kulud. Samuti on abikõlblikud punktis 4.2 toodud toetatava

tegevusega seoses töövõimesüsteemi arendamise ja poliitikakujundamisega seotud kulud.

Abikõlblikud on ka kõik ühendmääruse § 16 lõike 1 kohased personalikulud. Muuhulgas on

abikõlblikud ka lähetuskulud ning tööga seotud kulud nagu näiteks transpordikulud.

Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult lihtsustatud

hüvitamisviisidest ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada

rakendusüksusele koos maksetaotlusega kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist

tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka

kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Samuti ei pea

osalise tööajaga administreeriva personali üle pidama arvestust ega raamatupidamisarvestuses

eristama ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid.

Kaudsed kulud moodustavad 15% TAT tegevuste otsestest personalikuludest.

Punkt 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude

hüvitamine. Makse aluseks olevaid dokumente võib esitada vähemalt üks kord kvartalis, kuid

kõige sagedamini üks kord kuus. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse

saamist käibevahendeid riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti

esitada rakendusüksusele makseid, et abikõlblikud kulud saaks omakorda lisada Euroopa

Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Kui kalendrikuus makseid ei tehta, siis null-reaga makset

esitada ei tule.

Punkt 11. Elluviija ja partneri kohustused

Lisaks TAT-is sätestatule kohalduvad tegevuste elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10 ja 11

toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata riigihangete

seaduse järgimisele.

15

Rakendusasutuse nõudmisel on elluviija kohustatud esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja

eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise

protsessis. Kuna rakendusasutus on aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate meetmete

elluviimises ning selleks eraldatud toetuse kasutamises, esitab elluviija vastavalt rakendusasutuse

palvele eelarve täitmise aruande, mis võimaldab seirata vahendite kasutamist ning vajaduse korral

sekkuda (ala- või ülekasutamine) TAT elluviimisse.

Peale TAT kinnitamist tuleb rakendusüksusele esitada väljamaksete prognoos 15 tööpäeva

jooksul. Igal aastal tuleb väljamaksete prognoos järgmise eelarveaasta kohta esitada

10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisaeelarve kinnitamist. Kui

väljamaksetaotlused erinevad esitatud prognoosist 25%, tuleb elluviijal esitada järelejäänud

eelarveaasta kohta uus väljamaksete prognoos.

Partner peab täitma lisaks TAT-is sätestatule ühendmääruse § 10 lõikes 2 ja §-s 11 kehtestud

kohustusi. Ühtlasi on loetletud täiendavad kohustused, mida partner elluviijale peab esitama ning

mis tähtaegadest lähtuma.

Siinkohal on oluline rõhutada, et erinevalt teistest fondidest tuleb ESF+’ist rahastatud tegevustes

osalejate kohta koguda nõutavad andmed vastavalt ÜSS2021_2027 § 19 lõikele 3. Osalejate

andmeid tuleb sisestada sündmuste infosüsteemi ehk SIS-i, mille kaudu kogutakse infot osalejate

kohta.

Punkt 12. Aruandlus

Sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes

puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad

jälgida TAT tegevuste edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida

tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Järelaruande

esitamise kohustust elluviijal ei ole.

Punkt 13. Finantskorrektsiooni tegemine ja toetuse tagastamine

Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja toetuse tagasimaksmise õiguslikele alustele.

Punkt 14. Rakendussäte

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 18. detsembri 2023. a käskkiri nr 159 „Noorte, kes ei õpi

ega tööta, ja tervise tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul toetamine“

tunnistatakse kehtetuks.

Nimetatud käskkirjas on tehtud mitmeid muudatusi, mistõttu kehtestatakse toetuse andmise

tingimused terviktekstina. Eelnõuga muudetakse nimetatud käskkirja punkte 3.3, 3.4, 5.1, 5.2,

6.4.2, 8 ja 11.1.3 ning käskkirja täiendatakse punktidega 3.3.1, 3.3.2 ja 4.2.6. Muudatused

seonduvad tegevuste, nende eesmärkide ja sihtrühmade täpsustamise ja laiendamisega. Samuti

eelarveliste vahendite suurendamise ja elluviija aruandluskohustuse esitamise nõude muudatusega

rakendusasutusele. Samuti on täpsustatud seletuskirjas käskkirja punkti 1.3 selgitusega, et

käskkirjas ei taasesitata Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise

ja kasutamise üldised tingimused“ sätestatut.

16

Punktis 3.3 täiendatakse tegevuste eesmärki, et lisaks tervisest tulenevate takistustega, sh

vähenenud töövõimega inimeste tööhõive edendamisele hõlmatakse ka muud tööturul

haavatavamas olukorras olevad sihtrühmad. Edaspidi on punktil 3.3 kaks alapunkti ehk alapunkt

3.3.1, kus tööhõivepoliitika eesmärkide täitmiseks on tegevused suunatud tervisest tulenevate

takistusega inimeste töövõime säilitamise ja parandamise edendamiseks ning vähenenud

töövõimega inimeste toetamiseks ja töövõimereformi jätkusuutlikkuse tagamiseks ning alapunkt

3.3.2, kus läbi efektiivse tööhõivepoliitika toetatakse töötute või töö kaotamise ohus olevate enam

tuge vajavate sihtrühmade tööhõivevõimalusi.

Punktis 3.4 täiendatakse sõna „valdkonna“ sõnaga „tööala“ ja sõna „poliitikakujundamine“ sõnaga

„tööhõive“. Muudatus on vajalik, et lisaks tervisest tuleneva takistusega inimestele hõlmata TAT-

ist tegevusi, mis on suunatud ka teistele tööturul haavatavamas positsioonis olevatele

sihtrühmadele.

Lisatakse punkt 4.2.6 sõnastuses „tööhõivepoliitika arendamine“, et võimaldada TAT-ist tegevusi,

mis on suunatud lisaks NEET-olukorras noortele ja tervisest tulenevate takistusega inimestele

laiemalt ka tööhõivepoliitika arendamiseks, et tagada erinevate tööturuga nõrgemalt seotud olevate

gruppide efektiivne toetamine ja Eesti tööjõuressursside parem ära kasutamine.

Punktis 5.1 lisatakse sihtrühmana tegevustega ametialaselt kokkupuutuvad isikud, kuna tegevused

hõlmavad laiemat hulka aktiivselt seotud osapooli kui vaid noortega töötavad partneri KOV

spetsialistid ja ministeeriumi töötajad, sealhulgas näiteks sotsiaalpartnerid, sihtrühmade esindajad,

teadus- ja õppeasutuste ning mõttekodade eksperdid jt.

Punktis 5.2 lisatakse sihtrühmana töövõimepoliitika kujundajatele sihtrühm tööhõivepoliitika

kujundajad ning tööala valdkonnas tegevad ja tegevustega ametialaselt kokkupuutvad isikud.

Muudatus on vajalik, et adresseerida eelnevate punktidega laiendatud eesmärki ehk lisaks tervisest

tulenevate takistustega, sh vähenenud töövõimega inimeste tööhõive teemadele hõlmatakse

laiemalt tööturul haavatavamas olukorras olevate sihtrühmadega tegelevad poliitikakujundajad ja

ametialaselt kokkupuutuvad isikud.

Punktis 6.4.2 muudetakse sõnastust vastavalt tegevuste täpsustumisele. Tervisest tulenevate

takistusega inimeste sündmusteenus on asendatud töövõimereformi kümnenda aastapäeva

teavitusüritusega, milleks on kavandatud seminar või konverents. Sihttasemeks on üks tervisest

tulenevate takistustega inimeste teavitustegevus.

Punktis 8 suurendatakse TAT eelarvet kokku 1 625 000 euro ulatuses, sh ESF+ osa 1 137 500

eurot ja RKF osa 487 500 eurot. Seejuures 420 000 eurot suunatakse MKM personali- ja

majanduskuludesse ning 1 190 000 eurot partneri SKA STAR IT-arendustesse ja 15 000 eurot

Eesti Tugevdatud Noortegarantii teemalise rahvusvahelise konverentsi korraldusse. Kokku on uus

TAT eelarve 4 707 800,30 eurot.

Punktis 11.1.3 on muudetud rakendusasutusele eelarve täitmise aruande esitamise kohustuse

nõuet, jättes välja konkreetse esitamise kuupäeva ning lisades sõna „vajadusel“, mis annab eelarve

täitmise aruande esitamise osas suurema paindlikkuse.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele

Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.

17

Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku

Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

IV Käskkirja mõjud

Käskkirjaga luuakse ja viiakse ellu tegevusi, mis panustavad NEET-olukorras ja NEET-riskis

noorte vajaduste lahendamisse, et toetada nende arengutakistustest üle saamist ja noorte

kujunemist arukateks, tegusateks ja enda tervist hoidvateks inimesteks ning tervisest tulenevate

takistuste tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul toetamisse.

Sotsiaalne mõju, sh sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine ja ligipääsetavus

Läbi TAT tegevuste võimestatakse kohaliku omavalitsuse üksusi NEET-olukorras või -riskis

olevate noorte toetamisel ja tõstetakse laiema ühiskonna teadlikkust NEET-olukorras noorte

vajadustest ja toetusvõimalustest. TAT-i tegevused mõjutavad positiivselt NEET-olukorras noorte

toetamist kohalikul tasandil. Kohalikke omavalitsusi võimestatakse läbi teadmiste ja oskuste

tõstmise NEET-olukorras noorte abistamisel, et noored oleks endaga toimetulevad ning panustaks

Eesti ühiskonna arengusse. TAT tegevused aitavad vähendada NEET-olukorras noorte arvu ja

tõsta NEET-olukorras olevate noorte toetamise kvaliteeti. Teavitustegevuste läbiviimise kaudu

tõuseb nii NEET noorte enda kui ka avalikkuse teadlikkus NEET-olukorras noorte

toetusvõimalustest, mis omakorda aitavad murda ühiskonnas levivaid stereotüüpe ja muuta

hoiakuid ning võimaldavad seeläbi NEET-olukorras olevaid noori paremini toetada.

TAT tegevused avaldavad positiivset sotsiaalset mõju tervisest tuleneva takistusega inimeste

tööhõivele läbi ühiskonna ja sihtgrupi teadlikkuse tõstmise ning teadus- ja tõenduspõhiste tööhõive

poliitikate kujundamise.

TAT tegevustes jälgitakse ja vähendatakse sooliste stereotüüpide ja väljakujunenud soorollide

mõju noorte töö- ja erialavalikutele ning julgustatakse nii tüdrukuid kui poisse valima ka

mittetraditsioonilisi ameteid.

TAT panus Eesti 2035 näitajatesse: soolise võrdõiguslikkuse indeks, hoolivuse ja

koostöömeelsuse mõõdik, ligipääsetavuse näitaja, tööjõus osalemise määr 15–74-aastased.

Regionaalareng

TAT-i tegevused panustavad regionaalarengusse ja „Eesti 2035“ näitajasse „Tööjõus osalemise

määr 15–74-aastased.“, kuna läbi kohalike omavalitsuste toetamise NEET-olukorras noorte

abistamisel on võimalik tõsta NEET-olukorras noortele pakutavate teenuste kvaliteeti üle terve

Eesti, mille tulemusel jõuab rohkem noori hõivesse. Varasemad NEET-olukorras noortele

suunatud tegevussuundade mõjuanalüüsid10 11 on välja toonud NEET-olukorras ja -riskis noorte

10 https://www.ibs.ee/publikatsioonid/noortegarantii-tugisusteemi-rakendamise-moju-ja-tulemuslikkuse-analuus/ 11 https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-10/civitta_esf_noortemeetme_vahehindamine_-

_lopparuanne_07022020.pdf

18

jätkuva valdkondadeülese toetusvajaduse, senise valitud lähenemise tõhususe ning riiklike

ressursside suunamist üle Eesti. Noore sujuva koolist tööle jõudmise üheks mõjuriks on see, kus

noor elab ja üles kasvab ning millised võimalused selles piirkonnas on. Noortele mõeldud

toetusvõimaluste ligipääs ja kättesaadavus ei ole võrdne kõigis kohalikes omavalitsustes, mistõttu

ei ole noore toetamine Eesti eri piirkondades ühtlane.

Regiooniti oli 2022. aasta lõpu seisuga arvuliselt 15–29-aastaseid NEET-olukorras noori kõige

rohkem Põhja-Eestis (8700, sh Tallinnas neist 6900), mis on sihtgrupi koguarvust 41,8%. Samas

võttes aluseks sihtgrupi noorte osatähtsuse vastavas sihtrühmas, oli NEET-olukorras noorte

osamäär kõige kõrgem Kesk-Eestis (16,1%) ja Kirde-Eestis (12,8%). Põhja-Eestis oli see näitaja

kõige madalam (vastavalt Põhja-Eestis 7,3% ja Tallinnas 9,5%). Regionaalsest vaatest on oluline

arvesse võtta ja toetada lisaks sihtgrupi koguarvule piirkondi, kus nii üldine töötuse määr (sh

noorte töötuse määr) kui ka NEET-olukorras noorte määr on keskmisest kõrgemad.

Regionaalsest vaatest on sarnane olukord tööjõus osalemise määra osas. 15–74-aastaste isikute, sh

15–24-aastaste tööjõus osalemise määr on kõige madalam Kirde-Eestis. Sellele järgneb vastavalt

vanusegrupile Lõuna-Eesti (15–24-aastased 37,2%, 25–49-aastased 88,3%) ja Kesk-Eesti (50–74-

aastased 56,4%). Maakonniti on 2022.aasta lõpu seisuga kõige madalamad 15–74-aastaste tööjõus

osalemise määrad Valga (58,3%), Ida-Viru (61,4%), Põlva (61,6%) ja Lääne-Viru (65%)

maakonnas. Vastava teadmisega on arvestatud ja piirkondade ühtlasema noori toetavate teenuste

tagamiseks suunatakse perioodil 2024–2029 kohaliku omavalitsuse üksustele ja noori toetavatele

kohaliku omavalitsuse üksuste allasutustele vajalikku spetsiifilist tuge (nt tugisüsteemi

kasutamine, rahaliste lisaressursside leidmine, spetsialistidele suunatud piirkondlikud koolitused

ja õppekäigud jmt).

TATi tegevuste kaudu soovitakse võimestada kohalike omavalitsuse üksusi nägema teiste

piirkondade noorte toetamise potentsiaali ja mõtestada oma noorte toetamist lisaks omavalitsuse

enda võimalustele omavalitsuste- või maakondade üleselt, rakendades selleks 2021–2022

perioodil Haridus- ja Noorteameti, Sotsiaalkindlustusameti, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja

Sotsiaalministeeriumi koosloomes välja töötatud riiklikku valdkondadeülest koostöömudeli

rakendamist kohalikele omavalitsustele. Koostöömudeli üks eesmärke ja soovitusi on

tegevuspiirkonnas algatada omavalitsuste- ja valdkondadeülene partnerlusel põhinev võrgustik,

mis võimaldab näha ühisosasid ja lahendada ühiselt noorte toetamisega seotud tugitegevuste

ligipääsu ja kättesaadavusega seotud probleemkohti. Piirkondade ühistest lahendusvajadustest

lähtuvalt loodud võrgustikul on suurem ressursiline potentsiaal jätkata tööd ka peale projekti

lõppemist NEET noorte toetamiseks. Noorte õigustatud ootuse printsiibist saada tuge olenemata

sellest, millises piirkonnas ta elab, jälgitakse TAT punkti 4.1 tegevuste elluviimisel nii

omavalitsuste kui regioonide vaatest NGTS-i toimimist ja tõhusust noorte toetamisel ning

pakutakse vajadusel lisatuge teavitustöö, kovisioonide või koolituste osas.

Lisaks on elluviidavate tegevuste kontekstis oluline, et üle terve Eesti erinevate kohalike

omavalitsuste ja laiemalt maakondade toetamisel võetakse arvesse ühe või teise piirkonna

eripärasid, nt Hiiu ja Saare maakonna toetamisel saarte olemust; Ida-Virumaa kohalike

omavalitsuste toetamisel integratsiooni ja keeleküsimusi; Kagu-Eestis sarnaselt Ida-Virumaale

kõrge töötuse ja erinevate kultuurikontekstidega arvestamine. Regionaalset tasakaalustatust

suurendava sekkumise eripäradega arvestamise aluseks on lisaks üldisele piirkondlikule sihtgrupi

statistikale nagu NEET-olukorras noort koguarv, NEET-olukorras noorte ja noorte töötuse määr

19

ja kohalikele omavalitsustele loodud riskitunnuste analüüsimudel12, mis võib suurendada NEET-

olukorda sattumise tõenäosust.

TAT tegevuste raames läbi viidavate erinevate analüüside ja uuringute läbiviimisel on oluliseks

eesmärgiks muuhulgas analüüsida ka regionaalset mõju.

Keskkond/kliima

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do

no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüs leidis, et kavaga ette nähtud sekkumistel

hinnanguliselt olulist kahjulikku mõju DNSH printsiibi alusel ei ole.

TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest positiivset muutust ega ka negatiivset mõju

keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. Ootus on, et rahastatavad tegevused ei suurendaks negatiivset

keskkonnamõju, väärtustaks osapooli, kes tegelevad teadlikult säästliku keskkonnakasutusega,

ning teenuste ja toodete hankimisel lähtutaks keskkonnahoidlike hangete kriteeriumitest.

Keskkonnahoidlik riigihange on protsess, mille käigus ametiasutused püüavad hankida selliseid

kaupu, teenuseid ja ehitustöid, mille keskkonnamõju on kogu nende olelusringi jooksul väiksem,

kui sama põhiülesandega kaupadel, teenustel ja ehitustöödel, mida muul juhul hangitaks.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

TAT raames on isikuandmete töötlemine vajalik tegevuste 4.1 ja 4.2 raames. Erinevates toetavates

tegevustes nagu koostööseminarid ja koolitused osalevate inimeste kohta tuleb koguda

isikuandmeid, mis on vajalikud toetatavate tegevuste elluviimisel ning õigusaktides ettenähtud

andmekorje ja TAT järelevalve teostamiseks (ÜSS2021_2027 § 19 lg 1).

Tegevuse 4.1 raames viiakse ellu infotehnoloogilise andmevahetussüsteemide loomine ja

arendamine, mis eeldab esmalt koostöös spetsialistidega noori toetavate või töö analüüsimiseks

vajalike tunnusandmete kaardistamist, pärast mida on võimalik otsustada, milline

infotehnoloogiline vahend luuakse või arendatakse. Süsteemiga seotud planeeritavate kogutavate

isikuandmete vaatest viiakse läbi vajalik andmekaitsealane mõjuhinnang.

Isikuandmed kogutakse tegevustes osalemise nõusoleku alusel ning tegemist on väikese riivega

andmetega ainult toetatavatesse tegevustesse registreerumise korral. Kogutavateks andmeteks on

osaleja nimi, asutuse nimetus, ametinimetus, kontaktandmed ja isikukood.

Indikaatori „osaluskordade arv“ raames kogutakse koolitustel ja õppevisiitidel osalejate kohta

lisaks ka osalejate andmeid, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

2021/1057 artiklis 17 ning I lisas vastavalt ÜSS2021_2027 § 19 lõikes 3 sätestatule ning need

tuleb esitada rakendusüksusele läbi e-toetuse infosüsteemi SIS (sündmuste infosüsteem).

Toetatavad tegevused ei ole otseselt seotud NEET-olukorras noorte nõustamistegevustega, seda

teevad KOVid TAT tegevustega seotud avatud taotlusvoorude projektide raames. Sotsiaalteenuste

ja -toetuste andmeregistri (STAR) andmekogu alusel kasutab SKA vaid vastavate tegevuste üldist

statistikat.

12 Haridus- ja Noorteamet. (2023). “Mis mõjutab noorte NEET-staatusesse langemist? Analüüsi aruanne.”

20

SKA töötleb isikuandmeid kooskõlas kehtivate õigusaktidega, sealhulgas kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ning selliste andmete vaba liikumise ja direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta.

SKA säilitab andmeid ÜSS2021_2027 § 18 sätestatud dokumentide säilitamistähtaja lõpuni.

SKA rakendab asjakohaseid meetmeid, et kaitsta isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku

hävitamise, juhusliku kaotamise, muutmise, lubamatu avalikustamise või ligipääsu eest.

V Käskkirja kooskõla valikukriteeriumitega

TAT tegevused vastavad perioodil 2021–2027 seirekomisjonis kinnitatud üldistele

valikukriteeriumitele.

1. TAT kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele

TAT mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele on kirjeldatud TAT

punktis 1. Kooskõla riiklike ja valdkondlike arengukavadega on kirjeldatud TAT punktis 3 ja

seletuskirja II peatükis. TAT mõju meetmete nimekirjas nimetatud näitajasse on kirjeldatud

seletuskirja punktis 4.

2. TAT-i põhjendatus

TAT tegevused aitavad kaasa meetme „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“

eesmärgi saavutamisele. TAT eesmärgi, vajalikkuse ja eesmärgi saavutamiseks tehtavate

tegevuste põhjalik kirjeldus on esitatud seletuskirja I ja II peatükis.

3. Kuluefektiivsus

Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirjas. Eelarve planeerimisel

lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel ja seda korrigeeritakse vajaduse

korral tarbijahinnaindeksi prognoositava muutusega. Uut tüüpi kulude planeerimisel uuritakse

hindasid turult või töötatakse need ise välja.

4. Elluviija ja partneri suutlikkus projekti ellu viia

TAT tegevuste elluviijaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakond

ning partneriks Sotsiaalkindlusamet. Partner on selleks nõusoleku andnud.

Sotsiaalkindlustusametil on kompetents ja võimekus tegevusi ellu viia, olles sarnaseid tegevusi

ESF toel ellu viinud ka perioodil 2014–2020. Ühtlasi on Sotsiaalkindlustusamet peamiseks

kompetentsikeskuseks, toetamaks kohalikke omavalitsusi NEET-olukorras ja riskis noorteni

jõudmisel ja abistamisel.

5. Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

Kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega on hinnatud TAT punktis 1.1 ning seletuskirja

IV osas.

21

VI Käskkirja kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile

ja e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse

kompetentsikeskusele ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile. Samuti edastatakse

eelnõu EISi kaudu arvamuse avaldamiseks ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava

seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile. Kliimaministeerium ja Rahandusministeerium

kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjon ja Euroopa Komisjon

kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastas eelnõu tähelepanekutega

arvestamisel. Esitatud tähelepanekud ja nendega arvestamine on kajastatud kooskõlastustabelis.

Eesti Töötukassa arvamist ei avaldanud.

Seletuskirja lisad:

1. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht.

2. Riskide hindamise tabel.

3. Kooskõlastustabel.

Majandus- ja tööstusministri … käskkirja nr … „Noorte, kes ei õpi ega tööta, ja tervise

tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul toetamine“ toetuse

andmise tingimuste eelnõu tähelepanekud

eelnõu seletuskirja lisa 3

KOOSKÕLASTUSTABEL

Ettepanek/märkus Majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumi

kommentaar

Kliimaministeerium kooskõlastas eelnõu.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi.

Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu.

Riigi Tugiteenuste Keskus (korraldusasutus) kooskõlastas eelnõu tähelepanekutega

arvestamisel.

Mitteametlikul kooskõlastusel olnud TAT

käskkirjas sisaldusid punktid 9.1, 9.2, 9.3,

11.1.6 ja 12.4, kuid ametlikule

kooskõlastusele esitatud versioonist on need

eemaldatud. Palume need punktid TAT

käskkirja tagasi lisada. TAT käskkiri on

elluviija ja partneri vahetu töövahend ning

peab sisaldama kogu olulist teavet nende

jaoks. Eelkõige on oluline, et käskkirjas oleks

kirjas, millised kulud on abikõlblikud, sest

see info on vajalik nii elluviijale kui ka

partnerile. (Vt ühendmääruse § 41 lg 1 p 10

ja 20.) Samuti toimib see käskkiri juhendina

RÜ-le.

Mittearvestatud. TAT käskkirja punktis 1.3

on sätestatud, et toetuse kasutamisele ning

tagasinõudmisele ja -maksmisele

kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai

2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“. TAT

seletuskirjas on punkti 1.3 selgitatud

täiendusega, et käskkirjas ei taasesitata

nimetatud määruses sätestatut. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

õigusosakond on seisukohal, et

ühendmääruse osas ei peaks TAT sisaldama

kordusi, mis tingis tähelepanekus nimetatud

punktide eemaldamise.

Lisaks rõhutame, et juhul kui RA teeb pärast

mitteametlikku kooskõlastust TAT

käskkirjas täiendavaid muudatusi, tuleb

nendele muudatustele selgelt tähelepanu

juhtida ning anda ka põhjendused.

Käesoleval juhul on RA muutnud TAT

käskkirja sisu võrreldes mitteametlikult

kooskõlastatud versiooniga, kuid ei ole välja

toonud, millised punktid on täiendavalt

muudetud ega põhjendanud neid muudatusi.

Tegemist ei ole pelgalt sõnastuse

korrigeerimisega, vaid sisuliste

muudatustega, mistõttu jääb RÜ-le RA

tegevus ebaselgeks.

Ülevaade TAT peamistest muudatustest on

lisatud seletuskirja rakendussättesse, punkt

15.

Eelnõule lisatud punktis 4.2.6

„Tööhõivepoliitika arendamine“ ei ole

arvestatud varem esitatud kommentaaridega.

Kirjeldus on liiga üldsõnaline, mistõttu ei ole

RÜ-l võimalik hinnata, kas kulud on

Arvestatud. TAT seletuskirjas täiendatud

punkti 4.2 alategevuse 6 sõnastust, et

selgemini tuleks välja tegevuse sisu.

[Tippige siia]

2

abikõlblikud. Palume seletuskirjas tegevuse

sisu täpsemalt kirjeldada.

Eelnõu punktis 9 on kirjeldatud vaid kaudsete

kulude arvestust. Otseste abikõlblike kulude

kirjeldus puudub. Palume see lisada.

Mittearvestatud. TAT käskkirja punktis 1.3

on sätestatud, et toetuse kasutamisele ning

tagasinõudmisele ja -maksmisele

kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai

2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“. TAT

seletuskirjas on antud punkti selgitatud

täiendusega, et käskkirjas ei taasesitata

nimetatud määruses sätestatut. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

õigusosakond on seisukohal, et

ühendmääruse osas ei peaks TAT sisaldama

kordusi, mis tingis käskkirja punktis 9 otseste

abikõlblike kulude kirjelduse eemaldamise.

Samas on abikõlblikke kulusid selgitatud

TAT seletuskirja punktis 9.

Euroopa Komisjon kooskõlastas vaikimisi.

Eesti Töötukassa arvamust ei avaldanud.

KÄSKKIRI

21.07.2025 nr 85

Noorte, kes ei õpi ega tööta, ja tervise tõttu tööturul

haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul

toetamine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Üldsätted

1.1.Käskkirjaga reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis

1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” (edaspidi rakenduskava)

poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi a „Parandada kõigi tööotsijate, eelkõige

noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemale jäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras

olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute tööle saamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete

kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu,

ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu“ meetme

21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ sekkumise 21.4.2.31 „Tööturu

struktuursete probleemide lahendamine, tööhõive suurendamine ja erinevate tööturu riskirühmade

tööturul osalemise toetamine“ toetuse andmise tingimusi ja korda.

1.2. Käskkirjas sätestatud tegevusteks antav toetus ei ole riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1

tähenduses ega vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses.

1.3. Käskkirjas sätestatud toetuse kasutamisele ning tagasinõudmisele ja -maksmisele

kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus).

1.4. Toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente esitatakse ning toimetatakse kätte

ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). Kui

e-toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse või

toimetatakse dokument elektrooniliselt kätte elektronposti aadressil.

2. Rakendusasutus, rakendusüksus, elluviija ja partner

2.1. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

2

2.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

2.3. Elluviija on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakond.

2.4. Partner on Sotsiaalkindlustusamet.

3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused

3.1. Punktis 4.1 nimetatud tegevuste toetamise eesmärk on:

3.1.1. panustada 15–29-aastaste noorte, kes ei õpi ega tööta (edaspidi NEET-olukord) ja NEET

olukorra riskis (edaspidi NEET-risk) olevate noorte vajaduste lahendamisse, et toetada nende

arengutakistustest ülesaamist ja noorte kujunemist arukateks, tegusateks ja enda tervist hoidvateks

inimesteks;

3.1.2. läbi ennetustegevuse toetada noori alates 13-ndast eluaastast, et nad ei satuks NEET-

olukorda.

3.2. Punktis 4.1 nimetatud tegevuste toetamise tulemusena on:

3.2.1. välja töötatud, ellu viidud ja hinnatud NEET-olukorras ja -riskis noorte toetamiseks vajalik

noortegarantii tugisüsteemi1 (edaspidi NGTS) noorte heaolu spetsialisti tööalaseks kasutamiseks

pädevusraamistik ja NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudel (edaspidi

koostöömudel), metoodika ja koolitusprogramm;

3.2.2. partneri poolt kohaliku omavalitsuse üksuste toetamise tulemusel on NEET-olukorras ja -

riskis noortel võimalik üle Eesti saada kvaliteetset abi ja tuge lahenduste leidmisel;

3.2.3. valitsuskabineti 28. aprilli 2022. a nõupidamisel heaks kiidetud „Noortegarantii

tugevdamise riigisisene tegevuskava perioodiks 2022–2027“ (edaspidi noortegarantii

tegevuskava) elluviimine elluviija poolt koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga

koordineeritud ja teavitustegevused ellu viidud.

3.3. Punktis 4.2 nimetatud tegevuste toetamise eesmärk on:

3.3.1. seisundi tõttu, millest tulenevalt on inimesele määratud puue või tal on tuvastatud osaline

või puuduv töövõime (edaspidi tervisest tulenev takistus), tööturul haavatavamas olukorras olevate

inimeste töövõime säilitamise ja parandamise edendamine, vähenenud töövõimega inimeste

tööturul osalemise suurendamine ja varase pensionile jäämise ärahoidmine ning seeläbi

töövõimereformi tulemuste jätkusuutlikkuse tagamine;

3.3.2. töötute või töö kaotamise ohus olevate enam tuge vajavate sihtrühmade tööhõivevõimaluste

toetamine läbi efektiivse tööhõivepoliitika kujundamise.

3.4. Punktis 4.2 nimetatud tegevuste toetamise tulemusena on töövõime süsteem arendatud,

vajalikud osapooled on kaasatud ning panustatud on tervisest tuleneva takistuse tõttu tööturul

haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturule kaasamist toetavatesse teavitustegevustesse

ning tagatud on tööala valdkonna jätkusuutlik teadmistepõhine tööhõivepoliitika kujundamine.

3.5. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060,

millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

1 Noortegarantii tugisüsteem on kohaliku omavalitsuse tööriist, mis võimaldab saada teada enda piirkonna

mitteõppivatest ja mittetöötavatest noortest ning pakkuda neile vajaduse korral tuge haridusteele naasmiseks ja

tööturule jõudmiseks.

3

(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja

panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi

„Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ alasihi „Arukas

inimene“ saavutamisse.

3.6. Punktis 3.5 nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist soolist võrdõiguslikkust,

võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ja regionaalarengut toetaval moel hinnatakse järgmiste „Eesti

2035“ näitajatega, millele vastavuse tagamisel lähtutakse rakendusüksuse veebilehel avaldatud

selgitavast juhisest:

3.6.1. soolise võrdõiguslikkuse indeks;

3.6.2. hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;

3.6.3. ligipääsetavuse näitaja;

3.6.4. tööjõus osalemise määr 15–74. a.

3.7. Toetuse andmisel lähtutakse majandus- ja tööstusministri 31. jaanuari 2025. a käskkirjaga

nr 12 „ Tööturuprogrammi ja soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi kinnitamine

aastateks 2025– 2028“ kinnitatud lisas 1 „Tööturuprogramm 2025–2028“ esitatud meetme „Kõrge

tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ tegevusest „Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed“.

3.8. Punktis 4.1 nimetatud tegevused kuuluvad noortegarantii tegevuskava tegevuste hulka ning

punktides 4.1 ja 4.2 nimetatud tegevused lähtuvad Euroopa Liidu rohe- ja digipöörde

eesmärkidest.

4. Toetatavad tegevused

4.1. Toetust antakse järgmistele tegevustele, mis panustavad punktis 3.1 nimetatud eesmärki,

punktis 3.2 nimetatud tulemustesse ning punktides 6.1 ja 6.3 nimetatud näitajatesse:

4.1.1. NEET-olukorras ja -riskis noort toetava spetsialisti pädevusraamistiku ja koolituskava

väljatöötamine;

4.1.2. kohaliku omavalitsuse üksuse juhtumikorraldajatele ja teistele NEET-olukorras ja -riskis

noortega tegelevatele spetsialistidele koolituste ja teiste kaasavate õpitegevuste korraldamine;

4.1.3. koostöömudeli elluviimist toetava kvaliteedi ja tulemuste hindamise ja analüüsimise

süsteemi kontseptsiooni loomine kohaliku omavalitsuse üksusele;

4.1.4. elluviija ja partneri tehtud tegevuste mõju ja tulemuslikkuse analüüsimine ja hindamine;

4.1.5. koostöömudeli infotehnoloogiliste andmelahendussüsteemide tehniline loomine ja

arendamine;

4.1.6. kohaliku omavalitsuse üksuse riigipoolne toetamine koostöömudeli rakendamisel;

4.1.7. noortegarantii tugisüsteemi ja noortegarantii tegevuskava elluviimise koordineerimine ja

toetamine ning noortegarantii tegevuskava elluviimise seiramine;

4.1.8. teavitustegevuste läbiviimine ja hoiakute kujundamine.

4.2. Toetust antakse järgmistele tegevustele, mis panustavad punktis 3.3 nimetatud eesmärki,

punktis 3.4 nimetatud tulemustesse ning punktis 6.4 nimetatud näitajatesse:

4.2.1. poliitikaanalüüside ja -uuringute ning ekspertiiside ja arendustegevuste läbiviimine;

4.2.2. poliitikakujundajate pädevuse suurendamine;

4.2.3. sihtrühmaga kokkupuutuvate osapoolte koostöö ja andmevahetuse ja metoodikate arendus;

4.2.4. teavitustegevuste läbiviimine ja hoiakute kujundamine;

4.2.5. töövõimesüsteemi arendamine;

4.2.6. tööhõivepoliitika arendamine.

4

4.3. Punktides 4.1 ja 4.2 nimetatud tegevuste puhul tagatakse, et:

4.3.1. tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse soolise võrdõiguslikkuse, võrdse

kohtlemise ja ligipääsetavuse põhimõtteid, millega seoses tagatakse sihtrühma liikmetele ning

erivajadustega inimestele võrdsed võimalused tegevustes osaleda;

4.3.2. tegevuste digitaalne- ja veebisisu peab vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

28. veebruari 2019. a määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning

ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavuse nõuetele;

4.3.3. tegevused ei suurenda negatiivseid keskkonnamõjusid, milleks elluviija ja partner

rakendavad riigihangete läbiviimisel keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume2 ning kasutavad

keskkonnasäästlikke lahendusi3.

4.4. Toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise

raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17

tähenduses.

5. Sihtrühm

5.1. Punkti 4.1 tegevuste sihtrühm on NEET-olukorras ja -riskis noortega töötavad partneri ja

kohaliku omavalitsuse üksuse spetsialistid, elluviija ja noortegarantii tegevuskavas hõlmatud

ministeeriumid ning tegevustega ametialaselt kokkupuutuvad isikud.

5.2. Punkti 4.2 tegevuste sihtrühm on töövõime- ja tööhõivepoliitika kujundajad ja rakendajad,

tööala valdkonnas tegevad ning tegevustega ametialaselt kokkupuutuvad isikud.

6. Näitajad

6.1. Punktis 4.1 nimetatud tegevused toetavad rakenduskava väljundnäitajat „osaluskordade arv“,

milles arvestatakse tegevustes osalenud riiklikul ja kohalikul tasandil NEET-olukorras ja -riskis

noori toetavate spetsialistide arvu.

6.2. Punktis 6.1 nimetatud väljundnäitaja 2029. aasta sihttase on 1000 osaluskorda ning 2024. aasta

vahesihttase on 150 osaluskorda.

6.3. Punktis 4.1 nimetatud tegevused panustavad järgmistesse projektispetsiifilistesse näitajatesse:

6.3.1. NGTSi seirega liitunud ja toetatud kohaliku omavalitsuse üksuste arv, mille 2029. aasta

sihttase on 74 ning 2024. aasta vahesihttase on 65 üksust;

6.3.2. noortegarantii teavitustegevused on ellu viidud ja NGTSi teavitustegevuste kontseptsioon

2024–2029 on loodud ja tegevuskava on ellu viidud, mille 2029. aasta sihttase on üks

teavitustegevus;

6.3.3. sihtrühmast lähtuv juhtumikorralduslik juhend on välja töötatud ja kohaliku omavalitsuse

üksuste kodulehtede kaudu kättesaadav, mille 2029. aasta sihttase on ühe NEET-olukorras noorte

toetamise ja teenuste koostöömudelist lähtuva metoodilise juhtumikorraldusliku juhendi loomine

ja ajakohastamine;

6.3.4. andmelahendussüsteem on loodud või arendatud, mille 2029. aasta sihttase on ühe NEET-

olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudelist lähtuva töö kirjeldamise ja analüüsi IT-

lahenduse kontseptsiooni loomine, tehniline teostamine ja kasutamine;

6.3.5. NGTS-i toimimise analüüs on läbi viidud, mille 2029. aasta sihttase on üks analüüsitegevus.

2 https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked 3 https://kliimaministeerium.ee/keskkonnateadlikkus

5

6.4. Punktis 4.2 nimetatud tegevused panustavad järgmistesse projektispetsiifilistesse näitajatesse:

6.4.1. töövõime hindamise analüüs on läbi viidud, mille 2029. aasta sihttase on üks

analüüsitegevus;

6.4.2. teavitustegevus on ellu viidud, mille 2029. aasta sihttase on üks tervisest tulenevate

takistustega inimeste teavitustegevus.

6.5. Sekkumise tulemusnäitaja on pärast teenuse saamist tööhõives olev tööealine elanikkond,

mille 2029. aasta sihttase on 38 protsenti.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2024. a ning lõpeb

31. detsembril 2029. a.

8. Eelarve

Toetatavate tegevuste eelarve on 4 707 800,30 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus on

3 295 460,21 eurot (70 protsenti) ja riiklik kaasfinantseering on 1 412 340,09 eurot (30 protsenti).

9. Kulude abikõlblikkus

Toetatavate tegevuste kaudsed kulud on abikõlblikud ühtse määra alusel 15 protsendi ulatuses

otsestest personalikuludest.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1. Toetust makstakse abikõlblike kulude hüvitamiseks tegelike kulude alusel vastavalt

ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1. Kaudseid kulusid hüvitatakse vastavalt ühendmääruse § 28

lõikele 3.

10.2. Abikõlbliku kulu eest peab elluviija tasuma projekti abikõlblikkuse perioodil, kuid hiljemalt

31. detsembril 2029. a.

10.3. Enne esimese makse saamist esitab elluviija rakendusüksusele:

10.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas toetusega

seotud kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest elluviija kuludest;

10.3.2. hankekorra;

10.3.3. volikirja, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

10.4. Punktis 10.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kehtiv raamatupidamise sise-eeskiri ja hankekord on

rakendusüksusele esitatud. Elluviija esitab rakendusüksusele sellekohase kirjaliku kinnituse.

10.5. Punktis 10.3.1 nimetatud eristamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

raamatupidamises ei nõuta kaudsete kulude osas.

10.6. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija rakendusüksusele

kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus.

10.7. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide

saamisest arvates.

6

10.8. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse

tehakse pärast elluviija kohustuste täitmist ning rakendusüksuse kontrollitud lõpparuande

kinnitamist. Lõppmakse taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt 17. jaanuariks 2030.

11. Elluviija ja partneri kohustused

11.1. Elluviija kohustub täitma järgmist:

11.1.1. esitama rakendusasutuse nõudmisel toetuse eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite

kaupa;

11.1.2. rakendama tegevusi vastavalt rakendusasutuse kinnitatud eelarvele;

11.1.3. esitama vajadusel rakendusasutusele eelarve täitmise aruande rakendusasutuse poolt

väljatöötatud vormil;

11.1.4. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks

või kümne tööpäeva jooksul pärast eelarve kinnitamist, kuid esimese eelarveaasta väljamaksete

prognoosi esitama 15 tööpäeva jooksul käskkirja kinnitamisest;

11.1.5. esitama rakendusüksusele korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui

maksetaotlus erineb rohkem kui 25 protsendi võrra punktis 11.1.4 nimetatud prognoosist.

11.2. Partner kohustub elluviijale esitama:

11.2.1. elluviija määratud tähtpäevaks punktis 10.3 nimetatud partneri dokumendid;

11.2.2. elluviija määratud tähtpäevaks järgneva eelarveaasta kulude planeerimiseks

eelarveprognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused või muudatusettepanekud

lähtuvalt elluviija või partneri vajadusest;

11.2.3. maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks või

vastavalt elluviija nõudele viis tööpäeva enne eelarveprognoosis märgitud elluviija poolt saaja

maksetaotluse esitamise tähtaega rakendusüksusele;

11.2.4. esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi rakendusüksuse saadetud

valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid, memod, osalejate

nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi;

11.2.5. vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja 1. juuniks ning lõpparuande elluviija määratud

tähtpäevaks.

12. Aruandlus

12.1. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

vahearuande koos lisadega iga aasta 20. jaanuariks ja 31. juuliks vastavalt 31. detsembri ja

30. juuni seisuga. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem

kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

12.2. Elluviija tagab tegevustes osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonna sündmuste

infosüsteemis iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks.

12.3. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

lõpparuande hiljemalt 17. jaanuariks 2030.

12.4. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid

lõpparuanne.

12.5. Rakendusüksus kontrollib kümne tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos

aruanne) laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

12.6. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus vahearuande.

7

12.7. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab rakendusüksus elluviijale vähemalt kümme

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab vahearuande viie tööpäeva

jooksul pärast puuduste kõrvaldamist.

12.8. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab rakendusüksus viie tööpäeva jooksul

rakendusasutust nõuetekohase lõpparuande esitamisest. Rakendusasutusel on õigus esitada viie

tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad rakendusüksusele. Kui rakendusasutuse hinnangul

lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus lõpparuande.

12.9. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab rakendusüksus elluviijale vähemalt kümme

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

12.10. Aruandes kajastatakse info vastavalt andmeväljades nõutule.

12.11. Lõpparuandes esitatakse lisaks vahearuandes nõutavale infole teave toetatavate tegevuste

panusest „Eesti 2035“ näitajatesse, millega hinnatakse horisontaalsete põhimõtete edenemist.

13. Finantskorrektsiooni tegemine ja toetuse tagastamine

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse ÜSS 2021_2027 §-des 28–30 ning

ühendmääruse §-des 34–38 toodud alustel.

14. Rakendussäte

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 18. detsembri 2023. a käskkiri nr 159 „Noorte, kes ei õpi

ega tööta, ja tervise tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul

toetamine“ tunnistatakse kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisa Eelarve kulukohtade kaupa