Kutseseaduse muutmise seaduse eelnõu

Täname Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaasamast. Kutseseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuses (edaspidi VTK) kirjeldatud probleemistik on arusaadav ning toetame lahenduste leidmist. Järgnevalt on koondatud kokku ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna, võrdsuspoliitika osakonna ja tööhõive osakonna kommentaarid VTK osas.

• Väljatöötamiskavatsuses puudub esialgne andmete põhine ülevaade erialadest, mille puhul jäävad kutsed reguleerituks, sh andmete põhiselt kirjeldatud mõju tegevusalade või majandusharude lõikes, et kutsesüsteemi reformi mõju tegevusvaldkondade lõikes oleks arusaadav. Oluline oleks eraldi selgitada erinevatest osapooltest lähtuvalt (eelkõige õppeasutused, aga ka tööandjad ja erialaliidud), kuidas kutsesüsteem neid ja nende tegevust mõjutab.

• Väljatöötamiskavatsuses puudub terviklik ülevaade kogu kutsesüsteemi reformi rahaline mõju. Kohati on kirjeldatud praeguseid kulusid, kuid puudub kogu reformi jõustumisest tulenev rahaline sääst, võrrelduna rahalise lisakuluga. Eraldi peaks välja tooma ka tulud nii struktuurifondide kui ka eraraha näol.

• Mõjud väljatöötamiskavatsuses on tihti liiga ebamäärased või praktiliselt puuduvad.
Näiteks LK 17: „Ebasoovitava mõju riskina saab välja tuua, et reguleerimata kutsete puhul võivad värbamisega seotud väljakutsed suureneda. Valdkondades, kus töötajatele ei ole kvalifikatsiooninõudeid kehtestatud, võib tööandjatel olla keerulisem kandidaatide kompetentsust hinnata, kuna neil puudub ühine raamistik töötajate oskuste hindamiseks. Riski realiseerumine ei ole siiski suure mõjuga, kuna reguleerimata kutsealadel ei ole kutsed seni leidnud värbamisprotsessides laialdast kasutust.“
1. Mis on need valdkonnad ja sellest lähtuvalt tööandjate ja töötajate arvud?

• Lahendus 2.1 mõju : Ressursse kasutatakse efektiivsemalt, kuna kutsestandardite väljatöötamine on efektiivsem ning kõik kutsestandardid on kasutuses: jaotises "Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk" juures mõju risk hinnatud suureks, kuid seejuures on öeldud: 
"Ebasoovitava mõju riskiks on tööturumeetmetest pakutava koolituse läbimisel erapooletu hindamise kadumine kutseeksami näol, mis oli üks indikaator koolituse tulemuslikkuse mõõtmiseks. See risk maandatakse tööalaste koolituste kvaliteeditagamise meetmetega." 
1. Milliseid koolituse kvaliteeditagamise meetmeid (regulatiivseid ja mitteregulatiivseid) on siin mõeldud?

• Ressursside kasutamine
Ressursside kasutamise osas tuleks analüüsida ka ülalpidamise kulutusi, kui on räägitud erinevatest IT lahendustest ning digitaliseerimisest, mis vajavad regulaarselt hooldust ning uuendamist. Muu hulgas, kas rahaline sääst ületab Lahenduse 2.2-ga „Laiendatakse kutseregistri ülesandeid ja eesmärke“ kaasnevat tegevust oskuste registri haldamise ja sisulise arendamisega seotud kulusid (mh uue andmestiku uuendamisega seotud kulusid: oskuste, kompetentsiprofiilide, mikrokvalifikatsioonide kohta koos tegevusnäitajatega), millele lisanduvad kulud kompetentsiprofiilide uuendamisele?
1. Muutuste loomisel planeeritakse kasutada eraraha ning struktuurifonde, kuid kust tulevad edaspidi järjepidevad halduskulud?


• Lahendus 7.1. Kutse andja õiguse taotleja riigilõivu määra tõstetakse. Kutse andja konkursil osalemiseks tuleb jätkuvalt tasuda riigilõiv, kuid senise 150 euro asemel on kavandatud lõivu määra tõsta. Riigilõivu määra summaks kehtestatakse 500 eurot“.
Kuna riigilõiv tõuseb oluliselt, siis äärmiselt oluline on saada teada, mis need reguleeritud erialad on, vähemalt esialgse hinnanguna. Tasu mitmekordne tõus võib eriti mõjutada neid erialasid, kus tööjõud on vähetasustatud ja kõrge tasu tõttu jääb kutseeksam tegemata. See selgelt viitab samale probleemile, et puudub meetme mõju hinnang erialade ja valdkondade lõikes ning mis on potentsiaalne mõjutatud inimeste (aga ka tegevusalade) arv.
Lahendusega 7.3 „Kutsesüsteemi finantseerimisvõimaluste mitmekesistamine“ on seotud ettepanek kehtestada kutse andjale aastatasu maksmise kohustus süsteemi otstarbekaks finantseerimiseks: „Juhul kui potentsiaalseid kutse taotlejaid on valdkonnas piiratud arvul, siis ei pruugi kutse andmine olla mittetulundusühingule majanduslikult jõukohane. Seega, kui potentsiaalsete kutse taotlejate arv ja sellest saadav tulu ei kata ära kutse andja poolt tehtavaid kulutusi kutse andmisele, siis ei ole tegevus majanduslikult mõttekas.“
1. Kui palju selliseid organisatsioone on ja sellest lähtuvalt mis on selle riski realiseerumise mõju?

• Lahenduse 4. mõju: Efektiivsem ressursside kasutus:
"Ebasoovitava mõju riskina võib kaasneda kutseõppe kvaliteedi langus. Kui kooli lõpus ei toimu ühtlustatud, töömaailma esindajate poolt läbi viidud hindamist on oht süsteemi usaldusväärsusele." On küll nenditud, et kutseharidusreformi tegevused võiks aidata ennetada/vältida võimalikku riski, kuid :
1. Milliseid täiendavaid tegevusi kavandatakse riskide maandamiseks st tagamaks, et kutseõppe kvaliteet ei lange muudatuse tulemusel? Sh kuidas on tagatud õppeasutuse väline hinnang õppe kvaliteedi kohta mis seni on tulnud justkui töömaailma esindajate läbiviidud hindamise kaudu. 
2. Kas on kavas muid regulatiivseid viise kvaliteedi väliseks hindamiseks?

• Lahendus 8. Täiendatakse kutseeksami keelenõuete regulatsiooni :
"Juhul kui keeleseaduses või selle alusel antud õigusaktis või ka muus valdkondlikus õigusaktis on sätestatud nõuded teatud kutsealal keele oskustasemetele, siis on vastava keeleoskuse tõendamine eeldus kutseeksamile saamiseks."
1. Kas on hinnatud eelneva mõju HARNO koormusele, st kas on võimekust vastava vajadusega keeleeksamite vastuvõtmiseks. Eeldada võib, et paljuski toimub aktiveerumine samal perioodil st vahetult enne eksamite perioodi.
"Keeleseaduse § 26 lõige 5 kehtetuks tunnistada. Nii lihtsustatakse kutseeksameid läbi viivate hindamiskomisjonide tööd ning vähendatakse ka Keeleameti koormust."
2. Palume selgitada kuidas vähendab seaduse sätte kehtetuks tunnistamine keeleameti ja hindamiskomisjonide tööd. 

• Probleem 8. Kutseeksami keel ja selle kasutamine eesti keele oskuse tõendamisel

1. Tehtud on ettepanek, et kõik kutseeksamid on eesti keeles, mis keelereformi valguses on vajalik, kuid samas seda sama eestikeelset kutseeksamit ei arvestata keele taseme andmiseks, sest kutseandjal puuduvad keeleeksami ja -oskuse läbiviimise pädevused.
2. Kas on olemas ka analüüs, et kui palju kutseid jääks välja andmata, kui kutseeksamit saab teha ainult eesti keeles? Iga kutseeksamit mitte sooritav õppija tähendab tööturule ühte jätkuvalt puuduolevat töötajat. Lisaks arvestades ka kirjeldatud loogikat, et kutseeksam hindab kutseoskuseid, mitte keele oskuseid. Samas eksamitulemus pannakse selle muudatusega sõltuma suures osas ka keeleoskusest.
3. Kui õppija peab keele eksamile minema nüüd edaspidi eraldi ning siis kes selle kulu kannab?
4. Kuidas kõnealune muudatus mõjutab viipekeeletõlke?

• Probleemi 3. lahendamiseks luuakse kompetentsiprofiilid.
Kompetentsiprofiil on haridus- ja töömaailma kokkulepe, mis asendab reguleerimata kutsealade kutsestandardeid. Kui mõlemad kriteeriumid ei ole täidetud, siis ei looda ka kompetentsiprofiili.
1. Palume selgitada lahenduse sisu ja kuidas on ette nähtud halduskoormuse vähendamine?

• LK 14 on probleemina välja toodud, et üle 1/3 kutsetest ja spetsialiseerumistest on selges alakasutuses.
Arvestades Eesti suurust, siis võibki olla, et mõne kitsa valdkonna spetsialiste on riigis kokku väga vähe. Ometi võib olla väga vajalik, et teenuse ostjad või hankijad saaksid olla kindlad, et ostavad teenust spetsialistilt, kel vajalikud oskused on tõestatud. See võib olla ainus viis püüda tagada ohutus ja kvaliteetne tulemus. Mõnel juhul võib olla riigile soodsam tegeleda haruldase kutsestandardi ülal hoidmisega, selle asemel, et tegeleda kahjudega, mida tekitavad ebakompetentsed teenusepakkujad (nt vead ja ohud ehitusprojektides, keskkonnakahjud, finantskahju, emotsionaalne kahju). 
Näitena tooks välja viipekeele tõlgid, kes on samuti vähe ning tuleb harva juurde, kuid nad on oluline lüli viipekeelse ja eestikeelse kogukonna vahel ning vahendavad muuhulgas infot, mille baasil viipekeelsed inimesed võtavad vastu olulisi otsuseid, sealhulgas ka finantsotsuseid.

1. Juhul, kui riigil peaks tekkima vajadus teatud eriala kutseid reguleerida, siis kuidas seda võimalik korraldada on ning kes tasub kaasnevad kulud?
Näiteks ligipääsetavuse valdkonnas pole praegu kutsestandardeid (v.a viipekeeletõlk), kuigi neid oleks vaja. Näiteks on vajalik ehitustöödel ja tarkvara arendustes kaasata ligipääsetavuse eksperte, või teha ligipääsetavuse auditeid, et projektid vastaksid tehniliselt ligipääsetavuse nõuetele. Ligipääsetavuse nõuete täitmine on teatud juhtudel kohustuslik ja eeldab väga spetsiifilisi tehnilisi teadmisi.
Teise näitena ka hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde tegijad, kelle kompetentsusele soovitakse lähitulevikus nõudeid kehtestada samuti ohutuse eesmärgil.
VTK-s kirjeldatud muudatused ei tohiks lõppeda sellega, et ministeeriumi allasutused peavad hakkama ise kompetentsetele isikutele pädevuseksameid korraldama.
Peame oluliseks vähekasutatud kutsete vajalikkust analüüsida sisuliselt, mitte ainult kvantitatiivselt. Palume analüüsida, mis võimalused oleks, et tagada riigile vajalike reguleerimata kutsete järjepidevus.

• LK 15 on kirjeldatud võimalikku lahendust, mis jätab võimaluse rahastada reguleerimata kutseid paindlikult, samas pakkudes teostuseks neutraalset platvormi.
See lahendus on suunatud põhiliselt erasektorile, kuid vajadusel saaks ka riigiasutused oma valdkondade arenguks vajalikke kutsestandardeid finantseerida.
Üldiselt pooldame, et alles jäävad vaid reguleeritud kutsed, kuid peame oluliseks leida lahendus ka reguleerimata kutsete kasutamisele, mis on riigi vaatest ühiskonna arenguks ja turvalisuseks vajalikud. Seda juhul, kui need kutsed on ka tööandja poolt väärtustatud.

• LK 16: „Suurim muudatus puudutab neid ettevõtlusvaldkondi, kus kutsetegevus pole reguleeritud aga seni on kehtinud kutsestandardid.“

1. Mis need erialad on?


• LK 16: „Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk: Kuna Eesti tööturg on vähe reguleeritud, siis kutsestandardite kasutusala täpsustamine ja vabatahtlike kutsete tarbeks väljatöötamise võimaluste tasuliseks muutmine puudutab vaid väga kitsast osa kõigist tööturu ametitest ehk mõju ulatus on pigem väike. Kutsestandardite väljatöötamise protsessi efektiivsemaks muutumine omab aga keskmise ulatuse ja sagedusega positiivset mõju.“

1. Kui palju on neid tööturu ameteid, mida see mõju puudutab?


• LK 18: „Kutsestandardite kaotamine reguleerimata kutsetel võib mõjutada vähesel määral ka tööjõuturu andmeid riikliku haridus-ja tööjõupoliitika kujundamisel, kuna väheneb andmete hulk väljastatud kutsete, kutsete populaarsuse, kutseeksamite statistika jne osas.“
Siin puudub andmete põhine hinnang mõjule.
1. Millised täpsemad andmed vähenevad?
2. Kui suurem määral ning milliseid protsesse ja teemasid poliitikakujundamises see omakorda mõjutab?

• Probleem 1: Kutsesüsteemi lahendus on ebaefektiivne ja lahendusena ühendatakse kogud ja luuakse TON.

1. Kas ja kuidas on analüüsitud erinevate kogude liikmete rolle ning tulevasi töökoormusi?
2. Kas on mõeldud konkreetsemalt, et millised esindajad sinna kuuluvad ning seejuures arvestatud ka nende tööaja mõistlikku kasutamist? Mida suurem on kogu, seda rohkem on seisukohti ning ühisele arvamusele jõudmine keerulisem.

• Lahendus 3. Õiguslikult reguleeritakse kompetentsiprofiilide loomine ja kasutamine

1. Jääb justkui mulje, et kompetentsiprofiil on teise sõnaga reguleerimata kutse. Kas tegelikult siis ikkagi toimub süsteemne ebaefektiivsuse vähendamine või lihtsalt ümber nimetamine?
2. Kuidas käib kompetentsiprofiilide vajaduspõhisuse hindamine, kui need kehtestatakse tähtajatult? Lisaks on toodud välja, et uuendamine toimub vastavalt vajadusele lähtuvalt OSKA’st, kuid OSKA uurib erinevaid erialasid väga erinevate intervallidega.
3. Kompetentsiprofiili all on kirjas ka digioskused. Need on pidevas muutumises ning vajavad regulaarset uuendamist. Kuidas vältida profiilide aegumist ning seetõttu ka väärtuse vähenemist tööandja poolt?
4. Kindlasti oleks oluline analüüsida kompetentsiprofiilde uuendamise kulu ning seda siis võrrelda praeguste reguleerimata kutsete kuluga.

Lisaks tooks välja ka sama probleemi osas: Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk: Mõju ulatus on pigem väike.“ „Kuigi sihtrühm, keda regulatsiooni muudatus puudutab, on väike, on see olulise kaaluga muudatus“.
1. Millise suurusega sihtrühmast räägitakse? Millised erialad sinna kuuluvad tegevusalade lõikes? Sellest lähtuvalt saaks mõju selgemalt hinnata.
2. Kuivõrd see kujundab vähest mõju see, et teatud kutsed liiguvad kompetentsiprofiilide alla?

• Muudatuste elluviimise ajal palume pöörata tähelepanu digiligipääsetavusele ning muudatuste kommunikatsiooni ligipääsetavusele.  

• Palume kaaluda kutsenõukogude esimeeste mõiste (lisaks ka kutsenõukogude esimeeste kogu) asendada kutsenõukogude juhtidega või muu sooneutraalse terminiga.

Täname Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaasamast. Kutseseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuses (edaspidi VTK) kirjeldatud probleemistik on arusaadav ning toetame lahenduste leidmist. Järgnevalt on koondatud kokku ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna, võrdsuspoliitika osakonna ja tööhõive osakonna kommentaarid VTK osas.

• Väljatöötamiskavatsuses puudub esialgne andmete põhine ülevaade erialadest, mille puhul jäävad kutsed reguleerituks, sh andmete põhiselt kirjeldatud mõju tegevusalade või majandusharude lõikes, et kutsesüsteemi reformi mõju tegevusvaldkondade lõikes oleks arusaadav. Oluline oleks eraldi selgitada erinevatest osapooltest lähtuvalt (eelkõige õppeasutused, aga ka tööandjad ja erialaliidud), kuidas kutsesüsteem neid ja nende tegevust mõjutab.

• Väljatöötamiskavatsuses puudub terviklik ülevaade kogu kutsesüsteemi reformi rahaline mõju. Kohati on kirjeldatud praeguseid kulusid, kuid puudub kogu reformi jõustumisest tulenev rahaline sääst, võrrelduna rahalise lisakuluga. Eraldi peaks välja tooma ka tulud nii struktuurifondide kui ka eraraha näol.

• Mõjud väljatöötamiskavatsuses on tihti liiga ebamäärased või praktiliselt puuduvad.
Näiteks LK 17: „Ebasoovitava mõju riskina saab välja tuua, et reguleerimata kutsete puhul võivad värbamisega seotud väljakutsed suureneda. Valdkondades, kus töötajatele ei ole kvalifikatsiooninõudeid kehtestatud, võib tööandjatel olla keerulisem kandidaatide kompetentsust hinnata, kuna neil puudub ühine raamistik töötajate oskuste hindamiseks. Riski realiseerumine ei ole siiski suure mõjuga, kuna reguleerimata kutsealadel ei ole kutsed seni leidnud värbamisprotsessides laialdast kasutust.“
1. Mis on need valdkonnad ja sellest lähtuvalt tööandjate ja töötajate arvud?

• Lahendus 2.1 mõju : Ressursse kasutatakse efektiivsemalt, kuna kutsestandardite väljatöötamine on efektiivsem ning kõik kutsestandardid on kasutuses: jaotises "Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk" juures mõju risk hinnatud suureks, kuid seejuures on öeldud: 
"Ebasoovitava mõju riskiks on tööturumeetmetest pakutava koolituse läbimisel erapooletu hindamise kadumine kutseeksami näol, mis oli üks indikaator koolituse tulemuslikkuse mõõtmiseks. See risk maandatakse tööalaste koolituste kvaliteeditagamise meetmetega." 
1. Milliseid koolituse kvaliteeditagamise meetmeid (regulatiivseid ja mitteregulatiivseid) on siin mõeldud?

• Ressursside kasutamine
Ressursside kasutamise osas tuleks analüüsida ka ülalpidamise kulutusi, kui on räägitud erinevatest IT lahendustest ning digitaliseerimisest, mis vajavad regulaarselt hooldust ning uuendamist. Muu hulgas, kas rahaline sääst ületab Lahenduse 2.2-ga „Laiendatakse kutseregistri ülesandeid ja eesmärke“ kaasnevat tegevust oskuste registri haldamise ja sisulise arendamisega seotud kulusid (mh uue andmestiku uuendamisega seotud kulusid: oskuste, kompetentsiprofiilide, mikrokvalifikatsioonide kohta koos tegevusnäitajatega), millele lisanduvad kulud kompetentsiprofiilide uuendamisele?
1. Muutuste loomisel planeeritakse kasutada eraraha ning struktuurifonde, kuid kust tulevad edaspidi järjepidevad halduskulud?


• Lahendus 7.1. Kutse andja õiguse taotleja riigilõivu määra tõstetakse. Kutse andja konkursil osalemiseks tuleb jätkuvalt tasuda riigilõiv, kuid senise 150 euro asemel on kavandatud lõivu määra tõsta. Riigilõivu määra summaks kehtestatakse 500 eurot“.
Kuna riigilõiv tõuseb oluliselt, siis äärmiselt oluline on saada teada, mis need reguleeritud erialad on, vähemalt esialgse hinnanguna. Tasu mitmekordne tõus võib eriti mõjutada neid erialasid, kus tööjõud on vähetasustatud ja kõrge tasu tõttu jääb kutseeksam tegemata. See selgelt viitab samale probleemile, et puudub meetme mõju hinnang erialade ja valdkondade lõikes ning mis on potentsiaalne mõjutatud inimeste (aga ka tegevusalade) arv.
Lahendusega 7.3 „Kutsesüsteemi finantseerimisvõimaluste mitmekesistamine“ on seotud ettepanek kehtestada kutse andjale aastatasu maksmise kohustus süsteemi otstarbekaks finantseerimiseks: „Juhul kui potentsiaalseid kutse taotlejaid on valdkonnas piiratud arvul, siis ei pruugi kutse andmine olla mittetulundusühingule majanduslikult jõukohane. Seega, kui potentsiaalsete kutse taotlejate arv ja sellest saadav tulu ei kata ära kutse andja poolt tehtavaid kulutusi kutse andmisele, siis ei ole tegevus majanduslikult mõttekas.“
1. Kui palju selliseid organisatsioone on ja sellest lähtuvalt mis on selle riski realiseerumise mõju?

• Lahenduse 4. mõju: Efektiivsem ressursside kasutus:
"Ebasoovitava mõju riskina võib kaasneda kutseõppe kvaliteedi langus. Kui kooli lõpus ei toimu ühtlustatud, töömaailma esindajate poolt läbi viidud hindamist on oht süsteemi usaldusväärsusele." On küll nenditud, et kutseharidusreformi tegevused võiks aidata ennetada/vältida võimalikku riski, kuid :
1. Milliseid täiendavaid tegevusi kavandatakse riskide maandamiseks st tagamaks, et kutseõppe kvaliteet ei lange muudatuse tulemusel? Sh kuidas on tagatud õppeasutuse väline hinnang õppe kvaliteedi kohta mis seni on tulnud justkui töömaailma esindajate läbiviidud hindamise kaudu. 
2. Kas on kavas muid regulatiivseid viise kvaliteedi väliseks hindamiseks?

• Lahendus 8. Täiendatakse kutseeksami keelenõuete regulatsiooni :
"Juhul kui keeleseaduses või selle alusel antud õigusaktis või ka muus valdkondlikus õigusaktis on sätestatud nõuded teatud kutsealal keele oskustasemetele, siis on vastava keeleoskuse tõendamine eeldus kutseeksamile saamiseks."
1. Kas on hinnatud eelneva mõju HARNO koormusele, st kas on võimekust vastava vajadusega keeleeksamite vastuvõtmiseks. Eeldada võib, et paljuski toimub aktiveerumine samal perioodil st vahetult enne eksamite perioodi.
"Keeleseaduse § 26 lõige 5 kehtetuks tunnistada. Nii lihtsustatakse kutseeksameid läbi viivate hindamiskomisjonide tööd ning vähendatakse ka Keeleameti koormust."
2. Palume selgitada kuidas vähendab seaduse sätte kehtetuks tunnistamine keeleameti ja hindamiskomisjonide tööd. 

• Probleem 8. Kutseeksami keel ja selle kasutamine eesti keele oskuse tõendamisel

1. Tehtud on ettepanek, et kõik kutseeksamid on eesti keeles, mis keelereformi valguses on vajalik, kuid samas seda sama eestikeelset kutseeksamit ei arvestata keele taseme andmiseks, sest kutseandjal puuduvad keeleeksami ja -oskuse läbiviimise pädevused.
2. Kas on olemas ka analüüs, et kui palju kutseid jääks välja andmata, kui kutseeksamit saab teha ainult eesti keeles? Iga kutseeksamit mitte sooritav õppija tähendab tööturule ühte jätkuvalt puuduolevat töötajat. Lisaks arvestades ka kirjeldatud loogikat, et kutseeksam hindab kutseoskuseid, mitte keele oskuseid. Samas eksamitulemus pannakse selle muudatusega sõltuma suures osas ka keeleoskusest.
3. Kui õppija peab keele eksamile minema nüüd edaspidi eraldi ning siis kes selle kulu kannab?
4. Kuidas kõnealune muudatus mõjutab viipekeeletõlke?

• Probleemi 3. lahendamiseks luuakse kompetentsiprofiilid.
Kompetentsiprofiil on haridus- ja töömaailma kokkulepe, mis asendab reguleerimata kutsealade kutsestandardeid. Kui mõlemad kriteeriumid ei ole täidetud, siis ei looda ka kompetentsiprofiili.
1. Palume selgitada lahenduse sisu ja kuidas on ette nähtud halduskoormuse vähendamine?

• LK 14 on probleemina välja toodud, et üle 1/3 kutsetest ja spetsialiseerumistest on selges alakasutuses.
Arvestades Eesti suurust, siis võibki olla, et mõne kitsa valdkonna spetsialiste on riigis kokku väga vähe. Ometi võib olla väga vajalik, et teenuse ostjad või hankijad saaksid olla kindlad, et ostavad teenust spetsialistilt, kel vajalikud oskused on tõestatud. See võib olla ainus viis püüda tagada ohutus ja kvaliteetne tulemus. Mõnel juhul võib olla riigile soodsam tegeleda haruldase kutsestandardi ülal hoidmisega, selle asemel, et tegeleda kahjudega, mida tekitavad ebakompetentsed teenusepakkujad (nt vead ja ohud ehitusprojektides, keskkonnakahjud, finantskahju, emotsionaalne kahju). 
Näitena tooks välja viipekeele tõlgid, kes on samuti vähe ning tuleb harva juurde, kuid nad on oluline lüli viipekeelse ja eestikeelse kogukonna vahel ning vahendavad muuhulgas infot, mille baasil viipekeelsed inimesed võtavad vastu olulisi otsuseid, sealhulgas ka finantsotsuseid.

1. Juhul, kui riigil peaks tekkima vajadus teatud eriala kutseid reguleerida, siis kuidas seda võimalik korraldada on ning kes tasub kaasnevad kulud?
Näiteks ligipääsetavuse valdkonnas pole praegu kutsestandardeid (v.a viipekeeletõlk), kuigi neid oleks vaja. Näiteks on vajalik ehitustöödel ja tarkvara arendustes kaasata ligipääsetavuse eksperte, või teha ligipääsetavuse auditeid, et projektid vastaksid tehniliselt ligipääsetavuse nõuetele. Ligipääsetavuse nõuete täitmine on teatud juhtudel kohustuslik ja eeldab väga spetsiifilisi tehnilisi teadmisi.
Teise näitena ka hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde tegijad, kelle kompetentsusele soovitakse lähitulevikus nõudeid kehtestada samuti ohutuse eesmärgil.
VTK-s kirjeldatud muudatused ei tohiks lõppeda sellega, et ministeeriumi allasutused peavad hakkama ise kompetentsetele isikutele pädevuseksameid korraldama.
Peame oluliseks vähekasutatud kutsete vajalikkust analüüsida sisuliselt, mitte ainult kvantitatiivselt. Palume analüüsida, mis võimalused oleks, et tagada riigile vajalike reguleerimata kutsete järjepidevus.

• LK 15 on kirjeldatud võimalikku lahendust, mis jätab võimaluse rahastada reguleerimata kutseid paindlikult, samas pakkudes teostuseks neutraalset platvormi.
See lahendus on suunatud põhiliselt erasektorile, kuid vajadusel saaks ka riigiasutused oma valdkondade arenguks vajalikke kutsestandardeid finantseerida.
Üldiselt pooldame, et alles jäävad vaid reguleeritud kutsed, kuid peame oluliseks leida lahendus ka reguleerimata kutsete kasutamisele, mis on riigi vaatest ühiskonna arenguks ja turvalisuseks vajalikud. Seda juhul, kui need kutsed on ka tööandja poolt väärtustatud.

• LK 16: „Suurim muudatus puudutab neid ettevõtlusvaldkondi, kus kutsetegevus pole reguleeritud aga seni on kehtinud kutsestandardid.“

1. Mis need erialad on?


• LK 16: „Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk: Kuna Eesti tööturg on vähe reguleeritud, siis kutsestandardite kasutusala täpsustamine ja vabatahtlike kutsete tarbeks väljatöötamise võimaluste tasuliseks muutmine puudutab vaid väga kitsast osa kõigist tööturu ametitest ehk mõju ulatus on pigem väike. Kutsestandardite väljatöötamise protsessi efektiivsemaks muutumine omab aga keskmise ulatuse ja sagedusega positiivset mõju.“

1. Kui palju on neid tööturu ameteid, mida see mõju puudutab?


• LK 18: „Kutsestandardite kaotamine reguleerimata kutsetel võib mõjutada vähesel määral ka tööjõuturu andmeid riikliku haridus-ja tööjõupoliitika kujundamisel, kuna väheneb andmete hulk väljastatud kutsete, kutsete populaarsuse, kutseeksamite statistika jne osas.“
Siin puudub andmete põhine hinnang mõjule.
1. Millised täpsemad andmed vähenevad?
2. Kui suurem määral ning milliseid protsesse ja teemasid poliitikakujundamises see omakorda mõjutab?

• Probleem 1: Kutsesüsteemi lahendus on ebaefektiivne ja lahendusena ühendatakse kogud ja luuakse TON.

1. Kas ja kuidas on analüüsitud erinevate kogude liikmete rolle ning tulevasi töökoormusi?
2. Kas on mõeldud konkreetsemalt, et millised esindajad sinna kuuluvad ning seejuures arvestatud ka nende tööaja mõistlikku kasutamist? Mida suurem on kogu, seda rohkem on seisukohti ning ühisele arvamusele jõudmine keerulisem.

• Lahendus 3. Õiguslikult reguleeritakse kompetentsiprofiilide loomine ja kasutamine

1. Jääb justkui mulje, et kompetentsiprofiil on teise sõnaga reguleerimata kutse. Kas tegelikult siis ikkagi toimub süsteemne ebaefektiivsuse vähendamine või lihtsalt ümber nimetamine?
2. Kuidas käib kompetentsiprofiilide vajaduspõhisuse hindamine, kui need kehtestatakse tähtajatult? Lisaks on toodud välja, et uuendamine toimub vastavalt vajadusele lähtuvalt OSKA’st, kuid OSKA uurib erinevaid erialasid väga erinevate intervallidega.
3. Kompetentsiprofiili all on kirjas ka digioskused. Need on pidevas muutumises ning vajavad regulaarset uuendamist. Kuidas vältida profiilide aegumist ning seetõttu ka väärtuse vähenemist tööandja poolt?
4. Kindlasti oleks oluline analüüsida kompetentsiprofiilde uuendamise kulu ning seda siis võrrelda praeguste reguleerimata kutsete kuluga.

Lisaks tooks välja ka sama probleemi osas: Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk: Mõju ulatus on pigem väike.“ „Kuigi sihtrühm, keda regulatsiooni muudatus puudutab, on väike, on see olulise kaaluga muudatus“.
1. Millise suurusega sihtrühmast räägitakse? Millised erialad sinna kuuluvad tegevusalade lõikes? Sellest lähtuvalt saaks mõju selgemalt hinnata.
2. Kuivõrd see kujundab vähest mõju see, et teatud kutsed liiguvad kompetentsiprofiilide alla?

• Muudatuste elluviimise ajal palume pöörata tähelepanu digiligipääsetavusele ning muudatuste kommunikatsiooni ligipääsetavusele.  

• Palume kaaluda kutsenõukogude esimeeste mõiste (lisaks ka kutsenõukogude esimeeste kogu) asendada kutsenõukogude juhtidega või muu sooneutraalse terminiga.