Taristuministri määruse „Taristuministri 25.11.2024 määruse nr 77 „Ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ muutmine“ eelnõu

EELNÕU

09.07.2025

TARISTUMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn … nr …

Taristuministri 25.11.2024 määruse nr 77

„Ringmajanduse tootmis- ja

tarbimismudelite toetuse andmise

tingimused ja kord perioodil 2021–2027“

muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Taristuministri 25.11.2024 määruses nr 77 tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 lõikes 3 asendatakse arv „10 000“ arvuga „5 000“;

2) paragrahvi 9 lõikes 5 asendatakse arv „47,93“ arvuga „70“;

3) paragrahvi 9 lõikes 9 asendatakse arv „47,93“ arvuga „55“;

4) paragrahvi 9 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Kui toetust antakse ringmajandusele ülemineku toetamiseks üldise grupierandi määruse

artikli 47 alusel, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 45 protsenti, keskmise suurusega

ettevõtjale kuni 55 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 65 protsenti abikõlblikest kuludest.“;

5) paragrahvi 9 lõikes 11 asendatakse arv „47,93“ arvuga „50“;

6) paragrahvi 9 lõikes 12 asendatakse arv „40“ arvuga „50“;

7) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 18 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 11 lõike 2 punkti 23 täiendatakse pärast tekstiosa „lisa 3“ tekstiosaga „B osa“;

9) paragrahvi 13 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Valikukomisjon hindab §-s 14 esitatud nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi määruse §-

s 15 nimetatud valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7.“;

10) paragrahvi 15 lõiked 1–4 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 20 lõikes 4 asendatakse number „6“ numbriga „5“;

12) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Kindlasummalise makse vahemakse makstakse toetuse saajale välja, kui toetuse saaja

esitab taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses

nimetatud tõendid vahetulemuse saavutamise kohta.“;

13) määruse lisa „Kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse osakaal“ asendatakse käesoleva määruse lisaga (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis (allkirjastatud digitaalselt)

taristuminister Marten Kokk

kantsler

Taristuministri …. määruse nr …

Lisa

„Ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite toetuse

andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“

Lisa

Kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse osakaal

Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär1

Kohaliku omavalitsuse

üksus

Maksimaalne toetusmäär

Alutaguse vald 70%

Anija vald 70%

Antsla vald 70%

Elva vald 70%

Haapsalu linn 70%

Haljala vald 64%

Harku vald 52%

Hiiumaa vald 50%

Häädemeeste vald 70%

Jõelähtme vald 60%

Jõgeva vald 70%

Jõhvi vald 70%

Järva vald 70%

Kadrina vald 70%

Kambja vald 70%

Kanepi vald 70%

1 Toetuse määra arvutamise aluseks on võetud saldoandmike infosüsteemi 2024. aasta kohaliku omavalitsuse

üksuse põhitegevuse tuludest maksutulud, keskkonnatasud ja tasandusfondi eelarvetulude tasanduse osa.

Kastre vald 70%

Kehtna vald 70%

Keila linn 62%

Kihnu vald 70%

Kiili vald 66%

Kohila vald 70%

Kohtla-Järve linn 70%

Kose vald 70%

Kuusalu vald 70%

Loksa linn 70%

Luunja vald 70%

Lääne-Harju vald 70%

Lääne-Nigula vald 70%

Lääneranna vald 70%

Lüganuse vald 70%

Maardu linn 68%

Muhu vald 56%

Mulgi vald 70%

Mustvee vald 70%

Märjamaa vald 70%

Narva linn 70%

Narva-Jõesuu linn 70%

Nõo vald 70%

Otepää vald 70%

Paide linn 70%

Peipsiääre vald 70%

Põhja-Pärnumaa vald 70%

Põhja-Sakala vald 70%

Põltsamaa vald 70%

Põlva vald 70%

Pärnu linn 70%

Raasiku vald 70%

Rae vald 59%

Rakvere linn 70%

Rakvere vald 70%

Rapla vald 70%

Ruhnu vald 70%

Rõuge vald 70%

Räpina vald 70%

Saarde vald 70%

Saaremaa vald 70%

Saku vald 64%

Saue vald 62%

Setomaa vald 70%

Sillamäe linn 70%

Tallinna linn 50%

Tapa vald 70%

Tartu linn 68%

Tartu vald 70%

Toila vald 70%

Tori vald 70%

Tõrva vald 70%

Türi vald 70%

Valga vald 70%

Viimsi vald 50%

Viljandi linn 70%

Viljandi vald 70%

Vinni vald 70%

Viru-Nigula vald 70%

Vormsi vald 70%

Võru linn 70%

Võru vald 70%

Väike-Maarja vald 70%

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Riigikantselei

22.07.2025 nr 1-4/25/3366

Taristuministri 22.11.2024. a määruse nr 77

muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks taristuministri 22.11.2024. a määruse nr 77

muutmise eelnõu koos seletuskirjaga.

Palume tagasisidet kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis

taristuminister

Lisad: 1. Eelnõu koos lisaga

2. Seletuskiri

Sama: Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Euroopa Komisjon, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjon liikmed,

Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Linnade ja Valdade Liit.

Arvamuse avaldamiseks: keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu juhtkomisjon.

Eerika Purgel, 626 0709

[email protected]

Taristuministri määruse „Taristuministri 25.11.2024 määruse nr 77 „Ringmajanduse

tootmis- ja tarbimismudelite toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“

muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Taristuministri 21.11.2024 määrusega nr 77 „Ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite

toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ (edaspidi ka TAT) reguleeritakse

toetuse andmise tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja

ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames ringmajanduspõhiste tootmis- ja

tarbimismudelite rakendamiseks.

Toetust kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetmes number 21.2.4.1 „Ringmajanduse

korraldamine“ ja sekkumises nr 21.2.4.11 „Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite

kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise

toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus“.

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikega 1.

Eelnõukohase määrusega täpsustatakse jäätmereformi tulemuste saavutamisele kaasa

aitamiseks toetuse minimaalset summat: 10 000 euro asemel sätestatakse 5 000 eurot; kohalike

omavalitsuste toetuse minimaalse osakaalu 40% asemel sätestatakse 50%; toetuse maksimaalne

osakaal seatakse 47,93% asemel kuni 70%; kehtivast määrusest jäetakse välja piiravad taotluse

vastavuse tingimused ning täpsustatakse kliimakindluse analüüsi vajadust.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna ringmajanduse

ja finantseerimise valdkonna juht Toomas Luhse (e-post

[email protected], tel 605 4315) ja finantsosakonna struktuuritoetuste

nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected],

tel 626 0709). Määruse eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist

Rene Lauk (e-post [email protected], tel 626 2948). Keeletoimetaja oli

Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre

([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 13 punktist.

Punktiga 1 vähendatakse toetuse minimaalset summat. Muudatus on vajalik, kuna sekkumise

eesmärgi saavutamiseks on vaja teha ka väiksemaid investeeringuid.

Punktidega 2 kuni 6 ja 13 suurendatakse maksimaalset toetuse osakaalu kuni 70%ni, kuna

jäätmereformi tulemuste saavutamisele kaasa aitamiseks on vaja toetuste abil suurendada

ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite rakendamist. Kohalikele omavalitsusetele

kehtestatakse toetuse uued määrad.

2

Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks nõue esitada koos taotlusega eraldi projekti tulemusena

vähenevate kasvuhoonegaaside kokkuhoiu arvutamise käik. See on taotlejale koormav nõue

ning vajaduse korral saadakse see info RÜ-lt taotluses esitatud muu info kaudu.

Punktiga 8 täpsustatakse määruses, et taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda

ühendmääruse lisa 3 B osast. Taristuinvesteeringute puhul, mis peab vastu pidama vähemalt

viis aastat, tuleb taotlusele lisada kliimakindluse tagamise hinnang rakendusüksuse kehtestatud

vormil, mis arvestab ühendmääruse § 40 lõike 21 lisa 3 B osa. Taristu on näiteks hooned,

võrgutaristu (nt elektrivõrgud, veetaristu), jäätmekäitlussüsteemid, muud materiaalsed varad.

Taristuprojektidega, mille puhul on vaja tagada kliimakindlus, rajatakse uus taristu või

uuendatakse tervikuna või laiendatakse olemasolev taristu. Taristuprojektide korral on vaja

arvestada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega, mis tähendab, et taristuprojektid

peavad suurendama energiatõhusust, et hoida kokku energiakulu ning toetada kliima- ja

keskkonnaeesmärkide saavutamist. Taristu tähendab nii uut taristut kui ka olemasoleva taristu

uuendamist, ajakohastamist ja laiendamist.

Punktiga 9 täpsustatakse, mida valikukomisjon hindab. Valikukomisjon hindab §-s 14

sätestatud nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi määruse §-s 15 nimetatud valikukriteeriumide

alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7.

Punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks eraldi kehtestatud vastavuskriteeriumid. Määruse nr 77

§ 15 lõigetes 1–4 on sätestatud projektide vastavuskriteeriumid, mille kaudu on seni hinnatud

taotluste panust „Riigi jäätmekava 2023–2028“, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava ning Eesti pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkide ja näitajate täitmisse. Määruse rakenduspraktika

tulemusena leiti, et samad hindamisaspektid on piisava detailsusega juba kirjeldatud § 15

lõike 5 valikukriteeriumite kaudu ning eraldi vastavuskriteeriumeid lõigetes 1–4 hoida ei ole

vaja. Projekti panuse hindamine määruse §-des 3 ja 4 sätestatud eesmärkide ja tulemusnäitajate

alusel jääb rakendusüksuse ülesandeks ka muudatuse järel. Samuti tuleb projektide hindamisel

jätkuvalt arvesse võtta toetatavate tegevuste loetelu määruse §-s 6 ning nõudeid §-des 10 ja 11.

Sellega on tagatud, et määruse eesmärgid, sealhulgas ringmajanduse ja jäätmetekke vältimisega

seotud sihid, saavutatakse ka nõuete § 15 lõigetes 1–4 eraldi sätestamiseta, vältides samas

topeltregulatsiooni ning tagades määruse õigusselguse ja lihtsama kohaldatavuse.

Punktiga 11 parandatakse teksti jäänud tehniline viga.

Punktiga 12 antakse kindlasummalise makse korral toetuse saajale võimalus vahemakseks, kui

toetuse saaja esitab taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega

rahuldamise otsuses nimetatud tõendid vahetulemuse saavutamise kohta. Täpsustamine on

vajalik, sest mõnes projektis on selle olemusest lähtudes võimalik seada loogilisi vahetulemusi.

4. Eelnõu vastavus ELi õigusele

Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid.

Määruse eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

3

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi;

• Euroopa Komisjoni määrused (EL) nr 651/2014 ja (EL) 2023/2831.

5. Määruse mõju

Määrusega reguleeritava meetme tulemused aitavad ellu viia tegevusi Eesti majanduse toodete

ja teenuste ressursimahukuse vähendamiseks. Toetus on ühekordne tõuge „Riigi jäätmekavas

2023–2028“ esitatud nõuete täitmiseks ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori

eelarvepositsiooni.

6. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja rakendamise eeldatavad tulud

Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist (ÜF).

Määruse rakendamisest ei oodata lisatulu riigieelarvesse.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi,

Siseministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantselei ja Euroopa Komisjoniga, perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni

liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Eelnõu

saadetakse arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu

juhtkomisjonile.