Vastus taotlusele teenistusliku järelevalve algatamiseks

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Paul Keres

Advokaadibüroo LEVIN OÜ

Teie: 08.07.2025 nr

Meie: 22.07.2025 nr 2-2/606-3

Vastus taotlusele teenistusliku järelevalve

algatamiseks

Olete 08.07.2025 esitanud Siseministeeriumile pöördumise, milles juhite tähelepanu

Kaitsepolitseiameti (edaspidi KAPO) tegevusele advokaadibüroo LEVIN kliendi Parvel

Pruunsillaga seotud kriminaalasjas ning esitanud siseministrile taotluse, milles palute:

1) algatada viivitamata teenistuslik järelevalve KAPO Lõuna osakonna ja selle direktori

Jaanus Kanni tegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks seoses Parvel Pruunsilla

kriminaalasjas nr 1-24-2129 teostatud jälitustoimingute ja nendega kaasnenud

teavitamiskohustuste täitmata jätmisega;

2) tuvastada järelevalve käigus kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 12613

lg 1 rikkumise ulatus, sealhulgas kõigi isikute arv ja isikud, keda jäeti nende põhiõiguste

olulisest riivamisest teavitamata, ning selgitada välja rikkumiste põhjused ja vastutavad

ametnikud;

3) tunnistada oma järelevalveotsusega KAPO tegevus KrMS § 12613 lg 1 täitmata jätmisel

õigusvastaseks ning teha ettekirjutus rikkumiste kõrvaldamiseks (KrMS § 12613 lg 1

nõuete täitmiseks).

Vastuseks Teie pöördumisele märgime järgmist.

Jälitustoimingute seaduslikkusest

Olete 08.07.2025 taotluses viidanud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 lõikes 1 toodule, mille

kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.

Teie esitatud pöördumisest ei selgu, milles täpsemalt seisneb kõnealuse põhimõtte rikkumine

KAPO tegevuses.

Kuritegude uurimine ja menetlemine toimub KrMS-s ettenähtud korras. Kõnealuses seaduses

on muuhulgas sätestatud jälitustoimingu teostamise üldtingimused, alused ning toiminguks loa

andmise menetlus. Teie taotluse põhjenduste punkti 9 alapunktidest 1-3 nähtub, et KAPO on

teostanud jälitustoimingud eeluurimiskohtuniku määruste alusel. Seejuures on kriminaalasjades

jälitustoimingute ja uurimisasutuse tegevuse peale kaebuse esitamine võimalik KrMS-s

sätestatud korras. Kaebuse esitamist seoses jälitustoiminguga reguleerib KrMS § 12616.

Kõnealuse paragrahvi esimese lõike kohaselt võib kohtu poolt jälitustoiminguks loa andmise

määruse peale esitada määruskaebuse KrMS 15. peatükis sätestatud korras

(määruskaebemenetluses). Sama paragrahvi teise lõike järgi saab jälitustoimingu käigu, sellest

teavitamata jätmise ja sellega kogutud andmete tutvustamata jätmise peale esitada kaebuse

2 (3)

KrMS 8. peatüki 5. jaos sätestatud korras (uurimiskaebemenetluses). Kohtupraktikas on ühtlasi

sedastatud, et tõhusa õiguskaitse tagamiseks tuleb hinnang loa õiguspärasusele anda

jälitustoimingu loa vaidlustamiseks toimuva määruskaebemenetluse raames.

Ühtlasi märgime, et kolmandate isikute jälitustoimingust teavitamise üheks eelduseks on nende

perekonna- ja eraelu puutumatuse oluline riive. Kuigi sõnumisaladuse piiramine riivab inimese

põhiõigusi ja -vabadusi, ei tähenda see, et iga eraelulise vestluse pealtkuulamisega kaasneb

oluline riive perekonna- või eraelu puutumatusele. Kuivõrd termin „oluline“ on KrMS-s

määratlemata õigusmõiste, siis on selle sisustamine jäetud menetleja kaalutlusotsuseks.[1] Riive

olulisust hinnatakse jälitustoimingu kui terviku kontekstis, mitte üksikute kõnede põhjal.

Jälitustoimingu riive olulisus sõltub ennekõike inimese õigustesse sekkumise intensiivsusest,

mitte sellest, kas pealt kuulatud vestlust on kasutatud tõendina kriminaalmenetluses või

asjaolust, et inimene ise ei ole kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav.

Teenistusliku järelevalve algatamisest

Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 93 lg 1 kohaselt korraldatakse riigiasutuste

tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks teenistuslikku järelevalvet. Nagu olete ka

oma pöördumises viidanud, valvab minister muuhulgas ministeeriumi valitsemisala

valitsusasutuste ja nende ametiisikute tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle (VVS § 95

lg 1). Õiguspärasuse kaalutlustest lähtuvalt on teenistusliku järelevalve teostamine lisaks

halduse kohtulikule (eksternsele) kontrollile halduse siseseks vahendiks, kuidas

riigivõimuvolitusi teostavate valitsusasutuste ning ametiisikute käitumise õiguspärasust tagada

ja kuritarvitusi vältida.

KAPO on Teie taotluse kohta 16.07.2025 esitatud arvamuses nr 5050-2 muuhulgas märkinud,

et Majandus- ja Korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuur on 30.04.2025 esitanud

kriminaalasjas nr 1-24-2128 apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule ning esimene istung

on planeeritud 24.09.2025. Seega, kuigi olete oma pöördumise sissejuhatuse punktis 2

märkinud, et Tartu Maakohus mõistis Parvel Pruunsilla oma 11.02.2025 otsusega täies ulatuses

õigeks, on nimetatud kriminaalasjas kohtumenetlus jätkuvalt pooleli.

Tallinna Ringkonnakohus on 26.06.2020 kohtumääruses haldusasja nr 3-20-778 punktis 16

asjakohaselt märkinud, et teenistusliku järelevalve eesmärk on tagada valitsemisala

valitsusasutuste tegevuse seaduslikkus ja otstarbekus, sh konkreetsete haldusaktide

seaduslikkus. Teenistusliku järelevalve teostajal on näiteks õigus tunnistada ametiisiku antud

haldusakt kehtetuks (VVS § 93 lg 2 p 3). /…/ Teenistusliku järelevalve mõtteks ei ole siiski

kujuneda kohtueelse menetluse organiks, lisada täiendavaid edasikaebevõimalusi või tekitada

kohtumenetluseks tõendeid konkreetsete haldusorgani toimingute või haldusaktide

vaidlustamisel. /…/ Eelnevast võib järeldada, et järelevalve teostajal on järelevalve

algatamisel ja meetme rakendamisel ulatuslik kaalutlusruum. Ühtlasi peab järelevalve

algatamiseks esinema ajend. Isikul on enda õiguste kaitseks endiselt kõige efektiivsem

vaidlustada konkreetseid haldusakte ja toiminguid kohtueelses ja kohtumenetluses.

Arvestades, et käimasolevas kriminaalasjas on võimalik jälitustoimingu ja uurimisasutuse

tegevuse peale kaebused esitada ning lahendada KrMS-s ette nähtud korras ning seejuures

kaasneks teenistusliku järelevalve algatamisega oht sekkuda pooleliolevasse kohtumenetlusse,

leiame, et käesoleval hetkel ei ole teenistusliku järelevalve algatamine otstarbekas ega

[1] KrMS § 30 lg 1 kohaselt juhib kohtueelset menetlus prokuratuur, mistõttu otsustatakse teavitamised koostöös

menetlust juhtiva prokuröriga.

3 (3)

põhjendatud. Seejuures juhime tähelepanu, et siseministril säilib jätkuvalt võimalus VVS alusel

teenistusliku järelevalve algatamiseks, kui see asjaoludest nähtuvalt vajalikuks osutub.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister