Soovitus riigihangete seaduse järgimiseks hankelepingu sõlmimisel ja nõuetekohase täitmise tagamisel

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Tarmo Leppoja

Riigi Kinnisvara AS

[email protected]

Soovitus riigihangete seaduse

järgimiseks hankelepingu

sõlmimisel ja nõuetekohase täitmise

tagamisel

Austatud härra Leppoja

Rahandusministeeriumile laekunud järelevalveteates esitatud väidete kohaselt on Riigi Kinnisvara

Aktsiaselts, registrikood 10788733, (edaspidi: hankija) avatud hankemenetluses „Tallinn Kase

61, Sisekaitseakadeemia varutoite ehitustööd“, viitenumber 288958, (edaspidi: riigihange) tunnistanud

vastavaks ja edukaks pakkumuse, mis tegelikult ei vasta geenraatori mõõtmete ja mürataseme osas

riigihanke alusdokumentides (edaspidi: RHAD) sisalduvatele nõuetele.

07.07.2025 kirjas nr 12.2-1/3025-2 palus Rahandusministeerium vastavalt riigihangete seaduse

(RHS) § 205 lg-le 2 hankijal selgitada, kas ja kuidas on hankija kontrollinud pakutava generaatori

vastavust RHAD-is ette nähtud: (i) mõõtmetele (vt „PP392023_PP_EL-301_v02_seletuskiri“ lk 7

maksimaalselt 6800 x 2160 x 2550 mm), arvestades tootja avaldatut, et erilahendusena valmistatava

generaatori mõõtmed oleksid teistsugused (vähemalt 5300 x 2300 x 3040 mm); (ii) müratasemele

(„2326_PP_AR-3-01_seletuskiri“ p 5.1 7m kauguselt 68-75 dB), arvestades pakkuja avaldatut, et

generaatori müratase oleks teistsugune (jääb 7m kauguselt vahemikku 78-80dB).

11.07.2025 kirjas nr JUR-7/2025-41 selgitasite edukaks tunnistatud pakkumuse vastavust RHAD-

is ette nähtud mõõtmetele ja müratasemele järgmiselt.

Esiteks märkiste, et kuna hankija ei olnud riigihanke läbiviimisel nõudnud pakkujatelt pakkumuse

koosseisus tootekirjelduste ega muude andmete esitamist, tugines hankija pakkumuste vastavuse

kontrollimisel esmalt pakkujate kinnitustele, mh mis olid kohustuslikena ette nähtud RHAD

vormil 2 „Hankemenetlusel osalemise avaldus“. Hankija õigus tugineda pakkumuse vastavuse

kontrollimisel pakkuja kinnitustele on kooskõlas Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt põhineb

hankemenetlus vastavalt RHS §-le 104, § 122 lg-le 3, § 175 lg-tele 2 ja 4, § 178 lg 3 p-le 2 suurel

määral pakkujate ühepoolsetel kinnitustel ja hankija võimalusel neid usaldada (vt RKHKo 19.12.2019,

nr 3-19-1464, p 16). Hankija ei piirdunud vastavusotsuse tegemisel siiski üksnes pakkuja pakkumuses

sisaldunud kinnitustega, vaid esitas pakkujale ka täpsustavaid küsimusi.

(i) Generaatori mõõtmete kohta esitas hankija pakkujale järgmise küsimuse: „Tootelehel ei ole toodud

generaatori mõõtmeid. Millised on generaatori mõõtmed?“ Pakkuja vastas, et: „Oleme arvestanud,

et maksimaalsed mõõdud on 6800x2160x2550mm. Tööprojekti staadiumis täpsustame ja kooskõlastame

konkreetset lahendust kuna see on eritoode ja peab ülevaatama, et kõik mahuks ilusti sisse ja oleks

mugav hooldada hoone sees.“

Teie 11.07.2025 nr JUR-7/2025-41

Meie 22.07.2025 nr 12.2-1/3025-4

2

Hankija palus lisaks ka projekteerijalt kinnitust pakkuja esitatud toote, sh generaatori mõõtmete,

sobilikkuse osas ning projekteerijalt saadud hinnangu järgi vastab pakutud generaator projektis

nõutud tingimustele ja parameetritele.

Lisaks on hankija refereerinud VAKO 20.06.2025 otsuse 132-25/288958 p-des 6.6.6 ja 6.6.7

toodud argumente, et isegi vaidlustaja ja tootja kirjavahetusest nähtuvalt oleks generaator kubatuurilt

samaväärne RHAD-is toodud mõõtude järgi arvutatud kubatuuriga (6800x2160x2550 mm =

37,45 m3 vrd 5300x2300x3040 mm = 37,05 m3) ning kütusepaagi mahtusid võrreldes ja nende

arvelt on saavutatav täiendav kokkuhoid mõõtmetes (RHAD „2326_PP_AA-301_v01_seletuskiri“

p 3.1 1035 l vrd E BD MC 1250 standartne maht 2395 l, st millimeetrites 500×500×5200 mm vs

3000×1500×288,89 mm).

Hankija on eelneva põhjal kogumis leidnud, et eriprojekti alusel on võimalik tarnida

generaator (olgu selleks E BD MC 1250 või mingi muu), mis vastab kõigile mõõdunõuetele,

sh ka kõrguse osas.

(ii) Generaatori mürataseme kohta esitas hankija pakkujale järgmise küsimuse: „Tootelehel ei ole

toodud generaatori müra suurust töötamise ajal. Mis on generaatori müra suurus töötamise

ajal?“ Pakkuja vastas, et: „Generaatori müra jääb vahemikku 78-80dB 7m kauguselt. Betoonkesta

sees on arvud teised ja seda on suht raske hetkel ennustada. Samas projekti järgi lisa mürasummutit

ei ole plaanitud.“ Seega ei ole pakkuja väitnud, et tema pakutud toode ei vasta RHAD-is nõutud

müratasemele, vaid selgitas oma vastuses, et betoonkesta sees on arvud teised ja seda (täpset

mürataset helikindlas kestas) on raske ennustada. RHAD-i järgi peab generaator olema helikindlas

kestas. Sisuliselt on pakkuja vastanud, et kuna tegu on eritellimustootega, millel on mitmeid

konfigureerimisvõimalusi, kuid mida ei ole veel projekteeritud ega tellitud, siis on hetkel raske

öelda täpseid müraväärtusi. Lisaks eeltoodule kinnitas pakkuja selgitusvastuses, et pakutud

generaator vastab kõikidele projektis etteantud tingimustele (sh sünkroniseerimisvõimekus,

projektis etteantud võimsus, müratase).

Hankija palus lisaks ka projekteerijalt kinnitust pakkuja esitatud toote, sh generaatori mürataseme,

sobilikkuse osas ning projekteerijalt saadud hinnangu järgi vastab pakutud generaator projektis

nõutud tingimustele ja parameetritele.

Lisaks on hankija refereerinud VAKO 20.06.2025 otsuse 132-25/288958 p-s 6.6.3 toodud

argumente, et eritellimustoote puhul on generaatori kestale võimalik lisada vajadusel täiendav

mürakaitse kiht, millega oleksid näidistoote parameetrid vajadusel ka ületatud.

Hankija kinnitas, et on hinnanud pakkumuse vastavust sisuliselt ega tuvastanud pakkumuses

ühtegi puudust ning pakkumus on tunnistatud vastavaks RHS § 114 lg 1 alusel. Hankija

rõhutas, et tegemist on ehitustööde riigihankega, mitte (valmis)asjade (ostmise) riigihankega.

Ehitamise aluseks on tööprojekt ja selle koostamise käigus peab töövõtja kooskõlastama

kavandatavad materjalid, seadmed, tooted ja asendused. Selleks, et asuda seisukohale, et

pakkuja pakutav generaator ei vasta riigihankes seatud nõuetele, peaks mittevastavus olema

ilmne, mitte eeldatav. Pakkuja pakutud generaator ei ole valmistoodang, vaid eriprojekt, ja vastavad

tooted komplekteeritakse eritööna. Pärast tellimuse esitamist koostab generaatorite tootja omalt

poolt tööjoonised, mis saadetakse projekti autorile ja tellijale kinnitamiseks hankelepingu

täitmise käigus.

Rahandusministeerium teavitab hankijat sellest, et on otsustanud jätta järelevalvemenetluse

alustamata. Sellegipoolest peame vajalikuks juhtida hankija tähelepanu alljärgnevatele RHS-

st tulenevatele nõuetele, mis seonduvad pakkumuse vastavuse kontrollimisega, pakkumuse

vastavaks ja edukaks tunnistamisega, hankelepingu sõlmimisega ning hankelepingu täitmise

nõuetekohasuse kontrollimisega ja valminud ehitustööde vastuvõtmisega.

3

Rahandusministeeriumi ülesandeks on riigihangete valdkonnas lisaks poliitikakujundamisele

ja õigusloomele ka RHS-i küsimustes nõustamine, riikliku ja haldusjärelevalve teostamine

ning soovituste, juhiste ja suuniste andmine (RHS § 180 p-d 1, 2 ja 6). Kuigi hankelepingu

sõlmituse korral on hankemenetlus lõppenud ja seepärast on absoluutse menetlustakistuse tõttu

välistatud Rahandusministeeriumi juhtumipõhine ad hoc järelevalve (RHS § 205 lg 1 p 1, §

206 lg 1 p 4, § 73 lg 3 p 1), on Rahandusministeeriumil erandlikult võimalik reageerida pärast

hankemenetluse lõppemist ilmnenud põhjendatud rikkumise kahtlusele ex post valimipõhise

kontrolliga nn inspektsioonilise järelevalvetegevuse vormis ning väärteotunnuste, nt RHS § 213

või § 214, sedastamisel alustada väärteomenetlust.

Lisaks sätestab RHS § 210 lg 1, et Rahandusministeeriumil on õigus (avalik-õiguslik võimu-

volitus) anda soovitusi ja juhiseid RHS-i paremaks järgimiseks ja rikkumiste ärahoidmiseks.

Tegemist on informatiivse korrakaitselise teabetoiminguga, so avaliku halduse kandja mitte-

regulatiivse, adressaadi õigusi ja kohustusi mittekujundava tegevusega (vt RKHKo 26.01.2011, nr 3-

3-1-70-10, p 25). Seadusandja on lähtunud eeldusest, et soovitusi ning juhiseid võidakse anda

juhtumi- või valimipõhises järelevalvemenetluses, aga ka väljaspool RHS § 205 lg 1 p-des 1-2

sätestatud korras alustatud järelevalvemenetlust (vt RHS-i eelnõu. 450 SE I. Seletuskiri, lk 146).

RHS § 114 lg 1 esimene lause kohustab hankijat hankemenetluses kontrollima pakkumuste

vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud kõigile tingimustele ning kontrolli tulemustel

tegema põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise

kohta. RHS § 114 lg 1 teise lause kohaselt ei osale pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud,

edasises hankemenetluses. Vastavalt RHS § 117 lg-le 1 kuuluvad hindamisele üksnes eelnevalt

vastavaks tunnistatud pakkumused. Seega on pakkumuse vastavus riigihanke alusdokumentides, sh

tehnilises kirjelduses, toodud nõuetele sine qua non ilma milleta ei saa hankelepingut sõlmida

– pakkumuse sisuline vastavus on pakkumuse edukaks tunnistamise ning eduka pakkumuse

esitanud pakkujaga hankelepingu sõlmimise vältimatuks eeltingimuseks.

Ehitustööde korral peab avaliku sektori hankija alates 150 000 eurost (käibemaksuta) kohaldama

hankelepingu sõlmimisel RHS-i 2. ptk-is sätestatud (hankemenetluse) korda. Erialuste puudumisel

tähendab see kohustust korraldada riigihange reeglina kas avatud või piiratud hankemenetlusena

(RHS § 48 lg 1). Nii avatud kui ka piiratud hankemenetluses on hankijal keelatud pidada pakkuja(te)ga

läbirääkimisi (RHS § 52 lg 4 ja § 56 lg 2). Hankija koostab riigihanke alusdokumendid, sh tehnilise

kirjelduse, ja avaldab need koos hanketeatega. Nimetatu tagab avatud hankemenetluse maksimaalse

läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning kõigi riigihankes osalemisest ja pakkumuse esitamisest huvitatud

ettevõtjate võrdse kohtlemise: kõik riigihanke tingimused on juba algselt kõigile ettevõtjatele ühtviisi

teatavaks tehtud ning iga ettevõtja saab selle põhjal hinnata oma huvi riigihankes osalemise vastu

ning pakkumuse tegemise ja selle hinnastamise suhtes. Seepärast ei ole riigihanke alusdokumentide

muutmine avatud hankemenetluses pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva enam lubatud (RHS §

81 lg 1). Samuti ei ole avatud hankemenetluses pakkumuste esitamise tähtaja möödudes enam

võimalik muuta tähtaegselt esitatud pakkumust, mis on muutunud pakkumuste esitamise tähtpäeva

saabumisega pakkujale siduvaks (RHS § 110 lg 1).

Johtuvalt sellest, et avatud hankemenetluses on pakkumuste esitamise tähtpäeva saabudes kõik

riigihanke tingimused lõplikult ja muutumatult paigas, on pakkumuse vastavuse mõõdupuuks

riigihanke alusdokumendid ning RHS § 120 lg 1 kohaselt peab hankeleping olema sõlmitud

riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ja ranges kooskõlas edukaks tunnistatud

pakkumusega, mille puhul on eelnevalt kontrollitud selle tingimustele vastavust (RHS § 110 lg 2,

§ 114, § 117). Erinevalt sõlmitud hankelepingu muutmisest selle täitmise käigus, mis võib olla

seaduses (RHS §-s 123) sätestatud alustel erandkorras lubatud, ei ole avatud hankemenetluses

hankijal ja edukal pakkujal võimalik hankelepingu sõlmimisel riigihanke alusdokumentides

toodud nõuetest hälbida.

4

Hankeleping tuleb üldjuhul alati sõlmida algsetel, juba riigihanke alusdokumentides toodud,

tingimustel või jätta üldse sõlmimata, kui lepingu sõlmimine alusdokumentidega kooskõlaliselt on

osutunud võimatuks, näiteks hankemenetluses pakkumuste avamisele järgnenud ettenägematult

muutunud asjaolude tõttu. Nimetatut on kinnitanud ka Riigikohus, sedastades, et vastasel

juhul muutuks hankemenetlus mõttetuks – raske kui mitte võimatu oleks põhjendada, miks on

tarvis läbi viia menetlust, mille lõppedes võiksid hankija ja pakkuja sõlmida hankelepingu, mille

sisu ei kattu riigihanke alusdokumentides ja pakkumustes kajastatuga (vt RKKKo 10.10.2014, nr

3-1-1-46-14, p 11.2).

Hankelepingu tingimuste muutmise keeld enne lepingu sõlmimist kätkeb endas läbipaistvuse

ning võrdse kohtlemise põhimõtteid (RHS § 3 p-d 1-2). Keelu eesmärk on ära hoida kindla

pakkuja eelistamist ja hankija tegevuse meelevaldsust. Sellest lähtuvalt on hankija kohustatud

kinni pidama tema enda poolt riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustest (EK C-

496/99, Succhi di Frutta, p 115). Samuti ei tohi hankija aktsepteerida ega tolereerida kõrvale-

kaldumisi pakkumuses esitatud tingimustest. Nii on lubamatu lisada hankelepingu sõlmimisel

selle tingimustesse pakkuja üldtingimusi, kui nendele ei ole viidatud pakkumuses ega riigihanke

alusdokumentides (HMKo 27.03.2014, nr 4-12-6925, lk-d 11-12) (vt RHS § 120 lg 1 kohta

lähemalt E. Fels, E.-A. Roosik. RHS § 120 komm-d 4-10 – M. A. Simovart, M. Parind (koost).

Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Seepärast alati, kui hankija

soovib säilitada võimaluse pärast eduka pakkumuse väljaselgitamist riigihanke tingimusi teatud

ulatuses õiguspäraselt kohendada, siis selleks, et mitte rikkuda avatud hankemenetluses

läbirääkimiste pidamise ja pakkumuse muutmise keeldu, tuleb vastav võimalus koos riigihanke

algupäraste nõuete modifitseerimise eeldusi, tingimusi ning ulatust postuleeriva detailse

regulatsiooniga riigihanke alusdokumentides juba algselt ja selgesõnaliselt ette näha (v rd

RKHKo 12.10.2011, nr 3-3-1-31-11, p 21).

Rahandusministeeriumile teadaolevalt ei sisalda kõnealuse riigihanke alusdokumendid reservatsiooni-

klausleid, mis võimaldaksid hankijal hälbida hankelepingu sõlmimisel RHAD-i tehnilises kirjelduses

generaatorile, sh selle mõõtmetele ja müratasemele, esitatud nõuetest. Seetõttu eeldame, et hankija

sõlmib hankelepingu riigihanke alusdokumentides sisaldunud tingimustel, mis on hankelepingu

täitmisel siduvad nii töövõtjale kui ka hankijale enesele. Ulatuses, milles sõlmitud hankelepingut

hiljem selle täitmise käigus ei muudeta (hankelepingu õiguspärase muutmise lubatavuse eeldused

on sätestatud ammendavalt RHS §-s 123), peab hankelepingu täitmine toimuma RHAD-is, edukaks

tunnistatud pakkumuses ja sõlmitud hankelepingus ette nähtud tingimustel.

RHS § 8 lg 2 kolmanda lause järgi kohaldatakse hankelepingule võlaõigusseaduses (VÕS) ja

teistes õigusaktides asjaomase lepinguliigi kohta sätestatut (RHS-ist tulenevate erisustega, nt

RHS § 123 piirab VÕS § 13 lg-s 1 sätestatud hankija vabadust leppida ettevõtjaga kokku lepingu

muutmises). Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik

(pacta sunt servanda). Hankijaga lepingu sõlminud ettevõtja poolt oma lepingulise kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh lepinguga määratletud tehnilistest nõuetest kõrvale

kaldumine, on käsitletav lepingulise kohustuse rikkumisena, mille esinemisel on hankija õigustatud

rakendama VÕS §-s 101 ette nähtud õiguskaitsevahendeid, nt nõuda kohustuse täitmist (VÕS §

108), nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 115), taganeda lepingust või öelda leping üles (VÕS § 116).

Hankelepingus ette nähtud ettevõtja kohustuste täitmise üle kontrolli teostamisel ja õiguskaitse-

vahendite kohaldamise üle otsustamisel peaks hankija arvestama ka RHS-i regulatsiooniga. RHS

§ 95 lg 4 p 8 annab hankijale õiguse kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on

oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hanke-

lepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on hankelepingust taganetud või leping

üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Osundatud kõrvaldamise

aluse kasutamise võimaldamiseks on oluline, et hankijad kontrolliksid hankelepingute täitmist

ning järgiksid RHS § 83 lg-s 71 sätestatut.

5

RHS § 83 lg 71 kohaselt on hankija kohustatud esitama riigihangete registrile teabe ettevõtja-

poolsete hankelepingu rikkumiste kohta, mis hankija hinnangul vastavad RHS § 95 lg 4 p-s 8

sätestatud kõrvaldamise alusele, 30 päeva jooksul õiguskaitsevahendi rakendamisest arvates.

RHS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on

selgitatud, et õiguskaitsevahendi rakendamiseks tuleb lugeda ajahetke, mil hankija vastava

nõude ettevõtjale esitab, nt esitab leppetrahvinõude või teatab hankelepingust taganemisest.

RHS-i varasem regulatsioon, mis kohustas hankijat teatama lepingu rikkumistest alles pärast

lepingu lõppemist, ei olnud seadusandja hinnangul kõige mõistlikum, sest teabe esitamisega ei

peaks tegelikult ootama hankelepingu lõppemiseni. Näiteks, kui tegemist on pikaaegse lepinguga,

mida täidetakse 5 aastat, siis on esimesel aastal toimunud ja omaksvõetud rikkumine hankelepingu

lõppemise teabe esitamise ajaks juba aegunud, kuna seda alust saab (tulenevalt RHS § 95 lg-st 5)

vabatahtliku kõrvaldamise alusena kasutada kuni 3 aastat (vt 491 SE I. Seletuskiri, lk 21).

Ühtlasi peame vajalikuks selgitada preventiivselt, et hankelepingu õigusvastane muutmine ei

ole lubatud ka siis, kui muudatust ei vormistata kirjaliku kokkuleppena allkirjastatult (vt Euroopa

Kohtu 07.12.2023 otsus liidetud kohtuasjades C-441/22 ja C-443/22, p-d 55-65).

Seadusest tulenevalt on Rahandusministeeriumil lisaks RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide

järgimise üle riikliku ja haldusjärelevalve teostamise funktsioonile ning ülesandele nõustada

RHS-i rakendamise küsimustes ja anda soovitusi RHS-i paremaks järgimiseks ja rikkumiste

ärahoidmiseks ka ülesanne viia kohtuvälise menetlejana läbi väärteomenetlusi RHS §-des

213-215 sätestatud väärtegude tunnustel. Hankelepingu või raamlepingu muutmine nõudeid

rikkudes on karistatav süüteona RHS § 213 järgi, mille lg 1 sätestab, et käesolevas seaduses

sätestatud nõudeid rikkudes hanke- või raamlepingu muutmise eest – karistatakse rahatrahviga

kuni 300 trahviühikut.

Juhul, kui Rahandusministeeriumil peaks tekkima põhjendatud süüteokahtlus, et hankija võib

olla muutnud hankelepingut RHS-is sätestatud nõudeid rikkudes (eelduslikult viitab hanke-

lepingu täitmine riigihanke alusdokumentidest ja hankelepingu algsetest tingimustest erinevatel

tingimustel lepingu muutmisele), võidakse ajendi ja aluse olemasolul ning seaduses toodud

menetlustakistuste puudumisel alustada RHS § 213 lg-s 1 kirjeldatud süüteo tunnustel väärteo-

menetlust. Kui aga väärteomenetlejale peaks tuvastatud asjaoludest ilmnema, et hankelepingu

täitmisel riigihangete teostamise nõuete rikkumise, so hankelepingu õigusvastase muutmise,

motiiviks võib olla eesmärk anda hankelepingut täitvale ettevõtjale ebaseaduslik eelis, siis

võib selline tegu vastata hoopis KarS §-s 300 kätketud kuriteokoosseisule. Viimati nimetatud

juhul peab Rahandusministeerium teavitama kuriteokahtlusest uurimisasutust ilma väärteomenetlust

alustamata või kui kuriteotunnused ilmnevad väärteomenetluse käigus, siis vastavalt väärteo-

menetluse seadustiku § 61 lg-le 1 saadetakse väärteoasja materjal prokurörile kriminaalmenetluse

alustamise otsustamiseks.

Hankija kohustus järgida RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ei lõppe

hankelepingu sõlmimisega. Riigihanke, sh ehitustöö tellimise (RHS § 4 p 16), korraldamine

hõlmab ka hankelepingu täitmist, mistõttu hankija on üldpõhimõtetega seotud ka hankelepingu

täitmise etapis. Riigihanke alusdokumentide tingimustest kinnipidamiseks ja seeläbi riigihanke

üldpõhimõtete kaitstuse tagamiseks (ennekõike kõigi pakkujate ja kõigi riigihankes osalemisest

huvitatud ettevõtjate võrdseks kohtlemiseks ning õigusvastaste eeliste ja hankija poolse meele-

valdsuse vältimiseks), samuti ennetamaks olukordasid, kus hoolimata hankelepingu muutmise

kohta kirjaliku kokkuleppe puudumisest võidakse hankija tegevusetust töövõtjapoolsele hanke-

lepingu ebakohasele täitmisele (mitte)reageerimisel lugeda hankelepingu õigusvastaseks muutmiseks

(vt EKo C-441/22 ja C-443/22, p-d 55-65), soovitame hankijal rakendada hankelepingu täitmise

käigus alati kõrgendatud hoolsusstandardit ning olla ehitustööde vastuvõtmisel eriti valvas.

6

Ehitusseadustiku kohaselt nõutav omanikujärelevalvele ning hankija initsiatiivil ehitustööde

projektikohasuse hindamiseks kaasatava ehitusprojekti koostaja poolne autorijärelevalve ei

tähenda seda, et hankija ei peaks ise kontrollima ehitustööde käiku ja veenduma valminud töö

vastavuses riigihanke- ja lepingutingimustele. Ka riigihangete seadus suunab hankijat kontrollima

töövõtja poolt hankelepingu täitmise nõuetekohasust. Nõnda sätestab RHS § 9 lg 4 p 2, et

hankija peab oma asutusesiseses hankekorras nägema ette lisaks riigihanke (menetluse) eest

vastutava isiku määramisele ka hankelepingu täitmise eest vastutava isiku määramise.

Eelnevaga seoses ning RHS § 210 lg-te 1-2 alusel palume Riigi Kinnisvara AS-il pöörata

kõrgendatud tähelepanu avatud hankemenetluses „Tallinn Kase 61, Sisekaitseakadeemia

varutoite ehitustööd“, viitenumber 288958, ehitustööde tellimiseks sõlmitava hankelepingu

täitmisel RHAD-is generaatori tehniliste parameetrite, sh mõõtude ja mürataseme, kohta

kehtestatud tingimuste järgimisele töövõtja poolt.

Eraldi peame vajalikuks juhtida hankija tähelepanu, et RHAD-is olid generaatori mõõtmed

määratletud numbriliselt millimeetrites, mitte kuupmeetrites. Seetõttu ei ole kohane lähtuda

hankelepingu täitmise nõuetekohasuse kontrollimisel millimeetrites väljendatud mõõtmete

(pikkus - laius - kõrgus) asemel kuupmeetrites arvutatavast generaatori mahust (ruumalast).

Kui riigihanke alusdokumentides olid nähtud ette mingid numbrilised väärtused, olid need kõigile

hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutele teada ning pakkumuste esitamisel said ja pidid

pakkujad lähtuma tehnilistest parameetritest täpselt nii, nagu need olid riigihanke alusdokumentides

kirja pandud (nt TrtHKo 15.06.2015, nr 3-15-1140 , p 20; VAKO 16.12.2021, nr 207-21/239433, p

11.7). Mistahes hälbimine riigihanke alusdokumentides toodud selgelt määratletud mõõdetavatest

tingimustest (sh mõõtudest, kõrguspiirangutest ja muudest numbrilistest näitajatest) on kõrvalekalde

suurusest või väiksusest olenemata käsitatav sisulise puudusena, mis tingib mittevastavuse

riigihanke alusdokumentidele (nt TlnRK 17.02.2022, nr 3-21-2489, p 33).

Loodame, et ülalmärgitud tähelepanekud ja antud soovitused on hankijale abiks riigihangete

seaduse nõuetest kinnipidamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Porgand

osakonnajuhataja

Mihhail Antonov 5885 1448

[email protected]