Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

147-25/296445

Otsuse kuupäev 21.07.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus Monrax Marketing UÜ vaidlustus Rakvere Linnavalitsuse

riigihankes „Kontsertklaveri ostmine“ (viitenumber

296445) riigihanke alusdokumentidele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Monrax Marketing UÜ, esindaja Tarmo Prikk

Hankija, Rakvere Linnavalitsus, esindaja Helena Kink

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. RHS1 § 197 lg 1 p-i 8 ja § 192 lg 3 p-i 5 alusel

Jätta Monrax Marketing UÜ vaidlustus Rakvere Linnavalitsuse riigihanke „Kontsertklaveri

ostmine“ (viitenumber 296445) Tehnilise kirjelduse üldosa p-i 2.1.10 osas läbi vaatamata.

2. RHS § 197 lg 1 p 5 alusel

Rahuldada Monrax Marketing UÜ vaidlustus Rakvere Linnavalitsuse riigihanke

„Kontsertklaveri ostmine“ (viitenumber 296445) Tehnilise kirjelduse üldosa p-i 2.1.3 osas ja

kohustada Rakvere Linnavalitsust viima eelnimetatud tingimus kooskõlla õigusaktidega

ettenähtud nõuetega.

3. RHS § 198 lg-te 3 ja 7 alusel

Mõista Rakvere Linnavalitsuselt Monrax Marketing UÜ kasuks välja tasutud riigilõiv summas

640 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

1 Riigihangete seadus

2 (8)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 11.06.2025 avaldas Rakvere Linnavalitsus (edaspidi ka Hankija) avatud hankemenetlusega

riigihanke „Kontsertklaveri ostmine“ (viitenumber 296445) (edaspidi Riigihange) hanketeate

ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sh

Lisa 1 - Tehnilise kirjelduse üldosa (edaspidi TK).

2. 16.06.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Monrax Marketing UÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus RHAD-ile.

Vaidlustaja palub kohustada Hankijat viima õigusaktidega ettenähtud nõuetega kooskõlla:

1) TK p 2.1.10, mis kogumis kehtestab nõuded Riigihanke esemele;

2) TK p-i 2.1.3.

Vaidlustuses taotles Vaidlustaja ka hankemenetluse peatamist, põhjendades taotlust sellega, et

kuna Riigihankes on pakkumuste esitamise tähtpäevaks määratud 26.06.2025. saabub

pakkumuste esitamise tähtpäev vaidlustusmenetluse ajal.

Kuna Hankija lükkas pakkumuste esitamise tähtpäeva edasi kuni 28.07.2025, loobus

Vaidlustaja hankemenetluse peatamise taotlusest.

3. Vaidlustuskomisjon teatas 26.06.2025 kirjaga nr 12.2-10/147 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 01.07.2025 ja neile vastamiseks 04.07.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks

täiendavaid seisukohti ei esitatud. 4. 11.07.2025, s.o pärast täiendavate seisukohtade esitamise tähtaega, muutis Hankija RHAD-i, sh vaidlustatud TK p-te 2.1.10 ja 2.1.3. VAIDLUSTUSE OSALINE LÄBIVAATAMATA JÄTMINE

5. 16.06.2025 esitatud vaidlustuses taotleb Vaidlustaja TK p-ide 2.1.10 ja 2.1.3 õigusaktides

ettenähtud nõuetega kooskõlla viimist.

TK p 2.1.10 sisaldab Riigihanke esemele (kontsertklaver) kehtestatud nõudeid (kokku 20).

Vaidlustaja põhiargument TK p-i 2.1.10 vaidlustamisel on, et kogumis vastab neile nõuetele

maailmas tunnustatud kontsertklaverite hulgast ainult ühe tootja kontsertklaver - Steinway &

Sons D-274. Seega on Vaidlustaja hinnangul tegemist suunatud riigihankega ühele

tootjale/tootele.

Vaidlustuses esitas Vaidlustaja konkreetsed vastuväited üheteistkümnele TK p-is 2.1.10

kehtestatud nõudele.

25.06.2025 vastuses vaidlustusele vaidles Hankija vaidlustusele täies ulatuses vastu ning esitas

muuhulgas sisulised põhjendused kõikide TK p-i 2.1.10 nõuete osas, mille õiguspärasuse

Vaidlustaja vaidlustuses kahtluse alla seadis, olles seisukohal, et kõik nõuded Riigihanke

esemele on õiguspärased.

01.07.2025 esitas Vaidlustaja oma täiendavates seisukohtades veelkord omapoolsed

põhjendused TK p-i 2.1.10 , sh konkreetselt vaidlustatud nõuete õigusvastasuse kohta.

6. 11.07.2025 muutis Hankija RHAD-i sh enamikku TK p-is 2.1.10 kehtestatud nõuetest.

Vaidlustuskomisjon esitab TK p-i 2.1.10 nõuded tabelina (edaspidi Tabel), milles on nähtavad

nõuded, mis kehtisid vaidlustuse esitamisel (vasak veerg) ning mis kehtivad pärast muutmist

11.07.2025 (parem veerg).

3 (8)

Tabel

TK p-is 2.1.10 kehtestatud nõuded

riigihanke esemele 16.06.2025, s.o

vaidlustamise aja seisuga

TK p-is 2.1.10 kehtestatud nõuded

riigihanke esemele, pärast nende

muutmist Hankija poolt 11.07.2025

Kogus 1 tk *Kogus 1 tk

**Pikkus 274 – 278 cm; Pikkus vähemalt 274 cm;

**Laius 155 – 158 cm; Laius maksimaalselt 158 cm

**Kaal 450 – 500 kg; Kaal maksimaalselt 510 kg ja punktkoormus

klaveri jala/ratta kohta tohib olla kuni 170 kg

**Lamineeritud (17-20 kihti) vahtrast korpus

(seina läbimõõduga 8-9 cm);

Lamineeritud tugevast puidust (puidu

tugevuse miinimum näitaja tohib olla Janka

testi järgi 1400 lbf) korpus, 17-20 kihti, mille

seina läbimõõt tohib olla minimaalselt 8 cm.

Esitada koos pakkumusega puidu tugevust

tõendav dokumentatsioon;

**Sitka kuusest DiaphragmaticTM või

samaväärne kõlalaud;

**Püstiselt lamineeritud vahtrast ning

täisvahtrapuidust pealiskihiga käsitsi tehtud

sisselõigetega tiiskandi- ja bassiregistri

ühendatud roop;

Püstiselt lamineeritud ja täispuidust

pealiskihiga käsitööna tehtud tiiskandi ja

bassiregistri ühendatud roop. Kasutatava

puitmaterjali minimaalne tugevus Janka testi

järgi 1300lbf. Esitada koos pakkumusega

puidu tugevust tõendav dokumentatsioon;

Valatud ja pronksja lakiga kaetud malmraam; *Valatud ja pronksja lakiga kaetud

malmraam;

Täiskuusepuidust rastiprussid; *Täiskuusepuidust rastiprussid;

**Lamineeritud (7-8 kihti) mägivahtra-

puidust HexagripTM virblipakk

Lamineeritud puidust minimaalselt 7 kihiline

virblipakk. Puidu minimaalne tugevusnäitaja

Janka testi järgi peab olema 1300lbf-i.

Esitada koos pakkumusega puidu tugevust

tõendav dokumentatsioon;

Nikeldatud peadega terasest virblid; Terasest virblid;

**Rootsi terasest keeled ja vaskmähistega

bassikeeled;

Vaskmähisega keeled;

Terasest keeled, mille tugevus peab olema

minimaalselt 2500N/mm2 ja tagama

minimaalselt 80kg tõmbetugevust ühe keele

kohta. Esitada koos pakkumusega keele

tugevust tõendav dokumentatsioon;

Duplex scaling keelestussüsteem; Keelesüsteemi mittekasutatavad keele otsad

peavad vibreerima koos põhi noodiga, et

saavutada täiuslik heli;

**Kõrgkvaliteetsest villast pealis- ja

alusvildikihiga kaetud haamrid, kasepuidust

haamrisüdamikud ja vahtrapuidust

haamrivarred;

Kõrgkvaliteetsest villast pealis- ja

alusvildikihiga kaetud haamrid;

**Baieri kuusest klahvid ja radiaalselt saetud

kuusest klaviatuuriraam;

Puidust klahvid ja radiaalsest puidust saetud

klaviatuuriraam. Miinimumnõuded puidule:

- Tihedus(ahjukuiv) minimaalselt 400kg/m3

- Elastsusnäitaja moodul MOE - pikisuunas

minimaalselt 10 000 N/mm2

- Purunemismoodul MOR - minimaalselt 70

4 (8)

N/mm2

- Survetugevus kiu suunas minimaalselt 45

N/mm2

Esitada koos pakkumusega antud punktis

esitatud nõuete täitmist tõendavad

dokumendid

**Accelerad ActionTM või samaväärne

mehhanism;

3 vasest pedaali; *3 vasest pedaali;

Lakitud ja poleeritud vasest metall -

välisdetailid;

*Lakitud ja poleeritud vasest metall -

välisdetailid;

Käsitsi poleeritud sügavmust välisviimistlus; *Käsitsi poleeritud sügavmust välis-

viimistlus;

Klaveri kaas kõrgläikega; *Klaveri kaas kõrgläikega;

Lisaks peab olema klaverikate. *Lisaks peab olema klaverikate.

* nõue, mida Hankija 11.07.2025 ei muutnud.

** nõue, millele Vaidlustaja 16.06.2025 vaidlustuses selgelt vastu vaidles.

7. Tabelist nähtub, et 11.07.2025 muutis Hankija olulisel määral sisuliselt kõiki neid TK p-i

2.1.10 nõudeid, mille suhtes Vaidlustaja vaidlustuses konkreetsed vastuväited esitas ning

millele Hankija veel 25.06.2025 vastu vaidles2.

8. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et pärast 11.07.2027 muudatusi TK p-is 2.1.10, ei ole

vaidlustuse menetlemine TK p-i 2.1.10 osas enam vajalik ega võimalik (nendel tingimusel üksi

riigihanes osalemisest huvitatud isik enam pakkumust esitama ei pea) ning vaidlustus tuleb jätta

TK p-i 2.1.10 osas läbi vaatamata RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel, mille kohaselt vaidlustuskomisjon

jätab vaidlustuse läbi vaatamata, kui vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus. Seejuures

lähtub vaidlustuskomisjon järgmistest kaalutlustest.

8.1. Vaidlustuse esitamise ajal oli vaidlustus täies ulatuses, sh TK p-i 2.1.10 nõuete osas,

lubatav, sh tähtaegne ja Vaidlustaja õigusi rikkuv. Vaidlustuskomisjon võttis selle menetlusse ja

edastas Hankijale, pärast Hankija vastuse saamist, määras vaidlustuskomisjon 26.06.2025

kirjaga nr 12.2-9/147 tähtpäevad täiendavate dokumentide esitamiseks ning otsuse avalikult

teatavaks tegemise tähtpäeva (21.07.2025). Hankija esitas vastuse vaidlustusele (25.06.2025),

milles vaidles vaidlustusele täies ulatuses vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Vaidlustuskomisjoni määratud teiseks tähtpäevaks Hankija täiendavaid seisukohti ei esitanud.

8.2. 11.07.2025, s.o pärast seda, kui Vaidlustaja 16.06.2025 esitatud vaidlustuse alusel alanud

vaidlustusmenetluses olid möödunud kõik täiendavate dokumentide esitamise tähtajad

(03.07.2025), muutis Hankija RHAD-i, sh olulises osas vaidlustatud TK p-is 2.1.10 kehtestatud

nõudeid.

Vaidlustuskomisjon möönab, et kuna Riigihanke hankemenetlus ei olnud peatatud, oli Hankijal

õigus RHAD-i muuta, kuid sellega muutis Hankija sisuliselt mõttetuks vaidluse TK nõuete üle

sellises redaktsioonis nagu need kehtisid enne 11.07.2025 muudatusi. Lähtudes vaidlustusest,

ei saa vaidlustuskomisjon hinnata TK p-i 2.1.10 õiguspärasust nõuete alusel, mida alates

11.07.2025 kehtivas redaktsioonis ei ole Vaidlustaja kunagi vaidlustanud ega saanud ka selles

vaidlustusmenetluses vaidlustada. TK p-i 2.1.10 õiguspärasuse suhtes 11.07.2025 redaktsioonis

ei ole Vaidlustaja ega Hankija käesolevas vaidlustusmenetluses oma seisukohti esitanud ega

saanudki esitada.

2 Vaidlustuskomisjon märgib, et kahele nõudele - Sitka kuusest DiaphragmaticTM või samaväärne kõlalaud ja

Accelerad ActionTM või samaväärne mehhanism, vastavaid nõudeid ei ole Hankija 11.07.2025 kehtestanud.

5 (8)

8.3.Vaidlustuskomisjoni hinnangul ei ole TK p-i 2.1.10 muutmist võimalik käsitleda vaidlustuse

põhjendatuks tunnistamisena Hankija poolt, milles juhul lõpetab vaidlustusmenetluse

RHS § 197 lg 1 p-i 3 alusel, ega vaidlustaja väidetud õigusrikkumise kõrvaldamisega, millisel

juhul tuleks vaidlustus jätta läbi vaatamata RHS § 192 lg 3 p-i 5 alusel.

Hankija on vaielnud vaidlustusele täies ulatuses vastu ega ole ka 11.07.2025 muudatuste

tegemisega seoses väitnud, et tunnistab vaidlustuse põhjendatuks. Samuti on ilmne, et

11.07.2025 muudatustega TK p-is 2.1.10 ei ole Hankija kõrvaldanud Vaidlustaja väidetud

õigusrikkumisi. Seda kinnitab üheselt asjaolu, 18.07.2025 esitas Vaidlustaja uue vaidlustuse,

vaidlustamaks TK p-i 2.1.10 ka pärast 11.07.2025 kehtivas redaktsioonis.

8.4. Vaidlustuskomisjon leiab, et TK p-i 2.1.10 osas tuleb vaidlustus jätta läbi vaatama RHS § §

192 lg 3 p-i 7 alusel, kuna Vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus.

Riigihanke vaidlustusmenetlus lähtub isiku subjektiivsete õiguste kaitse põhimõttest.

RHS § 185 lg 1 sätestab, et pakkuja võib vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et RHS-i

rikkumine hankija poolt rikub pakkuja õigusi või kahjustab tema huvisid, esitades

vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse. Seega hankija otsuste peale vaidlustuse

esitamiseks peab iga konkreetse taotluse osas olema täidetud kaks tingimust: vaidlustatav

hankija otsus peab olema õigusvastane ja rikkuma samaaegselt ka vaidlustaja õigusi.

Vaidlustuskomisjon ei pea kontrollima hankija otsuse seaduslikkust ja jätab vaidlustuse läbi

vaatamata, kui ta jõuab järeldusele, et see ei puuduta vaidlustaja õigusi.

Kohtupraktikas on korduvalt leidnud kinnitust, et isikute hankemenetluses osalemise ainus

seaduslik eesmärk on majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Seega tulenevalt RHS § 185

lg-st 1 on riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve õiguspärane hankelepingu

sõlmimise võimalus. Vaidlustuse rahuldamine peab aitama kaasa vaidlustaja õiguste kaitsele

või rikutud õiguste taastamisele, mis tähendab seda, et vaidlustajal peab olema võimalus

sõlmida hankijaga hankeleping. Kuna vaidlus TK p-is 2.1.10 sätestatud nõuete õiguspärasuse

üle, mis pärast muutmist 11.07.2025 enam ei kehti, ei saa kuidagi kaasa aidata Vaidlustajal

võimaluse tekkimiseks hankelepingu sõlmimiseks, tuleb vaidlustus TK p-i 2.1.10 osas jätta

RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel läbi vaatamata.

8.5. Vaidlustuskomisjon rõhutab veelkord, et vaidlustuse esitamisel ei eksinud Vaidlustaja ühegi

RHS-i nõude vastu, kuna eespool nimetatud õigushüve oli vaidlustusmenetluses TK p-is 2.1.10

sätestatud nõuete vaidlustamise kaudu kaitstav. 11.07.2025 TK p-i 2.1.10 nõuete muutmisega

Hankija poolt on aga tekkinud olukord, mis tingib vaidlustuse läbivaatamata jätmise TK p-i

2.1.10 nõuete osas.

Kohtupraktika kohaselt tuleb vaidlustuse lubatavust kontrollida vaidlustusmenetluse kõigis

etappides (vt nt Tallinna Halduskohtu 07.06.2013 otsus nr 3-13-966, 11).

9. Vaidlustuskomisjon märgib, et kuigi Hankija on 11.07.2025 muutnud ka vaidlustatud TK

p-i 2.1.3, seisneb muudatus selles üksnes teise lause lisamises, mis ei ole lahutamatult seotud

esimese lausega (milles sisalduv nõue on vaidlustatud), mistõttu ei takista TK p-is 2.1.3 tehtud

muudatus vaidlustuse läbivaatamist TK p-i 2.1.3 osas.

10. Alljärgnevalt toob vaidlustuskomisjon välja üksnes vaidlustuse läbivaatamisele kuuluvas

osas esitatud menetlusosaliste seisukohad.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11. Vaidlustaja, Monrax Marketing UÜ, põhjendas vaidlustust järgmiselt.

TK p 2.1.3 on sõnastatud:

Pakutav hind peab sisaldama kahe hankija poolse eksperdi lähetuskulusid (sõit ja majutus)

6 (8)

ruumitingimustele vastava parima võimaliku instrumendi väljavalimiseks valmistajatehases või

tootja esinduses.

Antud toote ostmiseks ei ole vajadust teha täiendavaid lähetuskulusid. Eesti kontserdisaalides

kasutatakse mitmete tootjate kontsertklavereid ja enamusele on nendele ligipääs olemas.

Klaveri viimistlus on hankes määratletud, kontsertklaverite mõõdud on teada ja mingit

ruumitingimustele vastavust ei ole sellisel kujul vaja kontrollida.

12. Hankija, Rakvere Linnavalitsus, vaidleb vaidlustusele vastu.

12.1. TK p-i 2.1.3 osas märgib Hankija, et iga klaver on oma unikaalse tooniga, seega on

Hankijale oluline, et klaverit valib klaverimängija. Kõigil suurematel klaveritootjatel on

korraga pakkuda 3-6 klaverit. Näiteks Faziolil on kõik korraga pakutavad ühesugused, kuid

samas nende toon alati sõltub ja erineb erinevatest detailides ja materjali eripäradest. Kahte

identset klaverit ei ole olemas. See nõue on seega väga oluline kõige paremini sobiva klaveri

ostmise tagamiseks.

12.2. Hankija soovib valida valmis ja müügis olevate toodete seast kõige sobivama. Sellel

põhjusel on Hankija sätestanud nõude, et kõik pakkujad tagaksid Hankija poolt valitud

spetsialistide transpordi kohapeale.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

13. Kuni 11.07.2025 kehtinud redaktsioonis oli TK p 2.1.3 sõnastatud järgmiselt:

Pakutav hind peab sisaldama kahe hankija poolse eksperdi lähetuskulusid (sõit ja majutus)

ruumitingimustele vastava parima võimaliku instrumendi väljavalimiseks valmistajatehases või

tootja esinduses.

11.07.2025 lisas Hankija TK p-i 2.1.3 teise lause sõnastuses: Pakkuja peab tagama hankijale

võimaliku valiku vähemalt kahe riigihankes pakutud klaveri vahel.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija poolt 11.07.2025 TK p-i 2.1.3 lisatud teine lause

sisaldab esimese lausega võrreldes iseseisvat nõuet ning selle lisamine ei välista ega takista TK

p-i 2.1.3 esimese lause õiguspärasuse kontrollimist. Alljärgnevalt käsitleb vaidlustuskomisjon

üksnes TK p-i 2.1.3 esimest lauset.

14. TK p-i 2.1.3 sõnastusest ja Hankija vastusest vaidlustusele nähtub, et Hankija eesmärk TK

p-i 2.1.3 kehtestamisel on see, et pakkujad lülitaksid pakkumuste hinda Hankija spetsialistide

lähetuskulud valmistajatehasesse või tootja esindusse, et välja valida see konkreetne

kontsertklaver, mis ostetakse ning toimetatakse Ukuaru kontserdisaali. Vaidlustuskomisjon

saab vaidlusalusest nõudest aru nii, et tegemist ei ole osaga pakkumuste vastavaks

tunnistamisest ega hindamisest (RHAD-i kohaselt on Riigihankes vaid üks hindamiskriteerium

- kogumaksumus (koos paigalduse, häälestuse ja muude tehnilises kirjelduses nõutud

teenustega) vaid Hankija soovib valida eduka pakkumuse esitanud pakkujal olemas olevate

kontsertklaverite hulgast selle konkreetse instrumendi, mis sobib Hankija spetsialistide

hinnangul Ukuaru kontserdimajja3.

14.1. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et TK p-is 2.1.3 kehtestatud nõue on ebaselge (ei ole

läbipaistev ega kontrollitav) ja ebaproportsionaalne ning on sellisena vastuolus RHS § 3 p-is 1

sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõttega, mille kohaselt peab hankija tegutsema

riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Kohtupraktika

kohaselt ei ole vaidlustuskomisjon sarnaselt kohtuga seotud vaidlustuse õiguslike

põhjendustega ning võib ka iseseisvalt tuvastada RHS-i üldpõhimõtete rikkumise.

3 Vaidlustuskomisjoni arvamust kinnitab Hankija poolt 11.07.2025 TK p-i 2.1.3 lisatud teine lause.

7 (8)

14.2. TK p-ist 2.1.3 ega Hankija põhjendustest ei ole arusaadav, kuidas saab valmistajatehases

või tootja esinduses tuvastada ruumitingimustele (loogiliselt on mõeldud Ukuaru

kontserdisaali) vastavat parimat võimalikku instrumenti. Valmistajatehases või tootja esinduses

ei saa olla samu ruumitingimusi, mis on Ukuaru kontserdisaalis.

Vaidlustuskomisjonile ei ole arusaadav ka see, milline õiguslik tähendus on TK p-is 2.1.3

viidatud parima võimaliku instrumendi väljavalimisel Hankija ekspertide poolt. Ühtegi TK

p-iga 2.1.3 seonduvat sätet RHAD-is, sh Hankelepingu projektis, vaidlustuskomisjoni

hinnangul ei leidu (Riigihanke esemeks on üks klaver, vastavustingimused ning hindamise

kriteerium on seostuvad ühe TK-le vastava klaveri pakkumisega ja Hankijale tarnimisega). TK

p 2.1.3 näeb ette pakkuja kohustuse arvata Hankija spetsialistide lähetuskulud pakkumuse

kogumaksumusse, kuid sellest ei saa tuletada edukaks tunnistatud pakkuja kohustust toota

ja/või pakkuda Hankijale Riigihankes (proovimiseks) mitut kontsertklaverit, mille hulgast

Hankija saab valida enda arvates parima. Juhul, kui Hankija eesmärk on mingil

vaidlustuskomisjonile mõistetamatul põhjusel peita selline nõue TK p-i 2.1.3, jättes selle

kajastamata mujal RHAD-is, ei ole tegemist riigihanke läbipaistva korraldamisega.

14.3. Vaidlustuskomisjon märgib, et sisult ebaõige on Hankija vastus seoses TKp-iga 2.1.3,

mille kohaselt [---] on Hankija sätestanud nõude, et kõik pakkujad tagaksid Hankija poolt

valitud spetsialistide transpordi kohapeale.

Sellist nõuet Hankija kehtestanud ei ole. TK p-is 2.1.3 on Hankija kehtestanud nõude, et

pakutav hind peab sisaldama kahe hankija poolse eksperdi lähetuskulusid [---]

valmistajatehasesse või tootja esindusse. Kontsertklaveri hind, selle koosseisus järelikult ka

spetsialistide kulud, tuleb lõppkokkuvõttes maksta ikkagi Hankija (ostjal). Spetsialistide

transpordi tagamisest klaveri ostuga kaasnevate pakkuja poolt osutatavate teenuste osana ei ole

TK p-is 2.1.3 üldse juttu.

14.4. Isegi kui aktsepteerida Hankija vajadust ja õigust saata oma eksperdid eduka pakkuja

toodetud kontsertklavereid proovima (mida vaidlustuskomisjon praegustel asjaoludel ei tee),

on TK p-is 2.1.3 esitatud nõue ikkagi ebaselge. TK p-i 2.1.3 kohaselt pakutav hind (ilmselt

pakkumuse lehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ esitatav kogumaksumus) peab

sisaldama kahe hankija poolse eksperdi lähetuskulusid (sõit ja majutus). Vaidlustuskomisjoni

arvates ei võimalda nii ebamäärase sõnastuse kasutamine ilmselge lisakulu arvestamisel

pakkumuse hinda, võrreldavate pakkumuste esitamist. Hankija ei ole TK p-is 2.1.3 ega mujal

RHAD-is märkinud isegi seda, kui mitu päeva kestvat lähetust ta oma spetsialistide puhul

eeldab. Sõna majutus kasutamine näitab, et mõeldud on vähemalt kahe päevast lähetust, kuna

eeldab spetsialistide majutust, kuid välistatud pole ka pikem lähetus. Seega on põhimõtteliselt

võimalik, et üks pakkuja planeerib kogumaksumusse nt kahe spetsialisti viie päevase lähetuse

välisriigis asuvasse valmistajatehasesse, teine aga kaks päeva kestva lähetuse Eestis või

lähiriigis asuvasse tootja esindusse. Kuna Riigihankes on ainsaks hindamiskriteeriumiks

kogumaksumus, võivad ekspertide lähetuskulud (mida kogumaksumuses kuidagi ei eristata

ning mida ei kanta enne pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist) omada

ebaproportsionaalselt suurt osa pakkumuse maksumuses ning kuna TK p 2.1.3 on sõnastatud

ebaselgelt, anda mõnele pakkumusele hindamisel põhjendamatu eelise.

14.5. Kuna Hankija ei ole kehtestanud mingeid aluseid, millest lähtuvalt pakkujad peavad TK

p-is 2.1.3 nimetatud ekspertide lähetuskulu välja arvestama ning kuna selle suurust ei tule

pakkumuse maksumuses eraldi välja tuua, ei ole kontrollitav, kas ja millises ulatuses ekspertide

lähetuskulu pakkumuste kogumaksumuses sisaldub. Juhul, kui pärast pakkumuse edukaks

tunnistamist tekib vaidlus Hankija ja eduka pakkuja vahel selles, millises summas nägi pakkuja

spetsialistide lähetuskulu pakutud kogumaksumuses ette, on seda võimatu tagantjärele

tuvastada.

8 (8)

15. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et TK p 2.1.3 on vastuolus RHS §

3 p-iga 1 ning vaidlustuskomisjon kohustab Hankijat viima selle vastavusse õigusaktidega

kehtestatud nõuetega.

16. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustusmenetlus lõpeb osaliselt vaidlustuse läbi vaatamata jätmisega ja

läbivaadatud osas rahuldamisega, kuuluvad kulude väljamõistmiseks kohaldamisele RHS § 198

lg-d 1 ja 7.

16.1. RHS § 198 lg 7 sätestab, et kui vaidlustuskomisjon vaatab vaidlustuse läbi kas või ühe

vaidlustuses sisalduva nõude osas, ei kuulu tasutud riigilõiv riigilõivuseaduse alusel

tagastamisele. Seega kui vaidlustus oleks jäänud tervikuna läbi vaatamata, oleks Vaidlustajal

olnud õigus nõuda riigilõivu tagastamist riigilõivuseaduse alusel, aga olukorras, kus

vaidlustusmenetlus jätkus TK p-i 2.1.3 osas, kandus kogu riigilõiv üle jätkuvasse

vaidlustusmenetlusse, s.o vaidlustuse menetlusse TK p-i 2.1.3 osas.

Tulenevalt eespooltoodust on Vaidlustajal õigus menetluskuludele nii osas, mis jäi läbi

vaatamata, kui ka osas, mis läbi vaadati.

16.2. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuse esitamiseks riigilõivu 640 eurot, kuid ei ole esitanud

taotlust muude menetluskulude välja mõistmiseks.

Lähtudes sellest, et vaidlustus kuulub läbi vaadatud osas rahuldamisele, tuleb Hankijalt

Vaidlustaja kasuks välja mõista tasutud riigilõiv 640 eurot.

16.3. Hankija kulud jäävad Hankija enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik