Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 23284050269

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 22.07.2025, Viljandi

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kristiina Uus

Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 23284050269

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 1

Kahtlustatava nimi, isikukood: Xxxxx Xxxxxx, ik xxxxxxxxxxx

Kuriteo toimepanemise aeg: 09.10.2023

Kriminaalasjas toimetati menetlust KarS § 199 lg 1 järgi varguse uurimiseks. Menetluse käigus

tuvastati, et kahtlustatav võttis 09.10.2023 kella 17.50 paiku xxxxxxxx linnas xxxxxxxx

xxxxxxxxxx juures võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära xxxxx xxxx

alaealisele pojale kuuluva Vans seljakoti väärtusega 200 eurot, koos selles olnud rahakotiga,

milles oli 50 eurot sularaha ja mobiiltelefon iPhone 13 väärtusega 1050 eurot. Nii tekitas xxxxx

xxxxxx kannatanule kokku 1200 euro suuruse varalise kahju. Arvestades toime pandud tegu,

kahtlustatava isikut ja ka õiguskorra kaitsmise huvisid, leiab prokurör, et kriminaalmenetlus on

võimalik lõpetada KrMS § 202 sätete kohaldamisega.

KrMS § 6 sätestatud kriminaalmenetluse alustamise kohustus ei sea aga obligatoorseks

süüdimõistva kohtuotsuse taotlemist. Kriminaalmenetlus on võimalik lõpetada otstarbekuse

kaalutlusel KrMS § 202 kohaldamisega. Ka sellisel viisil kriminaalmenetluse lõpetamise

eelduseks on teo karistatavuse üldiste eelduste (süüteokoosseisu, õigusvastasus, süü)

tuvastamine kahtlustatava käitumises.

Kahtlustatava toimepandud kuritegu on tõendatud kannatanu xxxxx xxxx ülekuulamisega ning

ka xxxxx xxxxxx ise tunnistas oma süüd kahtlustatavana ülekuulamisel. Seega on prokuröri

hinnangul süüteokoosseis, teo õigusvastasus ja süü tuvastatud ehk üks formaalsetest KrMS §

202 kohaldamise eeldustest täidetud.

Teiseks tuleb KrMS § 202 kohaldamise kaalumisel hinnata toimepanija süü suurust talle

etteheidetavas teos, samuti tekitatud kahju liiki ja suurust, aga ka seadusandja poolt sätestatud

sanktsioonimäära (väiksem sanktsioonimäär viitab väiksemal süüle). KarS § 199 lg 1 puhul on

tegemist teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või

kuni 3-aastane vangistus. Kuna seadusandja on selle kuriteo eest ette näinud ka rahalise

karistuse, on seadusandja arvates tegemist kuriteoga, mille toimepannuna võib isiku süüd

pidada väikseks.

Vargus on varavastane süütegu, mille kaitstav õigushüve on omand. Nii tuleb süü suuruse

hindamisel vaadata, mil määral kannatanu omandiõigust rikuti ja seejuures on asjakohane

vaadata eelkõige tekitatud kahju suurust. Praegusel juhul tekitas xxxxx xxxxxx oma tegevusega

,

,

,

,

kannatanule 1200 euro suuruse kahju. Küll aga nähtub kriminaalasja materjalide hulgas olevast

õiendist, et 12.06.2025 kinnitas kannatanu xxxxx xxxx telefoni vestluses uurijale, et seljakoti,

mobiiltelefoni ja rahakoti on ta tagasi saanud. Kuigi rahakotist oli puudu 50 eurot, siis kinnitas

kanntanu, et summa tagasi nõudmiseks ta tsiviilhagi esitada ei soovi. Kuna kannatanu on xxxxx

xxxxxx poolt äravõetud asjad tagasi saanud, on vargusega tekitatud kahju kannatanule

heastatud. Seega ei saa rääkida, et kannatanu omandiõigust oleks oluliselt rikutud. Süü suuruse

hindamisel tuleb arvesse võtta ka KarS §-is 57 loetletut. Kahtlustatavana ülekuulamise

protokollist on näha, et isik tunnistab oma süüd ja väljendab ka kahetsust oma tehtud teo pärast.

Need asjaolud muudavad süü väiksemaks. Kokkuvõttes saabki järeldada, et täidetud on ka

KrMS § 202 teine eeldus, et xxxxx xxxxxx süü ei ole suur.

Kolmandaks – KrMS § 202 seab menetluse lõpetamise tingimuseks ka avaliku menetlushuvi

puudumise. Prokurör on seisukohal, et süü suurus ning avalik menetlushuvi on teineteisega

väga lähedalt seotud. Iga konkreetse juhtumi puhul on oluline eraldi kaaluda, kas

kriminaalmenetluse jätkamisest on võimalik loobuda, arvestades teo toimepanija süü suurust

ning ka üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi.

Eripreventiivsetel kaalutlustel pole prokuröri hinnangul kahtlustatava kriminaalkorras

karistamine vajalik, kuivõrd tema teoeelne ega -järgne käitumine ei anna alust arvata, et ta võiks

jätkata kuritegude toimepanemist või mitte käituda õiguskuulekalt. xxxxx xxxxxxx ei ole

karistusregistrisse kantud ehk ta on varasemalt elanud igati õiguskuulekalt. Tema kuriteost on

möödas üle pooleteist aasta ning ka vahepealsel ajal pole kahtlustatav uusi süütegusid toime

pannud. Lisaks on xxxxx xxxxxxx 4 alaealist ülalpeetavat ning hetkel on ta lapseootel ja

lähikuudel on sündimas viies laps. Need eripreventiivsed asjaolud vähendavad tõenäosust, et

xxxxx xxxxxx tulevikus taolise teo toime paneb.

Kokkuvõttes leiab prokurör, et kuna kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu,

kahtlustatava süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi

ja KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid on võimalik saavutada

kahtlustatavat kriminaalvastutusele võtmata, saab käesolevas kriminaalasjas kohaldada KrMS

§ 202 sätteid ning kriminaalasi lõpetada.

KrMS § 202 lg 7 kohaselt võib KrMS § 202 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse

lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme

kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või

näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse. KarS § 199 lg 1 näeb karistusena ette rahalise

karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Seega võib prokuratuur antud juhul kriminaalasjas

menetluse lõpetada.

KrMS § 202 lg 2 näeb prokuratuurile ette kaalutlusõiguse, kas menetluse lõpetamisel määrata

isikule kohustusi või mitte. Arvestades, et kuriteoga tekitanud kahju on kannatanule heastatud,

kuriteost on möödas enam kui poolteist aastat, xxxxx xxxxxx väikest süüd, varasemate

karistuste puudumist, asjaolu, et tal on õigepea sündimas 5. laps ning igapäevaselt hoolitseb ta

kodus laste eest, ei pea prokuratuur praegusel juhul vajalikuks määrata isikule

kriminaalmenetluse lõpetamisega seoses kohustusi.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja §-st 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada menetlus kriminaalasjas nr 23284050269.

2. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata kannatanu xxxxx xxxxxx (xxxx).

3. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete

kustutamine: ei ole.

4. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

5. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

Lõuna Ringkonnaprokuratuuris, Posti22/Koidu 5 Viljandi linn.

6. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.

Kristiina Uus

abiprokurör

Olen menetluse lõpetamise määrusega tutvunud: xxxxx xxxxxx 22.07.2025 ______________