(EIS) algatatud kooskõlastamine

EISi teade

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: VÄM/25-0828 - Eesti Vabariigi ning Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänse Sõjalise Hospitaliitide Ordu vahelise koostöökokkuleppe eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine

 

Kohustuslikud kooskõlastajad: 
Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium
Arvamuse andjad: 

Kooskõlastamise tähtaeg: 06.08.2025 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/19959056-294d-42f1-84a7-731f130769c2 
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/19959056-294d-42f1-84a7-731f130769c2?activity=1 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main

Vabariigi Valitsuse korralduse “Eesti Vabariigi ning Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänse Sõjalise Hospitaliitide Ordu vahelise koostöökokkuleppe eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine” eelnõu seletuskiri

Sissejuhatus
1.1. Sisu kokkuvõte
Eesti Vabariigi ning Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänse Sõjalise Hospitaliitide Ordu vaheline koostöökokkulepe (edaspidi kokkulepe) on esimene rahvusvaheline leping, mille Eesti Vabariik sõlmib Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänse Sõjalise Hospitaliitide Orduga (edaspidi Malta ordu). Malta ordu on katoliiklik ordu, mis asutati 1099. aastal. Rahvusvahelise õiguse iseseisva subjektina on tal diplomaatilised suhted 110 riigiga, sh 19 Euroopa Liidu liikmesriigiga, ja Euroopa Liiduga. Eesti sõlmis Malta orduga diplomaatilised suhted 10. märtsil 2020. Malta ordul on alalise vaatleja staatus ÜROs. Malta ordu tegutseb vaatlejana mitme rahvusvahelise organisatsiooni juures (näiteks UNESCO, UNHCR, WHO), kuhu tal on akrediteeritud suursaadikud. Samuti teeb Malta ordu koostööd Rahvusvahelise Punase Ristiga. Malta ordu keskvalitsus asub Roomas ja seda juhib suurmeister.

Malta ordu ajalooliselt välja kujunenud missioon on üleilmselt abistada haigeid ja vaeseid. Malta ordu on sõlminud koostöökokkulepped enam kui 50 riigi ja rahvusvahelise organisatsiooniga. Need on ordu kohapeal tegutsevatele organisatsioonidele raamistikuks, mis aitab kaasa meditsiini- ja humanitaartegevusele. Lepinguline suhe tugevdab Malta ordu koostööd riiklike ja regionaalsete tervishoiusüsteemidega asukohariikides ning hõlbustab tolliprotseduure esmase meditsiinivarustuse impordiks. Malta ordu tegevusalad eri riikides ja piirkondades on järgmised: edendada ordu tervishoiu- ja sotsiaalprojekte; abistada sisserändajaid ja põgenikke; võidelda inimkaubitsemisega; abistada kodutuid ja marginaliseeritud kogukondi; toetada religioonidevahelist dialoogi, seda eriti Lähis-Idas; rakendada rahvusvahelise humanitaarõiguse põhimõtteid. Jagatakse toiduabi, hoolitsetakse vanurite ja puuetega inimeste eest, korraldatakse palverännakuid katoliku pühapaikadesse. Malta ordu humanitaartegevuse aastaeelarve on ligikaudu 1,5 miljardi eurot. Majanduslikult on Malta ordu sõltumatu, sissetulekuks on omavahendid ja annetused. Pärast diplomaatiliste suhete sõlmimist ja suursaatkonna avamist 29. juunil 2023 soovib Malta ordu abitegevust Eestis laiendada ning anda sellele õiguslik alus. Kokkuleppega seatud koostööraamistik võimaldab Malta ordul tõhustada abiteenuste pakkumist Eestis oma allorganisatsioonide kaudu. Poolte vahel kokkuleppe sõlmimine annab Eestile parema võimaluse koordineerida ja teha Malta orduga koostööd hospitaliidi- ja tervishoiutöö vallas. Malta ordul on juba olnud Eestis hea koostöö mitme vabaühendusega ning kokkuleppe sõlmimine aitab sellist koostööd edendada.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Korralduse eelnõu ning seletuskirja koostas Välisministeeriumi juriidilise osakonna jurist Mai Hion (5786 7752, [email protected]). Korralduse eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Riina Martinson ([email protected]). Kokkulepe eelnõu tõlkis eesti keelde vandetõlk Terje Arro (OÜ Luisa Tõlkebüroo, [email protected]).

1.3. Märkused
Eelnõu väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud, kuivõrd hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punkti 3 kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui tegemist on välislepingu sõlmimise, muutmise või lõpetamisega.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 1 punkti 7 kohaselt sõlmib Vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi nimel Riigikogus ratifitseerimisele mittekuuluvaid välislepinguid. Kuna põhiseaduse §-s 121 nimetatud ratifitseerimise aluseid ei esine, sõlmib lepingu Vabariigi Valitsus. Välissuhtlemisseaduse § 16 järgi kiidab sõlmimiseks ettevalmistatud välislepingu heaks Vabariigi Valitsus.

2. Korralduse eesmärk
Korralduse eesmärk on kiita heaks kokkuleppe eelnõu ning anda volitus kokkuleppele allakirjutamiseks. Kokkuleppe eesmärk on luua Eesti ja Malta ordu üldine koostööraamistik, mis võimaldab edendada Malta ordu hospitaliidi- ja tervishoiutegevuse osutamist Eestis.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Korralduse eelnõu koosneb kahest punktist. Esimese punktiga kiidetakse kokkuleppe eelnõu heaks ning teise punktiga antakse …… volitus kokkuleppele Eesti Vabariigi valitsuse nimel alla kirjutada. Allakirjutamise aeg ning koht täpsustatakse diplomaatiliste kanalite kaudu.

Kokkulepe koosneb preambulist ja üheksast artiklist. Preambulis tuuakse välja Malta ordu enam kui 900 aasta pikkune tegevus haigete ja vaeste abistamisel, poolte senine hea koostöö meditsiini-, humanitaar- ja tervishoiuabi valdkonnas ning soov edendada kahepoolseid sõbralikke suhteid.

Artikkel 1. Kokkuleppe eesmärk
Artikli 1 lõikes 1.1 on esitatud kokkuleppe eesmärk, milleks on Eesti ja Malta ordu koostöö üldraamistiku ja -suuniste loomine, et edendada Malta ordu hospitaliidi- ja tervishoiutööd ja -tegevust Eestis. Malta ordu tegevus Eestis peab olema kooskõlas Eestis kehtivate õigusaktidega. Tegevused ja teenused, mida Malta ordu Eestis pakub, lepib eraldi kokku hindamiskomitee artiklis 5 sätestatud korras ning neid täpsustatakse kokkulepitavates programmides ja projektides kooskõlas kokkuleppe artikliga 5. Malta ordu soovib teha koostööd Eesti tugisüsteemidega ja neid tugevdada, mitte nendega konkureerida.

Artikli 1 lõikes 1.2 täpsustatakse, et pooled teevad kokkuleppe alusel koostööd olemasolevate vahendite piires, rakendades meetmeid, mille eesmärk on hõlbustada, arendada ja mitmekesistada omavahelist koostööd tervishoiu, sotsiaalhoolekande ja humanitaarabi vallas. Seega ei too kokkulepe Eestile kaasa täiendavaid rahalisi või muid kohustusi.

Artikli 1 lõikes 1.3 tuuakse esile, et erakorralistes olukordades ning eraldi konventsioonide ja asjakohaste programmide ja projektide või erikokkuleppe puudumise korral kohaldavad pooled vajadusel kokkuleppe valdkonnas kokkulepet ning üldisi inimõiguste ja humanitaarõiguse norme.

Artikkel 2. Programmide ja projektide rakendamine Malta ordu
seotud organisatsioonidega
Artikli 2 lõige 2.1 sätestab, et Malta ordu tegutseb ajaloolise missiooni elluviimiseks ja kokkuleppe rakendamiseks otse või oma seotud organisatsioonide kaudu. Malta ordu seotud organisatsioone võib asutada koostöö eesmärgil ning need võivad olla näiteks sihtasutused, abitalitused, riiklikud ühingud, abiorganisatsioonid või Malta ordu ülemaailmne abiagentuur Malteser International, mille vahendusel tegutseb Malta ordu eri riikides, sealhulgas Leedus.

Artikli 2 lõige 2.2 määrab, et seotud organisatsioonide tegevus peab olema kooskõlas Eesti õigusaktidega. Seotud organisatsioonid tegutsevad oma pädevuse piires ning nad võivad kehtestada nende tegevust käsitlevaid õigusakte. Pooled lepivad kokku, et Malta ordu teavitab Eestit oma seotud organisatsioonide nimetamisest. Asjakohane informatsioon edastatakse diplomaatiliste kanalite kaudu ning on vajalik, et Eesti pool teaks, milliste seotud organisatsioonide kaudu Malta ordu Eestis tegutseb. Samuti on teavitamine vajalik, et vältida võimalikku Malta ordu nimetuse kuritarvitamist ning ärakasutamist rahvusvahelise kuritegevuse kontekstis. Malta ordu nimetuse ebaseadusliku kasutamisega on rahvusvahelisel tasandil püütud heategevuseks ette nähtud vahendeid välja petta ja kasutada neid selleks mitte ette nähtud eesmärkidel.

Artikli 2 lõige 2.3 rõhutab, et kokkuleppest tulenevate ülesannete täitmisel on oluline Malta ordu ja tema seotud organisatsioonide koostöö Eesti pädevate asutuste, kohalike omavalitsuste ja organisatsioonidega, mis täidavad nimetatud ülesandeid Eestis.

Artikli 2 lõike 2.4 kohaselt on Malta ordul ja tema seotud organisatsioonidel õigus asendada või palgata mis tahes füüsiline või juriidiline isik, et tagada programmide ja projektide nõuetekohane elluviimine. Selliste kokkulepete sõlmimisel on Malta ordul ja tema seotud organisatsioonidel võrdsed õigused ja kohustused teiste Eestis tegutsevate ettevõtete ja asutustega ning kohaldatakse Eesti õigusakte. Malta ordu ja seotud ettevõtted tegutsevad Eesti pädevate asutuste, kohalike omavalitsuste ja organisatsioonidega koostöös vastavalt kokku lepitud programmidele ja projektidele.

Artikli 2 lõige 2.5 tagab Malta ordu seotud organisatsioonidele võrdse kohtlemise Eestis tegutsevate füüsiliste ja juriidiliste isikutega.

Artikli 2 lõikega 2.6 võimaldatakse Malta ordu seotud organisatsioonidele maksuvabastusi ja annetustega seotud soodustusi ulatuses, mis on ette nähtud Eesti territooriumil kehtivates õigusaktides sihtasutustele, abitalitustele ja ühingutele. Malta ordu seotud organisatsioonidele kehtib maksuvabastus kooskõlas Eesti seadusega ning võrdselt asjakohaste Eesti organisatsioonidega. Kokkulepe ei näe Malta ordu seotud asutustele ette maksuerisusi võrreldes Eesti organisatsioonidega.

Artikkel 3. Koostöö eesmärk
Artiklis 3 rõhutatakse pooltevahelise koostöö tähtsust kokkuleppe eesmärgi saavutamiseks, mis peab olema kooskõlas rahvusvahelise õiguse, riigisiseste seaduste, eeskirjade ja sisemäärustega, samuti vastava poliitikaga, mis lähtub võrdõiguslikkuse, inimõiguste edendamise ja kaitse ning suveräänsuse vastastikuse austamise põhimõttest.

Artikkel 4. Koostöövaldkonnad
Artiklis 4 on loetletud valdkonnad, milles Eesti ja Malta ordu soovivad kokkuleppe alusel koostööd teha. Esile on toodud tervishoid, sotsiaalhoolekanne, vabatahtlikud teenused, katastroofiohu vähendamine, humanitaarabi, põgenike integreerimine ja muud ühise huvi valdkonnad vastavalt poolte kokkuleppele. Tegemist on avatud nimekirjaga ning vajadust mööda võivad pooled kokku leppida mõnes täiendavas valdkonnas, mis jääb kokkuleppes käsitletud koostöö piiresse. Loetletud koostöövaldkonnad on sellised, kus Malta ordul ja seotud organisatsioonidel on pikaajalised traditsioonid ja kogemused ning kus neil oleks võimalik Eestis oma tegevusega abiks olla.

Artikkel 5. Hindamiskomitee
Artikli 5 lõike 5.1 alusel asutatakse hindamiskomitee, mille pädevusse kuulub koostööprogrammide ja -projektide läbivaatamine ning neist elluviimiseks sobivaimate valimine. Hindamiskomitee otsustab, millised programmid ja projektid aitavad kõige paremini saavutada kokkuleppe eesmärke. Pärast kokkuleppe jõustumist vaatab komitee läbi programmid ja projektid, mida pooled on soovitanud ellu viia, ja teeb nende seast valiku. Hilisemas etapis koostab komitee aastaaruanded lõpuleviidud programmide ja projektide tulemuste kohta ning määrab kindlaks uued programmid ja projektid, mida hakatakse rakendama.

Artikli 5 lõige 5.2 kehtestab hindamiskomitee moodustamise korra. Hindamiskomitee koosneb kummagi poole kahest esindajast. Kumbki pool teatab oma liikmed teisele poolele diplomaatiliste kanalite kaudu. Komitee kohtub vajaduse korral kummagi poole algatusel.

Artikkel 6. Puutumatuse kaitse
Artikkel 6 paneb pooltele kohustuse tagada vastastikku riigi sümbolite kaitse kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega. Riigi sümbolitele kehtib välisriigis rahvusvaheline kaitse, mille sätestab diplomaatiliste suhete Viini konventsioon, samuti tavaõigus. Pooled kaitsevad vastastikku riigi nimesid, embleeme, vappe, lippe ja muid suveräänsuse sümboleid kuritarvitamise või rikkumise eest ning tagavad, et kaitsevad neid imiteerimise eest.

Artikkel 7. Vaidluste lahendamine
Artikkel 7 kehtestab pooltevahelise vaidluste lahendamise korra, mille kohaselt lahendatakse kõik kokkuleppe tõlgendamisest või rakendamisest tulenevad vaidlused pooltevaheliste konsultatsioonide või läbirääkimiste teel. Kokkulepe ei näe ette vaidluste juriidilist lahendamist vahekohtus või muus kohtuorganis.

Artikkel 8. Jõustumine, kestus ja pikendamine
Artikli 8 lõike 8.1 kohaselt on tegemist tähtajalise kokkuleppega, mis sõlmitakse kümneks aastaks koos vaikimisi pikenemise võimalusega. Kokkuleppe jõustumiseks peavad pooled läbi viima vajaliku õigusliku menetluse, mille sätestab riigisisene seadus. Kumbki pool teavitab teist poolt diplomaatiliste kanalite kaudu kokkuleppe jõustumiseks vajaliku riigisisese menetluse lõpuleviimisest. Kokkulepe jõustub viimase sellise teate kuupäeval. Kui kumbki pool ei teata vähemalt kuus kuud enne kümneaastase tähtaja möödumist oma soovist kokkulepe lõpetada, pikeneb see automaatselt järgmiseks kümneaastaseks perioodiks.

Artikli 8 lõige 8.2 tagab pooltele võimaluse vastastikusel kirjalikul kokkuleppel igal ajal kokkulepet muuta. Muudatuste tegemisele kehtib samasugune kord kui kokkuleppe sõlmimisel ning teavitamine toimub samuti diplomaatiliste kanalite kaudu.

Artikli 8 lõige 8.3 tagab poolele võimaluse igal ajal kokkulepe lõpetada, millest tuleb teist poolt diplomaatiliste kanalite kaudu teavitada vähemalt kuus kuud ette.

Artikli 8 lõige 8.4 sätestab, et ka pärast kokkuleppe lõppemist või lõpetamist jätkatakse selle kohaldamist elluviidavate programmide ja projektide suhtes, kuni need lõppevad, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

Artikkel 9. Keel
Kokkulepe koostatakse eesti, itaalia ja inglise keeles kahes eksemplaris; kõik tekstid on võrdselt autentsed. Sätete tõlgendamisel tekkivate lahknevuste korral võetakse aluseks ingliskeelne tekst.

4. Eelnõu terminoloogia
Korralduse ega kokkuleppe eelnõus ei ole kasutatud kehtivates õigusaktides varem kasutamata termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole otsest seost Euroopa Liidu õigusega. Malta ordul on sarnased kokkulepped mitme teise Euroopa Liidu liikmesriigi ja Euroopa Liiduga.

6. Korralduse mõjud
Sotsiaalne mõju, sh mõju inimeste õiguste kaitsele
Kokkuleppe sõlmimisel on positiivne sotsiaalne mõju, sh inimeste õiguste kaitsele. Malta ordu on oma olemuselt üleilmselt vaestele ja haigetele abi osutav organisatsioon. Malta ordu tegevuse eesmärk Eestis on täiendada Eesti tervishoiu ja hooldussüsteemi tegevust ja osutada inimestele abi. Kokkuleppega võimaldatakse Malta ordul osutada hospitaliit- ja tervishoiuteenuseid vähekindlustatud ja haavatavatele gruppidele Eestis Malta ordu rahastamisel. See annab inimestele, samuti kohalikele omavalitsustele ja organisatsioonidele võimaluse saada lisaks riigisisestele tervishoiu-, sotsiaal- ja muudele teenustele abi ja teenuseid Malta ordu ja tema seotud organisatsioonide kaudu. Malta ordu ja tema seotud organisatsioonid saavad võtta enda kanda koostöös kokkulepitud ülesanded, mille jaoks riigil ei pruugi olla piisavalt rahalisi vahendeid. Kuna Malta ordu heategevuseks vajalik raha kogutakse annetuste kaudu, aitab Malta ordu tegevus ja selle nähtavus suurendada inimeste teadlikkust heategevuse tähtsusest ning igaühe võimalusest selles osaleda. Malta ordul ja tema seotud organisatsioonidel on Eestis vabadus palgata kvalifitseeritud tööjõudu, sh meditsiinipersonali. Samas ei saa see nende tegevuse piiratud mahu tõttu, mis lepitakse kahepoolselt kokku, avaldada mõju üldisele meditsiiniteenuste kättesaadavusele.
Mõju vabaühendustele ja kohalikele omavalitsustele
Malta ordul on juba olnud hea koostöö vabaühendustega, samuti kohalike omavalitsustega. Malta ordu on huvitatud Eestis teenuste osutamisel ja projektide elluviimisel koostööst vabaühenduste ja kohalike omavalitsustega, et paremini arvestada sihtrühma vajaduste ja soovidega. Vabaühendustel on võimalik koostöös Malta orduga pakkuda välja oma koostööprojekte.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Kokkuleppe sõlmimisel on positiivne mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele. Malta ordu on oma abitegevusega rahvusvaheliselt tuntud ning esimese rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimine Malta orduga näitab, et Eesti toetab Malta ordu üleilmset abitegevust ning selle rakendamist Eestis. Kui kahepoolne koostöö sujub, on võimalik edaspidi kaaluda ühistöös rahvusvaheliste koostööprojektide elluviimist.

7. Korralduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
Kokkuleppe sõlmimine ei too Eestile kaasa riigieelarvelisi kulusid ega tulusid. Malta ordu kasutab projektide elluviimiseks oma rahalisi vahendeid ning kaasab tegevusse vabatahtlikke. Riigi ja kohalike omavalitsuste ametnikele võib tekkida projektide valimisel ja rakendamisel väga piiratud halduskoormuse kasv.

8. Rakendusaktid
Kokkuleppele allakirjutamisel puudub vajadus kehtestada rakendusakte.

9. Jõustumine
Vabariigi Valitsuse korraldus jõustub üldises korras.
Kokkuleppe artikli 9 lõike 9.1 kohaselt teavitavad pooled diplomaatiliste kanalite kaudu kokkuleppe jõustumiseks vajalike õiguslike menetluste lõpuleviimisest ning kokkulepe jõustub viimase teate kuupäeval.

10. Kooskõlastamine
Malta ordu esialgse kokkulepe eelnõu saatis Välisministeerium arvamuse andmiseks ministeeriumidele. Välisministeerium pidas ministeeriumidelt saadud tagasiside alusel läbirääkimisi Malta orduga ning koostati uus, Eesti olusid paremini arvestav kokkuleppe eelnõu, mis võtab samuti arvesse teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega sõlmitud analoogilisi kokkuleppeid.
Korralduse eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse andmiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Punasele Ristile, Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskusele (ESTDEV), Eesti Paralümpiakomiteele, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, MTÜ Ennetajale, Eesti Toidupangale ning Eesti Pagulasabile.

DRAFT


COOPERATION AGREEMENT
BETWEEN
THE REPUBLIC OF ESTONIA
AND
THE SOVEREIGN MILITARY HOSPITALLER ORDER
OF ST. JOHN OF JERUSALEM, OF RHODES AND OF MALTA




The Republic of Estonia (hereinafter referred to as Estonia),
for one Party; and

The Sovereign Military Hospitaller Order of St. John of Jerusalem, of Rhodes and of Malta (hereinafter referred to as the Sovereign Order of Malta),
for the other Party,

hereinafter referred to separately as the Party and together as the Parties;

Considering the traditionally excellent relations since the establishment of diplomatic relations between Estonia and the Sovereign Order of Malta on 10 March 2020;

Considering that the Sovereign Order of Malta has been dedicated to the service of the sick and poor in the world ever since its foundation more than 900 years ago;

Considering the long tradition of cooperation in the field of medical, humanitarian and healthcare assistance between Estonia and the Sovereign Order of Malta;

Considering the desire to facilitate and further enhance the friendly relationship and cooperation between Estonia and the Sovereign Order of Malta, as well as to achieve the common goals of the future.

Noting that the Sovereign Order of Malta entrusts the management of its humanitarian missions to connected organisations as appointed by it;

hereby agree:

Article 1
Purpose of the Agreement

1.1. The purpose of this Agreement is to set the general framework and guidelines of the cooperation between Estonia and the Sovereign Order of Malta aimed at promoting the hospitaller and healthcare work and activities of the latter in the territory of Estonia and in accordance with legislation in force therein. The precise activities and services provided by the Sovereign Order of Malta in the territory of Estonia are agreed by the Assessment Committee and specified in mutually agreed programmes and projects, in accordance with Article 5 of this Agreement.

1.2. According to their existing means, the Parties shall support and implement measures intended to facilitate, develop and diversify their cooperation related to health care, social care and humanitarian aid.

1.3. In case of emergencies, necessity or unexpected events, and in lack of specific conventions, programmes and projects as defined above, this agreement, human rights law and general rules of international humanitarian law shall apply.

Article 2
Programme and Project Implementation with the Connected Organisations of
the Sovereign Order of Malta

2.1. To the purpose of accomplishing its missions and implementation of the aims of this Agreement, the Sovereign Order of Malta takes actions directly or through its connected organisations. These connected organisations are established in view of the accomplishment of the Sovereign Order of Malta’s works, such as foundation, aid services, the National Associations, Relief Organisations or Malteser International, its world-wide relief agency.

2.2. The connected organisations act within the framework of their competences; they may establish specific conventions which relate thereto. These connected organisations shall act in accordance with the legislation of Estonia. The Sovereign Order of Malta informs Estonia about the designation of its connected organisations.

2.3. For the effective implementation of the tasks arising from this Agreement, the Sovereign Order of Malta and its connected organisations shall cooperate with the competent authorities of Estonia, the local authorities and organisations involved in the execution of the mentioned tasks within the borders of Estonia.

2.4. The Sovereign Order of Malta and its connected organisations have the right to replace or hire any natural or legal person to ensure the proper execution of the programmes and projects in accordance with the legislation of Estonia.

2.5. The rights and duties granted by the legislation of Estonia to any natural or legal person shall apply equally and without any discrimination to the connected organisations designated by the Sovereign Order of Malta under this agreement.

2.6. The connected organisations of the Sovereign Order of Malta will be granted all tax exemptions and donations benefits to the extent foreseen for foundations, aid services and associations in the legislation in force in the territory of Estonia.
Article 3
Objective of the Cooperation

The Parties will make the effort to promote mutual cooperation in accordance with the international law, national laws, rules and internal regulations in harmony with their respective policies on the basis of principles of equality, promotion and protection of human rights and mutual respect of sovereignty.

Article 4
Fields of Cooperation

The cooperation foreseen in this agreement will be executed in the following fields:

a. Healthcare;
b. Social care;
c. Voluntary service;
d Disaster risk reduction;
e Humanitarian assistance;
f. Refugee integration;
g. Other areas of common interest, as agreed by the Parties

Article 5
Assessment Committee

5.1. In order to ensure proper implementation of the cooperation that corresponds to the needs and activities of Estonia, an Assessment Committee shall be set up to choose and examine cooperation programmes and projects to attain the objectives set out in this Agreement. To this effect, after entering into force of the agreement the Committee will review and choose from among the programmes and projects as suggested by the Parties for implementation. At the later stage, the Committee shall prepare annual reports of the results obtained from the accomplished programmes and projects and set out future programmes and projects to implement.

5.2. The Assessment Committee shall be composed of two representatives of each Party. Each Party shall notify its members to the other through diplomatic channels. This committee shall meet when the need arises at the initiative of either of the Parties.

Article 6
Protection of Identity

In accordance with international law, the Parties commit themselves to mutually protect their names, emblems, coats of arms, flags and other symbols of sovereignty against abuse or violation, and ensure to protect them against any imitation.

Article 7
Settlement of Disputes

Any dispute in the interpretation or implementation of this Agreement shall be settled by consultations or negotiations between the Parties.

Article 8
Entry into force, Duration and Renewal

8.1. This Agreement is concluded for a period of 10 (ten) years and will be renewed automatically for the same period by tacit consent. Each Party shall notify the other through diplomatic channels upon the completion of its legal procedures required for the entry into force of this Agreement. This Agreement shall come into force on the date of the last notification.

8.2. The provisions of this Agreement may be amended at any time by a mutual written agreement of both Parties. The amendments shall enter into force in accordance with the procedure stipulated in paragraph 8.1 of this Agreement. The amendment shall form an integral part of this Agreement.

8.3. This Agreement can be terminated by any of the Parties through diplomatic channels with a written notification to the other with an advance of at least six (6) months.

8.4. Even following its termination or expiry, the provisions of this Agreement will be applied to the programmes and projects which are being executed until these will finish, unless the contrary is expressively agreed by the Parties.

Article 9
Language

9.1. This Agreement shall be done in duplicate in Estonian, Italian and English, all texts being equally authentic. In case of discrepancy of interpretation of the provisions, the English text shall prevail.

9.2. The Parties shall agree on the use of English as the language of correspondence concerning all aspects of cooperation under this Agreement.



Done in……………….. on…………….




For the Republic of Estonia For the Sovereign Military Hospitaller Order of St. John of Jerusalem of Rhodes and of Malta

EELNÕU



EESTI VABARIIGI
NING
JERUUSALEMMA, RHODOSE JA MALTA
PÜHA JOHANNESE SUVERÄÄNSE
SÕJALISE HOSPITALIITIDE ORDU
VAHELINE
KOOSTÖÖKOKKULEPE




Eesti Vabariik (edaspidi Eesti)
ühelt poolt ja

Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu (edaspidi Malta ordu)
teiselt poolt,

edaspidi eraldi pool ja koos pooled;

arvestades traditsioonilisi häid suhteid alates diplomaatiliste suhete sõlmimisest Eesti ja Malta ordu vahel 10. märtsil 2020;

arvestades, et Malta ordu on olnud pühendunud haigete ja vaeste abistamisele maailmas alates selle asutamisest rohkem kui 900 aastat tagasi;

arvestades pikaajalist koostöötraditsiooni meditsiini-, humanitaar- ja tervishoiuabi valdkonnas Eesti ja Malta ordu vahel;

arvestades soovi võimaldada ja veelgi edendada sõbralikku suhet ja koostööd Eesti ja Malta ordu vahel, samuti saavutada tulevased ühised eesmärgid;

nentides, et Malta ordu usaldab oma humanitaarmissioonide juhtimise tema nimetatud seotud organisatsioonidele,

lepivad kokku järgmises:

Artikkel 1
Kokkuleppe eesmärk

1.1. Kokkuleppe eesmärk on luua üldraamistik ja suunised koostööks Eesti ja Malta ordu vahel, mille eesmärk on edendada Malta ordu hospitaliit- ja tervishoiutööd ja -tegevust Eesti territooriumil ja vastavalt Eestis kehtivatele õigusnormidele. Malta ordu poolt Eesti territooriumil pakutavad täpsed tegevused ja teenused lepitakse kokku hindamiskomitee poolt ning neid täpsustatakse vastastikku kokku lepitud programmides ja projektides vastavalt kokkuleppe artiklile 5.

1.2. Vastavalt oma olemasolevatele vahenditele toetavad ja rakendavad pooled meetmeid, mille eesmärk on hõlbustada, arendada ja mitmekesistada nende koostööd, mis on seotud tervishoiu, sotsiaalhoolekande ja humanitaarabiga.

1.3. Erakorraliste olukordade, vajaduse või ootamatute sündmuste korral ning eraldi konventsioonide ja eespool määratletud programmide ja projektide puudumisel kohaldatakse käesolevat kokkulepet, inimõigusi reguleerivat õigust ja rahvusvahelise humanitaarõiguse üldisi eeskirju.

Artikkel 2
Programmide ja projektide rakendamine Malta ordu
seotud organisatsioonidega

2.1. Malta ordu tegutseb oma missioonide elluviimisel ja käesoleva kokkuleppe rakendamisel otse või oma seotud organisatsioonide kaudu. Need seotud organisatsioonid asutatakse eesmärgiga teha Malta ordu tööd ning need on näiteks sihtasutused, abitalitused, riiklikud ühingud, abiorganisatsioonid või Malta ordu ülemaailmne abiagentuur Malteser International.

2.2. Seotud organisatsioonid tegutsevad oma pädevuse raames; nad võivad kehtestada eraldi õigusakte, mis on nende pädevustega seotud. Need seotud organisatsioonid tegutsevad vastavalt Eesti õigusnormidele. Malta ordu teavitab Eestit oma seotud organisatsioonide nimetamisest.

2.3. Kokkuleppest tulenevate ülesannete tõhusaks täitmiseks teevad Malta ordu ja tema seotud organisatsioonid koostööd Eesti pädevate asutustega, kohalike omavalitsustega ja organisatsioonidega, mis tegelevad nimetatud ülesannete täitmisega Eesti piires.

2.4. Malta ordul ja tema seotud organisatsioonidel on õigus asendada või palgata mis tahes füüsilisi või juriidilisi isikuid, et tagada programmide ja projektide nõuetekohane elluviimine vastavalt Eesti õigusnormidele.

2.5. Füüsilisele või juriidilisele isikule Eesti õigusnormidega antud õigused ja kohustused kehtivad võrdselt ja ilma diskrimineerimata neile seotud organisatsioonidele, kelle Malta ordu on kokkuleppe alusel nimetanud.

2.6. Malta ordu seotud organisatsioonidele võimaldatakse kõiki maksuvabastusi ja annetustega seotud soodustusi ulatuses, mis on Eesti territooriumil kehtivates õigusnormides sihtasutustele, abitalitustele ja ühingutele ette nähtud.

Artikkel 3
Koostöö eesmärk

Pooled pingutavad, et edendada vastastikust koostööd vastavalt rahvusvahelisele õigusele, riigisisestele seadustele, eeskirjadele ja sisemäärustele kooskõlas oma vastava poliitikaga, lähtudes võrdõiguslikkuse, inimõiguste edendamise ja kaitse ning suveräänsuse vastastikuse austamise põhimõtetest.

Artikkel 4
Koostöövaldkonnad

Kokkuleppes ettenähtud koostööd tehakse järgmistes valdkondades:

a. tervishoid;
b. sotsiaalhoolekanne;
c. vabatahtlikud teenused;
d. katastroofiohu vähendamine;
e humanitaarabi;
f. põgenike integreerimine;
g. muud ühise huvi valdkonnad, nagu pooled on kokku leppinud.

Artikkel 5
Hindamiskomitee

5.1. Selleks et tagada koostöö nõuetekohane elluviimine, mis vastab Eesti vajadustele ja tegevusele, luuakse hindamiskomitee, et valida ja vaadata läbi koostööprogramme ja -projekte, et saavutada kokkuleppes sätestatud eesmärgid. Sel eesmärgil vaatab komitee pärast kokkuleppe jõustumist läbi programmid ja projektid, mida pooled on soovitanud ellu viia, ja teeb nende seast valiku. Hilisemas etapis koostab komitee aastaaruanded tulemuste kohta, mis on saavutatud lõpuleviidud programmide ja projektidega, ning kehtestab tulevased programmid ja projektid, mida ellu viia.

5.2. Hindamiskomitee koosneb kummagi poole kahest esindajast. Kumbki pool teatab oma liikmed teisele poolele diplomaatiliste kanalite kaudu. Komitee kohtub vajaduse korral kummagi poole algatusel.

Artikkel 6
Puutumatuse kaitse

Pooled kohustuvad vastavalt rahvusvahelisele õigusele vastastikku kaitsma oma nimesid, embleeme, vappe, lippe ja muid suveräänsuse sümboleid kuritarvitamise või rikkumise eest ning tagavad, et kaitsevad neid imiteerimise eest.


Artikkel 7
Vaidluste lahendamine

Kõik kokkuleppe tõlgendamise või rakendamisega seotud vaidlused lahendatakse poolte vaheliste konsultatsioonide või läbirääkimiste teel.

Artikkel 8
Jõustumine, kestus ja pikendamine

8.1. Kokkulepe sõlmitakse 10 (kümneks) aastaks ja see pikeneb vaikimisi automaatselt samaks ajavahemikuks. Kumbki pool teavitab teist poolt diplomaatiliste kanalite kaudu kokkuleppe jõustumiseks vajalike õiguslike menetluste lõpuleviimisest. Kokkulepe jõustub viimase teate kuupäeval.

8.2 Kokkuleppe sätteid võib mõlema poole vastastikusel kirjalikul kokkuleppel igal ajal muuta. Muudatused jõustuvad kokkuleppe lõikes 8.1 sätestatud korras. Muudatused on käesoleva kokkuleppe lahutamatu osa.

8.3. Kumbki pool võib kokkuleppe lõpetada diplomaatiliste kanalite kaudu, teatades teisele poolele vähemalt kuus (6) kuud ette.

8.4. Isegi pärast kokkuleppe lõpetamist või tähtaja möödumist kohaldatakse kokkuleppe sätteid programmide ja projektide suhtes, mida viiakse ellu seni, kuni need lõpevad, välja arvatud juhul, kui pooled on selgelt leppinud kokku vastupidises.

Artikkel 9
Keel

9.1. Kokkulepe koostatakse kahes eksemplaris eesti, itaalia ja inglise keeles ning kõik tekstid on võrdselt autentsed. Sätete tõlgendamisel tekkivate lahknevuste korral võetakse aluseks ingliskeelne tekst.

9.2. Pooled lepivad kokku, et kasutavad inglise keelt kirjavahetuses, mis puudutab kokkuleppe kõiki koostööaspekte.



Koostatud (kuupäev) (koht)




Eesti Vabariigi nimel Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänse Sõjalise Hospitaliitide Ordu nimel

EELNÕU
04.07.2025



VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS



Tallinn juuli 2025 nr



Eesti Vabariigi ning Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänse Sõjalise Hospitaliitide Ordu vahelise koostöökokkuleppe eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine

Välissuhtlemisseaduse § 16 ja § 17 lõike 2 alusel:

1. Kiita heaks Eesti Vabariigi ning Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänse Sõjalise Hospitaliitide Ordu vahelise koostöökokkuleppe eelnõu.

2. Volitada …… kirjutama Eesti Vabariigi nimel alla punktis 1 nimetatud kokkuleppele.





Kristen Michal
Peaminister


Keit Kasemets
Riigisekretär