Selgitustaotlus

Pronksi 12 / 10117 Tallinn / 696 0500 / [email protected] / www.fiu.ee

Registrikood 77001412

Evelyn Liivamägi

Rahandusministeerium

[email protected]

Rahapesu Andmebüroo selgitustaotlus KAS §88

lg 42 ja RahaPTS § 58 lg-te 1 ja 2

tõlgendamiseks

Rahapesu Andmebüroo (RAB) pöördub Rahandusministeeriumi poole märgukirjale ja

selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) § 2 lõike 3 punktist 2 ja §-st 3 juhindudes. Nimelt

näeb MSVS § 2 lõike 3 punkt 2 ette, et selgitustaotlus MSVS tähenduses on isiku pöördumine,

milles isik taotleb sama seaduse §-s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist. MSVS § 3 kohaselt

annab valitsusasutus, valla- või linnavalitsus, osavalla ja linnaosa valitsus või valla- või linna

ametiasutus tasuta selgitusi tema poolt välja töötatud õigusaktide või nende eelnõude, asutuse

tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta.

RAB palub eeltoodu alusel kinnitust enda tõlgendusele krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88

lõike 42 punkti 1 ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 58

lõigete 1 ja 2 tõlgendamisest, mille kohaselt on RAB-il õigus küsida krediidiasutustelt ettekirjutuse

alusel pangakonto väljavõtteid ehk maksekontodel toimuvate tehingute andmeid.

Oleme seisukohal, et kehtiva KAS § 88 lg 42 punkti 1 kohaselt, koosmõjus RahaPTS § 58

lõigetega 1 ja 2, on RAB-il õigus küsida ja krediidiasutusel õigus avaldada ja ta on

kohustatud seoses RAB-i seadusest tulenevate ülesannete täitmisega ettekirjutuse alusel

avaldama pangasaladust sisaldavaid andmeid RAB-ile RahaPTS-is ning rahvusvahelise

sanktsiooni seaduses (RSanS) sätestatud juhtudel ja ulatuses.

KAS § 88 lg 42 punkti 1 kohaselt on krediidiasutusel õigus avaldada ja ta on kohustatud seoses

oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisega avaldama pangasaladust sisaldavaid andmeid

RAB-ile ja tegelike kasusaajate andmekogu vastutavale ja volitatud töötlejale ning

Kaitsepolitseiametile rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ning rahvusvahelise

sanktsiooni seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses. Seejuures on oluline, et RAB on nimetatud

viidatud lõikes esimese asutusena pikemas loetelus, kellel on õigus saada ligipääs pangasaladusele.

See ei ole juhuslik, sest suur osa pangasaladusena hoitavatest andmetest – tehingute andmestik,

tehingute põhjendused ja põhjendusi sisaldavad dokumendid jms – kogutakse just RahaPTS-is

sätestatud ülesannete täitmiseks (RahaPTS § 46 lõige 1 ja lg 3 punkt 7 ning Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrus (EL) nr 2023/1113).

Meie 23.07.2025 nr 1.2-2/38

2 (4)

Krediidiasutuste õigus ja kohustus RAB-ile rahapesu tõkestamise seaduses1 ettenähtud juhtudel ja

ulatuses pangasaladust avaldada sätestati juba mais 2000. aastal (KAS § 88 lõige 8). Eelnõu juurde

koostatud seletuskirja kohaselt oli sätte eesmärgiks tagada KAS vastavus rahapesu tõkestamise

seadusele. 2014. aastal sai KAS § 88 lõikest 8 hetkel kehtiv KAS § 88 lõige 42 punkt 1 ning

seletuskirjast tulenevalt ei muutunud sätte eesmärk, vaid eesmärk oli luua selgem pangasaladuse

paragrahvi struktuur.

RahaPTS § 58 lõigete 1 ja 2 kohaselt on RAB-il õigus seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks

saada enda määratud tähtajaks teavet pädevatelt järelevalveasutustelt ja teistelt riigi- ja kohaliku

omavalitsuse asutustelt ning ettekirjutuse alusel kohustatud isikult ja kolmandalt isikult (lõige 1)

ning ettekirjutuse adressaat on kohustatud ettekirjutuse täitma ja esitama teabe, sealhulgas panga-

või ärisaladust sisaldava teabe ettekirjutuses määratud tähtajaks. Teave esitatakse kirjalikult või

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (lõige 2). On oluline tähele panna, et KAS § 88 lõige 5

ei saa kitsendada lõiget 42, kuna säte räägib kirjalikust või elektroonilisest vormist või

täitmisregistri kaudu esitatud järelepärimise vastusest. Samuti ei nähtu KAS § 88 lg 5 p 31

kehtestamisega seotud ühestki külgnevast dokumendist (seletuskiri, kooskõlastustabel,

komisjonide protokollid jms), et seadusandja eesmärk oli sättega kitsendada RAB-i õigust

ettekirjutuse alusel pangasaladuse väljaküsimiseks. RahaPTS § 58 lõigete 1 ja 2 alusel koostatud

ettekirjutuse näol on tegemist haldusaktiga. Kirjalik vorm tähendaks, et puuduksid andmete

nõudmise põhjendused ehk faktilised alused. Haldusaktis, kus need on kohustuslikud, on need

olemas ning RahaPTS § 55 kohaselt on faktilised alused RAB-is hoitavates materjalides.

Seega on kehtiva KAS § 88 lg 42 punkti 1 kohaselt, koosmõjus RahaPTS § 58 lõigetega 1 ja 2,

RAB-il õigus küsida ja krediidiasutusel õigus ja kohustus seoses RAB-i seadusest tulenevate

ülesannete täitmisega ettekirjutuse alusel avaldama pangasaladust sisaldavaid andmeid RAB-ile

RahaPTS-is ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduses (RSanS) sätestatud juhtudel ja ulatuses.

Alljärgnevalt anname ülevaate RAB-ile seadusest tulenevatest ülesannetest, mille täitmiseks RAB

pangakonto väljavõtteid ehk maksekontodel toimuvate tehingute andmeid vajab.

RAB-il on Eesti õigusaktidest, rahvusvahelistest standarditest ja EL-i õigusaktidest tulenevalt

õigused saada ligi väga laiale informatsioonile, sh pangasaladusele.

I. Seadusest tulenevad ülesanded, mille täitmiseks vajab RAB pangakonto väljavõtteid ehk

maksekontodel toimuvate tehingute andmeid.

Tänaseks on RAB-e maailmas umbes 180 ning rahvusvahelistes standardites ehk nn

Rahapesuvastase Töökonna (FATF-i) standardites on alates 1996. aastast kohustus, et riigid peavad

looma RAB-i ehk finantsluureteabeasutuse, mille ülesanne on võtta vastu, analüüsida ja edastada

rahapesu kahtlusega teateid (soovitus 26). RAB-id on ühed kõige olulisemad lülid rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemis ja me oleme loodud just selle ülesande täitmiseks.

RAB-i tegevusele kohaldub ja kehtivasse siseriiklikusse seadusesse on inkorporeeritud ulatuslik

rahvusvaheline õigusraamistik, mis koosneb mh Euroopa Nõukogu rahapesuvastase võitluse

direktiividest (nn AML-direktiivid)2 ja Rahapesuvastase Töökonna (FATF) standarditest3, mis on

RAB-idele siduvad ning kohustuslikud.

1 RT I 1998, 110, 1811; 2000, 84, 533; 2001, 93, 565. 2 AMLD IV: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32015L0849.

AMLD V: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32018L0843.

AMLD VI: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:L_202401640. 3 FATF-i soovitused: https://www.fatf-gafi.org/en/publications/Fatfrecommendations/Fatf-recommendations.html.

3 (4)

Üheks RAB-i seadusest tulenevaks ülesandeks on RahaPTS § 54 lg 1 punkti 1 kohaselt rahapesu

ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine,

väljanõudmine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine. Tegemist on RAB-i kõige olulisema rolli

ehk nn tuumikfunktsiooniga. Eesti RAB, loodud 1999. aastal, on vahelüli erasektori ja avaliku

sektori vahel. See tähendab, et RAB võtab erasektorilt vastu teateid (RahaPTS § 49 lg 1), kus

erasektor on riigilt saadud ülesande alusel, ehk kohustuse käigus tunda enda klienti (RahaPTS

§ 20), tuvastanud kliendi tegevuses ja tehingutes midagi kahtlast. RAB kontrollib neid teateid ning

otsib ebaseaduslike rahavoogude ja tehingute jälgi ning rahapesule ja sellega seotud kuritegudele

viitavaid tegevusi ja terrorismi rahastamist, samuti võtab vajaduse korral tarvitusele abinõud vara

säilimiseks ning edastab kuriteo tunnuste avastamisel materjali viivitamata pädevale asutusele

(RahaPTS § 54 lõige 3 ja § 57). Eesmärgiks on tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning

majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks (RahaPTS § 1 lõige 1). Selleks,

et eelnimetatud ülesannet täita, ei saa RAB-i ligipääs piirduda vaid teadmisega, et isikutel on

pangakonto. Muu hulgas eelnimetatud sätted kogumis eeldavad, et RAB mõistab läbi rahaliste

vahendite liikumise kuritegeliku tegevuse sisu, teo ulatust ja otsib võimalust kuritegeliku tegevuse

käigus saadud vahendite säilitamiseks ehk nende edasise teekonna tõkestamiseks.

II. FATF-i standardid.

Kehtiv rahvusvaheline standard sätestab analoogsed kohustused, mis eelnevalt viidatud 1996.

aastal, aga oluliselt detailsemalt. Sh nähtub kehtivast FATF-i soovitusest nr 29 see, et RAB peaks

olema riigis keskus rahapesu ja sellega seotud kuritegude ehk eelkuritegude ning terrorismi

rahastamise kahtlusega seotud informatsiooni vastuvõtmiseks, selle analüüsimiseks ja analüüsi

edastamiseks.

RAB-i ülesanne on FATF-i standardi kohaselt (soovitus nr 29) operatiivtasandi analüüs, mis

tähendab kohustust kasutada olemasolevat ja erinevatest kohtadest päritud informatsioon, et

tuvastada spetsiifilised sihtmärgid, et jälitada teatud kuritegevusele viitavaid tegevusi (i.k. follow

the trail), et tuvastada seoseid sihtmärkide vahel ning tuvastada eelviidatu seoseid kuritegelike

vahendite, rahapesu või sellega seotud kuritegude ning terrorismi rahastamise vahel. RAB-il peab

olema õigus vastu võtta kahtlusepõhiseid teateid, lävendipõhiseid teateid ja muid teateid –

mõeldud on näiteks teatud piiril toimuvate tehingute teateid. Lisaks informatsioonile, mida saame

erasektorist, peab RAB-il olema õigus küsida erasektorist täiendavat informatsiooni. RAB-il peab

olema võimalikult maksimaalselt lai ligipääs finants, haldusõiguslikele ja kriminaalmenetlusega

seotud andmetele.

Rahapesu andmebürood saadavad üle aasta enda katuseorganisatsioonile EGMONT ülevaateid

enda õigustest. 2025. aastal täidetud küsimustiku kohaselt on kõikidel Euroopa riikidel ligipääs

pangasaladusele, sh pangakonto andmetele.

III. AMLD V.

Ülaltooduga analoogsed põhimõtted on sätestatud Euroopa Liidu direktiivides. Hetkel kehtiva

AMLD IV ja V artikkel 32 näeb ette, et iga liikmesriik loob rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamiseks, avastamiseks ja sellega tõhusaks võitlemiseks RAB-i (artikkel 32 lõige 1). Iga RAB

on oma tegevuses sõltumatu ja autonoomne, mis tähendab seda, et RAB-il on volitused ja pädevus

täita oma ülesandeid vabalt, sealhulgas õigus teha autonoomselt otsuseid konkreetse teabe

analüüsimise, taotlemise ja levitamise kohta (artikkel 32 lõige 3). Liikmesriigid tagavad, et nende

RAB-idel on vahetu või kaudne ja õigeaegne juurdepääs finants-, haldus- ja õiguskaitsealasele

teabele, mida ta vajab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks (artikkel 32 lõige 4).

4 (4)

IV. AMLD VI (jõustub 2027. aastal osana uuest EL AML-paketist).

AMLD VI, milles olevad sätted tuleb üle võtta 2027. aasta juuliks, nimetab RAB-e 354 korral, mis

viitab ilmekalt, kuivõrd keskse asutusega on tegemist rahapesu vastasel võitlemisel. AMLD VI

sätestab mh, et rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamiseks ja tõkestamiseks on kõik

liikmesriigid loonud või peaksid looma oma tegevuses sõltumatud ja autonoomsed RAB-id, kes

koguvad ja analüüsivad teavet, et leida seoseid kahtlaste tehingute ja tegevuse ning nendega seotud

kuritegevuse vahel (preambuli p 64). RAB-idel on oluline roll terrorivõrgustike, eriti piiriüleste

võrgustike, finantstehingute ja nende rahastajate tuvastamisel. Finantsandmete analüüsil võib olla

terrorismikuritegudele kaasaaitamise ning terroriorganisatsioonide võrgustike ja kavatsuste

avastamisel otsustav tähtsus (preambuli 68).

Direktiivi kohaselt tagavad liikmesriigid, et RAB-idel on juurdepääs teabele, mida nad vajavad

oma ülesannete täitmiseks, sealhulgas finants-, haldus- ja õiguskaitsealasele teabele (artikkel 21

lõige 1). Iga RAB peab oma ülesannete täitmisel saama nõuda ja hankida kõigilt kohustatud

isikutelt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning seda kasutada ka siis, kui talle ei ole enne

teadet esitatud (artikkel 21 lõige 4).

***

Eeltoodu valguses ei ole RAB-i hinnangul kahtlust selles, et rahvusvahelised standardid ja nii

kehtivad kui tulevikus jõustuvad EL-i õigusaktid ning ka kehtiv KAS § 88 lõike 42 punkt 1

koosmõjus RahaPTS § 58 lõigetega 1 ja 2 näeb RAB-ile ette õiguse pangakontode väljavõtetele

juurdepääsuks. Pangakontode infota ei ole RAB-il võimalik faktiliselt täita enda

tuumikfunktsiooni ehk teha seda, milleks RAB-id on rahvusvaheliste standardite kohaselt ellu

kutsutud – me ei saa kontrollida sihtmärke, avastada tehingute jälgi, jälitada ebaseaduslike

rahavoogude jälgi jne. Seetõttu palume Rahandusministeeriumil kinnitada RAB-i tõlgendus, et

KAS § 88 lõike 42 punkti 1 koosmõjus RahaPTS § 58 lõigetega 1 ja 2 annab RAB-ile õiguse

küsida krediidiasutustelt ettekirjutuse alusel ka pangakonto väljavõtteid.

Oleme valmis vajadusel vastama täiendavatele küsimustele või kohtuma, et RAB-i tegevuseks

vajalikud küsimused leiaksid võimalikult kiire lahenduse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Markko Kard

asejuht juhi ülesannetes