Pöördumine arsti- ja proviisoriõppe õppekohtade arvu suurendamiseks

Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 | [email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073

Karmen Joller

Sotsiaalministeerium 22.07.2025 nr 1-14/RE/16580

[email protected]; [email protected]

Renno Veinthal

Haridus- ja Teadusministeerium

[email protected]; [email protected]

Pöördumine arsti- ja proviisoriõppe õppekohtade arvu suurendamiseks

Austatud sotsiaalminister Karmen Joller ning Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Renno

Veinthal

Tartu Ülikool soovib suurendada õppekohtade arvu arstiteaduse õppekaval ning ravimiteaduse

õppekavadel farmatseudi ja proviisori/ravimiarendajate erialal. Oleme need ettepanekud saatnud varem

juba Haridus- ja Teadusministeeriumile halduslepingu 2026-2029 koostamiseks. Kuna eelmainitud

erialade areng on kriitiliselt oluline riikliku tervishoiusüsteemi toimimiseks, jagame seda infot ka

Sotsiaalministeeriumiga vastavalt minister Karmen Jolleriga juunis toimunud kohtumisel kokkulepitule.

Peame väga vajalikuks ja oleme lootusrikkad, et neid ettepanekuid on võimalik ministeeriumitel ja

Vabariigi Valitsusel uuel halduslepingu perioodil ning riigi eelarvestrateegia koostamisel arvestada.

Tartu Ülikool soovib suurendada proviisoriõppes õppekohtade arvu koos täiendava rahastusega

praeguselt 36-lt 48-le õppekohale. Ravimiameti 2024. a apteegistatistikast nähtub, et 483 Eestis

tegevusluba omavas üldapteegis oli 867 proviisori ja 811 farmatseudi töökohta, millest olid vastavalt

täidetud 709 ja 653 ametikohta. Haiglaapteekides oli töökohti 78 proviisorile ja 35 farmatseudile, millest

olid täidetud vastavalt 73 ja 32. Terviseametis 2022. aastal registreeritud erialaspetsialistidest olid 52,7%

proviisoritest ja 43,4% farmatseutidest üle 50-aastased. Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi

OSKA 2017. a raportist1 lähtuvalt oli juba 2015. a valdkonda esindavate ekspertide hinnanguil Eestis

puudu 100–150 farmatseuti ja proviisorit. Hiljutine 2024 novembris avaldatud OSKA tervishoiu

valdkonna raport2 tõi välja, et kutsealade võrdluses on proportsionaalselt suurima vanusest tuleneva

asendusvajadusega justnimelt proviisorid (27%). Tsiteerides OSKA raportit: „Proviisorite

prognoositav tööjõuvajadus (311) on aga ligi kaks korda suurem eeldatavast koolituspakkumisest (155),

puudu jääks umbes 160 lõpetajat, mis võimaldaks asendada vaid 60% pensioniealistest lahkujatest“.

Samuti on OSKA raport teinud ettepaneku, et seotult sellega, et ka farmaatsiatööstus ootab tulevikus

praegusega võrreldes märkimisväärselt enam tööstusliku suunitlusega ravimiteaduse ettevalmistusega

spetsialiste, võiks kaaluda suurendada selle spetsialiseerumise tarbeks vastavas mahus

õppekohtade arvu.

Kuna proviisorite absoluutarv on jäänud samaks, kuid üldapteekide arv on kasvanud, on tööjõupuudus

veelgi suurenenud. Apteegisektorile lisaks on ravimiteaduse spetsialiste tarvis erinevates riigiasutustes,

1 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/tervishoiu_uuringu_terviktekst.pdf 2 https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/tervisehoid-tulevikuvaade-toojouvajadustele

Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 | [email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073

ravimite hulgimüügifirmades, ravimiuuringute ja ravimite tootmisega tegelevates ettevõtetes. OSKA

2024.a oktoobris avaldatud raport farmaatsiatööstuse tööjõuvajadusele3 tõi selgelt esile, et järjest

suurenev on farmaatsia ettevõtete arv ning vajadus erialaspetsialistide järele, kellel on vastav koolitus,

s.h. keemiainsenerid, tootearendusinsenerid ja kvaliteedikontrolli juhid on ametid, kus just proviisorid

ja ravimiarendajad võiksid tulevikus tööle asuda. Biotehnoloogia valdkonna ettevõtete kiire areng, mis

kahtlemata tulevikus veel enam Eestis hoogustub, tekitab ka lisavajaduse proviisorite kui ravimite

arendamise ja tootmise spetsialistide järele.

Farmaatsiaharidust pakutakse täna kahes kõrgkoolis: Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli (TTHK) lõpetavad

pärast kolmeaastast õpet farmatseudid ja Tartu Ülikooli (TÜ) viieaastase integreeritud bakalaureuse ja

magistrikava läbinuna proviisorid. OSKA raporti kohaselt on oluliseks tööjõu ettevalmistusega seotud

probleemkohaks ebapiisav ravimispetsialistide koolituspakkumine. Haridussüsteem suudab pakkuda

arvestuslikult 56% soovitud arvust proviisoritest, mis võib olla ühelt poolt seotud vähese vastuvõetute

arvuga, kuid teisalt ka madala eduka lõpetamise määraga. Raportis soovitatud integreeritud 5-aastase

proviisoriõppe ümberstruktureerimisega 3+2 õppekaval baseeruvaks õppeks on TÜ farmaatsia instituut

tegelenud viimased kaks aastat ning pärast õigusaktide muudatusi 2025. aastal on võimalik uue

ravimiteaduse õppekavaga alustada 2026. aasta septembrist ning ravimiteaduse magistriõppega alates

2029. aasta septembrist. Need muudatused jäävad juba uue halduslepingu 2026-2029 perioodile ning

uute lisakohtade loomine ja rahastamine on vaja kokku leppida uues halduslepingus.

Proviisoriõppes on esmakursuslaste õppekohtade arv olnud pikki aastaid 36 kohta aastas. Arvestades

olemasoleva tööjõupuudusega apteegisektoris ja täiendava tööjõuvajadusega teistes farmaatsiasektori

osades ning lähtuvalt õppekava muutusest 3+2 ravimiteaduse bakalaureuse- ja magistriõppeks, on

ülikoolil põhjendatud vajadus täiendavateks õppekohtadeks ja nende täiendavaks sihitud rahastamiseks.

Orienteeruv maksumus nende lisanduvate õppekohtade eest on 186 000 eurot aastas (sisaldab 15%

kasvu täiendava personalivajaduse katmiseks) ja lisakohtade loomine eeldab täiendavat investeeringut

õppetaristu ja õppevahendite uuendamiseks 60 000 eurot aastas kuni magistriõppe avamiseni.

Koolitusmahu kasvatamise vajadust on mitmel korral tõstatanud sektori tööandjad,

Sotsiaalministeerium ning eelpool viidatud OSKA raportid. Seoses uute ravimiteaduse õppekavade

avamisega (muutes integreeritud proviisoriõppekava ravimiteaduse 3+2 kavadeks) avaneb TTHK

tudengitele võimalus edasi õppida proviisoriks ning teiste loodusteaduse ja/või inseneeria

bakalaureusekraadiga lõpetajatel on võimalus edasi õppida ravimiarendajaks. Uues olukorras võiks

eeldada, et 1/3 farmatseutide vajadusest tuleks Tartu Ülikoolist ja 2/3 TTHK-st. Kõik magistrikraadiga

spetsialistid aga Tartu Ülikoolist. Sihiks peaks seadma, et TTHK I astme lõpetanutest õpiks edasi 1/3 ja

TÜ lõpetanutest 2/3 magistriõppes proviisoriks või ravimiarendajaks. Tööandjate vaates peaks TÜ

vastuvõtt ravimiteaduse bakalaureuseõppesse olema 48 ja magistriõppesse 48 tudengit, et

proviisorite arv kindlasti ei väheneks. See tähendab vastuvõtu ja kulu kasvu 25% võrra.

Arstide järelkasv on OSKA raportites korduvalt esiletõstutud vajadus4. Kui arstide suhtarv elanike

kohta on kasvutrendis kõigis OECD riikides, seda nii suurenenud koolilõpetajate arvu, kui ka

pensionieas töötamisejätkamise arvelt, siis Eestis on arstide suhtarvu kasvutempo olnud aeglasem, kui

arenenud riikides keskmiselt (OECD, 2023). Kui veel 2011. aastal ületas Eesti 3,3 arstiga 1000 elaniku

kohta OECD riikide keskmist 4% võrra, siis aastaks 2021 oli Eesti riikide keskmisest näitajast jäänud

juba 8% võrra maha. Eesti arstidest peaaegu kolmveerand (73%) on naised, töötavate arstide keskmine

vanus on 50,6 aastat ning 65-aastaseid või vanemaid on ligi neljandik (23%). Järgneva kümne aasta

3 https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/farmaatsia 4 https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/tervisehoid-tulevikuvaade-toojouvajadustele

Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 | [email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073

jooksul jõuavad pensioniikka umbes pooled praegu praktiseerivatest arstidest. Eesti on 55-aastaste ja

vanemate arstide osatähtsusega koos Itaalia, Bulgaaria, Läti ja Iisraeliga viie kõige kiiremini vananeva

arstkonnaga riigi hulgas. Sellega kaasneb juba praegu terav vajadus pakkuda pensionile minevatele

arstidele asendust. Lähitulevikus võimendub see probleem veelgi.

Eurostati andmed näitavad, et 2022. aastal oli Eestis 100 000 elaniku kohta umbes 12 arstiteaduskonna

lõpetajat, mis on üks väiksemaid näitajaid Euroopas, kus keskmine oli 15,5 lõpetajat. Lätis oli see

näiteks 27,5, mis on Euroopa riikide seas koos Bulgaaria ja Malta näitajatega üks suurimaid5. Kuigi

kümne aasta jooksul on Eestis arstiõppesse vastuvõetud üliõpilaste arv suurenenud, on kasv olnud

aeglane – 2012. aastal võeti vastu 158, 2018. aastal 182 ja 2023. aastal 179 üliõpilast. 2024. aasta

koolitustellimusega tõsteti arstiõppesse astuvate üliõpilaste arvu 12 võrra ja tõenäoliselt tuleks seda

järgnevatel aastatel veelgi suurendada, et praegune kahanev arstide suhtarv pöörduks 10 aasta pärast

kergele tõusule.

OSKA hinnangul, juhul kui arstide tööturukäitumises võrreldes eelneva nelja aastaga süsteemseid

muutusi ei ilmne, eeldab vanuse tõttu tööturult eemalejäämise ja tööjõuvoolavuse katmine aastani 2033

kokku ligikaudu 1250 uue arsti olemasolu. Kõrvutades kümne aasta perspektiivis vajadust uue tööjõu

järele (1250) arsti eriala lõpetajatel põhineva prognoositava koolituspakkumisega (1110), jääks aastaks

2033 endiselt puudu umbes 140 uut arsti ehk umbes 14 inimest ühe aasta kohta. OSKA soovitab kaaluda

ühe lahendusena vastuvõetute arvu suurendamist eestikeelsesse arsti põhiõppesse kuni 200 inimeseni

aastas. Sama suurusjärgu on soovitusena välja toonud ka WHO Eestit puudutavas ülevaates6.

Tartu Ülikool on valmis kasvatama eestikeelse arstiõppe mahtu. Selle saavutamiseks oleme valmis

osaliselt asendama ingliskeelse õppe eestikeelse arstiõppega, vähendades ingliskeelse arstiõppe

vastuvõttu kuni 30% võrra ning selle arvelt looma täiendavalt juurde kuni 20 eestikeelset arstiõppe

kohta. Eestikeelsete lisakohtade loomine vajab täiendavat ressurssi vähemalt 0,5–0,7 miljonit eurot

aastas (kumuleerivalt iga uue vastuvõtuga), mis kataks ära ingliskeelsest õppest laekuvate õppetasude

tulude vähenemise ning aitaks katta lisanduvat õppejõudude palgakulu, halduskulusid ja taristu

uuendamise vajadust, õppematerjalide ja töövahendite lisakulu jm. Täpsema prognoosi saame esitada ja

rääkida läbi siis, kui riik toetab põhimõttelist strateegilist suunda eestikeelse arstiõppe kasvatamiseks.

Väga loodame, et ministeeriumite koostöös on võimalik eeltoodud õppekohtade kasvatamise vajadusele

leida sobiv lahendus uues halduslepingus ja riigi eelarvestrateegias.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Moora

teadusprorektor rektori ülesannetes, professor

(allkirjastatud digitaalselt)

Külli Kingo

dekaan, professor

meditsiiniteaduste valdkond

5 https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Healthcare_personnel_statistics_-_physicians 6 https://eurohealthobservatory.who.int/publications/i/estonia-health-system-review-2023