Eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Välisministeerium

[email protected]

Eelnõu kooskõlastamisele esitamine

Rahandusministeerium esitab kooskõlastamisele mootorsõidukimaksu seaduse muutmise

seaduse eelnõu. Palume kooskõlastust hiljemalt 31. juuliks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1) MSMS eelnõu;

2) MSMS eelnõu seletuskiri.

Maret Mets 5885 1422

[email protected]

Meie 17.07.2025 nr 1.1-10.1/3333-1

EELNÕU

17. juuli 2025

Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seadus

§ 1. Mootorsõidukimaksu seaduse muutmine

Mootorsõidukimaksu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Maksukohustus arvutatakse sõiduki 1. jaanuari või Eesti liiklusregistris esmakordse

registreerimise kuupäeva seisuga liiklusregistri andmete alusel.“;

2) paragrahvi 9 lõige 2 teksti muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Maksuteade väljastatakse 15 tööpäeva jooksul pärast registrikande tegemist järgmistel

juhtudel:

1) maksustamisperioodi kestel liiklusregistris esmakordselt registreeritud mootorsõiduk;

2) käesoleva seaduse § 7 lõikes 31 nimetatud juhul;

3) käesoleva seaduse § 152 lõikes 1 nimetatud juhtudel.“;

3) seadust täiendatakse §-dega 151 ja 152 järgmises sõnastuses:

„§ 151. Lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamine

(1) Mootorsõidukimaksu kohustust vähendatakse lapse hooldusõigust omaval vanemal või

füüsilisest isikust eeskostjal (edaspidi käesolevas seaduses vanem), kes on vähemalt ühe

liiklusregistris registreeritud M1- või N1-kategooria mootorsõiduki, mille kohta arvutatakse

mootorsõidukimaks, omanik või vastutav kasutaja käesoleva seaduse § 5 punkti 2 tähenduses.

(2) Iga lapse eest vähendatakse vanema maksukohustust maksustamisperioodi jooksul kuni 100

euro võrra, kuid mitte rohkem kui vanema M1- ja N1-kategooria mootorsõidukite

maksukohustus kokku.

(3) Kui lapse vanemaid on mitu, jagatakse maksukohustust vähendav summa vanemate vahel

võrdselt. Kui ühe vanema maksukohustus on väiksem kui tema maksukohustust vähendav

summa, jagatakse jääk ülejäänud vanemate vahel.

(4) Maksukohustust vähendatakse isikul, kellel oli lapse täisealiseks saamise päevale eelneval

päeval hooldusõigus käesoleva seaduse tähenduses.

(5) Laps on käesoleva seaduse tähenduses kuni 18-aastane (kaasa arvatud) isik.

(6) Hooldusõigus käesoleva seaduse tähenduses on lapse ainuhooldusõigus või ühine

hooldusõigus, mida ei ole peatatud, piiratud üle antud ega ära võetud.

§ 152. Lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise arvutamine

(1) Mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamine arvutatakse:

1) 1. jaanuari seisuga;

2) mootorsõiduki Eesti liiklusregistris esmakordse registreerimise seisuga;

3) maksustamisperioodi jooksul lapse täieliku hooldusõiguse tekkimise seisuga.

(2) Maksu- ja Tolliamet peab maksukohustuse vähendamise suuruse ja jäägi üle arvestust.

(3) Maksustamisperioodi jooksul võetakse igakordsel mootorsõidukimaksu arvutamisel

arvesse ka maksukohustuse vähendamise suurus või jääk.

(4) Lapse hooldusõiguse lõppemisel maksukohustuse vähendamist ümber ei arvutata ja jääki

ei suurendata.

(5) Mootorsõidukimaksu osa, mis on maksukohustuse vähendamise tulemusel enam tasutud,

tagastatakse maksukohustuslase ettemaksukontole.“;

4) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„10) M1-kategooria mootorsõiduk, millel on rohkem kui 7 istekohta, maksustatakse N1-

kategooria mootorsõiduki maksumääraga.“;

5) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise arvutamiseks vajalikud

üldandmed saab Maksu- ja Tolliamet Rahvastikuregistrist, sealhulgas andmed lapse, vanema

ja hooldusõiguse kohta.“;

6) paragrahvi 17 lõike 2 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja tekstiosa „2025. aastal“;

7) seadust täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses:

„§ 171. Lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise erikord

(1) Maksu- ja Tolliamet kontrollib 2025. aastal mootorsõidukimaksu teate saanud isikute õigust

saada vanema maksukohustuse vähendamist ning tunnistab kehtetuks ja vajadusel väljastab

õigustatud isikutele uue maksuteate hiljemalt 2025. aasta 1. detsembril.“.

§ 2. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduse § 26 täiendatakse lõikega 24 järgmises sõnastuses: „(24) Riigi Infosüsteemi Ametil on juurdepääs maksusaladusele ulatuses, mis on vajalik Eesti

teabevärava ametliku e-posti infosüsteemi vahendusel elektrooniliste teadete saatmiseks ja

sellega seotud infosüsteemide haldamiseks. Juurdepääs hõlmab isiku üldandmeid ning

elektroonilise teate kohta käivaid andmeid.”.

§ 3. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punkt 2 jõustub 2025. aasta 1. detsembril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 4 jõustub 2026. aasta 1. jaanuari.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn 2025

Algatab Vabariigi Valitsus 2025

(allkirjastatud digitaalselt)

1

17.07.2025

Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Eelnõuga sätestatakse mootorsõidukimaksu seadusesse alus laste eest mootorsõidukimaksu

kohustuse vähendamiseks juba arvates käesolevast aastast. Vähendamist saavad automaatselt

need isikud, kellel on vähemalt üks 18-aastane (kaasa arvatud) laps, kelle hooldusõigust isikul

on. Samuti peab isikul olema sõiduk, mille omanik või vastutav kasutaja (liisingu puhul) ta on,

sest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendust antakse üksnes mootorsõidukimaksu kohustuse

suhtes. Iga lapse eest vähendatakse vanema maksukohustust ühe maksustamisperioodi jooksul

kuni 100 euro võrra, kuid mitte rohkem kui tema maksukohustus kokku. Kui lapsel on mitu

vanemat, kellel igaühel on ka sõiduk, jagatakse vähendus nende vahel. Vähendust saab

kasutada kogu maksustamisperioodi vältel, järgmisesse perioodi see edasi ei kandu.

Kohustuse vähendamise mõju maksumaksjatele on kahetine. 55 000 maksumaksjal katab

rakenduv vähendus kogu nende 2025. aasta mootorsõidukimaksu kohustuse. 97 000

maksumaksjat saavad vähendust, kuid nende maksukohustus ületab vähendamise summa.

Mootorsõidukimaksu koormus väheneb lastega leibkondadel keskmiselt üle 50% ja peredele

jääb kokkuvõttes alles üle 16 miljoni euro.

Eelnõuga sätestatakse ka et M1-kategooria mootorsõiduk, millel on rohkem kui 7 istekohta,

maksustatakse N1-kategooria mootorsõiduki maksumääraga. See vähendab oluliselt M1- ehk

sõiduauto kategoorias registreeritud 8- või 9-kohaliste sõidukite (tavaliselt väikebussid)

mootorsõidukimaksu määra. Kui M1-kategooria maksumäär koosneb kolmest komponendist,

siis N1 puhul on komponente kaks.

Lisaks tehakse eelnõus kaks muudatust seoses mootorsõidukimaksu kohustuse arvutamise

päeva täpsema reguleerimisega ning jätkatakse juba sel aastal praktiseeritud lahendusega

pikendada maksuteadete paberkandjal väljasaatmise tähtaega. Kumbki muudatus isikute

kohustusi ei muuda.

Eelnõuga muudetakse ka maksukorralduse seadust; muudatuse eesmärk on tagada

elektrooniliste teadete tõrgeteta ja turvaline edastamine maksukohustuslastele, samuti

infosüsteemide efektiivne haldamine, säilitades samal ajal maksusaladuse kaitse.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

MSMS muudatused on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika

osakonna nõunik Maret Mets ([email protected]) ning fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Risto Kaarna ([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis

Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht nõunik Virge

Aasa ([email protected]).

2

MKS muudatused on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika

osakonna peaspetsialist Artur Lundalin (telefon 5885 1321, e-post [email protected])

koostöös MTA juriidilise osakonna õigusloome valdkonna juristi Tanel Ermeliga (telefon 676

2146, e-post [email protected]).

1.3 Märkused

Mootorsõidukimaksu seaduse (MSMS) muutmine on seotud 24. mail 2025. a Eesti

Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 vahel sõlmitud koalitsioonileppega, mille punkti 304

kohaselt planeeritakse juba alates käesolevast aastast leevendada mootorsõidukimaksu

koormust iga alaealise lapse kohta. Samuti ühtlustada M- ja N-kategooria autode ja

väikebusside maksumäärasid, et invasõidukite ja paljulapseliste perede väikebusside

maksustamine ei sõltuks sellest, kumba kategooriasse need registreeritud on.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse ka maksukorralduse seadust (MKS). Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõuga muudetakse:

- maksukorralduse seadust redaktsioonis RT I, 19.12.2024, 4;

- mootorsõidukimaksu seadust redaktsioonis RT I, 17.08.2024, 1.

2. Seaduse eesmärk

MSMS-i muutmise eesmärk on koalitsioonileppe rakendamine, mille tulemusel vähendatakse

kuni 18-aastaste (kaasa arvatud) laste vanemate mootorsõidukimaksu kohustust kuni 100 euro

võrra iga lapse kohta.

M1-kategooria 7+-istmekohaliste sõidukite N1-kategooria maksumääraga maksustamise

eesmärk on vähendada oluliselt M1-kategooriasse registreeritud väikebusside maksumäära.

Samuti täpsustatakse mootorsõidukimaksu arvutamise aluseks olevate andmete arvesse

võtmise päeva ning MKS-i muudatuse eesmärk on tagada elektrooniliste teadete tõrgeteta ja

turvaline edastamine maksukohustuslastele, samuti infosüsteemide efektiivne haldamine,

säilitades samal ajal maksusaladuse kaitse. Eesmärgi saavutamise õiguslik lahendus on

lisada MKS §-i 26 uus lõige, mis annab RIA-le1 selgesõnalise juurdepääsu maksusaladusele

vajalikus ulatuses. See on halduslikult otstarbekas, kuna koondab infosüsteemide haldamise

ühte asutusse, parandades süsteemide efektiivsust ja turvalisust.

3. Eelnõu sisu

1 RIA on riigi infosüsteemi haldaja (AvTS § 43² lg 1, § 43⁴ lg 1) ja Eesti teabevärava haldaja (AvTS § 32¹ lg 2).

3

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse MSMS-i § 6 lõikega 3. Lõikes sätestatakse, et

mootorsõidukimaksu kohustus arvutatakse sõiduki 1. jaanuari või Eesti liiklusregistris

esmakordse registreerimise kuupäeva seisuga liiklusregistri andmete alusel. Lisatav säte

tugevdab koosmõjus MSMS § 6 lõikega 1 hetke ja tingimusi, mille alusel maks määratakse.

Näiteks sätestatakse § 6 lõike 1 punktis 1, et mootorsõidukimaksu kohustus on isikul, kes on

maksustamisperioodi 1. jaanuari seisuga liiklusregistri andmete kohaselt sõiduki omanik või

vastutav kasutaja, mis annab selge määratluse aja ja isiku staatuse kohta.

Muudatusega fikseeritakse lisaks isiku maksukohustuse määramise ajale ja staatusele sõiduki

andmete aluseks võtmise aeg, milleks on andmete seis liiklusregistris 1. jaanuaril (või sõiduki

esmakordse registreerimise kuupäeval). Sõiduki tehingud liiklusregistris võivad teatud

puhkudel pikeneda mitmele päevale ja ning seetõttu on õigusselguse huvides vajalik täpsemalt

öelda, millise aja seisuga sõiduki andmed aluseks võetakse. Sellise õigusliku aluse loomine

maksu määramise loogikas muutusi kaasa ei too, vaid kindlustab praktikat ning välistab

vaidlusi. Liiklusregister on informatiivne register ja seda, kuidas mootorsõidukimaksu seaduse

alusel on andmetele antud õiguslik tähendus, on analüüsitud MSMS-i seletuskirjas.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse MSMS § 9 lõike 2 struktuuri ja täiendatakse selle loetelu

uue punktiga. Kehtivas lõikes sätestatakse mootorsõidukimaksu määramise tähtaega, mis on

15 tööpäeva pärast liiklusregistri sündmust. Tähtaja lugemist algatavaks sündmuseks võib olla

kas maksustamisperioodi kestel mootorsõiduki esmakordne liiklusregistris registreerimise või

selle ajutise kustutamise tähtaja saabumine või registrikande taastamine. Uuena lisandub siia

sündmus, mis algatab lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise. Selleks võib

olla lapse sünd maksustamisperioodi kestel või kui vanem soetab ja registreerib liiklusregistris

sõiduki, mille maksukohustuse arvutamisel saab vähendamist rakendada.

Eelnõu § 1 punktidega 3 ja 7 luuakse MSMS-i lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse

vähendamise alusregulatsioon. Punktiga 3 lisatakse MSMS-i § 151, milles sätestatakse lapse

eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise alused ja § 152, milles sätestatakse

vähendamise arvutamine. Punktiga 7 kehtestatakse maksukohustuse vähendamise erikord juba

käesolevaks aastaks.

Mootorsõidukimaksu kohustust vähendatakse lapse hooldusõigust omaval vanemal või

füüsilisest isikust eestkostjal (vanem). Vähenduse saamiseks peab vanem olema vähemalt ühe

sõiduki omanik või vastutav kasutaja läbi liisinglepingu, mis on ka arusaadav, sest vähendust

arvutatakse üksnes mootorsõidukimaksu teate kontekstis. (§ 151 lõige 1)

Laps käesoleva seaduse tähenduses on kuni 18-aastane (kaasa arvatud) isik (§ 151 lõige 5). Kui

laps saab 18-aastaseks, lõpeb üldjuhul ka tema üle hooldusõiguse pidamine.

Mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamist on otsustatud pikendada kuni laps veel on 18-

aastane, st ei ole saanud 19-aastaseks. Kui algava maksustamisperioodi 1. jaanuaril on laps 18-

aastane, vähendatakse mootorsõidukimaksukohustust sellel isikul, kellel oli lapse täisealiseks

saamise päeval eelneval päeval hooldusõigus (§ 151 lõige 4). Kui laps saab 19-aastakseks

näiteks 1. mail ja pere, kel varem pole sõidukit olnud, ostab oma esimese ja uue sõiduki 28.

mail, siis maksuteatel, mille maksuhaldur väljastab, vähendamist enam arvesse võtta ei saa –

laps oli saanud juba 19-aastaseks. Perel oli võimalik vähendust kasutada kuni 30. aprillini.

Mootorsõidukimaksu kohustust vähendatakse M1- või N1-kategooria mootorsõidukil ehk

sõiduautol või väikebussil. MSMS §-s 11 sätestatud kategooriate eest vähendust ei kohaldata

(mootorrattad, ATV-d jmt).

4

Hooldusõigus käesoleva seaduse tähenduses on lapse ainuhooldusõigus või ühine

hooldusõigus, mida ei ole peatatud, piiratud, üle antud ega ära võetud (§ 151 lõige 4).

Hooldusõigus jaguneb ühiseks hooldusõiguseks ja ainuhooldusõiguseks. Ühine hooldusõigus

tähendab, et vanemad jagavad lapse hooldamise ja kasvatamisega seotud otsuseid ning

vastutust võrdselt. Ainuhooldusõigus on ühe vanema õigus ja kohustus hoolitseda lapse eest ja

teisel vanemal ei ole otsustusõigust lapsega seotud küsimustes. Ainuhooldusõigusega on

tegemist juhul, kui üks vanem ei suuda või ei soovi hooldusõiguses osaleda.

Maksukohustust vähendatakse kuni 100 eurot ühe lapse eest kogu õigustatud isiku M1- ja N1-

kategooria sõidukite mootorsõidukimaksu summa suhtes (§ 151 lõige 2). Kui lapsel on mitu

vanemat, jagatakse maksukohustust vähendav summa vanemate vahel võrdselt. Kui ühe

vanema maksukohustus on väiksem kui tema maksukohustust vähendav summa, jagatakse jääk

omakorda ülejäänud vanemate vahel (§ 151 lõige 3).

Kokkuvõtvalt peavad isikul mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise saamiseks

olema täidetud mõlemad tingimused:

 tal on vähemalt ühe 18-aastase (kaasa arvatud) lapse täielik hooldusõigus;

 ta on vähemalt ühe sõiduauto või väikebussi (M1- või N1-kategooria) omanik või

vastutav kasutaja (liisingu puhul).

Lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise arvutamisel on eesmärgiks seatud, et

kui lisaks 1. jaanuari seisule tekib maksustamisperioodi jooksul täiendavaid aluseid

maksukohustuse vähendamiseks, siis seda ka tehakse, teisisõnu – MTA peab lapse eest

mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise üle arvet (§ 152 lõiked 2 ja 3).

Standardina arvutatakse vanemale võimalik lapse eest saadav mootorsõidukimaksu kohustuse

vähendus 1. jaanuaril (§ 152 lõige 1), kui isikule väljastatakse talle kuuluvate sõidukite eest

maksuteade. Kahe vanema puhul jagatakse see summa pooleks. Kui vanem ostab aasta jooksul

uue sõiduki ja 1. jaanuarist on jäänud veel vähenduse jääki või pole seda üldse kasutatud, sest

vanemal puudus sõiduk, saab vähendust arvestada. Kui maksustamisperioodi jooksul sünnib

perre laps, saab ka tema eest täiendavalt kuni 100 eurot pere sõidukite maksukohustusest maha

arvutada. See protsess on automaatne ja isik ise midagi tegema ei pea. Küll tühistab MTA

maksukohustuse vähenemise tõttu viimati väljastatud maksuteate ja annab uue, vähendatud

maksusummaga maksuteate.

Lapse hooldusõiguse lõppemisel maksukohustuse vähendamist ümber ei arvutata ja jääki ei

suurendata (§ 152 lõige 4). Lapse hooldusõigus võib lõppeda näiteks tema täisealiseks saamise

tõttu, hooldusõiguse äravõtmise tõttu, aga ka lapse surma tõttu. Nendel puhkudel ei toimu

mingit vähendamise ümber- ega tasaarvestust.

Tavapärasena tagastatakse mootorsõidukimaksu osa, mis on maksukohustuse vähendamise

tulemusel enam tasutud, maksukohustuslase ettemaksukontole (§ 152 lõige 5).

Ettemaksukontolt on isikul võimalik summa ise oma pangakontole kanda.

Eelnõu § 1 punktiga 7 sätestatakse erikord lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse

vähendamiseks juba 2025. aastal. Selle sätte kohaselt algab tavapärane, eelpool kirjeldatud

vähenduse arvessevõtmine hiljemalt 2025. a 1. detsembrist. Kuna käesolev seadus on

planeeritud jõustuma 2025. a sügisel üldises korras, siis on võimalik maksuhalduril peale

seaduse jõustumist ja enne 1. detsembrit läbi viia kõik vajalikud toimingud sel aastal juba

5

väljastatud maksuteadete ülevaatamiseks ja vähenduse arvestamiseks. Taas ei ole vaja isiku ise

midagi teha, kui tal on õigus saada mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamist käesoleva

seaduse alusel, siis selle ta ka automaatselt saab.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse MSMS § 12 uue lõikega 10. Sätestatakse, et M1-

kategooria mootorsõiduk, millel on rohkem kui 7 istekohta, maksustatakse N1-kategooria

mootorsõiduki maksumääraga. See vähendab oluliselt M1- ehk sõiduauto kategoorias

registreeritud 8- või 9- kohaliste sõidukite (tavaliselt väikebussid) mootorsõidukimaksu määra.

Kui M1-kategooria maksumäär koosneb kolmest komponendist, siis N1 puhul on komponente

kaks. M1-kategooria maksumäära arvutamise komponendid on baasosa (50 eurot), CO2

eriheite osa ja massiosa. N1 kategoorial on aluseks baasosa (50 eurot) ja CO2 eriheite osa.

Muudatus toetab nii lasterikaste perede kui puudega inimeste hakkamasaamist, sest mõlemal

sihtgrupil on kõrgendatud vajadus väikebusside kasutamise järgi.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse MSMS § 16 lõikega 4. Selle täiendusega luuakse alus

Rahvastikuregistri andmete sidumisega maksukohustuse vähendamise arvutamiseks.

Võrreldes nende andmetega, mida MTA täna oma muude kohustuste täitmiseks juba

Rahvastikuregistrist saab, täiendavaid andmeid juurde ei pärita. Maksukohustuse

vähendamiseks on vaja üksnes kontrollida lapse ja vanema üldandmeid ning JAH/EI vormis

kinnitust hooldusõiguse kohta.

Eelnõu § 1 punktiga 6 jäetakse MSMS § 17 lõike 2 sissejuhatavast lausest välja lauseosa

„2025. aastal“.

Säte ise reguleerib olukorda, kus maksuhaldur peab maksuteate kätte toimetama posti teel.

Maksuhaldur toimetab maksuteate posti teel kätte juhul, kui maksumaksja avaldab selleks

soovi, kuid seda üksnes siis, kui maksumaksja pole maksuteadet veel kätte saanud (läbi e-

maksuameti keskkonna). Kui maksumaksjale on korra maksuteade juba edukalt

kättetoimetatud – sõltumata kuidas, kas elektrooniliselt või muul mitte-elektroonsel viisil – siis

maksuteate lisaeksemplaride loomiseks paberkandjal peab isik leidma ise vahendid ja viisi.

Kõnealuse lõike punkt 2 on mõeldud lahendama olukorda, kus maksumaksja ei reageeri

maksuteatele e-maksuameti kaudu, ent samas ei pöördu ka maksuhalduri poole taotlusega

edastada talle maksuteade posti teel. Sellisel juhul ootab maksuhaldur 55 tööpäeva arvates

maksuteate üleslaadimisest, ning kui maksuteade on pärast seda jätkuvalt kättetoimetamata,

läheb MTA sellisel juhul üle maksuteate posti teel kättetoimetamisele.

Viiekümne viie tööpäeva on kriteeriumina sätestatud põhjusel, et kui 15. veebruar väljastatakse

maksuteated, siis 55 tööpäeva möödumine tähendab seda, et posti teel saadetakse dokumendid

välja alles mai alguses, st pärast füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamise viimast kuupäeva,

mis on aprillikuu lõpus. Kuna valdav enamik tuludeklaratsioone esitatakse läbi e-maksuameti,

siis on tõenäoline, et seda tegema minnes võetakse ühtlasi vastu ka maksuteated ning muud

dokumendid, mis on seniks sinna üles laetud. See tagab, et posti teel saadetakse dokumendid

välja lõpuks üksnes sellistele maksumaksjatele, kellel selleks on reaalne vajadus, st kellel tõesti

puudub võimekus ja ka huvi e-maksuametit kasutada. Esimene mootorsõidukimaksu tasumise

tähtaeg, milleks peab olema tasutud 50% määratud maksust, on 15. juunil, seega on tagatud, et

maksuteate alles paberil kättesaamise maksu tasumise tähtaja vahele jääb vähemalt 30 päeva.

Kui maksuhaldurile on teada üksnes isiku postiaadress, saadetakse paberil maksuteade juba

veebruaris välja.

6

Kui MSMS-i vastuvõtmisel sätestati kirjeldatud kord üksnes 2025. aasta kohta, siis nüüd

laiendatakse seda tähtajatult, et nii Maksu- ja Tolliametil (MTA) kui isikutel oleks rohkem

paindlikkust maksuteadete kättesaamiseks. Regulatsiooni sisus muutusi ei ole.

Eelnõu §-ga 2 täiendatakse MKS-i. Muudatus on vajalik MTA elektrooniliste teadete

edastamise lahenduse ajakohastamiseks. Praegune teavituste süsteem on iganenud ja selle

asendamine uue, Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) hallatava Eesti teabevärava kaudu toimiva

süsteemiga „Postkast 2.0“, on möödapääsmatu. Muudatusega tagatakse maksusaladuse kaitse

ka uues süsteemis, andes RIA-le selge õigusliku aluse maksusaladust sisaldavatele andmetele

juurdepääsuks ulatuses, mis on vajalik elektrooniliste teadete saatmiseks ja sellega seotud

infosüsteemide haldamiseks. See tagab maksukohustuslastele teadete õigeaegse ja turvalise

kättetoimetamise ning infosüsteemide tõrgeteta toimimise.

MKS § 26 lõikega 21 lubatakse juurdepääs info- ja sidesüsteemide hooldamise ja arendamisega

tegelevatele riigiasutuse töötajatele. Kuigi see säte annab üldise aluse, on spetsiifiline viide

RIA-le ja Eesti teabeväravale vajalik õigusselguse tagamiseks uue teavituste süsteemi

kasutuselevõtmisel. Vastasel juhul ei ole MTA-l võimalik Postkast 2.0 teenusega liituda ning

peab elektrooniliste teadete edastamisel jätkuvalt tuginema iganenud süsteemile IRIS.

Loodava sätte kohaselt piirdub juurdepääs isiku üldandmetega ning elektroonilise teate kohta

käivate andmetega.

Isiku üldandmed hõlmavad füüsilise isiku nime, isikukoodi, e-posti aadressi ja telefoninumbrit,

samuti juriidilise isiku esindaja nime ning telefoninumbrit. Neid andmeid on RIA-l vaja selleks,

et tuvastada elektroonilise teate õige adressaat.

Elektroonilise teate pealkiri ja sisu sisaldab infot selle kohta, mis on elektroonilise teate

saatmise eesmärk ja temaatika, nt kas teade sisaldab infot maksuteate või muu haldusakti

olemasolu kohta.

Elektroonilise teate kohta käivad andmed hõlmavad selle pealkirja ja sisu, samuti

metaandmeid.

Teadete sisu võib RIA ametnikele osaliselt ja pigem juhuslikult nähtav olla teabevärava

haldamisel, kuid teate sisu moodustavaid andmeid RIA oma tööks ei kasuta.

Metaandmed kujutavad endast infot teate enda kohta, nt dokumendi registreerimisnumber,

millal see koostati, mis asutus selle edastas (antud juhul MTA) jne.

Dokumendid ja haldusaktid laeb MTA üles enda e-teenuste keskkonda, neid teadetega ei

edastata.

Eelnõu §-s 3 on sätestatud jõustumine. Seadus jõustub üldises korras, välja arvatud § 1

punktides 2 ja 4 sätestatud regulatsioon. Üldine jõustumine annab maksuhaldurile võimaluse

alustada kohe pärast seaduse jõustumist 2025. a jooksul väljastatud maksuteadete

ülevaatamisega ning mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise rakendamisega.

Eelnõu § 1 punktis 2 on sätestatud maksuteate väljastamise aeg pärast liiklusregistri sündmust.

Kuna loetelu täiendati mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamisel maksuteate loomisega,

7

siis tuleb selle rakendamiseks määrata konkreetne jõustumisaeg, mis on 2025. a 1. detsember.

Eelnõu § 1 punktis 4 on sätestatud 8- ja 9-kohaliste sõidukite maksmäära muudatus, mis jõustub

arvates uuest maksustamisperioodist 2026. aasta 1. jaanuaril.

4. MKS § 26 muudatuse kooskõla põhiseaduse, teiste seaduste, Euroopa

Liidu õiguse ja välislepingutega

Kuna muudatuse kohaselt saaks RIA juurdepääsu maksusaladust sisaldavale teabele, siis

riivatakse sellega põhiseaduse (edaspidi PS) §-s 26 sätestatud õigust perekonna- ja eraelu

puutumatusele. Riive seisneb asjaolus, et suureneb asutuste ring, kellel on teavet MTA

kirjavahetuse olemasolu kohta.

Järgneb proportsionaalsuse test, ehk kontrollitakse, kas muudatusel on legitiimne eesmärk ning

kas muudatus on selle eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.

Elektrooniliste teadete tõrgeteta ja turvaline edastamine ehk tõhusa infosüsteemi kasutamine

lihtsustab riigiga suhtlemist, tugevdab andmekaitset ja andmeturvet ning võimaldab riigil täita

oma ülesandeid optimaalse tõhususega. Kuivõrd muudatus teenib selget avalikku huvi, on see

eesmärgina legitiimne.

Sobivuse kriteeriumi täitmiseks piisab sellest, kui muudatus aitab kaasa eesmärgi

saavutamisele. Muudatusega luuakse õiguslik alus, mis võimaldab MTA-l liituda RIA

hallatava Eesti teabevärava ametliku e-posti infosüsteemiga. Tegemist on oluliselt

ajakohasema ja suuremaid andmevooge võimaldava lahendusega võrreldes MTA praeguse

IRIS süsteemiga. Ainus alternatiiv Eesti teabevärava kasutamisele on jätkata senise IRIS

rakenduse kasutamist. Nagu eelnevalt selgitatud, on see süsteem iganenud, ehk võrreldes Eesti

teabeväravaga ei ole see niivõrd töökindel ega turvaline. Ühtlasi, mida rohkem aega möödub,

seda suuremaks muutub risk, et IRIS-e vanus asub tekitama elektrooniliste teadete edastamisel

erinevaid administratiivseid ning andmekaitsealaseid probleeme. IRIS rakenduse uuendamine

või selle asemele uue rakenduse loomine oleks märkimisväärselt kulukam ja keerulisem

võrreldes juba olemas oleva Eesti teabevärava kasutusele võtmisega.

Muudatus on mõõdukas, kuna sellega kaasnevad positiivsed mõjud kaaluvad üle PS §-s 26

sätestatud põhiõiguste- ja vabaduste riive.

Esiteks, andmekaitsealaste standarditega on kooskõlas see, et asutused teevad parima avaliku

teenuse pakkumiseks koostööd. Kui koostöö toimimiseks vajalikke andmeid RIA-ga mitte

jagada, siis ei ole MTA-l võimalik Eesti teabeväravaga liituda. See vähendaks Eesti

teabevärava ametliku e-posti infosüsteemi kui avaliku teenuse väärtust, mis omakorda

vähendaks inimeste huvi seda kasutada. Negatiivne mõju sellise arengu puhul seisneb selles,

et kuna elektrooniliste teadete edastamine oleks jätkuvalt killustatud erinevate süsteemide

vahel, siis peavad isikud oma kontaktandmeid haldama väga paljudes erinevates keskkondades,

mis muudab riigiga suhtlemise sellevõrra koormavamaks ning keerulisemaks. Nii MTA-l kui

ka teistel haldusorganitel on aga seadusest tulenev kohustus teostada menetlustoiminguid

lihtsalt, kiirelt ja tõhusalt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi.

Teiseks, maksuandmete jagamine on tavapärane osa asutuste vahelisest koostööst, mida MTA

teeb vastavalt MKS-s sätestatud õiguslikele alustele (MKS §-d 26–29). Seejuures on ainuüksi

MKS §-s 29 üle 66 õigusliku aluse jagada maksusaladust sisaldavat teavet erinevatele riigi- ja

8

valitsusasutustele, avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ning isegi eraõiguslikele

juriidilistele isikutele, kes seaduse või halduslepingu alusel aitavad pakkuda avalikke

teenuseid. Nimetatud aluste hulk ajas kasvab, st iga aasta lisandub MKS §-s 29 olevasse

loetellu vähemalt üks kuni kaks uut alust. Sageli jagatakse andmeid selleks, et neid ei tuleks

küsida isikutelt endilt olukorras, kus riigil on need juba olemas. RIA-le maksusaladust

sisaldavatele andmetele juurdepääsu andmine ei kujuta seega endast erandlikku nähtust või

muul viisil põhimõttelist kõrvalekaldumist maksusaladuse kaitse printsiibist. Muudatus on

kooskõlas seni tunnustatud maksusaladuse avaldamise paradigmaatiliste alustega. Muudatus ei

kujuta endast unikaalset ohtu inimeste PS §-st 26 tulenevatele põhiõigustele ja –vabadustele.

On vähetõenäoline, et inimesed asuvad muudatusest tulenevalt oma käitumist muutma. Pigem

tajutakse seda rutiinse osana riigi tavapärasest halduspraktikast.

Kolmandaks, üleminek Eesti teabeväravale suurendab elektrooniliste teadete edastamise

töökindlust ning turvalisust. Maksukohustuslastel on legitiimne huvi, et nende andmeid ei

ohustaks potentsiaalsed tõrked riigi infosüsteemides ega muud andmekaitsealased riskid.

Niisamuti on riik huvitatud sellest, et ta suudaks avalikke teenuseid osutades ning muid

avalikke ülesandeid täites tagada isikute põhiõiguste- ja vabaduste kaitse ning legitiimsete

huvide kaitse. Suutmatus seda teha seab ohtu mitte ainult isikute heaolu, kelle eest riik peab

seisma, vaid ka riigi maine ning usaldusväärsuse – seda eriti Eesti kui digiriigi kuvandi vaatest.

Eeltoodust tulenevalt on muudatus kooskõlas põhiseadusega. Põhiõiguste- ja vabaduste riive

on väheoluline, kuivõrd see seisneb maksukohustuslast puudutavale maksusaladust sisaldavale

teabele juurdepääsu andmist teisele valitsusasutusele, antud juhul RIA-le. Juurdepääs ei hõlma

eriliiki isikuandmeid, vaid piirdub üldandmetega teadete kohta, mida MTA Eesti teabevärava

kaudu edastab. Maksusaladuse kaitse on tagatud, kuna juurdepääs on piiratud vajaliku

ulatusega ja konkreetse eesmärgiga.

MKS muudatus on kooskõlas ka teiste seadustega. Avaliku teabe seadus (edaspidi AvTS)

sätestab avaliku teabe taaskasutamise põhimõtted (AvTS § 3¹) ja Eesti teabevärava haldamise

(AvTS § 32¹). Ametlik e-posti infosüsteem on reguleeritud Vabariigi Valitsuse määruse nr 145

“Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning

kasutamise nõuded ja kord” § 2 punktiga 7, § 5 punktiga 6 ja §-ga 201.

AvTS § 43² ja § 43⁴ reguleerivad riigi infosüsteemi ja andmekogude vastutavaid ja volitatud

töötlejaid. Muudatus täpsustab MKS-i ja AvTS-i vahelist seost maksusaladuse kontekstis,

tagades, et RIA saab täita oma ülesandeid AvTS-i alusel, arvestades MKS-i maksusaladuse

kaitse nõudeid.

Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega ega jõustunud välislepingutega.

5. Seaduse mõjud

5.1 MSMS

5.1.1 8- ja 9-kohaliste sõidukite maksustamine

Liiklusregistris oli 2025. aasta juuni seisuga ligi 13 400 8- ja 9-kohalist M1- ja M1G-

kategooria sõidukit, millele hakkavad kohalduma N1-kategooria sõidukite maksustamise

reeglid. Enamus neist on füüsiliste isikute omanduses (66%). Nende sõidukite keskmine vanus

9

on 15 aastat, ligi 4000 sõidukit ehk 30% on vanemad kui 20 aastat ning maksustatud

baasmääras. Nimetatud sõidukite keskmine mootorsõidukimaksu aastane kohustus M-

kategooria maksumääradega on 183 eurot, mis on üldisest keskmisest mõnevõrra suurem. See

tuleneb sellest, et 8- ja 9-kohalised sõidukid on suhteliselt suured ja rasked, mistõttu nende

süsinikuheide on tavalistest sõiduautodest suurem (keskmiselt 238 g CO2/km) ning ka tühimass

suurem (keskmiselt 2122 kg).

Nende sõidukite maksustamisel N-kategooria reeglite alusel väheneb keskmine maksukohustus

183 eurolt 63 eurole, valdaval enamusel (56%) jääb alles vaid maksukohustus baasmääras.

5.1.2 Lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamine

MTA andmetel on 154 500 unikaalset maksumaksjat, kellele laieneb mootorsõidukimaksu

kohustuse vähendus seoses vähemalt ühe alaealise lapsega. Statistikaameti lastega leibkondade

uuringu kohaselt oli 2024. aastal vaid 5% leibkondadest sellised, kellel ei olnud juurdepääsu

sõidukile. See näitab, et meede on laiapõhjaline ja puudutab märkimisväärset osa

leibkondadest.

Sihtrühma jaotus laste arvu järgi leibkonnas on järgmine:

 1 lapsega pered: 80 000 maksumaksjat

 2 lapsega pered: 54 000 maksumaksjat

 3 lapsega pered: 16 000 maksumaksjat

 4 lapsega pered: 2 700 maksumaksjat

 5 lapsega pered: 500 maksumaksjat

 6 lapsega pered: 130 maksumaksjat

 7 või enama lapsega pered: 53 maksumaksjat

Enamikus peredes on maksustatav sõiduk või sõidukid vaid ühe vanema nimel. Andmete põhjal

on 151 000 last seotud ühe maksumaksjaga (ühel vanemal sõiduk), mis tähendab, et see vanem

saab 100 euro suuruse vähenduse lapse kohta. 54 000 last on seotud kahe maksumaksjaga

(mõlemal vanemal sõiduk), mille puhul kummalegi vanemale rakendub 50 euro suurune

vähendus lapse kohta.

Vähenduse mõju maksumaksjatele on kahetine:

 Täielik maksukate: 55 000 maksumaksjal katab rakenduv vähendus kogu nende 2025.

aasta mootorsõidukimaksu kohustuse.

 Osaline maksukate: 97 000 maksumaksjat saavad vähendust, kuid nende

maksukohustus ületab vähenduse summa.

Nende isikute poolt tasumisele kuuluv maksusumma on pärast vähenduse mahaarvamist kokku

ligikaudu 15,4 miljonit eurot. Mootorsõidukimaksu koormus väheneb lastega leibkondadel

keskmiselt üle 50%.

Lisaks on oluline märkida, et ligikaudu 4 miljonit eurot maksimaalsest võimalikust

vähendusest jääb kasutamata. See tuleneb asjaolust, et paljudel maksumaksjatel on maksuteate

summa väiksem kui neile ette nähtud vähenduse kogusumma.

Vähendus on kõige tõhusam madalama maksukohustusega peredele, kellest 55 000

vabastatakse maksust täielikult. Samas jääb ligi 4 miljoni euro ulatuses vähenduse potentsiaali

kasutamata, kuna maksukohustus on väiksem kui võimalik vähendus. Fikseeritud vähenduse

10

summa tagab võrdse kohtlemise laste arvu põhjal, kuid selle proportsionaalne mõju on suurem

neile, kelle maksukoormus on madalam.

Kuna vähendus on laiapõhjaline, kuid summad leibkonna kohta pigem väikesed, ei ole

vähendusel tõenäoliselt nii laiaulatuslikku ja mõõdetavat efekti, et mõjutada sõidukite valikut

ja see läbi keskkonda, samuti makromajanduslikke näitajaid (inflatsioon ja tarbimise

agregaadid) ja mootorsõidukite sektorit. Vähendus suurendab lastega leibkondade kasutatavat

tulu ning seeläbi parandab toimetulekut ning laiendab tarbimisvõimalusi.

5.2 MKS

5.2.1 MKS § 26 muudatusega seotud isikuandmete kaitse ja andmetöötluse õiguspärasus

MKS § 26 muudatus annab RIA-le õiguse juurdepääsuks maksusaladust sisaldavale teabele, et

võimaldada teabevärava kaudu elektrooniliste teadete saatmist ja hallata sellega seotud

infosüsteeme. Kuna maksusaladuse alla kuuluvad isikuandmed, peab muudatus olema

kooskõlas isikuandmete töötlemist reguleerivate normidega.

Isikuandmete töötlemine avaliku sektori asutuste poolt peab tuginema isikuandmete kaitse

üldmäärusele (EL) 2016/679 (edaspidi IKÜM) ja isikuandmete kaitse seadusele (edaspidi IKS).

Eelkõige on asjakohased IKÜM artikli 6 lõike 1 punktid c ja e, mille kohaselt on isikuandmete

töötlemine seaduslik, kui:

 punkt c – töötlemine on vajalik vastutava töötleja seadusest tuleneva juriidilise

kohustuse täitmiseks;

 punkt e – töötlemine on vajalik avaliku võimu teostamiseks või avalikes huvides oleva

ülesande täitmiseks, milleks vastutav töötleja on volitatud.

Kuna MTA edastatavate teadete töötlemine toimub RIA poolt üksnes selleks, et võimaldada

teavituste edastamist eesti.ee vahendusel maksukohustuslastele, ning RIA tegutseb selles

ulatuses riikliku ülesande täitjana, on töötlemise õiguslik alus olemas IKÜM artikli 6 lõike 1

punkti e ja ka c tähenduses.

Täiendavalt tuleb arvestada IKÜM artikli 5 lõike 1 üldpõhimõtteid, eelkõige eesmärgipärasuse,

minimaalsuse, turvalisuse ja läbipaistvuse nõudeid.

Muudatuse eesmärk on anda RIA-le seadusest tulenev konkreetne alus maksusaladust sisaldava

teabe osaliseks töötlemiseks „Postkast 2.0 rakendus“ vahendusel teadete edastamise

võimaldamiseks.

Seega on muudatus õiguspärane ning kooskõlas kehtiva isikuandmete kaitse regulatsiooniga.

5.2.2 Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Muudatusel puudub otsene sotsiaalne ja demograafiline mõju. Inimese jaoks muutub vaid

kanal, mille kaudu MTA teated saabuma hakkavad. Täiendavaid kohustusi muudatus ei pane.

Kaudselt võib see parandada maksukohustuslaste teavitamise efektiivsust, mis võib vähendada

teadmatusest tingitud maksude maksmise- või deklaratsioonide esitamise hilinemisi kuna

ametlik e-posti aadress võimaldab isikutel hallata MTA saadetud elektroonilisi teateid

turvaliselt, mugavalt ühes keskkonnas.

11

5.2.3 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Muudatus mõjutab MTA ning RIA korraldust. Sellega kaasneb positiivne mõju MTA

töökorraldusele, kuna väheneb vajadus hallata elektrooniliste teadete edastamise süsteemi

IRIS. Kui seni on MTA pidanud korraldama teabe väljasaatmise oma ressursside arvelt,

võimaldab ametlik e-posti infosüsteem kasutada teabe edastamiseks keskset turvalist kanalit,

mida hallatakse keskselt RIA poolt. Nii on MTA-l võimalik kokku hoida ressursse ja

keskenduda oma põhiülesannete täitmisele.

RIA-le lisandub vastutus Eesti teabevärava kaudu teadete edastamise ja sellega seotud

infosüsteemide haldamise eest. Tegemist ei ole uut liiki kohustuste tekkimisega, vaid

mõnevõrra laieneb olemasolevate ülesannete maht, kuna RIA ülesandeks on juba praegu

pakkuda ametliku e-postkasti teenust. See muudatus on kooskõlas AvTS § 32¹ lõikega 2, mis

sätestab, et Eesti teabevärava haldamise ja arendamise tagab Justiits- ja Digiministeerium mille

haldusalas RIA on.

MKS muudatus puudutab kitsalt RIA õigust töödelda andmeid, mis on kaitstud

maksusaladusega. Muudatuse osaks ei ole arendused, mida Eesti teabevärava

kasutuselevõtmine eeldab. Seetõttu ei käsitleta mõjude osas asutuste arendustegevusega

seonduvat.

6. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud

6.1 MSMS

8- ja 9-kohaliste sõidukite maksureeglite muutmine vähendab mootorsõidukimaksu laekumist

1,7 miljoni euro võrra esimesel rakendumise täisaastal. Lastepõhine mootorsõidukimaksu

sooduustus vähendab maksulaekumist 16,3 miljoni euro võrra aastas. Hinnangute aluseks on

maksuteated ja liiklusregister 2025. aasta juuni seisuga ning hinnangud ei arvesta

potentsiaalsete muudatustega autopargis.

MTA on kaardistanud infosüsteemide muutmisvajadused ja eelarvestanud arendused.

Muudatused hõlmavad 2025. a maksustamisperioodi kohta väljastatud mootorsõidukimaksu

ümberarvutamist, väljastatud maksuteadete muutmist ja enammakstud mootorsõidukimaksu

tagastamist ning alates 2026. a maksustamisperioodist lapse eest mootorsõidukimaksu

kohustuse vähendamise rakendamist ning infosüsteemide muudatuste turvatestide läbiviimist.

Loodava lastega sõiduki omanikele ja vastutavatele kasutajatele mõeldud muudatusega seoses

tuleb MTA infosüsteemides teha 680 000 euro ulatuses arendusi. Kuna muudatused on

planeeritud jõustuma kahes osas (tagasiulatuvalt alates 01.12.2025 ja püsivalt alates

01.01.2026), siis jaguneb investeeringuvajadus kahe aasta vahel:

IT-investeeringute vajadus 2025. a 270 000 €

IT investeeringute vajadus 2026. a 410 000 €

KOKKU: 680 000 €

12

Transpordiameti kulu 8- ja 9-kohaliste sõidukite maksureeglite muutmiseks on 185 000 eurot

Sealhulgas M1-kategooria muudatus koos API täiendamise, kalkulaatori muudatuse ja MTA

X-tee täiendamisega (istekohtade saatmine) on kokku 65 000 eurot; muudatuste X-tee teenuse

ümberehitus 120 000 eurot.

6.2 MKS

RIA-le maksusaladust sisaldavale teabele juurdepääsuõiguse andmisega ei kaasne MTA-le

uusi otseseid ühekordseid ega iga-aastaseid kulusid. Teadete edastamise süsteemi üleminek

uuele platvormile on osa infosüsteemide arendusprojektidest, mille kulud on juba planeeritud.

7. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras, välja arvatud § 1 punktides 2 ja 4 sätestatud regulatsioon. Üldine

jõustumine annab maksuhaldurile võimaluse alustada kohe pärast seaduse jõustumist 2025. a

jooksul väljastatud maksuteadete ülevaatamisega ning mootorsõidukimaksu kohustuse

vähendamise rakendamisega.

Eelnõu § 1 punktis 2 on sätestatud maksuteate väljastamise aeg pärast liiklusregistri sündmust.

Kuna loetelu täiendati mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamisel maksuteate loomisega,

siis tuleb selle rakendamiseks määrata konkreetne jõustumisaeg, mis on 2025. a 1. detsember.

Eelnõu § 1 punktis 4 on sätestatud 8- ja 9-kohaliste sõidukite maksmäära muudatus, mis jõustub

arvates uuest maksustamisperioodist 2026. aasta 1. jaanuaril.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik

konsultatsioon

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse andmiseks erialaliitudele.

Algatab Vabariigi Valitsus 2025

(allkirjastatud digitaalselt)