Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
Viit | 2.2-9/25/2202-2 |
Registreeritud | 23.07.2025 |
Sünkroonitud | 24.07.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 2.2 Loa- ja teavitamismenetlused |
Sari | 2.2-9 Selgitustaotlused |
Toimik | 2.2-9/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Estonian Lines OY |
Saabumis/saatmisviis | Estonian Lines OY |
Vastutaja | Grete-Liis Kalev (Andmekaitse Inspektsioon, Koostöö valdkond, Koolitus- ja ennetustiim) |
Originaal | Ava uues aknas |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Lp Priit Kivi
Estonian Lines OY
Teie 09.07.2025 nr Meie 23.07.2025 nr 2.2-9/25/2202-2
Vastus selgitustaotlusele
Pöördusite Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) poole küsimusega, mis puudutab töötajate töö-ja
puhkeaja arvestusega seotud dokumentide edastamist. Selgitustaotlusele vastates ei saa anda
konkreetsele juhtumile siduvat õiguslikku hinnangut, see on võimalik ainult
järelevalvemenetluses. AKI kohustus on anda õigusalaseid selgitusi vastavalt märgukirjale ja
selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 3.
Esmalt, igasuguseks isikuandmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus vastavalt isikuandmete
kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklile 5 lõikele 1 punktile a. Tegemist on seaduslikkuse põhimõttega,
mille eeldus on, et ilma õigusliku aluseta isikuandmete töötlemine ei ole lubatud. Õiguslikud
alused on sätestatud IKÜM artiklis 6 lõikes 1. Lisaks peab isikuandmete töötlemisel lähtuma
andmetöötluse põhimõtetest, mis on sätestatud IKÜM artiklis 5.
Oluline on meelde jätta, et kahe juriidilise isiku vaheline leping ei saa olla õiguslikuks aluseks
töötaja isikuandmete edastamiseks kolmandale isikule. IKÜM artiklile 6 lõikele 1 punktil b (leping
õigusliku alusena) saab tugineda üksnes olukorras, kus leping on sõlmitud näiteks Teie kui
tööandja ja töötaja vahel ehk teil tööandjana on vaja töödelda enda töötaja isikuandmeid, et täita
töölepingut (maksta palka jms).
Samuti on kaheldav, et töötaja nõusolek on sobivaks õiguslikuks aluseks nende andmete
esitamiseks. Tööandja ja töötaja on reeglina ebavõrdsetel positsioonidel, mistõttu on
ebatõenäoline, et töötaja saaks keelduda nõusoleku andmisest selliselt, et töötajal ei teki hirmu või
tegelikku ohtu, et keeldumisega kaasneks talle kahjulikke tagajärgi. Nõusolek peab olema antud
vabatahtlikult, selgelt, konkreetselt, teadlikult ja ühemõtteliselt.
Seega soovitan Teil esmalt küsida teenusepartnerilt, mis õiguslikule alusele tuginedes on tal neid
andmeid Teie töötajate kohta vaja koguda. Nii nagu eelnevalt selgitasin, siis ilma õiguslikku
aluseta ei tohi isikuandmeid töödelda – partneril peab samuti olema õiguslik alus Teie töötajate
isikuandmete töötlemiseks. Seejuures peab olema selgelt piiritletud, mis ulatuses ja mis andmeid
on vajalik edastada. Näiteks, kui eesmärgiks on kontrollida töö- ja puhkeaja reeglite täitmist, siis
tuleb hinnata, kas selleks on vajalik esitada kogu dokument, kus sisalduvad ka töötajate
isikuandmed või piisaks ülevaatest, kus isikuandmeid ei ole.
Loodan, et vastusest on abi.
Lugupidamisega
Grete-Liis Kalev
jurist
peadirektori volitusel
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|