Dokumendiregister | Päästeamet |
Viit | 7.2-3.3/4638 |
Registreeritud | 23.07.2025 |
Sünkroonitud | 24.07.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
Toimik | 7.2-3.3 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Haljala Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Haljala Vallavalitsus |
Vastutaja | Kristina Kazmin (Ida päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
Originaal | Ava uues aknas |
(24,25*40,00)
TENNISEVÄLJAK
(24,25*40,00)
TENNISEVÄLJAK
(22,0*34,25)
KORVPALLIVÄLJAK
(24,25*40,00)
TENNISEVÄLJAK
S p o rd i t n
kr
A
A
A
A
A
S p o rd i t n
o ri e n t
X=6606250
Y =
6 1 1 8 0 0
X=6606400
Y =
6 1
1 8
0 0
X=6606100
Y =
6 1
1 8 0
0
X=6606100
Y =
6 1
1 6
5 0
X=6606250
Y =
6 1
1 6
5 0
kr a a v
k ra a v
pi nn as
p in
n a s
8 .2 8
7 .7 6
7 .1 9
6 .9 3
8 .3 48 .3 18 .1 6
7.73
8.38
7.36
8.32
7.36
7.75
7.527.85
7.54
7.97
7.73 7.45
7.85
7.66
7.88 7.50
7.60
7.48
7.80
7 .9 98 .0 5
8.20
8.63
8.46
8.02
8.36
7 .9 2
7 .8 6
7.70
7.38
7.30
7.54
8.05
8.29
8 .2 6
8 .3 6
8 .2 8
8 .2 1
7 .6 6
7 .2 0
6 .9 5
6 .7 9
7 .1 97 .7 1
8 .2 38 .3 28 .2 8
8 .1 8
8.09
7.95
7.37
7.30
7.37
7.57
7 .9
1
8 .0
3
8.23
8.06
8.15
7.81
8 .0
0
7 .9
4
7.73
7.33
7.14
7.09
7.39
7.63
7.89
8 .1 3
8 .2 8
8 .3 5
8 .3 4
7 .9 2
7 .1 1
6 .9 2
6 .8 5
7 .1 58 .0 2
8 .1 48 .3 68 .4 38 .3 7
8 .3 2
7.93
7.99 7.62
7.95
7.48
7.01
7.25
7.38
7.75
7.75
7.76
7.44
7.84
7.25 7.43
7.15
7.31 6.90
7.76
7.87
8 .0
17 .9
4
8.05
7.71
7 .4
8
7.32
7.39
7.61
7.58
7.61
7.65
7.40
7.25
7.47
7.31
7.32
7.34 7.33
7.24
7.49
7.34
7.40
7.37
6.69
7.30
7.15
7.29
7.31
7.30
7.20
6.75 7.24
7.22
6.68
7.39
7.31
7.20
7.20
7.31
7.36 7.25
7.24
7.39
7.46
7.44
7.30
7.35
7.32
7 .5 4
6.88 7.33
7.35
8.07
8 .3 3
8 .3 5
8 .3 1
8 .1 3
7 .8 8
6 .8 7
7 .1 1
8 .1 4
8 .3 7
8 .4 1
8.28 7.60
7 .9 6
8 .4 1
8 .3 9
8 .4 0
8 .0 4
7 .9 3
7 .0 4
7 .0 2
6 .8 9
7 .0 88 .0 9
8 .4 48 .3 88 .2 9
7 .9 77 .7 0
7.72
8 .0 17.63
8 .3 0
8 .3 8
8 .2 9
7 .8 4
6 .8 47 .0 7
6 .8 1
8 .3 5
6 .9 48 .2 1
8 .4 28 .2 8
8 .1 47.67
8.20
8 .2 4
6 .7 6
6 .5 8
8 .4 08 .4 68 .3 2
8 .0 1
7.78
7.55
7.56
7.39
7.95
7.63
7.82
7.60
8 .1 7
8 .2 6
8 .3 7
8 .3 6
8 .3 2
8 .2 7
8 .1 2
8 .2 9
7 .8 5
8 .0 6
7.50
7.17
7.29
7.45
6.77 7.17
7.08
7.46
7.38
6.98
6.96
6.56
6.89
6.44
7.23
7.39
7.65 6.62
7.01
6.49
6.70
7.19
7.38
8 .1 6
6 .6 5
6 .3 9
7 .8 8
8 .1 78 .2 58 .1 68 .0 9
7.25
8 .1
0
8 .0 4
8 .0
4 7 .9 4
7.94
7.91
6 .4 6
6 .4
8
7.71
7 .2
56.97
7.04
8 .0 4
7.64
7.65
6.53
7.01
7.06
6.98
6.54
7.06
6.98
6.56
6.45
6.34
6.83
6.92
6.30
6.85
6.79
6.80
6.72
6.82
6.87
6.82
6.84
6.84 6.49
6.78
6.51
6.98
6.82
6.52
7.12
6.56
7.08
6.92
7 .3 1
7 .3 8
7.45
7.34
7.39 6.97
6.89
6.98
7.10
7.17
7.25
7.23 7.30
7.44
7.36
7.36
7.29
7 .8
6
8. 16
7 .9 8
7.86
8.23
8. 23
8 .2 9
7.58
7 .4 9
7 .5 6
7. 44
7. 34
7.03
6.78
6.826.53
6.72
6.48
7.17
6.53
6.63
6.83
6.54
6.88
6.49
7.497.96
7.11
7.05
7.10
7.45
7.24
7.78
7.60
6.88
6.88
6.59
7.22
7.80
7.56
7.56
7.49
7.58
6.82 6.73
7.22
7.25
7.21 7.24
7.36
6.74
7.25 7.40
7.37
7.30
7.06
7.50
6.86
7.41
7.50
7.23
7.23
7.18
7.30
7.85
6.83
7.51
7.03
7.35
7.51 6.63
6.51
6.71
7.04
6.63
7.06
7.14 6.79
6.77
7.97
7.81
8.10
7.90 7.70
6.98
6.66
7.17
7.20
7.82
7.33
7.17
6.76
6.75
7.13
7.47
7.26
7.20
7.25
7.36
6.86
7.62
7.34
6.81
7.75
7 .8 07 .7 8
7 .9 97 .9 7
8.04
7.93
7 .6
3
7.547.88
7.98
7.65
7.65
8.11
8 .0 1
7 .9 9
8 .0 8
8 .0
7
8 .0
6
8 .0
6
7.40
7.28
7.20
6.69
6.69
7.24
7.14
7.30
7.52
7.52
7.27
7.34 7.50
7.16
7.61
7.62
7 .6 1 7.69
7 .7 1
vare
7.367.45
8.30
8.21
7.95
7 .8 7
7 .2 7
7 .1 5
8 .0
7 6.83
7.19
6 .8 4
6 .7
8
7. 73
7. 55
6.8 2
6.8 2
6 .8
4
7 .1
1
7 .6 2
ehitusjäätmed
kr a a v
kr a a v
kr a a v
kr a a v
K r
K r
K r
Kr
Kr
K r
~1000BET 7.26-7.07
6.96-6.96 1000BET
6.61-6.47 1000BET
6.34-6.29 ~350PL
92201:003:0080
Kooli tn 18a // Rauha
92201:003:1250
Spordi tn 20
92201:003:1430
Kooli tn 22
92201:003:1542
Kooli tn 18b
92201:003:1631
Spordi tn 21
92201:003:1632
Spordi tn 21a
92201:003:0006
Spordi tn 16
92201:003:0012
Spordi tn 23
92201:003:0015
Loobu metskond 60
92201:003:0017
Kooli tn 26
92201:003:0043
Spordi tn 25
88701:001:0556
Sagadi metskond 324
88701:001:0454
Sagadi metskond 231
88701:001:0585
Spordi tn 22
88701:001:0616
Spordi tänav L2
118L09R09
6.77
6.11
6.37
6.28
6.14
6.28
6.06
6.40
6.82
7.00
7.31
7.49
7.12
7.17
7.44
6.97
7.08
7.33
7.10
6.98
7.05
7.05
7.14
7.10
7.00
7.00
7.13
7.08
7.24
7 .7
5
7 .7 5
7 .7
5
7 .7 5
7 .7
5
6 .5
8 .0
7 .7
5
6.75 6.75
7 .2 5
7 .2
5
8 .2
5
8 .2
5
7. 25
8 .2
5
7.5
7.5
7 .5
7. 25
7.0
7 .0
7.5
7 .5
7 .5
7 .5
7 .5
7 .5
6. 75
7.75
7.75
7.75
7 .7
5
7.75
7 .7
5
7.75
7 .7
5
7 .7 5
7 .7
5
7 .7 5
7.75
7 .7 5
7 .7 5
7 .7 5
6 .7
5
6. 75
6 .7 5
6 .7
5
6. 75
6 .7 5
6.75
6 .7
5
6.75
8 .0
8 .0
7 .5
7.5
7.25
7.25
7.2 5
7.25
7 .2
5
7 .2
5
7. 25
7. 0
7 .0
7.0
7.0
6.75
6.75
6 .7
5
6. 75
6.75
6.75
8.0
8.0
8 .0
8 .0
8.0
8 .0
8 .0
8 .0
8.0
8 .0
8 .0
8 .0
7 .2
5
7 .5
7.5
7 .5
8.0
7 .5
7 .5
7. 5
7.5
7.5
7 .5
7.5
7.5
7 .5 7.5
7.5
7.5
7 .5
7 .5
7.5
7 .5
7.5
7 .5
7.5
7.25
7 .0
7 .0
8 .2
5
8.25
8 .2 5
8 .2
5
8.25
8 .2 5
8 .2 5
8 .2 5
8 .2
5
8 .2 5
7. 25
7.25
7.25
7 .2 5
7.25
7.25
7.25
7.25
7.2 5
7.25
7 .2 5
7 .2
5
7.25
7 .2
5
7.25
7 .2
5
7.25
7.25
7.25
7.75
7.7 5
7.75
7 .0
7. 0
7.0
7 .0
7. 0
7 .0
7.0
7 .0
7.0
7 .0
7 .0
7 .0
7 .0
7.2 5
7.25
7. 25
7 .2
5
7 .0
7 .0
7.0
7 .0
7.0
7 .0
7 .0
TP
TP
ol.ol. katastriüksuse piir
planeeringuala piir
ol.ol. katastriüksuse nimetus
ol.ol. katastriüksuse tunnus
LEPPEMÄRGID
plan. hoonestusala
plan. asfaltkattega alad
likv. objekt
plan. juurdepääs krundile
ol.ol. asfaltkattega teed ja alad
ol.ol. killustikkattega teed ja alad
DP
PÕHIJOONIS
13.06.2025 e-mail: [email protected]
tel: 5211425
MTR EEP003276
J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere
Registrikood 12865969
OÜ WESENBERG
72-0424
PÕHIJOONIS 1:500
N
Spordi tänav L2 Geoalus
10.04.24
16.04.24
P.Teinbas
H.ReimalMõõdistaja:
Tõestaja:
Koordinaadid L-EST97, kõrgused EH2000
1/1 1:500
Mõõtkava Töö nr. LehtHaljala vald Võsu alevik
13612 Spordi tn 21a, Spordi tn 23,Spordi tn 25,
Rakvere Oja tn 1 tel.32 23310
OÜ Gem-Geo EG10045699-0001
92201:003:0043
Spordi tn 25
ol.ol. metsaalad
Haljala Vallavalitsus
ol.ol. metsa kõlvik (ETAK)
1:500
objekt
töö nr
mõõtkava
leht
kuupäev
staad.
joonis
korraldaja
planeeringu koostamise
planeerija
planeerija Liina Talistu
Kutsetunnistus nr 176297
Kristi Jõemets
sihtotstarve Krundi
number POS
%-ne jaotus Sihtotstarvete
sihtotstarve Katastri
pindala Krundi
protsent Täisehitus-
1
1506m²
3
375m²
100%
25%
JA KRUNDIJAOTUS PLANEERITAV EHITUSÕIGUS
100%E
EP
1501m²
3
375m²
100%
25%
100%E
EP
1501m²
3
375m²
100%
25%
100%E
EP
2 3 4
4
515m²
100%
25%
100%E
EP
5
2063m²
4
460m²
100%
25%
100%E
EP
6
1846m²
4
500m²
100%
25%
100%E
EP
7
2029m²
8
4
450m²
100%
20%
100%E
EP
9
2243m²
12 1310
4
450m²
100%
12%
100%E
EP
11
3665m²
lubatud korruselisus Elamu/abihoone suurim
suurim lubatud kõrgus Elamu/abihoone
krundi sihtotstarve
sihtotstarvete protsentuaalne jaotus
krundi pindala hoonete suurim lubatud ehitisealune pind
korruselisus elamu/abihoone
suurim lubatud kõrgus elamu/abihoone
2k/1k 2k/1k 2k/1k 2k/1k 2k/1k 2k/1k 2k/1k 2k/1k
Diplom nr MA 019394
osaliselt Spordi tn 25 maaüksuste detailplaneering
Võsu alevikus, Spordi tn 21a, Spordi tn 23 ja
MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING VÕSU ALEVIKUS SPORDI TN 21A, SPORDI TN 23 JA OSALISELT SPORDI TN 25
Haljala vald
8m/5m
-
-
100%
100%L
LT
-
939m²
-
-
15 16
4
450m²
100%
17%
100%E
EP
2604m²
2k/1k
4
450m²
100%
20%
100%E
EP
2210m²
2k/1k
4
450m²
100%
13%
100%E
EP
3449m²
2k/1k
8m/5m 8m/5m 8m/5m 8m/5m 8m/5m 8m/5m 8m/5m 8m/5m 8m/5m 8m/5m
E - elamumaa, L - transpordimaa EP - üksikelamu maa, LT - tee ja tänava maa
4
450m²
100%
24%
100%E
EP
1864m²
2k/1k
8m/5m
100% elamumaa pindala 4779m² 92201:003:1632
Spordi tn 21a
100% ärimaa pindala 6606m² 92201:003:0012
Spordi tn 23
90% ühiskondlike ehitiste maa ja 10% ärimaa pindala 28452m² 92201:003:0043
(osaliselt) Spordi tn 25
katastriüksuste andmed Olemasolevate
hoonete arv Suurim lubatud
suurim lubatud hoonete arv
ehitisealune pind Hoone suurim lubatud
A0
ol.ol. staadion
ol.ol. kõrghaljastus
ol.ol. tehnovõrgu kaitsevöönd
eriti väärtuslik puu (I väärtusklass)
väärtuslik puu (II väärtusklass)
kehtiva detailplaneeringuga kavandatud hoonestusala
kehtiva detailplaneeringuga kavandatud spordirajatised
_200Ku
oluline puu (III väärtusklass)
väheväärtuslik puu (IV väärtusklass)
likvideeritav puu (V väärtusklass)
4
-
-
100%
LT
-
1116m²
-
-
100%L
14
4
450m²
100%
12%
100%E
EP
3896m²
2k/1k
8m/5m
-
-
LT
-
-
-
743m²
100%L
100%
plan. krundipiir
tänava kaitsevöönd (7-10 meetrit)
POS 2
EP
100%
1501m² 375m²
3
POS 3
EP
100%
1501m² 375m²
3
POS 5
EP
100%
2063m² 515m²
4
POS 6
EP
100%
1846m² 460m²
4
POS 7
EP
100%
2029m² 500m²
4
POS 4
LT
100%
939m²
-
-
- -
POS 16
LT
100%
1116m²
-
-
- -
2k/1k
2k/1k
2k/1k
2k/1k
2k/1k
8m/5m
8m/5m
8m/5m
8m/5m
8m/5m
POS 1
EP
100%
1506m² 375m²
2k/1k8m/5m
3
POS 1
EP
100%
1506m² 350m²
2k/1k8m/5m
3
5 .5
m
5 .5
m
1 0
m
1 0 m
4 m
4 m
4 m
4m
4m
4m
4m
4m
4m
4 m
4 m
4m
4m
4m
4m
4 m
4 m
4m
4m
4m
4 m
4 m
4 m
4 m
4m
4m
5 .2
m
4m
4m
4 m
POS 9
EP
100%
2243m²
2k/1k
4
8m/5m
450m²
2k/1k100%
EP
1864m² 450m²
8m/5m
4
POS 8
POS 12
EP
100%
2210m²
2k/1k8m/5m
4
450m²
POS 14
EP
100%
3896m²
2k/1k8m/5m
4
450m²
3449m²
100%
EP
POS 13 4
2k/1k8m/5m
450m²
1 0 m
5 .5
m
POS 11 4EP
100%
2604m² 450m²
2k/1k8m/5m
POS 15
LT
100%
743m²
-
-
- -
POS 10
EP
100%
3665m² 450m²
4
2k/1k8m/5m
4 m
4 m
4 m
4 m
4 m
4 m
4m
4m
4m
4 m
4m
5 .3
m
4 .2
m
4 m
5 .1
m
4 .8
m
4 .7
m
6 m5.7m
4 .8
m
7 m
7m
7 m
4 .7
m
10m
7m
7 m
7 m
7 m
7 m
Haljala Vallavalitsus
Haljala vallavalitsus Tallinna mnt 13, Haljala alevik 45301 tel +372 325 8630 | +372 510 6244 e-post [email protected] | www.haljala.ee
registrikood 75013144
EE492200221011363010 Swedbank
EE291010502009480009 SEB Pank
Päästeamet
Meie 22.07.2025 nr 7-1/92-27
Võsu alevikus Spordi tn 21a, Spordi tn 23 ja osaliselt Spordi tn 25
maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine
Haljala Vallavalitsus esitab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 33 lõike 6 alusel seisukoha võtmiseks Võsu alevikus Spordi tn 21a, Spordi tn 23 ja
osaliselt Spordi tn 25 maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
(edaspidi KSH) algatamata jätmise korralduse eelnõu ja KSH eelhinnangu.
Võsu alevikus Spordi tn 21a, Spordi tn 23 ja osaliselt Spordi tn 25 maaüksuste
detailplaneering algatati Haljala Vallavalitsuse 11.04.2024 korraldusega nr 60.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse määramine üksikelamute ehitamiseks
vähemalt 1500 m2 suurustel kruntidel, samuti tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike
asukohtade määramine kruntidel ning servituutide seadmise vajaduste ja kitsenduste
määramine. Juurdepääs planeeringualale on tagatud avalikus kasutuses olevalt Spordi tänav
L2 teelt. Planeeringuala suurus on ca 3,6 hektarit.
Detailplaneeringu materjalid (planeeringu algatamise taotlus, algatamise korraldus ja
lähteseisukohad) on leitavad Haljala valla veebilehel algatatud detailplaneeringute rubriigis:
https://www.haljala.ee/detailplaneeringud#2024.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Janika Merisalu
ehitus- ja keskkonnateenistuse juht
Saata: Maa- ja Ruumiamet, Riigimetsa Majandamise Keskus
Lisa: 1. Võsu alevikus Spordi 21a, Spordi 23 ja osaliselt Spordi 25 maaüksuste
detailplaneeringu KSH algatamata jätmise korralduse eelnõu ja KSH eelhinnang
2. Võsu alevikus Spordi 21a, Spordi 23 ja osaliselt Spordi 25 maaüksuste
detailplaneeringu eskiisjoonis
+372 505 1127
VÕSU ALEVIKUS SPORDI TN 21A, SPORDI TN 23
JA OSALISELT SPORDI TN 25 MAAÜKSUSTE
DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU
STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG
Eelhinnangu koostaja: Haljala Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnateenistus
Vastutav koostaja: keskkonnaspetsialist Lea Mägi
Haljala 2025
Võsu alevikus Spordi tn 21a, Spordi tn 23 ja osaliselt Spordi tn 25 maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
2
Sisukord 1. Sissejuhatus ...........................................................................................................................3
2. Olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................................................................4
2.1 Ajaloolise olukorra kirjeldus ...............................................................................................6
3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk .................................................................................8
4. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ......................................................................................8
5. Kontaktvöönd ........................................................................................................................8
6. Kavandatava tegevuse seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ......................10
6.1 Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ .........................................................................10
6.2 Lahemaa Rahvuspargi kaitse- eeskiri ................................................................................10
6.3 Vihula valla üldplaneering .................................................................................................11
7. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevuse eeldatavalt kaasnev mõju ........12
7.1 Pinna- põhjavesi ................................................................................................................13
7.2 Taimestik, loomastik ja roheline võrgustik .......................................................................15
7.3 Lahemaa linnu- ja loodusala ..............................................................................................16
7.4 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele .........................17
7.5 Maakasutus ........................................................................................................................18
7.6 Muude loodusressursside kasutus ......................................................................................19
7.7 Pinnas .................................................................................................................................19
7.8 Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad .......................20
7.9 Sotsiaalmajanduslikud mõjud, mõju inimeste tervisele ....................................................20
7.10 Kumulatiivsed mõjud ja piiriülene mõju .........................................................................20
7.11 Välisõhu kvaliteet ............................................................................................................21
7.12 Jäätmete mõju ..................................................................................................................21
7.13 Radooniohtlikkus .............................................................................................................21
Kokkuvõte ...................................................................................................................................21
Võsu alevikus Spordi tn 21a, Spordi tn 23 ja osaliselt Spordi tn 25 maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
3
1. Sissejuhatus
Haljala Vallavalitsuse 11.04.2024 nr 60 korraldusega algatati detailplaneeringu koostamine.
Planeeringuala koosneb Spordi tn 21a, Spordi tn 23, osaliselt Spordi tn 25 ja osaliselt Spordi
tänav L2 kinnistutest. Võsu aleviku keskosas asuva planeeringuala suurus on ca 3,6 hektarit
(joonis nr 1).
Planeeringu koostamise eesmärgiks vastavalt algatamise korraldusele on Võsu alevikus Spordi
tn 21a, Spordi tn 23 ja osaliselt Spordi tn 25 maaüksustele ehitusõiguse määramine üksikelamute
ehitamiseks vähemalt 1500 m2 suurustel kruntidel, samuti tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike
asukohtade määramine kruntidel ning servituutide seadmise vajaduste ja kitsenduste määramine.
Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse nimistusse, mille
korral on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine kohustuslik.
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus jääb Natura 2000 võrgustiku alale. Detailplaneeringu
koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, tuleb anda eelhinnang
ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5
sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus
seada vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.
PlanS § 125 lõike 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades kui
asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus
ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Samuti on kehtivas üldplaneeringus toodud, et
vallavalitsusel on õigus nõuda detailplaneeringu koostamist väärtuslikele maastikele ehitamisel.
Seetõttu on Spordi tn 21a, Spordi tn 23 ja osaliselt Spordi tn 25 maaüksustel asuvate
ehitusloakohustuslike hoonete püstitamiseks detailplaneeringu koostamine nõutav.
Tulenevalt PlanS § 4 lõike 2 punktist 5 on vajalik detailplaneeringu koostamisel hinnata selle
elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja
looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.
Võsu alevikus Spordi tn 21a, Spordi tn 23 ja osaliselt Spordi tn 25 maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
4
Joonis nr 1. Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kitsenduste kaardirakenduses planeeringuala
esialgne ulatus (märgitud punase piirjoonega).
2. Olemasoleva olukorra kirjeldus
Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu
kohaselt asub planeeringuala elamumaa ja elamumaa reserv maakasutuse juhtotstarbega alal,
I klassi väärtusliku maastiku alal, tiheasustusega alal ja detailplaneeringu koostamise
kohustusega alal. Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud
Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb detailplaneeringuala Lahemaa I klassi
väärtusliku maastiku alale, rohelise võrgustiku tugialale, maalise piirkonna alale ja Võsu-Käsmu
maakondliku tähtsusega puhkealale. Samuti on maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis
3.8 „Rannikuala“ toodud välja Võsu I tasandi asustuse arenguala üldsuunad ja -tingimused ning
peatükis 4.3.1 „Puhkekeskused“ on toodud I astme puhkekeskuse Võsu ruumilise arengu suunad.
Võsu alevikus Spordi tn 21a, Spordi tn 23 ja osaliselt Spordi tn 25 maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
5
Joonis nr 2. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti Geoportaali planeeringute kaardirakendusest
Ehitisregistri andmetel asus varasemalt Spordi tn 23 kinnistul 2-korruseline 8-korteriga elamu,
mille ehitisealust pinda ehitisregistrisse kantud ei ole ning praegusel hetkel on kinnistul hoone
varemed. Spordi tn 25 kinnistul asub ehitisregistri kohaselt staadion, mis jääb kavandatavast
planeeringualast väljaspoole. Ehitisregistri andmetel ei paikne Spordi tn 21a kinnistul ehitisi.
Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2016-2025 lisa 8 kohaselt asuvad Spordi
tn 21a, Spordi tn 23 ja Spordi tn 25 kinnistud uues külaosas, so külaosas, kus küla algupärane
struktuur on loetamatu või ei ole seda olnudki ning täpsemad ehitus- ja planeerimistingimused
on määratud kaitsekorralduskava lisas 7.
Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse järgi hõlmab metsamaa osaliselt kõiki detailplaneeringuga
planeeritud kinnistuid. Valdavalt on metsamaa kõlvik planeeringuala planeeritavatel kruntidel
pos 5, pos 10 ja pos 13 (joonis nr 3). Juurdepääs planeeringualale on tagatud avalikus kasutuses
olevalt Spordi tänav L2 teelt.
Võsu alevikus Spordi tn 21a, Spordi tn 23 ja osaliselt Spordi tn 25 maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
6
Joonis nr 3. Spordi tn 21a, Spordi tn 23 ja osaliselt Spordi tn 25 maaüksuste detailplaneeringu
eskiisjoonis.
2.1 Ajaloolise olukorra kirjeldus Planeeritaval alal, Spordi tn 23 kinnistul, võib näha ajaloolisel fotol suure hoone vundamenti
(aerofoto aastast 1993-2000, joonis nr 4). Ei ole teada, kas varasemalt on seal asunud hoone, mis
lammutatud või jäi ehitus pooleli. Sama seis ehitustega on ka 2002. aasta aerofotol (joonis nr 5).
Spordi tn 25 kinnistul hoonete ehitustegevust ei ole toimunud. Aerofotodelt on näha, et
Võsu alevikus Spordi tn 21a, Spordi tn 23 ja osaliselt Spordi tn 25 maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
7
planeeringualal ei kasva ka kogu ulatuses puud, et seda ala võiks metsaks pidada.
Planeeringualast ida pool paistab aerofotodelt metsamassiiv, mis on ka tänasel päeval olemas.
Joonis nr 4. Aerofoto aastast 1993-2000. Allikas Maa- ja Ruumiameti kaardilt aerolend aerofoto
Joonis nr 5. Aerofoto aastast 2002. Allikas Maa- ja Ruumiameti kaardilt aerolend aerofoto
Võsu alevikus Spordi tn 21a, Spordi tn 23 ja osaliselt Spordi tn 25 maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
8
3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Spordi tn 21a (katastritunnus 92201:003:1632),
Spordi tn 23 (katastritunnus 92201:003:0012) ja osaliselt Spordi tn 25 (katastritunnus
92201:003:0043) maaüksustele määrata ehitusõigus üksikelamute ehitamiseks vähemalt
1500 m2 suurustel kruntidel, samuti tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike asukohtade määramine
kruntidel ning servituutide seadmise vajaduste ja kitsenduste määramine. Detailplaneeringu
koostamisel lahendatakse peamiselt PlanS § 126 lõike 1 punktides 1-9, 11-12, 17 ja 21-22 toodud
ülesandeid, mille loetelu võib detailplaneeringu koostamisel uute asjaolude ilmnemisel täieneda
või muutuda.
4. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Võsu alevikus Spordi tn 21a, Spordi tn 23 ja osaliselt Spordi tn 25 maaüksuste planeeringuga
lahendatakse planeeringuala kruntideks jaotamine ning kruntide hoonestusala ja ehitusõiguse
määramine. Detailplaneeringuga määratakse hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste,
sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimalikud
asukohad, ehitise ehituslikud tingimused ning ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud
tingimused. Määratakse ka liikluskorralduse, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted. Seatakse
nõuded müra-, vibratsiooni-, saasteriski ning teiste keskkonnatingimusi tagavatele kitsendustele.
Vajadusel määratakse olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise
vajalikkus. Uute hoonete rajamisel tuleb järgida piirkonnas olemasolevate hoonete paiknemise
struktuuri. Detailplaneeringu koostamise ülesanded võivad planeerimismenetluse käigus
muutuda või täieneda. Projekteerimisel tuleb tagada põhimõte, et hoonestusest ja juurdepääsu
teedest väljapoole jääv kõrghaljastus tuleb säilitada maksimaalselt. Hoonete täpsed asukohad
kruntidel pannakse paika projekteerimise etapis kooskõlas Lahemaa rahvuspargi kaitse-
eeskirjaga.
5. Kontaktvöönd
Kontaktvöönd hõlmab naaberkinnistuid ja nende lähiümbrust (joonis nr 3). Planeeringuala
naaberkinnistud on:
- Loobu metskond 60 (katastritunnus 92201:003:0015) maatulundusmaa 100%;
- Sagadi metskond 231 (katastritunnus 88701:001:0454) maatulundusmaa 100%;
Võsu alevikus Spordi tn 21a, Spordi tn 23 ja osaliselt Spordi tn 25 maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
9
- Spordi tn 22 (katastritunnus 88701:001:0585) tootmismaa 100%;
- Spordi tn 20 (katastritunnus 92201:003:1250) ärimaa 100%;
- Spordi tn 16 (katastritunnus 92201:003:0006) tootmismaa 100%;
- Sagadi metskond 324 (katastritunnus 88701:001:0556) maatulundusmaa 100%;
- Spordi tn L2 (katastritunnus 88701:001:0616) transpordimaa 100%;
- Spordi tn 21 (katastritunnus 92201:003:1631) elamumaa 10%;
- Kooli tn 16 (katastritunnus 92201:003:1330) elamumaa 100%;
- Kooli tn 18b (katastritunnus 92201:003:1542) ühiskondlike ehitiste maa 100%;
- Kooli tn 22 (katastritunnus 92201:003:1430) elamumaa 100%;
- Kooli tn 26 (katastritunnus 92201:003:0017) elamumaa 100%.
Kontaktvööndis paiknevad kinnistud on erinevate sihtotstarvetega. Planeeringuala ümbritsevad
elamumaad on hoonestatud. Planeeringualast üle Spordi tn L2 kinnistu, mis on transpordimaa,
asub riigiomandise kuuluv kinnistu (maatulundusmaa 100%) ja on enamuses osas metsamaa
kõlvikuga. Planeeringualasse kuuluva Spordi tn 25 kinnistu vastas Spordi tn 16 kinnistul asub
Haljala vallale kuuluv jäätmejaam ning selle kõrval eraomandisse kuuluv ärimaa sihtotstarbega
Spordi tn 20 kinnistu. Planeeringualast kagu poole Kooli tn, Spordi tn ja Rakvere tee vahelisel
alal paiknevad kinnistud on hoonestatud. Spordi tänava äärsetel kinnistutel on korterelamud.
Joonis nr 3. Kontaktvööndi maakasutuse skeem
Võsu alevikus Spordi tn 21a, Spordi tn 23 ja osaliselt Spordi tn 25 maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
10
6. Kavandatava tegevuse seos teiste strateegiliste
planeerimisdokumentidega
6.1 Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ peamine eesmärk on maakonna ruumilise arengu
põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud
huvid. Selles on arvesse võetud üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ sätestatud ja kujundatud
põhimõtted asustuse arengu suunamiseks, taristu ja liikuvuse kavandamiseks,
põllumajandusmaa, rohelise võrgustiku ja maastikuväärtuste hoidmiseks.
Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud Lääne-Viru
maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb detailplaneeringuala kohaliku keskuse alale,
Lahemaa I klassi väärtusliku maastiku alale, rohelise võrgustiku tugialale T1, maalise piirkonna
alale ja Võsu-Käsmu maakondliku tähtsusega puhkealale. Samuti on maakonnaplaneeringu
seletuskirja peatükis 3.8 „Rannikuala“ toodud välja Võsu I tasandi asustuse arenguala üldsuunad
ja -tingimused ning peatükis 4.3.1 „Puhkekeskused“ on toodud I astme puhkekeskuse Võsu
ruumilise arengu suunad.
Detailplaneeringus esitatakse planeeringu kontaktvööndi kruntide struktuur, hoonestuse tüübid
ja mahud ning ehitusjoonte ülevaade ja analüüs, arvestades olemasolevat situatsiooni ja kehtivaid
planeeringuid. Samuti on oluline märkida, et ehitustegevus ei kahjusta ökosüsteemi tervikuna
ega mõjuta selle toimimist. Kavandatav tegevus vastab Lääne-Viru maakonnaplaneeringule
2030+.
6.2 Lahemaa Rahvuspargi kaitse- eeskiri Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärk on kaitsta Põhja-Eestile iseloomulikku loodust ja
kultuuripärandit, sealhulgas maastikuilmet, pinnavorme, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku,
loodus- ja pärandkultuurimaastikke, maastiku üksikelemente, põllumajanduslikku maakasutust
ja traditsioonilist rannakalandust, tasakaalustatud keskkonnakasutust, piirkonnale iseloomulikku
asustusstruktuuri, taluarhitektuuri ning rahvakultuuri, tagades nende säilimise, taastamise,
uurimise ja tutvustamise.
Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi kaitse-eesmärkide elluviimiseks tuleb tagada ajalooliselt
väljakujunenud asustusmustri ja asustustiheduse säilitamine ning piirkonda sobiva
arhitektuurilise lahendusega hoonete ehitamine. Võsul Spordi tänava piirkond asub uues
külaosas, kus algupärast struktuuri ei ole välja kujunenud. Ehitiste püstitamisel on oluline, et
Võsu alevikus Spordi tn 21a, Spordi tn 23 ja osaliselt Spordi tn 25 maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
11
hooned sobituksid olemasoleva hoonestuse ja miljööga, arvestades paigutust, mahte,
arhitektuurseid põhilahendusi ja materjalikasutust. Arvestades, et Keskkonnaamet hindab
menetluse käigus arhitektuurilise lahenduse sobivust piirkonnas, ei ole põhjust arvata, et
rajatavad hooned ei sobi asutuspiirkonda ning selle läbi kahjustab Lahemaa kaitse-eesmärke.
6.3 Vihula valla üldplaneering Vihula valla üldplaneering kehtestati 13. augustil 2003 määrusega nr 19 Vihula Vallavolikogu
poolt. Kehtiva üldplaneeringu punkti 10.3.2 „Võsu kõrval olev elamuehituse reservala“ järgi on
Võsu kõrval olev elamuehituse reservmaa detailplaneeringu kohustusega ala. Elamumaana on
vallas reserveeritud maa-ala Võsu aleviku kõrval, tiheasustusala piirist ida pool, Spordi tänava
idapoolses ääres Jaaniojast Spordi põiktänavani. Tähtis on väljaarendatav piirkond siduda Võsu
aleviku hoonestatud osaga. Ala piir on määratud kaardil (joonis nr 6). Detailplaneeringu
koostamine on otstarbekas, kuna enne kruntimist ja ehitustegevuse alustamist tuleb saada
ülevaade teede võrgu ja tehniliste kommunikatsioonide rajamise põhimõtetest. Vihula valla
üldplaneeringus on kirjas, et tiheasustusalal on uute moodustatavate väikeelamute kruntide
minimaalne suurus 1000 m2. Käesoleva planeeringuga määratakse, et uute moodustatavate
kruntide minimaalseks suuruseks on vähemalt 1500 m2, tulenevalt koostatava üldplaneeringu
tingimusest. Elamumaade planeerimise üks põhimõtetest on olemasolevate kompaktse
struktuuriga külade tihendamine ja laiendamine. Tihendamisega heakorrastatakse ka
olemasolevad väärtusliku kõrghaljastuseta ja lagunevate ehitistega alad asula sees ja rajatakse
uut haljastust hoonete ümber. Planeeringulahendusega ei kaasne eeldatavalt ebasoodsat mõju
lähipiirkonnale ja tagatud on üldplaneeringu kohane tegevus planeeringualal.
Võsu alevikus Spordi tn 21a, Spordi tn 23 ja osaliselt Spordi tn 25 maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
12
Joonis nr 4. Väljavõte kehtivast Vihula valla üldplaneeringust.
7. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevuse eeldatavalt
kaasnev mõju
Käesolevas peatükis on hinnatud täpsemalt Spordi tn 21a, Spordi tn 23 ja Spordi tn 25
maaüksuste detailplaneeringuga kaasnevat mõju maakasutusele, kultuuriväärtustele, pinnasele,
pinna- ja põhjaveele, kaitstavatele loodusobjektidele (sh Natura 2000 alad) ja rohevõrgustikule
ning sotsiaalmajanduslikule olukorrale. Planeeringuala asukoha ja keskkonnatingimuste
kirjeldamiseks on kasutatud andmeid, mis on erinevatest ametlikest andmebaasidest avalikult
kättesaadavad.
Planeeringualast itta jääb suur metsamassiiv, mis asub maatulundusmaa sihtotstarbega
riigimaal. Planeeringualast üle tee Spordi tänava ääres eraomandis oleval tootmismaal asub
Haljala valla jäätmekeskus. Planeeringualale lähim veekogu on Võsu jõgi, umbes 250 m
kaugusel. Ranna või kalda piiranguvöönd jääb planeeringualast umbes 150 m kaugusele. Soome
laht asub planeeringualast umbes 650 m kaugusel. Kogu kavandatav tegevus jääb Lahemaa
rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndisse ja samal ajal ka rahvusvahelise kaitsealade võrgustiku
Natura 2000 Lahemaa linnu- ja loodusalale. Looduskaitselisi alasid ja tegevuse mõju väärtustele
on hinnatud ptk 7.3 ning Natura hindamine on läbi viidud peatükis 7.4.
Võsu alevikus Spordi tn 21a, Spordi tn 23 ja osaliselt Spordi tn 25 maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
13
Planeeringualal ei ole kultuurimälestisi ega vääriselupaikasid. Lähim kultuurimälestis
Pällo taluhäärber (ajaloomälestis registrinumbriga 30922) asub planeeringualast umbes 300 m
lääne pool. Looduskaitsega kaitstav looduse üksikobjekt Võsu mänd asub planeeringualast
200 m kaugusel. Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kaardirakenduste andmetel jääb Spordi tn 21a,
Spordi tn 23 ja Spordi tn 25 planeeringuala Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndisse, Natura
2000 Lahemaa linnualale (RAH0000089), Natura 2000 Lahemaa loodusalale (RAH0000601).
Planeeringualast umbes 130-150 m kaugusele jääb Picoides tridactylus (laanerähn
KLO9105960) elupaik ning 300-350 m kaugusel planeeringualast on Myotis daubentonii
(veelendlane KLO9104584), Myotis dasycneme (tiigilendlane KLO9100196) ja Eptesicus
nilssonii (põhja-nahkhiir KLO9104583), Parnassius mnemosyne (mustlaik-apollo
KLO9200480) elupaigad. 500 m kaugusel kasvab III kategooria kaitsealune Lathyrus japonicus
subsp. maritimus (rand-seahernes) KLO9306533. Planeeringuala läänepoolses, ülemises osas
paikneb lubjavaene aruniit (6270*) (joonis nr 5).
Joonis nr 5. II kategooriasse kuuluvate liikide elupaigad, Natura 2000 linnuala ja loodusala
7.1 Pinna- ja põhjavesi Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse
Maa- ja Ruumiameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000
ala, kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri
keskkonnaregistri andmetest. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi andmetel on vaadeldav ala
Võsu alevikus Spordi tn 21a, Spordi tn 23 ja osaliselt Spordi tn 25 maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
14
looduslikult väga hästi kaitstud alal. Planeeringualal veekogusid ei paikne ning seetõttu võib
tekkiv risk pinna- ja põhjaveele eelkõige olla tingitud reovee mittenõuetekohasel käitlemisel või
ehitusaegse tegevuse pinnase saastamisest. Kavandatava tegevusega on veevõtt ja reoveeteke
seotud eelkõige igapäevase olmetegevusega. Veevarustuse ja reovee käitlemise lahendus on veel
selgumisel. Planeeringuala jääb välja Võsu aleviku reoveekogumisalast (joonis nr 6). Seega on
lubatud reovee kohtkäitlussüsteemide kasutamine ja lokaalse omapuhasti kasutamine. Reovee
käitlemiseks võib võimalusel liituda Võsu aleviku ühiskanalisatsiooniga. Veevarustus on
võimalik lahendada aleviku olemasoleva ühisveevärgi baasil. Planeeritud hoonestusaladelt
kogunevad sademeveed ei ole eeldatavalt reostunud ning need on otstarbekas suunata
ümbritsevatele haljalasaldele samal kinnistul. Sademevesi ei tohi valguda hoone suunas ning
keelatud on sademevee juhtimine naaberkinnistutele, transpordimaale ja ühiskanalisatsiooni.
Planeeringualale rajatavad uued tehnovõrgud peavad vastama keskkonnanõuetele.
Planeeringualal ei kavandata ohtliku reostusriskiga tegevusi, seega ei ole kahjulikku mõju
pinna- ega põhjaveele.
Joonis nr 6. Võsu aleviku reoveekogumisala.
Võsu alevikus Spordi tn 21a, Spordi tn 23 ja osaliselt Spordi tn 25 maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
15
7.2 Taimestik, loomastik ja roheline võrgustik Planeeringuala asub Vihula valla üldplaneeringu kohaselt elamumaa ja elamumaa reserv
maakasutuse juhtotstarbega alal, I klassi väärtusliku maastiku alal, tiheasustusega alal ja
detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Planeeringuala jääb tervikuna Lääne-Viru
maakonnaplaneeringuga 2030+ määratud rohevõrgustiku tugialale (ehk tuumalale).
Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ja sidususe tugevdamiseks on seatud üldised meetmed.
Haljala valla üldplaneering on veel koostamisel, kuid selles on rohevõrgustiku tugialast välja
võetud tihedama asustusega Võsu alevik. Peamiseks eesmärgiks on parandada rohevõrgustiku,
kui terviku sidusust.
Võsu alevik asub tiheasustusala piirkonnas ning detailplaneeringu kehtestamisega ei vähene
tõenäoliselt kaitsealuste liikide võimalused ning planeering ei kahjusta kaitse all olevate liikide
elupaiku. Lähedalasuv metsamassiiviga kinnistu pakub planeeritaval alal peitsevatele lindudele
uute pesitsuskohtade võimalust. Väljaspool ehitiste ala taimestik säilib. Ehitustegevuse käigus
tuleb jälgida minimaalset kahju tegemist looduskeskkonnale.
Planeeringualale on koostatud dendroloogiline puude hindamine vastavalt standardile
EVS 939-3:2020 „Puittaimed haljastuses“, et planeerimise käigus teha õigeid otsuseid
võimalikult suures osas väärtusliku haljastuse säilimiseks ehitusõiguse määramisel (joonis nr 7).
Kavandatud tegevuse käigus tuleb järgida ala dendroloogilise uuringu põhimõtteid, säilitades
võimalikult palju kõrghaljastust. Raietöid on võimalik teostada väljaspool lindude
pesitsusperioodi. Detailplaneeringu kehtestamisega ei vähene tõenäoliselt kaitsealuste liikide
võimalused ning planeering ei kahjusta kaitse all olevate liikide elupaiku.
Võsu alevikus Spordi tn 21a, Spordi tn 23 ja osaliselt Spordi tn 25 maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
16
Joonis nr 7. Spordi tn 21a, Spordi tn 23 ja osaliselt Spordi tn 25 maaüksuste detailplaneeringu ala
puittaimede hindamise joonis
7.3 Lahemaa linnu- ja loodusala Planeeringuala asub Lahemaa linnu- ja loodusalal. Järgnevalt on toodud Vabariigi Valitsuse
korralduses nr 615 (vastu võetud 05.08.2004) „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000
võrgustiku alade nimekiri” Lahemaa linnu- ja loodusalade kaitse-eesmärgid.
Lahemaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on
kanakull (Accipiter gentilis), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk
(Aegolius funereus), jäälind (Alcedo atthis), soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart
(Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur (Anthus
campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), hallhaigur
(Ardea cinerea), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya
marila), laanepüü (Bonasa bonasia), hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas
(Bucephala clangula), niidurisla ehk rüdi ehk niidurüdi (Calidris alpina schinzii), öösorr
(Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia),
must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus
cyaneus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus
bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikekirjurähn
(Dendrocopos minor), musträhn (Dryocopus martius), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana),
väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus),
merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio),
kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus),
männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta
fusca), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius
arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkas (Philomachus
pugnax), laanerähn ehk kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), roherähn ehk meltsas (Picus
viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria
mollissima), randtiir (Sterna paradisaea), händkakk (Strix uralensis), vöötpõõsalind (Sylvia
nisoria), teder (Tetrao tetrix tetrix), metsis (Tetrao urogallus), punajalg-tilder (Tringa totanus),
vaenukägu ehk toonetutt (Upupa epops) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Lahemaa loodusala kaitse-eesmärgiks olevad loodusdirektiivi elupaigatüübid on veealused
liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad
Võsu alevikus Spordi tn 21a, Spordi tn 23 ja osaliselt Spordi tn 25 maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
17
madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad
(1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640),
eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud
rannikuluited – *2130), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180),
luidetevahelised niisked nõod (2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320),
looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja
ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal
(*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood
(alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),
lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad
(*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140),
nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230),
lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220), koopad (8310), vanad loodusmetsad
(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad
oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja
soolehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja
rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid,
mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme),
harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe
(Salmo salar), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suurkuldtiib (Lycaena dispar),
suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera),
rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja vasakkeermene
pisitigu (Vertigo angustior).
7.4 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste
või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või
vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura
hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju lähtudes
üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise
tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena
(kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Ala
kaitse-eesmärgid on saavutatud, kui ala terviklikkus on säilitatud. Tegevuste kavandamisel tuleb
Võsu alevikus Spordi tn 21a, Spordi tn 23 ja osaliselt Spordi tn 25 maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
18
võimalikke otseseid ja kaudseid mõjusid Natura 2000 aladele arvesse võtta. Eelhindamise
eesmärk on selgitada välja asjaolu, kas asjakohase hindamise läbiviimine on vajalik.
Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kaardirakenduste andmetel jääb Spordi tn 21a, Spordi tn 23 ja
osaliselt Spordi tn 25 planeeringuala Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndisse, Natura 2000
Lahemaa linnualale (RAH0000089), Natura 2000 Lahemaa loodusalale (RAH0000601).
Eelhinnangu punktis 7 väljatoodud II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja asupaigad
jäävad planeeringualast kaugele. Kõige lähemal (umbes 130-150 m kaugusel) on laanerähni
elupaik, mis asub suure metsamassiiviga kinnistul. Linnuala kaitse-eesmärkidest on oluline välja
tuua eeskätt Lahemaa maismaaosaga seotud liigid. Läbirändavaid/sulgivaid jm mere- ja
rannikulinde tegevus ei mõjuta. Planeeringu elluviimisel tekivad planeeringualale uued krundid
ning osade lindude elupaigad hävinevad. Ehitustegevuse käigus eemaldatakse puud, mis ei ole
väärtuslikud ning planeeringu tegevust takistavad. Tekib ka häiring ehitusaegse müra näol, mis
on ajutine. Umbes 50 meetri kauguselt planeeringualast algab suur metsamassiiv, kuhu linnud
saavad varjuda ning pesad rajada. Kaitsealuste liikide elupaigad on planeeringualast kaugel ning
planeeringu elluviimine kaitsealuseid liike ei häiri. Seega puudub tegevusel kaitsealustele
liikidele ebasoodne mõju. Kõigi seadusandlusest ja kaitse-eeskirjadest tulenevate nõuete ja
kaitseala valitseja ettekirjutuste täitmisel ei ole olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku
ala kaitse-eesmärgile ning asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik.
7.5 Maakasutus Detailplaneeringu ettepaneku kohaselt moodustatakse Spordi tn 21a, Spordi tn 23 ja osaliselt
Spordi tn 25 kinnistutele elamukrundid. Spordi tn 21a katastriüksuse sihtotstarve on elamumaa
100% ja pindala on 4779 m², sellest 1688 m² looduslik rohumaa, 255 m² metsamaa ja 2836 m²
muu maa. Spordi tn 23 katastriüksuse sihtotstarve on ärimaa 100% ja pindala on 6606 m2, sellest
2350 m² looduslik rohumaa, 3975 m² metsamaa ja 281 m² muu maa. Spordi tn 25 katastriüksuse
sihtotstarve on ühiskondlike ehitiste maa 90% ja 10% ärimaa, sellest 13 938 m² looduslik
rohumaa, 13 958 m² metsamaa ja 556 m² muu maa ning Spordi tänav L2 katastriüksuse
sihtotstarve on 100% transpordimaa, pindala on ca 0,3 ha suurune osa. Planeeringuala suurus on
ca 3,6 hektarit. Eesti põhikaardi järgi jääb metsamaa kõlvik osaliselt kõikidele planeeritud
kruntidele (joonis nr 8). Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja § 23 lõike 1 punkti 1 kohaselt on
piiranguvööndis hoonete püstitamine metsamaal keelatud. Planeeringualal on kruntide
paigutustel arvestatud metsamaa kõlvikutega. Kui maakatastri andmed või põhikaart ei vasta
looduses reaalselt eksisteerivale olukorrale, siis lähtub kaitseala valitseja metsamaa
Võsu alevikus Spordi tn 21a, Spordi tn 23 ja osaliselt Spordi tn 25 maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
19
kindlakstegemisel looduses reaalselt eksisteerivast olukorrast. Kogu planeeringuala hoonete
täpsed asukohad tuleb määrata edaspidise projekteerimise käigus krundi kaupa kooskõlas
Lahemaa rahvuspargi kaitsekorraga ning konsulteerides Keskkonnaametiga. Arvestades asjaolu,
et planeeringuala ümbritsevad elamumaad on hoonestatud, ei oma tegevus maakasutuslikust
seisukohast olulist mõju.
Joonis nr 8. Metsamaa kõlvikud planeeringualal
7.6 Muude loodusressursside kasutus Planeeringualal ei esine maavarasid. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade
kasutuses. Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms
järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.
7.7 Pinnas Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Maapinna üldise kõrguse muutmine ei
ole lubatud, vajadusel võib maapinda tõsta üksnes vähimal vajalikul määral vahetult hoonete alla
jäävatel krundi osadel. Arvestades, et tegemist on elamute ja võimalike abihoonete rajamisega
Võsu alevikus Spordi tn 21a, Spordi tn 23 ja osaliselt Spordi tn 25 maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
20
ning ehitusalast väljaspool säilitatakse olemasolev haljastus maksimaalselt, on mõjud pinnasele
küll olemas, aga eeldatavalt väikesed. Kaevanditest eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt
materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Planeeringualale ei kavandata
potentsiaalselt ohtlikke reostuseriskiga tegevusi, mis pinnast kahjustaks.
7.8 Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad Planeeringu elluviimisel tuleb arvestada kogu piirkonna väärtusega. Vastavalt Maa- ja
Ruumiameti kaardirakendusele on planeeringualale lähim kultuurimälestis Pällo taluhäärber, mis
jääb planeeringualast umbes 300 m kaugusel ja looduskaitsega kaitstav looduse üksikobjekt Võsu
mänd asub planeeringualast 200 m kaugusel. Seega piisava kauguse tõttu ei mõjuta
detailplaneeringu elluviimine eelnimetatud objekte.
7.9 Sotsiaalmajanduslikud mõjud, mõju inimeste tervisele Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJS-e kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat mõju
inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Detailplaneeringuga kavandatakse
planeeringualale mitmeid uusi krunte. Kruntidele elamute ehitamisega tekib piirkonda
elutegevus, millega kaasneb ka suurenenud liikluskoormus. Spordi tänav on kahesuunaline ning
planeeringuga määratakse kruntide vahelised teed, seega detailplaneeringu elluviimise järgselt
täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha.
Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed
ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Oht inimese tervisele avaldub hoonete ja
rajatiste ehitusprotsessis. Suurenenud müratase tekib seoses ehitustegevusega, mis on ajutine
ning eeldatavalt selle tegevusega ei kaasne olulist mõju inimeste tervisele. Õnnetuste vältimiseks
tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest.
Positiivse mõjuna võib välja tuua ala kasutusele võttu elamupiirkonnana koos sellega seotud
võrgustiku väljaarendamisega (haljastus, heakord). Arvestades, et planeeringuala jääb
olemasoleva tiheasustusala servaalale ning luuakse uued krundid, tõstab see tegevus
olemasolevate kinnistute väärtust.
7.10 Kumulatiivsed mõjud ja piiriülene mõju Kumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist, mis võib
hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla ebaolulised,
võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada loodusressursside
Võsu alevikus Spordi tn 21a, Spordi tn 23 ja osaliselt Spordi tn 25 maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
21
seisundi halvenemist. Teadaolevalt ei ole planeeringuala lähistel kavandatud suuremaid arendusi
ega teisi potentsiaalse keskkonnamõjuga tegevusi, millega koosmõju oleks käesoleval juhul
asjakohane eraldi hinnata. Kavandataval tegevusel puuduvad kumulatiivsed ja piirülesed mõjud.
7.11 Välisõhu kvaliteet Tulenevalt tegevuse iseloomust ei kaasne olulist mõju välisõhu kvaliteedile. Välisõhu saasteluba
vajavaid tegevusi detailplaneeringuga ei kavandata.
7.12 Jäätmete mõju Ehitustegevusega kaasneb sõltuvalt kasutatud materjalidest erinevate jäätmete teke. Ehitiste
kasutamisel tekkivate olmejäätmete ja tootmisjäätmete käitlemisel tuleb jäätmevaldajal lähtuda
jäätmeseadusest ja Haljala valla jäätmehoolduseeskirjast. Peale planeeringu kehtestamist tuleb
planeeringuga moodustatud kinnistute omanikega sõlmida jäätmeveo lepingud. Nõuetekohasel
käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust.
7.13 Radooniohtlikkus Vastavalt Eesti radooniriski levilate kaardile (koostatud 2023. aastal) paikneb
detailplaneeringuala kõrge või eriti kõrge riskiga (>50 kBq/m³) piirkonnas. Radoon on
radioaktiivne gaas, mis tekib maapinnas looduslike radionukliidide lagunemisel. Inertgaasina
võib ta levida pinnases kümnete meetrite kaugusele ja teatud tingimustel imbuda läbi
vundamendi ja põrandakonstruktsioonide hoonete siseruumidesse. Õhust mitmeid kordi raskem
radoon koguneb ehitiste madalamatesse kohtadesse: keldrisse, basseini, süvendisse jm.
Esimesest korrusest kõrgemale radoon tavaliselt ei levi. Kuna tulemused on üle kehtestatud
piirmäära, siis on soovitav hoonete ehitusel kasutada radoonitõkestuse süsteeme,
radoonikaevusid ning radoonikilet. Hoonesse tuleb paigaldada nõuetele vastav ventilatsioon.
Pidevalt tuleb tegeleda olemasolevate eluruumide (elu-, olme- ja tööruumide) siseõhu Rn-taseme
kontrollimisega ja vähendamisega.
Kokkuvõte Käesolevas KSH eelhinnangus käsitleti Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Võsu alevikus
Spordi tn 21a, Spordi tn 23 ja osaliselt Spordi tn 25 maaüksuste detailplaneeringu seoseid teiste
asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning hinnati detailplaneeringuga
kavandatava tegevuse eeldatavaid keskkonnamõjusid:
Võsu alevikus Spordi tn 21a, Spordi tn 23 ja osaliselt Spordi tn 25 maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
22
1. Kavandatud planeeringu elluviimine ei avaldada tõenäoliselt olulist keskkonnamõju ega
põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, kuivõrd tegu on Võsu aleviku äärealaga
ning planeeringuala läheduses on suured metsamassiivid.
2. Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh
näiteks tootmist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike
alade kahjustumist (vee, pinnase või õhu saastatust). Lähtudes planeeringu elluviimisel
kehtivatest õigusaktidest, ei põhjusta ala planeerimine olulist negatiivset keskkonnamõju.
3. Tegevusega kaasnevad suured võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus
piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike,
kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ning
õigusaktide nõudeid.
4. Tegevused ei ole vastuolus kaitse-eesmärkidega ega ohusta eeldatavalt kaitsealade
olemasolevat seisundit. Planeeringus kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna
vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist.
5. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub.
6. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese
tervist, heaolu ega vara.
7. Planeeringu kehtestamisega ei kaasne olulist mõju põhja- ja pinnaveele. Planeeringualal
ei ole keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust.
8. Kavandatav tegevus ei põhjusta kumulatiivset ega piiriülest mõju.
Eelhinnang koostati selleks, et otsustaja saaks kaaluda KSH algatamise vajalikkust. Eelhinnangu
käigus jõuti järeldusele, ei ole selle realiseerimisel alust eeldada olulise ebasoodsa
keskkonnamõju kaasnemist ja detailplaneeringu läbiviimiseks keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamine ei ole vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik
planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.