Otsus

<

OTSUS

Vaidlustusasja number

154-25/292302

Otsuse kuupäev 24.07.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus Skarcon OÜ vaidlustus Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi

riigihankes „Tartu Kohtumaja video- ja konverentsi-

seadmete hankimine“ (viitenumber 292302) enda

pakkumuse tagasilükkamise ja AS-i Atea pakkumuse

edukaks tunnistamise otsustele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Skarcon OÜ, esindaja vandeadvokaat Keidi

Kõiv

Hankija, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, esindajad Agur

Maandi ja Marelle Esko

Kolmas isik, AS Atea, esindaja vandeadvokaat Marko

Mehilane

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg-de 3 ja 8 alusel

1. Jätta Skarcon OÜ vaidlustus rahuldamata.

2. Mõista Skarcon OÜ-lt AS-i Atea kasuks välja lepingulise esindaja kulud

summas 1975 eurot käibemaksuta.

3. Jätta Skarcon OÜ kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 17.03.2025 avaldas Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris

avatud hankemenetlusega läbiviidava riigihanke „Tartu Kohtumaja video- ja konverentsi-

2 (13)

seadmete hankimine“ (viitenumber 292302) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi

kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh Lisa 1 Tehniline

kirjeldus (edaspidi TK).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse Skarcon OÜ, Hansavalve OÜ ning

AS Atea.

2. Hankija lükkas 09.06.2025 otsusega tagasi Skarcon OÜ pakkumuse ning tunnistas edukaks

AS-i Atea pakkumuse.

3. 18.06.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Skarcon OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele lükata tagasi Vaidlustaja

pakkumus ning tunnistada edukaks AS-i Atea (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 02.07.2025 kirjaga nr 12.2-10/154 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 07.07.2025 ja neile vastamiseks 10.07.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitasid täiendava seisukoha Vaidlustaja ja menetluskulude

nimekirja Vaidlustaja ja Kolmas isik. Teiseks tähtpäevaks esitasid täiendavad seisukohad

Hankija ja Kolmas isik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, Skarcon OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsus

5.1.1. Keskhaldusega seonduv

5.1.1.1. Vaidlustaja pakkus pakkumuses seadmete keskhalduse süsteemi terviklahendust, mis

vastas kõigile kriteeriumidele, mis olid kehtestatud keskhaldussüsteemile – seadmete keskne

konfigureerimine, seadmete keskne uuendamine, seadmete aadressiraamatute muutmine,

kõnede statistika vaatamine (analüütika). Lisaks on pakkumuse tehnilise lahenduse selgituses

kinnitatud, et lahendus on tervik, kõik vastavad litsentsid on hinnas ning ei too Hankijale

mistahes lisakulusid.

Hankija on pidanud pakutud keskhalduse süsteemi lahendust mittevastavaks viitega, et on

soovinud Webex Control Hubi litsentse keskhalduse jaoks, et lisada need olemasolevale Webex

Control Hubile.

5.1.1.2. Hankija põhjendus muudab kogu Riigihanke olemuse tasakaalu, kuna Webex Control

Hubi toetab üksnes Cisco tooteid, mis viib olukorrani, milles ükski muu toode kui TK-s viidatud

Cisco tooted ei saanuks olla Riigihankes nõuetekohane, vaatamata võimalusele pakkuda

samaväärseid tooteid. Sellega on Hankija kunstlikult piiranud konkurentsi ning kujundanud

riigihanke, mis on suunatud konkreetse tootja, toote või pakkuja eelistamisele.

5.1.1.3. Hankija ei viita otsuses, et esitatud keskhalduse lahendus ei oleks enda

funktsionaalsustelt ja kasutusomadustel sobiv.

5.1.1.4. Otsuses eksib Hankija ka väitega, et Vaidlustaja pakutud keskhalduse

kasutuselevõtmine tähendaks Hankija jaoks halduskoormuse suurenemist, s.o täiendavaid

kulusid süsteemiadministratsioonile, IT-abi koolitamisele ja lisatöötajate värbamisele, samuti

3 (13)

peaks Hankija asuma uut keskhalduse süsteemi analüüsima ja kaardistama ka võimalikud

kaasnevad riskid turbepoliitikaga seoses. Sellise analüüsi olekski Hankija pidanud

samaväärsuse hindamisel tegema, kuid viimase väitega kinnitab Hankija ise, et ei olegi

samaväärsuse analüüsi teostanud.

5.1.1.5. Lisakulude osas on Vaidlustaja pakkumuses viidanud, et pakutav lahendus ei too

Hankijale lisakulusid, et Vaidlustaja lahendus toimib samamoodi, kui mõni muu kasutatav

lahendus. Iga hoone kasutab enda video- ja konverentsiseadmeid iseseisvalt ja pole vahet,

millised seadmed on teistes hoonetes.

5.1.1.6. Hankija peab lähtuma oma tingimustest. Kuivõrd Hankija oli TK p-is 2 sätestanud, et

iga viidet tuleb lugeda koos samaväärsuse klausliga, siis pidi Hankija seda võimaldama.

5.1.2. Kaameraga seonduv

5.1.2.1. Vaidlustaja on pakkunud kaamerat, mille kaldeulatus on +-30 kraadi ja suurendus 192

kraadi. Hankija on otsuses viidanud, et kaamera ei vasta TK-s nõutule, kuna nõutud kaldeulatus

pidi olema 80 kraadi ning suurendus vähemalt 200 kraadi. Tegemist on funktsionaalselt sarnase

ja tehniliselt võrreldava lahendusega, mille sisulist vastavust Riigihanke eesmärgile oleks

Hankija pidanud eraldi hindama. Sellises olukorras ei piisa numbrilise erinevuse tuvastamisest.

5.1.2.2. Riigihanke eesmärgiks on tagada turvaline, töökindel ja kvaliteetne videokonverentsi-

ja salvestusvõimekus, mis toetab õigusemõistmise toimingute läbiviimist ning vastab kohtute

tööspetsiifikale. Pakutud kaamerad on funktsionaalsuse ja reaalse kasutuse seisukohalt

täielikult samaväärsed Hankija poolt nõututega.

5.1.2.3. Ebaõige on Hankija arusaam kaamerate suurenduse ulatusest. Kaamerate

suurendusulatuse hindamisel ei ole võimalik võtta arvesse üksnes zoomi ulatust vaid seda tuleb

analüüsida koos optiliste nurkadega ja selle suurendusulatust koosmõjus sensori suurusega.

Hankija on nõudnud kombineeritud zoomi (ehk optilist ja digitaalset), mille puhul on tegemist

kahe fookuskauguse kombinatsiooniga (tele ja wide). Vaidlustaja pakutud kaamera efektiivne

suurendus on 192/6,4= 30,0, mis on suurem, kui Hankija referentstootel, mille kaamera

efektiivne suurendus on 200/7,18=27,9. Nimetatu tähendab, et 1/2.8’’ sensoriga kaamera

optiline ulatus on suurem ning kui see kombineerida 192 kordse suurendusega, siis saavutab

see suurema pildisuurenduse, kui Hankija nõutud 1/2.5’’ sensoriga kaamera optiline ulatus 200

kordse suurendusega, sest väiksem sensori diagonaal suurendab pilti kaugemale. Viidatut ei ole

Hankija kaamerate samaväärsuse hindamisel üldse arvutanud, mistõttu on Hankija ebaõigesti

tuvastanud, et Vaidlustaja pakutav kaamera ei ole samaväärne.

5.1.2.4. Arusaamatuks jääb Hankija käsitlus kaldenurga mittevastavusest. Hankija ei ole

hinnanud kaamerate funktsionaalsust vaid lähtunud üksnes numbrilistest näitajatest, mis pole

korrektne. RHAD-i kohaselt oli pakkujatel võimalik tutvuda paigaldatavate kaamerate

asukohtadega. Tartu Kohtumaja saalide ning ka muude kohtusaalide puhul on kaamerate

paigalduseks tavapäraselt ette nähtud, et need paigutatakse vähemalt 2 meetri kõrgusele,

ekraanide, lagede või seinte ülaossa, et nende ees viibivad isikud ei varjaks kaamera vaatevälja.

Seega tulenevad nimetatud asukoha näitajatest kasutusomadused ja funktsionaalsused

kaamerate vajaduse osas. Sellises paigutuses asuvad kaamerad vajavad mehaanilist võimet

suunata pilti alla (isikud viibivad kaamera alaosas). Nimetatud osas on Vaidlustaja pakutud

kaamera võime suunata pilti -30 kraadi, ehk 10 kraadi rohkem, kui Hankija referentstootel. See

tähendab, et Vaidlustaja pakutud toode suudab efektiivsemalt kaardistada allpool olevaid

objekte. All -30 kraadi asendis olles, liigub kaamera 60 kraadi üles, mis vastab ka kehtestatud

nõude (kaamera tilt range +60 kraadi). Hankija ei ole hankedokumentides sätestanud 0 punkti,

millest liikuvusulatust hinnata, mistõttu ei saa Hankija väita, et Vaidlustaja pakutud kaamera

4 (13)

ulatus ei oleks +60 kraadi liikuvust.

5.1.2.5. Arvestades kaamerate asetust ruumides, tähendaks +60 kraadi üles kallutus seda, et see

kaamera vaataks lakke. Selline nurk ei toeta ei kohtuistungite salvestamist ega videokonverentsi

sihtotstarvet.

5.1.3. Hankija ei ole määratlenud, millisel kujul ja millisel ajahetkel tuleb samaväärsust

tõendada, mistõttu kaalutlusõigust teostades tulnuks Hankijal esitada Vaidlustajale RHS § 46 lg

4 kohane selgituspäring. Hankija ei ole esitanud täpsustavaid küsimusi ega võimaldanud

Vaidlustajal oma lahenduse samaväärsust selgitada.

5.2. 07.07.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

5.2.1. Nii Hankija kui Kolmas isik väidavad ebaõigesti, et Vaidlustaja soovib vaidlustada

RHAD-i sisu. Vaidlustaja vaidlustab Hankija tegevuse, millega jäeti Vaidlustaja pakkumuse

hindamisel kohaldamata RHAD-is ning RHS-is sätestatud samaväärsuse nõue. Seda on

Hankija ise kinnitanud.

5.2.2. Õige ei ole väide, et Vaidlustaja möönis juba enne pakkumuste esitamist, et tema pakutav

kaamera ei vasta RHAD-ile, kuna ta palus muuta kaamera minimaalset suurendusastet ja

kallutusulatust. Tegemist oli ettepanekuga RHAD-i muutmiseks ning see ei välista võimalust

pakkuda hiljem esialgsest planeeritud erinevat toodet või muud samaväärset lahendust.

5.2.3. Vaidlustaja ei nõustu Hankija seisukohaga nagu viitaks pakkumuses märgitud „Ei

kohaldu“ automaatselt RHAD-i mittevastavusele. Selline märge viitab tehnilises kontekstis

olukorrale, kus konkreetne nõue ei ole pakutava lahenduse puhul asjakohane, kuna see on

lahendatud alternatiivsel, kuid samaväärsel viisil.

5.2.4. Samaväärsuse hindamine eeldab sisulist analüüsi (RHS § 88 lg 6 koosmõjus RHS § 114

lg 2), mitte üksnes formaalse sõnastuse põhjal otsustamist. Vaidlustaja on selgitanud

vaidlustuses oma pakkumuse samaväärsust.

5.2.5. Riigihanke peamiseks esemeks on kaamerad (seadmed), mitte keskhalduse süsteem ega

selle konkreetne tehniline arhitektuur. Seega keskhaldusega ühilduvus ei saa olla ka peamine

määrav tingimus, mille puudumisel välistatakse tehniliselt samaväärsete seadmete pakkumine.

Kui pakkujal on lubatud esitada samaväärne lahendus, siis peab selle võimaluse sisuline

kohaldumine hõlmama ka kogu hankelepingu eset, mitte ainult valikuliselt sobivaid osi. Kui

aga Hankija välistab samaväärsuse rakendamise just selles osas, milles ta hiljem pakkumuse

tagasilükkamise põhjendab, siis muutub samaväärsuse lubamine üksnes näiliseks.

5.2.6. Vaidlustaja pakutud lahendus suudab teha kõike RHAD-is nõutut, sh ühilduda Cisco

süsteemiga, edastada pilti, videot jne. Kui Hankija samaväärseid lahendusi ei lubanud, oleks ta

pidanud selle välistama. Hankija ei saa hiljem esitama uusi nõudeid. Samaväärsuse

võimaldamise mõte aga ei ole säilitada tootjaspetsiifilist sõltuvust.

5.2.7. Käesoleva vaidlustuse aluseks on asjaolu, et Vaidlustaja pakkumus lükati tagasi ilma, et

oleks sisuliselt hinnatud selle vastavust samaväärsuse põhimõtte alusel. Hankija on pakkumuste

hindamisel eiranud samaväärsuse põhimõtet, välistades sisuliselt kõik seadmed, mis ei ühildu

konkreetse tarkvaraga.

5.2.8. Hankija on Vaidlustaja pakkumuse alusetult tagasi lükanud

5.2.8.1. Hankija ega Kolmas isik ei ole vastu vaielnud Vaidlustaja viidetele seadme suurenduse

5 (13)

ulatusest. Kui küsiti kaamerat mis zoomiks 10 m kaugusele, kuid Vaidlustaja on pakkunud

kaamerat mis tegelikult zoomib 12 m kaugusele, siis ei saa rääkida toote mittevastavusest.

5.2.8.2. Vaidlustaja jääb oma seisukoha juurde ka kaamera suuna võimekuse osas.

RHAD-is on sätestatud kaamerale nõue tilt range osas. Hankija otsuse põhjendustes on

kasutatud mõistet total tilt range, mis aga valdkonnas tähendab hoopis midagi muud. Vastuses

vaidlustusele viitab Hankija tilt range’ile, andes selgitused, mis vastavad total tilt range’ile.

Seega on Hankija mõistnud nimetatud kahe mõiste erinevust ning sätestanud seetõttu

Riigihankes tingimused, milliseid ei ole selliselt tegelikult soovinud kehtestada.

Lihtsustatult öeldes on vahe selles, et total tilt range tähendab kokku kogu ulatust, mille võrra

kaamera liigutab vertikaalselt – nii üles kui alla. Nt: kui kaamera saab liikuda +30 kraadi üles

ja -20 kraadi alla, siis total tilt range = 50 kraadi. Tilt range seda aga ei tähenda ning viitab

üksnes sellele, kui palju kaameral on võimekust ühes suunas (nt üles või alla liikuda). Tilt range

puhul ei ole määratud nullpunkti, mis tähendabki seda, et kui kaamera on näiteks kõige alumises

asendis (nt -30 kraadi peal) ning kaameral on võimekus liikuda +30 kraadi peale, siis alumisest

asendist ongi liikumiseks tilt range +60 kraadi. Seega Vaidlustaja pakutud kaamera on vastav,

sest sellel on võimekus liikuda etteantud vahemikus.

6. Hankija, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Vaidlustaja ei ole vaidlustanud tähtaegselt riigihanke alusdokumente

6.1.1. TK-s olid sätestatud mh järgmised tingimused:

- Pakutavate seadmete juurde peavad kuuluma selle keskhalduseks vajalikud Webex Control

Hub litsentsid, mis peavad kehtima vähemalt kuupäevani 01.09.2029. Vastavad litsentsid ja

keskhaldus ei tohi hankijale tuua eraldi kulusid. Keskhaldusena mõeldakse üle võrgu

teostatavat: vähemalt seadmete keskset konfigureerimist, seadmete keskset uuendamist,

seadmete aadressiraamatute muutmist, kõnede statistika vaatamist (TK p-id 4.23, 5.24, 6.24,

8.25)

- Litsentsid lisatakse juurde olemasolevatele litsentsidele Riigi IT Keskuse Webex Control Hub

kontole (TK p-id 4.25, 5.26, 6.26);

- Kaamera peab olema manageeritav Webex Control Hubist (TK p 7.6).

Vaidlustaja ei ole TK-d vaidlustanud .

6.1.2. Vaidlustaja heidab mh ette, et RHAD-is kirjeldatud Webex Control Hub toetab üksnes

Cisco tooteid ning see viib omakorda olukorrani, milles mingid muud tooted, kui TK-s viidatud

Cisco tooted ei saanud olla Riigihankes nõuetekohased. Sellises olukorras tulnuks esitada

vaidlustus enne pakkumuse esitamist mitte tagantjärgi.

6.1.3. Vaidlustaja on juba enne pakkumuse esitamist möönnud oma pakutavate seadmete

mittevastavust RHAD-ile (Vaidlustaja on teabevahetuses Hankijaga (sõnumi ID 953850)

palunud langetada kaamera minimaalset suurendust 180x peale ning kallutusulatust langetada

+-30° peale). Samuti on Vaidlustaja pakkumusele lisatud lisadokumendis (Skarcon OÜ

Tehniline kirjeldus) kirjutanud kümnes kohas „Ei kohaldu“. Hankija leiab, et ei saa kuidagi

tunnistada vastavaks pakkumust, mis ei kohaldu Riigihanke tingimustele.

6.2. Hankija on kontrollinud pakkumuste vastavust RHAD-ile

6.2.1. Pakkumuse vastavust tuleb kontrollida üksnes ja ainult RHAD-is esitatud tingimuste

alusel. Hankija on tuvastanud, et Vaidlustaja pakkumus ei vasta RHAD-ile. See käib ka

pakutavate kaamerate suurenduse ja kaldeulatuse (tilt range) kohta. Hankija nõustub Kolmanda

isiku seisukohtadega.

6 (13)

6.2.2. Ühtse keskhalduse nõue

6.2.2.1. Hankija hangib seadmeid, mis lähevad Riigi IT Keskuse (edaspidi ka RIT) haldusesse.

RIT-il on keskhaldussüsteem üles ehitatud Cisco Webex Control Hub kesklahendusele. Antud

keskhaldus on läbinud vajalikud turvakontrollid ja riskianalüüsid. Samamoodi on Cisco Webex

Control Hub tarbeks tööl väljakoolitatud süsteemiadministraatorid. Tegemist on

standardiseeritud lahendusega, mida Riigi IT Keskus pakub oma klientidele ning mis on

keskselt hallatud ja asutustele erisusi keskhalduses ei lubata.

6.2.2.2. Ühtse keskhalduse eesmärk on pakkuda võimalikult kriisikindel ja ühtne lahendus

võimalikust ohust tekkivateks eriolukordades, kus riigi, sh kohtute töö peab jätkuma. Riigi IT

Keskuse jaoks ei ole mugavuslahendusega vaid lahendusega, mis keskendub eelkõige

hukukindlusele.

6.2.2.3. Ebaõige on väide, et ei ole oluline, millised süsteemid on muudes hoonetes, kuivõrd

iga hoone kasutab enda video- ja konverentsiseadmeid iseseisvalt. Hangitavad seadmed ja

litsentsid on mõeldud kasutamiseks RIT-i pakutaval standardiseeritud arvutitöökohateenusel

(ATK) ning kõik seadmed ja tehnoloogiad lähevad ühtsele kesksele haldusele.

6.2.2.4. TK-s on Hankija seadnud tingimuse, et litsentsid ja keskhaldus ei tohi Hankijale tuua

eraldi kulusid. Vaidlustaja väljapakutud uus, olemasolevale lisanduv keskhaldussüsteem

suurendab järgnevateks aastateks oluliselt töökoormust, kuna kahe erineva keskhalduse

ülalpidamine nõuab erinevaid kompetentse ning ka süsteemi haldamine käib samamoodi

erinevates keskkondades. Ka uue keskhaldussüsteemi riski- ning turvaanalüüs on eraldi

lisakulu.

6.2.2.5. Vaidlustaja pakutud lahendus võib olla küll paralleelselt samaväärne, kuid see ei ühildu

Hankija soovitud keskhaldusega. Toote funktsionaalsus ei ole ainult see, milleks seda toodet

kasutatakse, vaid ka see, kuidas seda toodet on võimalik kasutada. Vaidlustaja pakutud

seadmeid ning litsentse ei ole võimalik kasutada RIT-i olemasolevas keskhaldussüsteemis,

seega ei vasta pakutavad seadmed ja litsentsid oma funktsionaalsuselt Hankija seatud nõuetele.

6.3. Hankija esitas 10.07.2025 täiendava seisukoha.

6.3.1. Vaidlustaja väitel ei oleks Hankija tohtinud lähtuda pakkumuses esitatud sõnapaarist “Ei

kohaldu”, vaid oleks pidanud seda sisuliselt hindama, kinnitades ise, et asjakohased selgitused

samaväärsuse hindamiseks on ta lisanud alles vaidlustuses. Asjakohased selgitused pidanuks

hoolas pakkuja lisama pakkumuse juurde, et Hankijal oleks olnud midagi hinnata. Hankija ei

vastuta pakkumuse puudulikkuse eest. Hankija hinnangul on tegemist sellise puudusega, mie

ületamine teabevahetuse kaudu peale pakkumuste esitamise tähtaega ei ole võimalik.

6.3.2. RHS § 114 lg 2 kohaselt sisulised kõrvalekalded riigihanke alusdokumentides nimetatud

tingimustest ei ole lubatud ning hankija peab sellise pakkumuse lükkama tagasi.

Kui Hankija on kehtestanud RHAD-is numbriliselt väljendatud tehnilise kirjelduse nõude, siis

Hankijal puudub diskretsiooniõigus sisulisele vastavustingimusele mittevastava pakkumuse

vastavaks tunnistamiseks.

6.3.3. Juhul, kui riigihanke alusdokumentides nähakse ette mingid numbrilised väärtused, on

need kõigile hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutele teada ning pakkumuste esitamisel

tuleb neist lähtuda. Vastasel korral võiks pärast pakkumuste esitamist iga numbrilise näitaja

puhul alustada vaidlusi teemal, kas ühes või teises pakkumuses sisalduv mittevastavus on

piisavalt väike, et olla mittesisuline, kas hankija jaoks on täpne vastavus miinimumnõuetele

üldse oluline jne. Igal juhul oleks seejuures tegemist isikute ebavõrdse kohtlemisega (vastuolu

7 (13)

RHS § 3 p-is 2 kehtestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtte mõttes), sest isikud, kes

jätaksid pakkumuse esitamata põhjusel, et nende pakutu konkreetsele tingimustele ei vasta,

oleksid halvemas seisundis isikutest, kes esitaksid tingimustele mittevastava pakkumuse ning

alustaksid siis vaidlust selle üle, kuivõrd sisuline või mittesisuline on tingimus, millele tema

pakkumus ei vasta. Praegusel juhul ongi Vaidlustaja esitanud tingimustele mittevastava

pakkumise ja hakanud vaidlema tingimuste üle, millele tema pakkumus ei vasta.

6.3.4. Vaidlustaja märgib, et Hankija ega Kolmas isik ei ole vastu vaielnud Vaidlustaja viidetele

seadme suurenduse ulatusest.

Hankija selgitab uuesti, et lähtus otsuse tegemisel pakkujate poolt edastatud tehnilistest

kirjeldustest, mida kontrolliti vastavalt RHAD-is kirjeldatud tingimustele. RHAD p-ides 6.7 ja

7.2 on kirjeldatud järgmine tingimus Kaameral peab olema minimaalselt 200x suurendus.

Suurendus võib olla kombineeritud digitaalsest ja optilisest suurendusest (zoom). Vaidlustaja

edastatud tehnilises kirjelduses (Skarcon OÜ Tehniline kirjeldusdocx.pdf) on tabeli kujul välja

toodud pakutavate toodete spetsifikatsioonid. Dokumendis p 3.3 (lk 7) ja 3.4 (lk 10) on välja

toodud järgmine kirjeldus:

Kaameral on 12x optiline + 16x Digitaalne Zoom.

Lähtudes pakkuja esitusest kirjeldusest saab Hankija nende kahe parameetri kombineerides

maksimaalseks kaamera suurenduseks 192x. 12x optiline Zoom + 16x Digitaalne Zoom =192.

Sellest lähtuvalt ei saanud Hankija lugeda Vaidlustaja pakutud lahendust RHAD p-idele 6.7 ja

7.2 vastavaks.

6.3.5. Ekslik on Vaidlustaja eeldus Hankija kohustusest asuda pakkumusest tuletama (sh tegema

arvutusi) pakkumuse vastavust. Vaidlustaja on esitanud pakkumuses näitaja 12x optiline + 16

digizoom ilma ühegi selgituse või viitega. Vaidlustaja ise ei lisanud sellise pakkumuse fakti

juurde selgitust või arvutuskäiku optilise sensori suuruse järgi. Pakkumuse üheselt mõistetavuse

eest vastutab pakkuja.

6.3.6. Vaidlustaja arvab, et Hankija on oma põhjendusi järjepidevalt muutnud RHAD-is

kaamerale esitatud nõude tilt range osas.

Hankija lähtus otsuse tegemisel pakkujate edastatud tehnilistest kirjeldustest, mida kontrolliti

vastavalt RHAD-ile. RHAD p-ides 6.8.2 ja 7.3.2 on kirjeldatud järgmised parameetrid:

(Kaamera) Kaldeulatus (tilt range): -20 kraadi kuni +60 kraadi.

Vaidlustaja edastatud Tehnilise kirjeldus p-ides 3.3 (lk-d 7 ja 8) ja 3.4 (lk 10) on kaamera

kaldeulatuse (tilt range) kohta järgmine kirjeldus: Kaldeulatus +- 30 kraadi. Sellest lähtuvalt

ei saa Hankija lugeda Vaidlustaja pakutud lahendust RHAD p-idele 6.8.2 ja 7.3.2 vastavaks.

6.3.7. Hankija lähtub RHAD-is esitatud kirjeldustest ja tingimustest. Sellest lähtuvalt käib jutt

tilt range parameetrist. Hankija on ekslikult kasutanud vastavusotsuses teist mõistet. Ekslik

mõistekasutus ei muuda Hankija otsust ja kaalutlusi ebaõigeks.

6.3.8. TK peatükkides 5, 6 ja 8 on nõutud, et toode peab toetama vähemalt kolme eraldisesivat

ekraani p-tides 5.6, 6.5, 8.5. Pakutud Poly G62 ja Poly X52 ei vasta sellele nõudele. Antud

seadmetel ei ole kolme HDMI väljundit.

6.3.9. Hankija on samaväärsust sisuliselt kontrollinud ja selle hindamisel jõudnud tulemuseni,

et Vaidlustaja pakutud seadmeid ei saa pidada samaväärseks. Vaidlustaja soovib tugineda

üksnes seadmete tehnilisele võimekusele, kuid jätab kõrvale funktsionaalsuse aspekti.

7. Kolmas isik, AS Atea, vaidleb vaidlustusele vastu.

7.1. Vaidlustaja pakutud kaamera ei vasta TK nõuetele suurendus vähemalt 200X ja kaldeulatus

-20 kraadi kuni +60 kraadi.

8 (13)

Vaidlustaja seisukoht, et kuigi tema pakutud kaamera ei vasta RHAD-is sätestatud

konkreetsetele numbrilistele parameetritele (kaamera suurenduse ja kaldenurga osas), tuleks

tema nõuetele mittevastav pakkumus lugeda vastavaks, kuna tegemist on samaväärsega , ei ole

õige.

7.1.1. Vaidlustaja on pakkunud kaamerat, mille kaldeulatus on + -30 kraadi ja suurendus

192 kraadi. Hankija on otsuses viidanud, et kaamera ei vasta TK-s nõutule, kuna nõutud

kaldeulatus pidi olema 80 kraadi ning suurendus vähemalt 200 kraadi.

Vaidlustaja väitel on tegemist funktsionaalselt sarnase ja tehniliselt võrreldava lahendusega,

mille sisuline vastavus Riigihanke eesmärgile oleks vajanud Hankija poolt eraldi hindamist,

kuna Hankijal tuleb kaaluda, kas Vaidlustaja pakutu suudab Riigihanke esemele ettenähtud

eesmärki samaväärselt täita, st kasutusomaduste või funktsionaalsuse mõttes.

Vaidlustaja novaatorliku käsitlusega ei ole võimalik nõustuda. RHAD-is toodetele, töödele või

teenustele sätestatud numbriliste parameetritel ei ole puutumust ega seost RHS § 88 lg-ga 6

„või samaväärne“ regulatsiooniga. Kui RHAD-is on kehtestatud tootele konkreetne numbriline

parameeter (nagu on antud juhul), peab pakutav toode vastama sätestatud numbrilisele

paremeetrile ja Hankijal puudub võimalus – rääkimata kohustusest – asuda kaaluma, kas

mittevastava parameetriga toodet võiks pidada kuidagi samaväärseks.

Eeltoodu kehtib ka kaamera suurenduse nõude (TK p 6.7) ja kaldeulatuse nõude (TK p 6.8)

puhul. Vaidlust ei ole, et Vaidlustaja pakutud kaamerad nimetatud nõuetele ei vasta.

7.1.2. Kaamera suurendus

TK p-i 6.7 nõue kaamerale on, et oleks minimaalselt 200X suurendus. Vaidlustaja pakutud

kaamera suurendus on 192X ehk RHAD-ile mittevastav.

7.1.3. Kaamera kaldenurk

TK p-i 6.8.2 nõue kaamerale on, et sellel oleks kaldeulatus (tilt range): -20 kraadi kuni +60

kraadi. Vaidlustaja pakutud kaamera kaldeulatus on -30 kraadi kuni +30 kraadi ehk RHAD-ile

mittevastav.

7.1.4. Hankija on korrektselt tuvastanud Vaidlustaja pakutud kaamera mittevastavused

konkreetsetele numbrilistele parameetritele ja mittevastava pakkumuse õiguspäraselt tagasi

lükanud.

7.2. Ainetud ja isegi arusaamatud on Vaidlustaja tehnilised arutlused sellest, kuidas võiks

Vaidlustaja RHAD-si sätestatud numbrilistele parameetritele mittevastavat kaamerat pidada

funktsionaalsuse mõttes põhimõtteliselt samaväärseks. Hankija peab pakkumuse vastavuse

kontrollimisel kinni pidama RHAD-i nõuetest (antud juhul konkreetsed numbrilised

parameetrid) ja Hankija ei pidanud ega saanud asuda kaaluma RHAD-is sätestatud

numbrilistele parameetritele mittevastava kaamera väidetava samaväärsuse küsimust.

7.3. Vaidlustaja etteheited RHAD-ile on ainetud ja hilinenud.

RHAD-is näitlikuna esitatud Cisco toodete kõrval oli selgesõnaliselt lubatud „või

samaväärne“ pakkumine. Pakkumuste vastavuse kontrollimise faasis ei saa pakkuja asuda

vaidlustama RHAD-i nõudeid ega nende põhjendatust ja pakkumuste vastavuse kontroll toimub

rangelt RHAD-is sätestatud tingimuste alusel.

7.3.1. TK-s on pakutavate seadmete juurde kuuluva keskhalduse kohta otsesõnu sätestatud, et:

- Seadme juurde peab kuuluma selle keskhalduseks vajalikud Webex Control Hub litsentsid, mis

peavad kehtima vähemalt kuupäevani 01.09.2029. Vastavad litsentsid ja keskhaldus ei tohi

hankijale tuua eraldi kulusid. Keskhaldusena mõeldakse üle võrgu teostatavat: vähemalt

seadmete keskset konfigureerimist, seadmete keskset uuendamist, seadmete aadressiraamatute

muutmist, kõnede statistika vaatamist (analüütikat) (TK p-id 4.23, 5.24, 6.24, 8.25);

9 (13)

- Litsentsid lisatakse juurde olemasolevatele litsentsidele Riigi IT Keskuse Webex Control Hub

kontole (TK p-id 4.25, 5.26, 6.26, 8.25);

- Kaamera peab olema manageeritav Webex Control Hubist (TK p-id 6.11, 7.6, 8.10).

Kahtlust ei ole ja mõistlik vaidlus puudub, et Vaidlustaja pakutu TK eeltoodud nõuetele ei vasta

ja pakutud seadmeid/lahendust ei saa olemasolevas Webex Control Hub keskhaldussüsteemis

kasutada ja selle kaudu seadmeid manageerida (sh lisada pakutud seadmete litsentse

olemasolevale RIT1 poolt hallatavale Webex Control Hub kontole).

Hankija ei pea ostma selliseid tooteid, mis juba kasutusoleva riikliku (RIT hallatava)

keskhaldussüsteemiga ei sobitu või ei toimi.

7.4. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on õiguspärane.

Kuivõrd Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine oli õiguspärane, on vaidlustus põhjendamatu

ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise hankeotsuse osas.

7.5. Kolmas isik esitas 10.07.2025 täiendava seisukoha.

7.5.1. Kuigi juba Vaidlustaja pakkumusest ja kaamera tootjaspetsifikatsioonist on üheselt selge,

et Vaidlustaja pakutud Poly kaamerad ei vasta RHAD-is sätestatud konkreetsetele numbrilistele

parameetritele, püüab Vaidlustaja jätkuvalt argumenteerida, justkui tuleks tema mittevastav

pakkumus vastavaks pidada.

7.5.1.1. Kuigi nii Vaidlustaja pakkumusest kui kaamera tootjaspetsifikatsioonist oli üheselt

selge, et pakutud kaamera suurendus 192X (12 x 16 = 192 X) ei vasta TK nõudele minimaalselt

200x suurendus, püüab Vaidlustaja jätkuvalt argumenteerida, et pakutud kaamera suurendus

192X on sama hea, kui hankes nõutud miinimum 200X.

Vaidlustaja väitel on ta välja arvutanud optilise sensori suuruse läbi saadava efektiivse

suurenduse ja seeläbi saavat tema kaamerat pidada RHAD-i nõudele vastavaks. Kolmas isik

möönab, et isegi talle kui vastavas valdkonnas pädevale isikule jääb Vaidlustaja

argumentatsioon mõistetamatuks. Vaidlust ei ole, et Kolmanda isiku pakutud kaameral ei ole

vähemalt 200 kordset suurendust nagu on konkreetse parameetrina RHAD-is nõutud.

Riigihankes kehtib selge numbriline parameeter vähemalt 200X suurendus, millele Vaidlustaja

pakkumus ei vasta ning mida Vaidlustaja püüab vaidlustusmenetluses arusaamatute tehniliste

argumentidega samaväärseks väidelda.

7.5.1.2. Kuigi nii Vaidlustaja pakkumusest kui pakutud kaamera Poly tootjaspetsifikatsioonist

on selge, et pakutud kaamera kaldeulatus (inglise k. tilt range) ±30 kraadi ei vasta RHAD-is

nõutud kaldeulatusele, püüab Vaidlustaja jätkuvat argumenteerida, et kaamera kaldenurk vastab

RHAD-is nõutule. RHAD-is on konkreetselt ja numbriliselt sätestatud kaldeulatuse nõue -20

kraadi kuni + 60 kraadi, millele Vaidlustaja pakutud kaamera ei vasta.

Sõltumata sellest, kas kusagil on Hankija kasutanud terminit tilt range või total tilt range, on

Vaidlustaja pakutud kaamera osas järeldus ikkagi üks: Vaidlustaja pakutud kaamera Poly

kaldeulatus ±30 kraadi RHAD-i nõudele ei vasta.

Kolmas isik tunnistab, et isegi talle kui vastavas valdkonnas pädevale isikule jääb Vaidlustaja

argumentatsioon kaldenurga n.ö samaväärsuse käsitluse osas tabamatuks.

7.5.2. RHAD-is pakutavatele toodetele, sätestatud numbriliste parameetritel puhul ei ole

asjakohane RHS § 88 lg 6 „või samaväärne“ regulatsioon. Kui RHAD-is on kehtestatud tootele

konkreetne numbriline parameeter, peab pakutav toode sellele vastama. Kaamera ”Poly”

tootjaspetsifikatsioonid on avalikult kättesaadavad:

- https://h20195.www2.hp.com/v2/GetPDF.aspx/c08942675;

- https://docs.poly.com/bundle/poly-studio-e60-ug-current/page/poly-studio-e60-

overview.html.

Hankijal puudub võimalus asuda kaaluma, kas nõuetele mittevastava parameetriga toodet võiks

10 (13)

pidada kuidagi samaväärseks või sama heaks.

7.5.3. Vaidlustaja etteheited RHAD-i nõuetele on hilinenud. Kolmanda isiku pakutu ei ole

RHAD-is nõutule vastav ega sellega samaväärne.

Kuigi juba ainuüksi eeltoodud kahe erineva mittevastavuste tõttu oli Vaidlustaja pakkumuse

tagasilükkamine õiguspärane, oli kolmanda eraldiseisva alusena Vaidlustaja pakkumuse

tagasilükkamine õiguspärane ka keskhalduse mittevastavuse tõttu.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsuse õiguspärasus

8.1. RHS § 114 lg 2 esimene lause kohaselt lükkab Hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta

RHAD-is esitatud tingimustele [---]. Seega lahendades vaidlust pakkumuse tagasilükkamise üle

tuleb vaidlustuskomisjonil tuvastada, kas RHAD-is on sätestatud tingimused, millele Hankija

pakkumuse tagasilükkamisel tugines, ning kui jah, siis kas asjaomane pakkumus nendele

tingimustele vastab.

Hankija on lükanud Vaidlustaja pakkumuse tagasi kokkuvõtlikul põhjusel, et Vaidlustaja on

pakkunud riigihanke alusdokumendi Pakkumuse esitamise ettepanek: Lisa 1 tehnilises

kirjelduses märgitud toodete kirjeldustele mittevastavaid seadmeid. Hankija on viidanud TK p-

idele 4.23, 5.24, 6.24, 4.25, 5.26, 6.26 (keskhaldus), 6.7, 7.2 (kaamera suurendus), 6.8 ja 7.3

(kaamera kaldeulatus) ning märkinud, et ülaltoodud punktide näol on tegemist sisulise

mittevastavusega riigihanke alusdokumentides sätestatud vastavustingimustele.

8.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et selleks, et Vaidlustaja saaks saavutada oma taotletava

eesmärgi (pakkumuse tagasilükkamise otsuse kehtetuks tunnistamise), ei tohi Hankijal olla

õigus üheski etteheites Vaidlustaja pakkumusele, kuna RHS § 114 lg 2 esimese lause kohaseks

pakkumuse tagasilükkamise otsuseks piisab, kui Vaidlustaja pakkumuses esineb kas või üks

mittevastavus RHAD-ile, mis on sisuline ja mis ei ole selgitustega kõrvaldatav.

Kuna Vaidlustaja rõhuasetusel on Riigihanke esemeks kaamerad (seadmed, CPV kood

32350000-1 Heli- ja videoseadmete osad; 32300000-6 Televisiooni- ja raadiovastuvõtjad, heli-

või videosalvestus- ja taasesitusseadmed), alustab vaidlustuskomisjon vaidlustuse lahendamist

Hankija otsuse kontrollimisega seoses väitega kaamerate mittevastavusest RHAD-ile (TK-le).

8.3. Kaamera suurendus

8.3.1. Hankija on põhjendanud Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamist järgmiselt: TK p-des 6.7

ja 7.2 on hankija nõudnud järgmist: „Kaameral peab olema minimaalselt 200x suurendus.

Suurendus võib olla kombineeritud digitaalsest ja optilisest suurendused (zoom)“.

Hankija tuvastas, et pakkuja pakutaval tootel (Poly E60 kaamera) on 12x optiline + 16x

digitaalne zoom. Kuna 12x16=192, siis ei vasta pakutav esitatud nõudmistele.

Vaidlustaja väitel on Hankija eiranud samaväärsuse põhimõtet ja Hankija ei võinud kaamerate

suurendusulatuse hindamisel võtta arvesse üksnes zoomi ulatust vaid pidi seda õige hinnangu

andmiseks analüüsima koos optiliste nurkadega ja selle suurendusulatust koosmõjus sensori

suurusega. Vaidlustaja on teinud arvutuse, mille kohaselt on tema pakutud kaamera efektiivne

suurendus 30,0 ja Hankija referentstootel 27,9, millest Vaidlustaja teeb järelduse, et kui Hankija

oleks hinnanud pakutava toote samaväärsust, oleks ta pidanud jõudma järeldusele, et

Vaidlustaja pakutav kaamera on samaväärne kaameraga, mis vastab TK p-ides 6.7 ja 7.2

sätestatud nõudele.

8.3.2. RHS-i kohaselt ei nimetata tehnilises kirjelduses kindlat ostuallikat, protsessi,

kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnele ettevõtjale või

11 (13)

tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada, välja arvatud juhul, kui see on

hankelepingu eseme seisukohast põhjendatud. Erandkorras lubatakse sellist nimetamist, kui

hankelepingu eset ei ole võimalik piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada. Sellisele viitele

lisatakse märge „või samaväärne“ (RHS § 88 lg 6).

TK p-ides 2.1 ja 2.2 on Hankija sätestanud ka vastavasisulise reegli TK lugemiseks:

2.1. Iga viidet, mille hankija teeb käesolevas dokumendis mõnele riigihangete seaduse

paragrahvi 88 lõikes 3 nimetatud alusele, kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse

kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.

2.2. Iga viidet, mille hankija teeb käesolevas dokumendis ostuallikale, protsessile,

kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on

täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.

Vaidlustuskomisjon möönab, et olukorras, kus Hankijal ei pruukinud olla takistusi

hankelepingu eseme määratlemiseks ilma konkreetset toodet nimetamata (TK p-ides 6 ja 7 on

Hankija esitanud pika loetelu tehnilistest näitajatest, mis peavad pakutavatel toodetel olema),

oleks võinud enne pakkumuste esitamist tõusetud vaidlus RHAD-i vastavuse üle RHS § 88 lg-

le 6, kuid praeguses hankemenetluse etapis seda enam tõusetuda ei saa (Riigikohtu 14.04.2010

otsuse 3-3-1-99-09 p-is 16 sedastas kohus muuhulgas, et seni, kuni pakkumise kutse dokumente

ei ole täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistatud, on need kehtivad, ja nii konkursi korraldaja

kui ka pakkujad peavad pakkumuse kutse dokumentides sätestatud nõuetest lähtuma; Tallinna

Ringkonnakohtu 18.02.2013 otsuse 3-12-2650 p-i 18 kolmandas lõigus on kohus märkinud, et

HD-st tuleb juhinduda sõltumata HD kooskõlast RHS-iga).

Käesoleval juhul on Hankija TK p-is 6 sätestanud, et pakkuda võib kas konkreetset toodet

Cisco Room Kit EQ PTZ 4K (CS-KIT-EQ-4K-K9) selliste näitajatega nagu see on või sellega

samaväärset videokonverentsiseadet, mille näitajad on Hankija TK-s kindlaks määranud. Nt on

Hankija sätestanud, et kaameral peab olema minimaalselt 200x suurendus. Suurendus võib olla

kombineeritud digitaalsest ja optilisest suurendused (zoom)(TK p 6.7).

Samasisulised tingimused on ka TK p-is 7 ja 7.2: pakkuda võib kas konkreetset toodet Cisco

PTZ 4K kaamera (CS-CAM-PTZ4K) selliste näitajatega nagu see on või sellega samaväärset

kaamerat, mille näitajad on Hankija TK-s kindlaks määranud. Nt on Hankija sätestanud, et

kaameral peab olema minimaalselt 200x suurendus. Suurendus võib olla kombineeritud

digitaalsest ja optilisest suurendused (zoom) (TK p 7.2).

8.3.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et olukorras, kus Hankija on RHAD-is selgelt

kirjeldanud kaamera omadusi (loetlenud tehnilisi näitajaid), peavad need näitajad olema

täidetud igal pakutaval tootel (mis ei ole Cisco Room Kit EQ PTZ 4K - TK p-is 6 pakutavate

toodete korral või Cisco PTZ 4K - TK p-is 7 pakutavate toodete korral) ja pakkujad, sh

Vaidlustaja, ei saanud neid pakkumuse esitamisel ignoreerida ja pakkuda toodet, mis TK-s

sätestatud numbrilistele tehnilistele näitajatele ei vasta. Seega kui hankelepingu eseme

(kaamera) tehnilised näitajad on selgelt ja konkreetselt RHAD-is fikseeritud, ei saanud

Vaidlustaja hoiduda nende täitmisest või nõuda pärast pakkumuse esitamist, et Hankija

tunnistaks vastaks teistsuguste näitajatega kaamera, mis mõne RHAD-is kirjeldamata väärtuse

alusel, nt efektiivne suurendus, oleks Vaidlustaja hinnangul samaväärne (või isegi parem) kui

Hankija poolt TK-s kehtestatud näitajatega kaamera.

Isegi kui kaamera suurenduse hindamiseks peaks olema erinevaid võimalusi, mida

vaidlustuskomisjon ei väida (vaidlustuskomisjon on põhimõttelisel seisukohal, et puudub

standardne valem, mis muudaks 192x suurenduse samaväärseks 200x suurendusega), ei oma

see antud juhul ka mingit tähtsust, kuna Hankija on TK-s nõudnud, et kaameral peab olema

minimaalselt 200x suurendus. Kaamera, millel ei ole minimaalselt 200x suurendust, nt

Vaidlustaja pakutav kaamera, mille suurendus on 192x, ei vasta TK p-ile 6.7 ega TK p-ile 7.2.

8.3.4. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja on vaidlustuses teinud põhimõttelise

vea ja asunud väitma, et samaväärsuse nõue peab RHS-i kohaselt käima ka iga üksiku Hankija

poolt sätestatud TK tingimuse kohta. See ei ole õige – samaväärne saab olla ostuallika,

12 (13)

protsessi, kaubamärgi, patendi, tüübi, päritolu või tootmisviisiga (loetelu RHS § 88 lg-s 6), aga

mitte mingi numbrilise näitajaga, kui selline numbriline näitaja on Hankija poolt juba TK-s

kindlaks määratud ja selle kindlaks määramise lubatavuse üle vaidlust enam olla ei saa.

Samuti eksib Vaidlustaja selles, et Hankija oleks pidanud andma Vaidlustajale võimaluse oma

lahenduse samaväärsust selgitada ja tõendada. Euroopa Kohus on selgitanud, et samaväärsusele

tuginedes tuleb pakkujal endal juba pakkumuses tõendada mistahes asjakohaste tõenditega, et

tema poolt pakutu on riigihangete alusdokumentides kirjeldatuga kooskõlas (EKo C-14/17, p

32) ja Hankija ei tohi lubada pakkujal pakutud lahenduse samaväärsust tõendada pärast

pakkumuste esitamist (EKo C-14/17, p-d 27, 29-30). Pakkuja saab samaväärsuse kohta selgitusi

anda ainult pakkumuse koosseisus oleva infokogumi põhjal ning täiendavate tõendite esitamine

lubatud ei ole.

Seega vaidlustuskomisjon on seisukohal, et:

- 192x suurendus ei ole ühelgi juhul samaväärne 200x suurendusega olukorras, kus 200

on TK-s sätestatud kaamera suurenduse miinimumnõudena ja ükski valem, sh

Vaidlustaja poolt vaidlustuses toodu, ei saa muuta 192x suurendust 200x suurenduseks;

- Hankija ei pidanud kaamera suurendusele esitatud tingimuse täitmist, mille puhul oli

mittevastavus ilmselge (192x Vaidlustaja pakkumuses vs min 200x TK p-ides 6.7 ja

7.2), kontrollima põhimõttel, kas väiksem suurendus (192x) võiks mingi valemiga täita

TK-s sätestatud nõude kaamera suurendusele min 200x, sh ei pidanud Hankija

pöörduma Vaidlustaja poole hankimaks tõendeid pakutavate toodete samaväärsuse

kohta, mida pakkumuses ei olnud esitatud.

8.4. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et minimaalne kaamera suurenduse nõue on sisuline

nõue hankelepingu esemele (kaamerale), mida Hankija on ka ise otsuse põhjendustes märkinud,

mille puhul ei pidanud Hankija hakkama kaalutlema, kas ilmselge mittevastavus TK p-idele 6.7

või 7.2 võiks ehk olla mittesisuline kõrvalekalle RHAD-ist (TK-st). Tegemist ei ole ka

puudusega, mille kõrvaldamine võiks kõne alla tulla selgituste küsimise kaudu (Vaidlustaja ei

saaks kuidagi selgitada 192x suurendust 200x suurenduseks), st vaidlustuskomisjon on

seisukohal, et Hankija kohustus on hinnata, kas selgituste küsimisega on võimalik pakkumuses

esitatud teavet selgitada või täpsustada, ja Hankija, jättes selgitused küsimata, on õigesti

leidnud, et tegemist ei ole veaga, mille kõrvaldamist selgitustega saaks pidada võimalikuks.

Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija on Vaidlustaja

pakkumuse mittevastavuse tõttu TK p-idele 6.7 ja 7.2 RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel

õigesti tagasi lükanud.

8.5. Kuna Vaidlustaja pakkumus on TK p-idele 6.7 ja 7.2 mittevastavuse tõttu õigesti tagasi

lükatud, ei ole asja lahendamiseks vaja hinnata, kas Vaidlustaja pakkumus ei vasta veel mõnele

RHAD-i (TK) tingimusele, kuna Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsus on õige ainuüksi

juhul, kui esineb üks mittevastavus RHAD-i tingimustele. Kui osa väiteid ei saa enam mõjutada

vaidluse lõpptulemust, siis ei pea võtma nende suhtes ammendavat seisukohta (Riigikohtu

11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1198, p 26).

9. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasus

Vaidlustaja ei ole toonud välja iseseisvaid õiguslikke või faktilisi asjaolusid, millest tulenevalt

võiks seada kahtluse alla Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse, vaid lähtub

selle otsuste vaidlustamisel eeldusest, et õiguspärane ei ole Hankija otsus Vaidlustaja

pakkumuse tagasilükkamise kohta ja hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest. Kuna

vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks

on õige, on õiguspärane ka Hankija otsus, millega Kolmanda isiku pakkumus tunnistati

edukaks.

10. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

13 (13)

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

10.1. Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist.

10.2. Kolmas isik osales vaidlustusmenetluses Hankija poolel, mistõttu on tal õigus kulude

hüvitamisele Hankijaga samade reeglite alusel. Kolmas isik esitas tähtaegselt taotluse

lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks summas 1975 eurot (käibemaksuta) 7 tunni ja 54

minuti õigusabi osutamise eest tunnihinnaga 250 eurot. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et

arvestades asja mahtu ja keerukust on kulud täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud ja tuleb

Vaidlustajalt välja mõista.

10.3. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk