Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25267050183

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 24.07.2025, Pärnu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Maarja Gustavson

Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25267050183

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3, § 182 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (XXX)

Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles XXX on esitatud

kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb

selles, et tema Pärnu XXX aadressil XXX toas nr XXX:

- 06.03.2025 eeluurimisel täpselt tuvastamata kellajal, kuid pärast kella 23:00 haaras

korduvalt ja pigistas oma alaealist tüdruksõpra XXX, kellega oli lähisuhtes ja elas

ühes ühiselamu toas, vasaku käe randme pealmisest osast, millel olid eelnevalt

kannatanu poolt endale tekitatud lõikehaavad, tekitades XXX füüsilist valu;

- 10.03.2025 eeluurimisega täpselt tuvastatama kellaajal, kuid pärast kella 23:00 viskas

XXX klaasist lõhnaõlipudeliga paremale poole pea piirkonda. Seejärel haaras XXX

XXX paremas kõrvas olnud kõrvaklapist ja tõmbas selle kõrvast välja, mille tagajärjel

tulid kannatanul osad juuksed peast lahti. XXX tekitas oma eelpool kirjeldatud

tahtliku tegevusega XXX füüsilist valu.

Samuti on XXX esitatud kahtlustus KarS § 182 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 06.03.2025 eeluurimisega täpselt tuvastamata

kellaajal, kuid pärast 19:00 Pärnu linnas XXX asuva Pärnumaa XXX toas nr XXX kallutas

tahtlikult nooremat kui 18-aastast XXX alkoholi tarvitamisele, pakkudes korduvalt XXX

likööri Jägermeister, olles teadlik, et XXX on alaealine.

KrMS § 202 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse,

kui selle esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning

seejuures isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,

tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib

prokuratuur kahtlustatavale tema enda nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud

tähtajaks. Kohustuseks võib olla lisaks menetluskulude tasumisele ja kuriteoga tekitatud kahju

heastamisele kindla summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks

üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile allumine, alkoholi või

narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine, alkoholi tarvitamise keelu täitmist

kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine, sihtotstarbelise sotsiaalprogrammi

läbimine või muu asjakohase kohustuse täitmine.

Tutvunud kriminaalasja materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut,

tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokurör järeldusele, et

käesolevas kriminaalasjas on kriminaalmenetlus võimalik KrMS § 202 alusel lõpetada ja seda

järgmistel motiividel.

Kohtueelse menetlusega kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX pani tahtlikult toime

kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p-

le 2, 3 vastava kuriteo ning alaealise kallutamise alkoholi tarvitamisele, s.o KarS § 182 lg-le 1

vastava kuriteo. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 sätestatud kuriteo näol on tegemist teise astme

kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni

viieaastase vangistuse. KarS § 182 lg 1 sätestatud kuriteo näol on tegemist teise astme

kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni

üheaastase vangistuse. Karistusseadustik ei näe nimetatud kuritegude eest karistusena ette

vangistuse alammäära. Kuritegude eest on ette nähtud ka rahaline karistus, millest nähtub, et

seadusandja hinnangul on tegemist kuritegudega, mille puhul võib isiku süüd pidada pigem

väikseks, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. Prokuröri

hinnangul kahtlustatava süü ei ole suur, kuivõrd ta on kehalise väärkohtlemise

vähemintensiivse tagajärjena tekitanud kannatanutele füüsilist valu ning on kuritegude

toimepanemist puhtsüdamlikult kahetsenud.

XXX käitumises puudub prokuratuuri hinnangul avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi

puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur, ning on reeglina olemas juhtudel,

kus menetluse jätkamine on vajalik üld- või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. XXX on

kriminaalkorras karistamata isik, samuti ei ole tema suhtes kriminaalmenetlust varem

lõpetatud KrMS §-st 202 või 2031 juhindudes, mistõttu pärast kriminaaltoimikuga tutvumist

on prokurör jõudnud seisukohale, et antud juhul ei peaks kahtlustatava poolt toimepandu

vältimatult päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega.

Kuigi XXX kahtlustatakse lähisuhtes toime pandud kehalises väärkohtlemises, mis on toime

pandud korduvalt (kahel korral), millisel juhul avalik menetlushuvi on üldjuhul olemas,

nähtub antud kriminaalasjas kogutud tõenditest, et käesolevaks hetkeks kannatanu ja

kahtlustatav ei ela enam ühes XXX toas, kahtlustatav kahetseb oma tegusid ning on näidanud,

et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma karistusõiguslike meetmete rakendamiseta, mistõttu

tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki ega oleks vajalik ka

õiguskorra kaitsmise huvides. Füüsilise vägivalla kasutamine oma lähisuhtepartneri suhtes on

küll äärmiselt taunitav ja kindlasti mitte aktsepteeritav tegevus, kuid antud juhul on prokuröri

hinnangul XXX edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks karistusotsuse tegemisest

märkimisväärselt tõhusam meede isiku suunamine vägivallast loobumise toetamise

nõustamisele, mille käigus õppida, kuidas edaspidi ette tulla võivates konfliktsituatsioonides

toime tulla viisil, mis ei hõlmaks vägivalla kasutamist.

Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuritegudega, milles isiku süü ei ole suur

ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku

täita talle määratud kohustuse, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse

lõpetamiseks XXX suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades.

Juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja § 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25267050183 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik: kohustada XXX läbima vägivallast loobumise toetamise

nõustamine. XXX kohustub pöörduma 5 tööpäeva jooksul alates kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse allkirjastamise kuupäevast, s.o hiljemalt 31.07.2025,

Sotsiaalkindlustusameti poole nõustamisteenuse (vägivallast loobumise toetamine) saamiseks

(e-posti aadress [email protected]). Kahtlustatav kohustub teavitama Lääne

Ringkonnaprokuratuuri e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 31.07.2025

nõustamisteenusele pöördumisest ning hiljemalt 24.09.2025 esimese nõustamiskorra

läbimisest. Kahtlustatav kohustub osalema nõustamisel nõustaja poolt ette antud arvul kordi

ning järgima nõustajaga koostöös koostatud tegevusplaani. Nõustaja poolt kindlaks määratud

arvul nõustamiskohtumistel tuleb osaleda hiljemalt 23.12.2025. Nõustamine lõpetatakse

nõustaja kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud;

3. Määratud kohustuste täitmise tähtaeg: 23.12.2025. Kui isik ei täida määratud tähtaja

jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.

5. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata

süüteoteate esitajale XXX, kannatanu seaduslikule esindajale XXX,

Sotsiaalkindlustusametile, anda kahtlustatavale XXX.

7. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne

Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonnas (Õhtu põik 5, Pärnu). Kui füüsilisest isikust

kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta

valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

__________________________

Maarja Gustavson

Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendatakse

prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 7 sätetest

juhinduvalt ning menetlust jätkatakse üldises korras.

Olen kohustustega nõus: ________________________________

XXX