Alusdokumentide kinnitamine riigihankes „Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi arendusressurss“ (272451)

78 08.12.2023 Üldkäskkiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

RIVO REITMANN PNOEE-37906094930 2023-12-11 06:08:43

272451 Alusdokumentide kinnitamise KK, MKMKIS2 arendusressurss.pdf

DIREKTOR

KÄSKKIRI 08.12.2023. a nr 78

Tallinn

Justiitsministri 18.04.2007. a määruse nr 20 „Registrite ja Infosüsteemide Keskuse põhimäärus“ § 11 lõike

1 punkti 9 alusel ning kooskõlas direktori 17.11.2023 käskkirjaga nr 74 kinnitan lisad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rivo Reitmann

Alusdokumentide kinnitamine riigihankes „Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi arendusressurss“ (272451)

Lisad: 1. hanketeade „Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi arendusressurss“ (272451) (vormistatud

digitaalselt),

2. hankedokumendid „Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi arendusressurss“ (272451) koos

lisadega (vormistatud digitaalselt).

272451_hankepass_taiendavate_selgitustega.pdf

1 / 22

Koostatud 30.11.2023 16:11:47 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6636148/general-info

HANKEPASS

Hankepass ehk Euroopa ühtne hankedokument (ESPD) on ettevõtja enda kinnitus, mis on esialgne tõend ametiasutuste või kolmandate isikute poolt väljastatavate tõendite asemel. Käesolev PDF vormingus registri poolt koostatud dokument on selgitava iseloomuga ja sisaldab hankija sätestatud tingimusi, ettevõtjalt oodatavate vastuste vormingu vaadet ja registri poolt lisatud viiteid RHS-ile. Käesolev dokument ei ole ette nähtud täitmiseks vaid tingimustega tutvumiseks. Ettevõtja täidab hankepassi elektrooniliselt infosüsteemis või ESPD teenuses.

I OSA: HANKE JA HANKIJAGA SEOTUD TEAVE

Teave avaldamise kohta Teate number ELTs:

-

ELT URL:

Riigi ametlik teataja:

272451

Kui Euroopa Liidu Teatajas hankekuulutust avaldatud ei ole või kui selle avaldamist ei nõuta, peab avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija ise teabe esitama, et hankemenetlust saaks üheselt identifitseerida (nt viide siseriikliku avaldamise kohta).

Hankija andmed Ametlik nimi:

Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310)

Riik:

Eesti

Hankija aadress:

Lubja tn 4

Hankija veebiaadress:

http://www.rik.ee/

E-posti aadress:

[email protected]

2 / 22

Koostatud 30.11.2023 16:11:47 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6636148/general-info

Teave hankemenetluse kohta Hanke menetlusliik:

Avatud hankemenetlus

Pealkiri:

Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi arendusressurss

Lühikirjeldus:

Hanke eesmärgiks on sõlmida arendusressursi hankeleping maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi arendamiseks ühe edukaks tunnistatud pakkujaga.

Avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija poolt toimikule antud viitenumber (kui on asjakohane):

272451

Hanke liik:

Teenused

Hanke CPV-d: 72262000-9 Tarkvara arendusteenused

3 / 22

Koostatud 30.11.2023 16:11:47 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6636148/general-info

II OSA: ETTEVÕTJAGA SEOTUD TEAVE

A: Teave ettevõtja kohta

Nimi:

Registrikood:

Riik:

Aadress:

Üldine veebileht:

Kontaktisikud:

Kontaktide e-posti aadressid:

Kontaktide telefoninumbrid:

Ettevõtte suurus:

Töötajate arv:

Käive:

Valuuta:

Finantsalase võimekuse kirjeldus:

Tehnilise võimekuse kirjeldus:

Teostatud tööde kirjeldus:

Ettevõtja tegevusvaldkond:

4 / 22

Koostatud 30.11.2023 16:11:47 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6636148/general-info

ETTEVÕTJA ON KAITSTUD TÖÖKOHT

Ainult reserveeritud hangete puhul: kas ettevõtja puhul on tegemist kaitstud töökohaga, sotsiaalse ettevõttega või ta täidab lepingut kaitstud tööhõive programmide raames?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Milline on puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate osakaal? 3. Kui seda on nõutud, täpsustage, millisesse puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate kategooriasse või kategooriatesse asjaomased töötajad kuuluvad? 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja

ETTEVÕTJA ON KANTUD TUNNUSTATUD ETTEVÕTJATE AMETLIKKU NIMEKIRJA

Kui see on asjakohane, siis kas ettevõtja on kantud tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja või kas tal on olemas samaväärne tõend (nt riikliku (eel)kvalifitseerimissüsteemi alusel)?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. a) Vajaduse korral märkige asjakohane registreerimis- või sertifitseerimisnumber: 3. c) Viited, millele registreerimine või sertifitseerimine tugineb ja vajaduse korral ametlikus nimekirjas omistatud klassifikatsioon: 4. d) Kas registreerimine või sertifitseerimine hõlmab kõiki nõutud valikukriteeriume? 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja

HANKEMENETLUSES KOOS OSALEVAD ETTEVÕTJAD

Kas ettevõtja osaleb hankemenetluses koos teistega?

Küsimused ettevõtjale: 1. Ettevõtja nimi 2. Ettevõtja ID 3. Ettevõtja roll 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja

TEAVE TEISTE ÜKSUSTE SUUTLIKKUSELE TOETUMISE KOHTA

Kas ettevõtja toetub teiste üksuste suutlikkusele, et täita esitatud valikukriteeriumid ning eeskirjad (kui neid on)?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja

5 / 22

Koostatud 30.11.2023 16:11:47 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6636148/general-info

TEAVE NENDE ALLHANKIJATE KOHTA, KELLE NÄITAJATELE ETTEVÕTJA EI TUGINE

Kas ettevõtja kavatseb sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanke kolmanda isikuga?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja

HANKE OSAD

Hanke osad, mille kohta ettevõtja soovib pakkumuse esitada

Küsimused ettevõtjale: 1. Hanke osa number 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja

ETTEVÕTJA KINNITUSED MAKSUDE TASUMISE KOHTA

Kas ettevõtja saab esitada tõendi sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude tasumise kohta või esitada teabe, mis võimaldaks avaliku sektori hankijal või võrgustiku sektori hankijal saada sellise teabe otse ükskõik millise liikmesriigi tasuta andmebaasist?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja

B: Teave ettevõtja esindajate kohta

Eesnimi:

Perekonnanimi:

Sünniaeg:

Sünnikoht:

Aadress:

Linn/vald:

Postiindeks:

Riik:

E-post:

Telefon:

Vajaduse korral esitage üksikasjalik teave esindamise kohta (selle vormid, ulatus, eesmärk, ...):

6 / 22

Koostatud 30.11.2023 16:11:47 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6636148/general-info

III OSA: KÕRVALDAMISE ALUSED

A: Kõrvalejätmise alused seoses kriminaalasjas tehtud süüdimõistva otsusega

OSALEMINE KURITEGELIKUS ORGANISATSIOONIS

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kuritegelikus organisatsioonis osalemise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

KORRUPTSIOON

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud korruptsiooni eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? See kõrvalejätmise alus hõlmab ka korruptsiooni avaliku sektori hankija (võrgustiku sektori hankija) või ettevõtja riigi õiguses sätestatud määratluses.

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

7 / 22

Koostatud 30.11.2023 16:11:47 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6636148/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

PETTUS

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kelmuse eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kelmuse eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

TERRORIAKTI TOIMEPANEK VÕI TERRORISTLIKU TEGEVUSEGA SEOTUD

ÕIGUSRIKKUMISED

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud terroriakti toimepaneku või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumiste eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele:

8 / 22

Koostatud 30.11.2023 16:11:47 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6636148/general-info

RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

RAHAPESU VÕI TERRORISMI RAHASTAMINE

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud rahapesu või terrorismi rahastamise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

9 / 22

Koostatud 30.11.2023 16:11:47 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6636148/general-info

LASTE TÖÖJÕU KASUTAMINE JA MUUD INIMKAUBANDUSE VORMID

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud laste tööjõu kasutamise või muude inimkaubanduse vormide eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 3 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

B: Kõrvalejätmise alused seoses maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega

MAKSUDE TASUMINE

Kas ettevõtja on rikkunud oma maksude tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksuvõlg /…/ tema asukohariigi õigusaktide kohaselt“

10 / 22

Koostatud 30.11.2023 16:11:47 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6636148/general-info

Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0

Valuuta: EUR

Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSETE TASUMINE

Kas ettevõtja on rikkunud oma sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku /…/ makse /…/ maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või sotsiaalkindlustusemaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt

11 / 22

Koostatud 30.11.2023 16:11:47 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6636148/general-info

Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0

Valuuta: EUR

Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

C: Kõrvalejätmise alused seoses maksejõuetusega, huvide konfliktiga või ametialaste käitumisreeglite rikkumisega

KESKKONNAÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA

JÄTMINE

Kas ettevõtja on enda teada rikkunud keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

12 / 22

Koostatud 30.11.2023 16:11:47 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6636148/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SOTSIAALÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA

JÄTMINE

Kas ettevõtja on enda teada rikkunud sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

TÖÖÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA

JÄTMINE

Kas ettevõtja on enda teada rikkunud tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

13 / 22

Koostatud 30.11.2023 16:11:47 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6636148/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

PANKROT

Kas ettevõtja on pankrotis?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

MAKSEJÕUETUS

Kas ettevõtja suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

14 / 22

Koostatud 30.11.2023 16:11:47 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6636148/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

KOKKULEPE VÕLAUSALDAJATEGA

Kas ettevõtja on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SISERIIKLIKU ÕIGUSE KOHANE SAMALAADNE OLUKORD, NÄITEKS PANKROT

Kas ettevõtja on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu samalaadses olukorras?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt“, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

15 / 22

Koostatud 30.11.2023 16:11:47 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6636148/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

VARA HALDAB LIKVIDEERIJA

Kas ettevõtja vara haldab likvideerija või kohus?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

ÄRITEGEVUS ON PEATATUD

Kas ettevõtja äritegevus on peatatud?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kelle äritegevus on peatatud, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

16 / 22

Koostatud 30.11.2023 16:11:47 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6636148/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SÜÜDI AMETIALASTE KÄITUMISREEGLITE OLULISES RIKKUMISES

Kas ettevõtja on süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises? Vt siseriiklikud õigusaktid, asjaomane teade või hankedokumendid, kui see on asjakohane.

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 4 „kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe küsitavaks“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

KONKURENTSI MOONUTAMISE EESMÄRGIL TEISTE ETTEVÕTJATEGA

SÕLMITUD KOKKULEPPED

Kas ettevõtja on teiste ettevõtjatega sõlminud kokkuleppeid, mille eesmärk on moonutada konkurentsi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 5 „konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse tõttu“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

17 / 22

Koostatud 30.11.2023 16:11:47 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6636148/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

HANKEMENETLUSES OSALEMISEGA KAASNEV HUVIDE KONFLIKT

Kas ettevõtja on teadlik hankemenetluses osalemisega kaasnevast mis tahes huvide konfliktist siseriikliku õiguse, asjakohase teatise või hankedokumentide kohaselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

OTSENE VÕI KAUDNE OSALEMINE KÄESOLEVA HANKEMENETLUSE

ETTEVALMISTAMISEL

Kas ettevõtja või temaga seotud ettevõtja on nõustanud avaliku sektori hankijat või võrgustiku sektori hankijat hankemenetluse ettevalmistamisel või olnud muul viisil seotud hankemenetluse ettevalmistamisega?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

18 / 22

Koostatud 30.11.2023 16:11:47 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6636148/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE, KAHJUTASU VÕI VÕRRELDAVAD

SANKTSIOONID

Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 8 „kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Alates 1.09.2017 alustatud hangete tulemusena sõlmitud riigihankelepingute kohta leiab infot riigihangete registrist.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SÜÜDI VALEANDMETE ESITAMISES, ON JÄTNUD TEAVET ESITAMATA, EI SUUDA

NÕUTUD DOKUMENTE ESITADA, HANKINUD KÄESOLEVA MENETLUSE KOHTA

KONFIDENTSIAALSET TEAVET

Kas ettevõtja on olnud ühes järgmistest olukordadest: a) ta on kõrvalejätmise aluste puudumise või valikukriteeriumide täitmise kontrollimiseks nõutava teabe esitamisel esitanud valeandmeid; b) ta on jätnud sellist teavet esitamata; c) ta ei ole esitanud viivitamata avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija nõutud täiendavad dokumendid, ja d) ta on tegutsenud eesmärgiga mõjutada lubamatul viisil avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija otsustusprotsessi, et saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda talle põhjendamatu eelise hankemenetluses, või hooletusest esitanud eksitavat teavet, mis võib oluliselt mõjutada kõrvalejätmise, valiku või lepingu hindamise kohta tehtavaid otsuseid?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või RHS §- des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta“;

19 / 22

Koostatud 30.11.2023 16:11:47 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6636148/general-info

RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud andmed käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud käesoleva seaduse § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 10 „kes on tegutsenud eesmärgiga mõjutada hankijat või esitanud hooletusest eksitavat teavet, mis on võinud mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või on tegutsenud eesmärgiga saada konfidentsiaalset teavet, mis on võinud anda talle põhjendamatu eelise teiste riigihankes osalejate ees“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: SEADUSLIKU ALUSETA VIIBIVALE VÄLISMAALASELE TÖÖTAMISE

VÕIMALDAMISE EEST

Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 2 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 2 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest“. Kohustuslik kõrvaldamise alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI SUBJEKT

Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 5 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?

20 / 22

Koostatud 30.11.2023 16:11:47 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6636148/general-info

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 5. Alates 14.08.2022 kontrollib hankija kõrvaldamise aluse puudumist pakkuja või taotleja kinnituse alusel. Hankija võib põhjendatud kahtluse korral nõuda pakkujalt või taotlejalt täiendavate andmete või tõendite esitamist, mis võimaldavad kõrvaldamise alust kontrollida (RHS § 96 lg 2.1).

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: KARISTATUD MAKSUALASTE SÜÜTEGUDE EEST

Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 11 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 11 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku esindajat on karistatud maksualaste süütegude eest“. Vabatahtlik kõrvaldamise alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

IV OSA: KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED

B: Majanduslik ja finantsseisund

ÜLDINE AASTAKÄIVE

Ettevõtja üldine aastakäive on asjaomases teates, hankedokumentides või hankepassis nõutud majandusaastate jooksul järgmine:

Viide seadusele: RHS § 100 lg 1 p 4 „andmed pakkuja või taotleja kogu majandustegevuse netokäibe kohta kuni viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta jooksul, sõltuvalt pakkuja või taotleja asutamise või äritegevuse alguse kuupäevast“

Tingimuse selgitus: Pakkuja viimase 2 (kahe) lõppenud majandusaasta netokäive peab igal aastal olema olnud vähemalt 40 000 EURi. Hankija kontrollib iseseisvalt Eesti äriregistris registreeritud pakkuja vastava müügitulu suurust äriregistri andmete alusel (andmeid ei esitata). Info kohta, mis ei ole

21 / 22

Koostatud 30.11.2023 16:11:47 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6636148/general-info

hankijale andmekogudes olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad, kohustub pakkuja hankija nõudmisel esitama täiendavad selgitused, andmed või dokumendid kuni 5 (viie) tööpäeva jooksul alates päringu saamisest. Kui pakkuja või taotleja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/ või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja või taotleja täitma hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Lisaks peab pakkuja vastavalt hankija nõudmisele vastuvõetaval viisil tõendama, et sellel ettevõtjal, kelle vahenditele ta tugineb, on vastavad vahendid olemas ning ettevõte on nõus nende vahendite kasutamisega ja pakkuja või taotleja kasutab neid lepingu täitmisel (RHS § 103 lg 1). RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Hankepassi esitamine on kohustuslik ka ühispakkujatele.

Tingimuse kirjeldus: Miinimumnõue: 40000

Valuuta: EUR

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Ajavahemik (Periood) 2. Käive (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus

TEENUSLEPINGUTE PUHUL: TÄPSUSTATUD LIIKI TEENUSTE OSUTAMINE

Ainult teenuste riigihankelepingute puhul: Ettevõtja on arvestusperioodi jooksul osutanud täpsustatud liiki teenuste puhul alljärgnevaid peamisi teenuseid. Avaliku sektori hankijad võivad nõuda kuni kolme aasta kogemuse tõendamist ja võtta arvesse rohkem kui kolme aasta vanuseid kogemusi.

Viide seadusele: RHS § 101 lg 1 p 2 „nimekiri hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta“ RHS § 101 lg 2 „hankija võib piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem kui 36 kuu eest täidetud teenuste osutamise lepingute kohta“

Tingimuse selgitus: Riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täidetud lepingute hulgas peab pakkujal olema vähemalt 1 (üks) riigihanke esemele sarnase esemega leping, mis on sõlmitud juriidilise isikuga. Samaväärne leping on igasugune tarkvara arendusressursi või arendustöö leping. Leping peab olema täidetud (täitmine on põhikohustuste ulatuses lõppenud). Pakkuja peab hankepassi korrektselt sisestama referentslepingu(te) maksumuse(d), lepingu(te) kuupäeva(d) ja info teise lepingupoole kohta (sh tellija kontaktisiku telefoninumber, e-posti aadress). Juhul, kui tegemist on riigihankega, siis märkida hankepassis ka viitenumber. Kui hankija soovib kontrollida hankepassis esitatud andmeid seoses täidetud lepingutega võib hankija küsida teise lepingu poole käest kinnitusi ja/tõendeid. Kui pakkuja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja täitma hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta

22 / 22

Koostatud 30.11.2023 16:11:47 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6636148/general-info

tugineb. Lisaks peab pakkuja vastavalt hankija nõudmisele vastuvõetaval viisil tõendama, et sellel ettevõtjal, kelle vahenditele ta tugineb, on vastavad vahendid olemas ning ettevõte on nõus nende vahendite kasutamisega ja pakkuja kasutab neid lepingu täitmisel (RHS § 103 lg 1). RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata.

Tingimuse kirjeldus: Minimaalne teostatud tööde arv: 1

Kirjeldus: Riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täidetud lepingute hulgas peab pakkujal olema vähemalt 1 riigihanke esemele sarnase esemega leping, mis on sõlmitud juriidilise isikuga. Samaväärne leping on igasugune tarkvara arendusressursi või arendustöö leping.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Kirjeldus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 2. Kogusumma (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Ettevõtja vastutusala (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Summa (Summa) 6. Valuuta (Vääring) 7. Ajavahemik (Periood) 8. Kas info on konfidentsiaalne? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. Tellija nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 10. Kontaktisiku nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. E-mail (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 12. Telefon (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 13. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 14. URL (Url) 15. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 16. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

ALLHANKE OSAKAAL

Ettevõtja kavatseb sõlmida allhankelepinguid järgmise lepinguosa (st protsent) suhtes: Kui ettevõtja on otsustanud sõlmida lepinguosa suhtes allhankelepingu ja toetub asjaomase lepinguosa täitmisel allhankija suutlikkusele, täitke selliste allhankijate kohta eraldi hankepass (Euroopa ühtne hankedokument).

Viide seadusele: RHS § 101 lg 1 p 10 „hankelepingu selle osa suurus, mille suhtes pakkuja või taotleja kavatseb sõlmida allhankelepinguid“

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Täpsustage (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

272451_hindamiskriteeriumid.pdf

Koostatud 06.12.2023 14:48:13 1 / 2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 6636148/general-info

HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD

Viitenumber: 272451 Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310) Hange: Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi arendusressurss

Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta Kriteeriumi kaalumise meetod - Osakaaludega Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei

Jrk nr

Nimetus Kirjeldus Tüüp / hindamismeetod

Osakaal Kogus Ühik Pakkuja täidetav

1 Pakkumuse kogumaksumus Kogumaksumus sisaldab kogu töötundide mahtu (1000 töötundi).

Maksumus - vähim on parim

60

Arendaja tunnihind käibemaksuta 1000 tund (h) jah 2 Töökogemus, haridus ja/või osalemine

varasemates tarkvara projektides. Kvaliteet - hankija

hinnatav 25

3 Töökogemus ja/või osalemine varasemates tarkvara projektides.

Kvaliteet - hankija hinnatav

15

Kokku: 100

Koostatud 06.12.2023 14:48:13 2 / 2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 6636148/general-info

Hindamismetoodika kirjeldus 1. Pakkumuse kogumaksumus

Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".

2. Töökogemus, haridus ja/või osalemine varasemates tarkvara projektides. Kokku on võimalik saada 25 punkti, kui pakutav arendaja on omandanud ühe alljärgnevatest kogemustest riigihanke algamisele eelneva 4 aasta jooksul. 1. Tsiviilasjade (v.a registriasjad) menetlemiseks kasutatava infosüsteemi arendusprojektis osalemine arendajana, süsteemianalüütikuna, ärianalüütikuna või testijana (kellegina, kes on kokku puutunud ärimõistetega) vähemalt 6 kuud. 2. Vähemalt 1 aastane töötamise kogemus ametikohal, mille ametijuhendijärgseks ülesandeks on tsiviilkohtumenetluse läbiviimiseks vajalik asjaajamine või isikute esindamine tsiviilkohtumenetluses. 3. Tsiviilkohtumenetluse õppeaine läbimine Eesti ülikoolis.

3. Töökogemus ja/või osalemine varasemates tarkvara projektides. Kokku on võimalik saada 15 punkti. 1. arendaja kogemus ületab tehnilise kirjelduse punktis 4.2 toodud miinimumnõuet selliselt, et varasem töökogemus arendajana on vähemalt 4 aastat - omistatakse 5 punkti. 2. arendaja kogemus ületab tehnilise kirjelduse punktides 4.1., 4.3. või 4.4. nimetatud miinimumnõudeid - omistatakse 2 punkti (kokku 6 punkti p 4.1., 4.3. ja 4.4. miinimumnõuete ületamisel). 3. arendaja kogemus ületab tehnilise kirjelduse punktides 4.5.1. või 4.5.2. nimetatud kahe projekti nõuet - omistatakse 2 punkti (kokku 4 punkti p 4.5.1-4.5.2. miinimumnõuete ületamisel).

272451_vastavustingimused.pdf

1 / 2

Koostatud 21.11.2023 11:42:53 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6636148/general-info

VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 272451 Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310) Hange: Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi arendusressurss

ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.

Küsimused ettevõtjale: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? Kui vastate jah, siis lisage ühispakkujate volikiri pakkumuse "Lisadokumentide" lehele. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist.

Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.

Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

2. Andmed lepinguks, mida kasutatakse juhul kui pakkumus tunnistatakse edukaks. Pakkuja esitab andmetena: 1. lepingu allkirjastaja nimi. 2. alus lepingu allkirjastamiseks (juhatuse liige, volikiri vms). 3. lepingu allkirjastaja ametinimetus 4. pakkuja kontaktisik(ud) lepingu täitmisel (nimi, ametinimetus, telefoni number, e-posti aadress). (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))

3. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et: • võtab üle kõik hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimused ja esitab pakkumuse üksnes kõigi nende asjaolude kohta, mille kohta hankija soovib võistlevaid pakkumusi; • tal on olemas hankelepingu täitmiseks vajalikud intellektuaalse omandi õigused; • tal on olnud piisavalt aega lepingus sisalduvate tüüptingimustega tutvumiseks, selgitustaotluste esitamiseks ning tüüptingimustega mittenõustumisel vaidlustuse esitamiseks; • kõik tüüptingimused lepingus on pakkujale arusaadavad ja mõistetavad. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

PAKKUMUSE MAKSUMUS Pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" toodud struktuuri kohaselt.

Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja kinnitab, et täidab pakkumuse lehe "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" lehel ette antud struktuuri kohaselt? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks.

Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 46.1).

2 / 2

Koostatud 21.11.2023 11:42:53 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6636148/general-info

Küsimused ettevõtjale: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))

SAMAVÄÄRSUS Pakkuja kinnitab, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides nõutule ja vajadusel on samaväärsus selgitatud ja tõendid samaväärsuse kohta lisatud.

Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms), tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule, tootmisviisile, märgisele või vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuandele või tõendile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“ (RHS § 88 lg-d 5-6, § 89 lg 2, 114 lg-d 5-7). Hankija aktsepteerib objektiivsetel põhjustel muid asjakohaseid tõendeid, kui pakkuja tõendab hankijale vastuvõetaval viisil, et pakutav asi, teenus või ehitustöö vastab konkreetse märgise või hankija esitatud nõuetele, välja arvatud juhul, kui hankija nõutud märgis, samaväärne märgis või konkreetse või samaväärse vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuanne või muu tõend on seaduse alusel eelduseks asja, teenuse või ehitustöö pakkumiseks turul (RHS § 114 lg 7).

Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides nõutule ja vajadusel on samaväärsus selgitatud ja tõendid samaväärsuse kohta lisatud. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

EL NÕUKOGU SANKTSIOON. ALLTÖÖVÕTJAD JA TARNIJAD. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid ega tarnijaid, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine.

Määrust kohaldatakse riigihangetele alates rahvusvahelisest piirmäärast. NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/576, 8. aprill 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas.

Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid ega tarnijaid, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

ARENDAJA CV VORM

Küsimused ettevõtjale: 1. CV vorm (Dokumendi vorm / CV vorm - arendaja.docx)

Hankedokumendid.pdf

KINNITATUD

Direktori 08.12.2023

Käskkiri nr 78

Lisa 2

2023

„Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi

arendusressurss“ Riigihanke viitenumber 272451

Hankedokumendid

REGISTRITE JA INFOSÜSTEEMIDE KESKUS

Registrite ja Infosüsteemide Keskus teeb hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutele

ettepaneku esitada pakkumusi vastavalt hanketeates ja hankedokumentides sisalduvatele

tingimustele.

Lk 2/4

1. Üldosa

1.1. Hankedokumendid on kohaldatavad ainult koos riigihangete seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. Hankija eeldab,

et huvitatud isik või pakkuja tunneb riigihangete seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakte.

1.2. Huvitatud isik või pakkuja kannab hankemenetluses osalemisega seotud kogukulud ja -riski, kaasa arvatud vääramatu jõu (force

majeure) toime võimalused.

1.3. Hankija ei ole otstarbekuse kaalutlusel hanget osadeks jaganud, sest hanke osadeks jaotamine ei ole lepingu olemusest

tulenevalt võimalik.

1.4. Hankija ei arvesta olelusringi kulusid, kuivõrd antud hanke puhul on pakkujatel võimatu esitada RHS § 86 lg 2 p 2 nimetatud

kulude osas näitajaid, mida oleks võimalik omavahel võrrelda.

2. Hankelepingu ese

2.1. Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus on esitatud punktis 3.1 märgitud ühes või mitmes vastavas lisas.

3. Hankedokumendid

3.1. Hankedokumendid koosnevad käesolevast hankedokumentide põhitekstist ja selle lisadest:

3.1.1 Lisa 1 kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused (hankepass),

3.1.2 Lisa 2 vastavustingimused,

3.1.3 Lisa 3 hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad,

3.1.4 Lisa 4 tehniline kirjeldus;

3.1.5 Lisa 4-1 nõuded arendustele;

3.1.6 Lisa 5 käsunduslepingu projekt.

3.2. Hankedokumentide põhitekst ja selle juurde kuuluvad dokumendid on teineteist täiendavad.

3.3. Hankedokumentide lahutamatuks osaks on hankepass (alates 1.08.2019 alustatud hankes täidab ettevõtja hankepassi (ESPD

v 2.0.2) registris. Vt hankepassi juhiseid https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihangete-

register/kasutusjuhendid), mille pakkujad esitavad hankijale esialgse tõendina kõrvaldamise ja kvalifitseerimistingimuste aluste

kontrolliks. Lisaks on hankija poolt koostatud CV vorm, mis on vastavustingimuste juures pakkujatele vajalike andmete

edastamiseks.

3.4. RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis

sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse

kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Hankepassi

esitamine on kohustuslik kõigile pakkujatele, kaasa arvatud ühispakkujad ning alltöövõtjad, kelle majandus-ja/või

finantsnäitajatele tuginetakse. Alltöövõtjate osas tuleb hankepass esitada ka juhul, kui tema näitajatele ei tugineta, kuid keda

kavatsetakse kasutada hankelepingu täitmisel.

3.5. Juhul kui pakkujal esineb RHS § 97 nimetatud olukord, esitab ta hankepassis rikkumised ning info, et kohaldatud on

heastamismeetmeid. Heastamismeetmetena esitab pakkuja vastavad tõendid hankija sellekohase küsimise peale.

4. Täiendav teave ja selgitused

4.1. Küsimuse või taotluse täiendava teabe või selgituste saamiseks hanke alusdokumentide kohta esitamisel peab huvitatud isik või

pakkuja arvestama, et hankijal on õigus tulenevalt riigihangete seaduse § 46 lõikest 1 vastata nimetatule 3 (kolme) tööpäeva

jooksul.

4.2. Juhul, kui huvitatud isiku hanke alusdokumentidega seotud selgitustaotluse hankijale laekumisega ja pakkumuste esitamise

tähtpäeva vahele ei jää vähemalt 6 (kuus) päeva, RHS § 93 lõike 2 punktis 2 ja § 94 lõike 4 punktis 2 nimetatud juhtudel 4 (nelja)

päeva, ei ole hankijal kohustus selgitustaotlusele vastata.

4.3. Punktis 4.1. märgitud küsimus või taotlus esitatakse eesti keeles.

4.4. Hankijal on õigus valida hankelepingu täitmise käigus üleskerkinud vaidluste korral hankijale sobivam alusdokumentide

tõlgendus, kui hankija ei ole huvitatud isikule või pakkujale edastanud vaidlusaluses küsimuses teistsugust tõlgendust punktides

4.1. ja 4.5. toodud alustel.

4.5. Huvitatud isik või pakkuja esitab punktis 4.1. märgitud küsimuse või taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

elektrooniliselt riigihangete registris (https://riigihanked.riik.ee/). Registri töö tõrgete korral esitatakse küsimus või taotlus

hanketeates märgitud hankija kontaktisiku elektronposti aadressile. Telefoni teel esitatud küsimusi vastu ei võeta.

4.6. Hankija esitab hankemenetluse käigus koostatud dokumendid ja antava täiendava teabe ning selgitused huvitatud isikule või

pakkujale elektrooniliselt läbi riigihangete registri.

5. Pakkumuse koostamine

5.1. Pakkumuse koostamisel lähtutakse muu hulgas lepingu projektis sätestatud tingimustest.

5.2. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni nimetatud pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni. Hankija ei avalikusta

pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei ole kohustatud täpsustama pakkujalt ärisaladuse ja/või pakkuja huve

kahjustada võiva tehnoloogilise lahenduse sisaldumist juhul, kui nimetatud asjaolu on jäänud pakkumuses märkimata.

6. Dokumentide vormistamise üldnõuded

6.1. Dokumentide vormistamisel lähtutakse võimalusel punktis 3.3 märgitud ühes või mitmes lisas esitatud vormidest.

6.2. Dokumendid koostatakse eesti keeles.

6.3. Dokumendid esitatakse hankijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (see tähendab, et dokumendid peavad olema

püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama pakkumuse esitanud isiku(te) nimesid, kuid ei pea olema

Lk 3/4

omakäeliselt (sh ka digitaalselt) allkirjastatud).

7. Kvalifitseerimise dokumentide vormistamise erinõuded

7.1. Esialgse tõendina pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja tema kvalifitseerimise tingimustele vastavuse hindamiseks

kasutatakse hankepassi. Juhul, kui pakkuja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/või tehnilisele

ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja esitama hankepassi ka selle isiku

kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Samuti tuleb esitada hankepass alltöövõtjate kohta.

7.2. Juhul kui pakkuja kasutab alltöövõtjat, võib hankija nõuda lisaks hankepassis esitatule pakkuja poolset kirjeldust millises tööde

etapis ja suuruses alltöövõtjat kasutatakse.

7.3. Hankija võib nõuda alltöövõtja asendamist juhul, kui kontrolli käigus tuvastatakse alltöövõtja suhtes kõrvaldamise alus.

7.4. Enne hankelepingu sõlmimist võib hankija nõuda edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele

vastavate dokumentide esitamist. Hankija võib vastavaid dokumente nõuda ka kvalifitseerimise etapis. Pakkuja võib esitada

enda kvalifikatsiooni tõendamiseks lisaks hanketeates märgitud kõrvaldamise aluste puudumist tõendavatele ja kvalifikatsiooni

tõendavatele dokumentidele (edaspidi koos nimetatud kvalifitseerimise dokumendid) ka muid dokumente.

7.5. Hankija võib pakkuja esitatud andmete põhjal küsida tõendeid ja kinnitusi teiselt lepingu poolelt kõigi nende lepingute kohta,

millele tuginetakse kvalifikatsiooni tõendamisel.

7.6. Pakkuja võib esitada enda kvalifikatsiooni tõendamiseks lisaks hanketeates märgitud kõrvaldamise aluste puudumist

tõendavatele ja kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele (edaspidi koos nimetatud kvalifitseerimise dokumendid) ka muid

dokumente.

7.7. Alates maist 2019 saab Euroopa hankepassi vormi täita RHRis või mõnes muus ESPD teenuses - nimekiri on kättesaadav

https://ec.europa.eu/docsroom/documents/34484. Hankepassi ei ole vaja esitada juhul kui RHRis on olemas hankepassi osa ja

ettevõte täidab selle RHR vormil. Hankepassi juhend https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihangete-

register/kasutusjuhendid

8. Pakkumuse dokumentide vormistamise erinõuded

8.1. Pakkumuse dokumendid on järgnevad:

8.1.1 hankepass;

8.1.2 vastavustingimused;

8.1.3 hindamiskriteeriumid;

8.1.4 arendaja CV vorm.

8.2. kui hankedokumentides on nõutud, tuleb esitada lisaks punktis 8.1 toodule muud andmed ja dokumendid.

9. Elektrooniliselt dokumentide esitamine

9.1. Kvalifitseerimise dokumendid ja punktis 8.1 märgitud pakkumuse dokumendid esitatakse elektrooniliselt riigihangete

registris.

9.2. Elektrooniliselt esitatavad dokumendid vormistatakse PDF-vormingus või mõnes muus üldlevinud vormingus.

9.3. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on dokumente, mida ei ole võimalik esitada elektrooniliselt, esitatakse need, lisaks

elektroonilistele koopiatele, paberkandjal enne pakkumuste esitamise tähtpäeva vastavalt punktile 10.

9.4. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on kolmanda osapoole poolt kirjalikult allkirjastatud dokumente, esitatakse dokument

skaneeritud kujul ning originaaldokument esitatakse ainult juhul, kui hankijal on tekkinud kahtlus dokumendi osas.

9.5. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on elektroonilisi dokumente, mida ei ole võimalik terviklikult esitada riigihangete registris,

siis esitatakse need, lisaks riigihangete registris esitatud väljavõtetele, terviklikult CD-l või muul üldlevinud andmekandjal enne

pakkumuste esitamise tähtpäeva vastavalt punktile 10.

10. Paberkandjal dokumentide esitamine

10.1. Paberkandjal dokumendid esitatakse ainult punktis 9.3 märgitud juhul.

10.2. Paberkandjal dokumendid esitatakse 1 (ühes) kinnises läbipaistmatus pakendis.

10.3. Punktis 10.2 märgitud pakendile kantakse järgmised andmed:

10.3.1 riigihanke nimetus,

10.3.2 riigihanke viitenumber,

10.3.3 kõikide pakkujate nimed ja registrikoodid,

10.3.4 märge „Mitte avada enne pakkumuste avamise tähtaega“.

10.4. Paberkandjal dokumendid esitatakse posti teel või isikliku kättetoimetamisega.

10.5. Isikliku kättetoimetamisega esitatakse dokumendid pakkumuste esitamise tähtpäeval vähemalt 15 minutit enne pakkumuste

avamist hankija asukohas II korrusel.

11. Hankelepingu sõlmimine

11.1. Kõik hankelepingu olulised tingimused on esitatud punktis 3.1 märgitud vastavas lisas.

11.2. Hankija jätab endale õiguse anda nõustumus hankelepingu sõlmimiseks kuni 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates

hankelepingu sõlmimise otsuse või pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamisest.

11.3. Hankeleping jõustub selle allkirjastamise hetkest mõlema poole poolt.

11.4. Pakkuja peab talle allkirjastamiseks edastatud lepingu allkirjastama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. Antud tähtaja jooksul lepingu

allkirjastamisest keeldumist on hankijal õigus käsitleda kui RHS § 119 nimetatud eduka pakkumuse esitanud pakkuja poolset

Lk 4/4

lepingu sõlmimisest keeldumist ja pakkumuse tagasi võtmist.

12. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine

12.1. Hankija jätab endale õiguse tunnistada hankemenetlus kehtetuks, kui:

12.1.1 hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad

ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel;

12.1.2 välisrahastaja ei anna nõustumust eduka pakkujaga lepingu sõlmimiseks;

12.1.3 pakkumuste maksumused ületavad eeldatavat maksumust;

12.1.4 on toimunud sündmus, mida saab lugeda vääramatuks jõuks (force majeure). Vääramatu jõud on asjaolu, mida hankija ei

saa mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest ei saa temalt oodata, et ta hankemenetluse ajal selle asjaoluga arvestaks või

seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rivo Reitmann

Direktor

Kasunduslepingu projekt.pdf

Lisa 5 Riigihanke „Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi arendusressurss“ (272451) hankedokumentide juurde

KÄSUNDUSLEPING nr

Registrite ja Infosüsteemide Keskus, (registrikoodiga 70000310) asukohaga Lubja 4, 19081 Tallinn,

mida esindab põhimääruse alusel direktor Rivo Reitmann (edaspidi Käsundiandja),

ja

....... (registrikoodiga .....) asukohaga ........, ......., mida esindab ...... alusel ..... (edaspidi Käsundisaaja),

keda nimetatakse eraldi Pool ja koos Pooled, sõlmisid käesoleva käsunduslepingu (edaspidi nimetatud

Leping) alljärgnevas:

1. Lepingu sõlmimise alus ja ese ning dokumendid

1.1 Leping sõlmitakse riigihanke „Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi arendusressurss“ (272451)

raames eduka pakkumuse esitanud pakkujaga (Käsundisaaja) teenuse osutamiseks (edaspidi

Käsund), vastavalt Lepingus ja nimetatu lisades toodule. 1.2 Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust ja Lepingu Lisadest.

1.3 Lepingu lahutamatuteks osadeks Lepingu sõlmimise hetkel on:

1.3.1 Lisa 1 Tehniline kirjeldus;

1.3.2 Lisa 2 Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vorm;

1.3.3 Lisa 3 Pakkumus.

2. Töökorraldus ja personal

2.1 Käsund täidetakse tehnilises kirjelduses märgitud kohas.

2.2 Käsundit täidetakse teenust osutava isiku poolt tehnilises kirjelduses märgitud ajaperioodil ja

koormusega.

2.3 Käsund täidetakse tehnilises kirjelduses märgitud tingimustele vastava isiku poolt. Isiku andmed

on toodud Lisas 3.

2.4 Käsundisaaja asendab Käsundit täitva isiku viivitamatult Lepingu objekti täitmise seisukohast

võrdväärse kvalifikatsiooni ja kogemustega ning Käsundiandjale vastuvõetava isikuga, kui:

2.4.1 teenust osutav isik ei ole võimeline teenuse osutamist jätkama haiguse, õnnetusjuhtumi või

muu temast tuleneva põhjuse tõttu;

2.4.2 Lepingus nimetatud teenust osutav isik osutub Käsundiandja põhjendatud arvamuse

kohaselt lepingujärgsete ülesannete täitmiseks ebakompetentseks või ebasobivaks või kui

tema lepingujärgsete ülesannete täitmine pidevalt kahjustab Lepingu korrektset ja

õigeaegset täitmist;

2.4.3 teenust osutaval isikul on kehtiv karistus kuriteo toimepanemise eest.

2.5 Käsundisaaja kannab kõik punktis 2.4 nimetatud asendusest tulenevad või sellega kaasnevad

kulud.

2.6 Käsundiandjal on õigusliku aluse olemasolul õigus kontrollida, kas teenust osutaval isikul on kehtiv

karistus kuriteo toimepanemise eest.

2.7 Teenust osutavad isikud ei tohi olla Käsundiandja töötajad või Käsundiandja töötajaga seotud

juriidiliste isikute töötajad. Seotud juriidiline isik tähendab Lepingu mõistes juriidilist isikut, mille

juhtimis- või kontrollorgani liige Käsundiandja töötaja on või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10

osalusest kuulub Käsundiandja töötajale.

2.8 Teenust osutava isiku kontaktandmed:

2.8.1 ..............

2.9 Käsundi nõuetekohaseks täitmiseks tuleb lähtuda Käsundiandja esindaja juhistest. Juhul, kui

käsundit täidetakse Käsundiandja asukohas tuleb järgida lisaks Käsundiandja asukohale

kehtestatud kordasid ja juhendeid, mis edastatakse kas koos tehnilise kirjeldusega või pärastiselt

lepingu täitma asumisel. Käsundiandja esindajaks Käsundi teostamise juhendamisel,

Käsundisaajale vajaliku informatsiooni andmisel, Käsundi Lepingu tingimustele vastavuse

kontrollimisel on ............... või tema ametlik asendaja. Käsundiandja esindajaks, kellel on õigus

allkirjastada üleandmise-vastuvõtmise akte on ......... või tema ametlik asendaja.

2.10 Käsundisaaja esindajaks Käsundiga seotud teabevahetuse pidamisel, Käsundi Lepingu

üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastamisel jne on ...............

3. Lepingu hind ja maksmine

3.1 Lepingu hind on ….. eurot (netosumma), arvestusega, et arendaja on projektiga seotud 8 kuu vältel

1000 töötundi.Teenuse tunnihinnaks on ….eurot (netosumma).

3.2 Lepingu hinnas märgitud summad sisaldavad Käsundisaaja poolt Lepingu raames tehtavaid kõiki

kulutusi ja tasu autoriõiguste eest. Lepingu hinnale lisandub käibemaks.

3.3 Pärast teenuse osutamist esitab Käsundisaaja Käsundiandjale tööde üleandmise-vastuvõtmise

akti (Lisa 2). Akt esitatakse vastavalt tehnilise kirjelduse tingimustele kas igakuiselt või teenuse

osutamise ajaperioodi lõppedes.

3.4 Käsundiandja kohustub tasuma Käsundisaajale nõuetekohaselt teostatud töö eest arve alusel.

Arve esitatakse e-arvena masinloetaval kujul, pärast üleandmise-vastuvõtmise akti Käsundiandja

poolset allkirjastamist. Käsundiandja tasub arve 30 kalendripäeva jooksul alates arve saamisest.

3.5 Arve peab sisaldama vähemalt alljärgnevaid andmeid:

3.5.1 info arve esitaja kohta;

3.5.2 info maksja kohta;

3.5.3 riigihanke viitenumber;

3.5.4 viide lepingule;

3.5.5 käibemaksukohustuslase number;

3.5.6 osutatud teenuse loetelu;

3.5.7 käibemaks;

3.5.8 kogusumma.

4. Käsundisaaja õigused ja kohustused

4.1 Käsundisaaja on kohustatud tagama, et:

4.1.1 Käsundi täitmisel arvestatakse, et lõunavaheaja ning võimalike muude vaheaegade algus

ja lõpp on ära määratud töösisekorraeeskirjas, mida tutvustatakse teenust osutavatele

isikutele tööde alustamisel Käsundiandja asukohas;

4.1.2 Käsundi täitmisel tegutsetakse Käsundiandjale lojaalselt ja Käsundi laadist tuleneva vajaliku

hoolsusega ning muudest Käsundiandja poolt kehtestatud sisekorraeeskirjadest tulenevalt;

4.1.3 viivitamatult informeeritaks Käsundiandjat selliste asjaolude ilmnemisest, mis võivad

takistada Lepingu objektiks oleva Käsundi täitmist (sealhulgas Käsundiandjalt saadud

informatsiooni, lähteandmete, dokumentide vms puudulikkusest) või ajendada

Käsundiandjat muutma Käsundi täitmiseks antud juhiseid;

4.1.4 järgitaks Käsundiandja poolt antud juhiseid. Kui Käsundisaaja soovib Käsundiandja

juhistest kõrvale kalduda, peab ta sellest Käsundiandjale teatama ja tema otsuse ära

ootama, välja arvatud juhul, kui viivitusega kaasneks Käsundiandjale ilmselgelt ebasoodus

tagajärg;

4.1.5 andma Käsundiandjale aru Käsundi täitmise käigust ning võimaldama Käsundiandjale igal

ajal teostada kontrolli täidetava Käsundi mahu ja kvaliteedi üle;

4.1.6 hoidma saladuses talle Lepingu täitmisega teatavaks saanud asjaolusid, isikuandmeid ja

muud teavet, mille saladuses hoidmiseks on Käsundiandjal õigustatud huvi või mille

saladuses hoidmist Käsundiandja on nõudnud. Saladuse hoidmise kohustust ei ole, kui

teabe avalikustamiseks on Käsundiandja kirjalik luba või kui teabe avalikustamise kohustus

tuleneb õigusaktidest;

4.1.7 tagastataks Lepingu lõppemisel viivitamatult Käsundiandjale Käsundi täitmiseks saadu

(dokumendid, asjad jne);

4.1.8 pärast Lepingu lõppemist antaks Käsundiandjale üleandmise-vastuvõtmise akti alusel üle

kõik Käsundisaaja poolt Lepingu täitmise käigus koostatud aruanded ja andmed (nagu

joonised, spetsifikatsioonid, plaanid, arvestused, lisaandmed, materjalid jms).

4.2 Käsundisaajal on õigus:

4.2.1 teha Käsundiandjale põhjendatud ettepanekuid Käsundi paremaks täitmiseks;

4.2.2 nõuda Käsundiandjalt Käsundi täitmisega seotud juhiste andmist;

4.2.3 saada Käsundiandjalt Käsundi täitmiseks vajalikku teavet;

4.2.4 saada Lepingu kohaselt Käsundi täitmise eest tasu vastavalt Lepingus sätestatud

tingimustele ja korrale.

5. Käsundiandja õigused ja kohustused

5.1 Käsundiandja on kohustatud:

5.1.1 esitama Käsundisaajale kõik Käsundi osutamiseks vajalikud lähteandmed ja dokumendid;

5.1.2 Käsundisaaja nõudmisel esitama Käsundisaajale vajalikku lisainformatsiooni, andmeid ja

dokumente, mis on vajalikud Käsundi nõuetekohaseks täitmiseks;

5.1.3 andma viivituseta Käsundisaajale juhiseid Käsundi täitmiseks, kui Käsundisaaja neid

nõutab;

5.1.4 informeerima viivitamatult Käsundisaajat asjaolude ilmnemisest, mis võivad takistada

Lepingu objektiks oleva Käsundi täitmist;

5.1.5 maksma Käsundisaajale Lepinguga ettenähtud alustel ja korras tasu Käsundi täitmise eest.

5.2 Käsundiandjal on õigus:

5.2.1 nõuda Käsundisaajalt Lepingus sätestatud nõuetest ja Käsundi täitmise tähtaegadest

kinnipidamist;

5.2.2 anda Käsundisaajale vajadusel Käsundi täitmiseks vastavaid juhiseid;

5.2.3 kontrollida Käsundi täitmise käiku igal ajal Lepingu täitmise tähtaja jooksul ning saada

Käsundisaajalt informatsiooni Käsundi täitmise kohta;

5.2.4 teostada kontrolli ja järelevalvet Käsundisaaja poolt täidetava Käsundi üle;

5.2.5 teha Käsundisaajale ettekirjutus 10 tööpäeva jooksul üleandmise-vastuvõtmise akti esitamisest lepingust tuleneva kohustuse rikkumise puhul. Käsundiandja annab Käsundisaajale ettekirjutuses tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mis ei tohi olla lühem kui 5 tööpäeva.

6. Intellektuaalne vara

6.1 Lepingu allkirjastamisega kinnitab Käsundisaaja Käsundiandjale, et talle kuuluvad Lepingu

täitmiseks vajalikud autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on

tarvilikud Lepingu järgse töö täielikuks teostamiseks ja loovutamiseks ning, et nende suhtes ei ole

kolmandatel isikutel nõudeid.

6.2 Lepingu alusel välja töötatud ja Käsundiandjale üle antud töö (teose) omandiõigus ja kõik autori

varalised õigused ning muud intellektuaalse omandi õigused lähevad vastuvõtmise akti

allkirjastamise järgselt tervikuna üle Käsundiandjale. Samuti annab Käsundisaaja Käsundiandjale

ainulitsentsi isiklikele autoriõigustele. Nimetatud õigused kehtivad kogu autoriõiguste kehtivuse aja

ja nende kehtivuse territooriumiks on kogu maailm.

6.3 Käsundiandjal on õigus teha töös (teoses) ja selle üksikutes osades muudatusi, kohandusi, töötlusi,

teost piiramatult kopeerida, muuta, edasi anda (alllitsentse anda) ning saadud teost kasutada ja

levitada või teostada teose ja selle osade suhtes muid autori varalisi ja isiklikke õigusi.

6.4 Käsundisaaja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori isiklike õiguste

realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda teose kasutamist ja autori varaliste õiguste

teostamist Käsundiandja poolt.

6.5 Kõik Käsundisaaja poolt Lepingu täitmise käigus koostatud dokumendid ja andmed kuuluvad

Käsundiandjale. Käsundisaaja annab kõik nimetatud dokumendid ja andmed Käsundiandjale üle.

Käsundisaaja võib jätta endale dokumentide ja andmete koopiad, kuid ilma Käsundiandja eelneva

kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada.

6.6 Lepingu täitmisel koostatud käsikirjade, tarkvara või nende osade omand, autori- ja muud õigused

kuuluvad Käsundiandjale.

6.7 Käsundiandjal on omandiõigus materiaalsetele andmekandjatele, mille vahendusel töö (teos)

Käsundiandjale edastatakse.

7. Konfidentsiaalsus

7.1 Pooled peavad lepingu täitmise käigus teineteiselt ükskõik mis vormis saadud kogu

informatsiooni, millele seda avaldanud lepingupool on osutanud kui konfidentsiaalsele või mille

konfidentsiaalsust võib mõistlikult eeldada, konfidentsiaalseks (sh intellektuaalset omandit ja

know-how) ja ei anna seda edasi kolmandatele isikutele ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta,

välja arvatud õigusaktides ettenähtud juhtudel.

7.2 Konfidentsiaalsed on muuhulgas poolte poolt kasutatavad töömeetodid, töös kasutatavad

protsessid, süsteemid jmt, millised neid kasutav pool on ise välja töötanud.

7.3 Konfidentsiaalsusnõue kehtib nii lepingu täitmise ajal kui ka pärast seda tähtajatult.

7.4 Käsundisaaja hoidub suhetest, mis võivad kompromiteerida tema sõltumatust.

7.5 Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumist käsitletakse Lepingu olulise rikkumisena ja Käsundiandja

võib, loobumata oma õigusest sellega seotud kahjude hüvitamiseks ja leppetrahvile, otsekohe

lepingu üles öelda.

8. Isikuandmed

8.1 Pooled tagavad oma tegevuses vastavuse kohalduvatele andmekaitse õigusaktidele. Pooled

täidavad kõiki lepingu täitmise kohas kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete

turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi

õigusakte.

8.2 Käsundisaaja töötleb teenuse osutamiseks vajalikus ulatuses isikuandmeid Käsundiandja

ülesandel.

8.3 Käsundisaaja kasutab teenuse osutamise käigus saadud isikuandmeid üksnes lepingus

sätestatud eesmärkide täitmiseks. Lepingu lõppemisel kohustub Käsundisaaja kustutama kõik

talle lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmed ja nimetatute koopiad, v.a juhul, kui

õigusaktidest tuleneb teisiti.

8.4 Käsundiandja võimaldab juurdepääsu isikuandmetele üksnes nendele isikutele, kellel on selleks

oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud on teadlikud ning järgivad

isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid ja õigusakte, nad on saanud asjakohase koolituse

eelmainitud nõuete kohta, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile kehtib

asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav konfidentsiaalsuskohustus jääb

kehtima ka pärast käesoleva lepingu lõppemist.

8.5 Käsundisaaja rakendab vajalikke organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid

isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku

hävitamise, avalikustamise jms eest.

8.6 Käsundisaajal ei ole õigust edastada isikuandmeid kolmandatele isikutele ega kasutada

isikuandmete töötlemiseks omakorda volitatud töötlejaid ilma Käsundiandja eelneva kirjaliku loata.

8.7 Teenuse osutamise raames töödeldavate isikuandmetega seotud rikkumise korral teavitab

Käsundisaaja Käsundiandjat sellest viivituseta pärast seda, kui ta on rikkumisest teada saanud.

8.8 Käsundiandjal on õigus lisaks nõuda täiendava isikuandmete töötlemise lepingu sõlmimist või

esitada täiendavaid juhiseid isikuandmete töötlemisele Käsundisaaja poolt.

9. Avalikud suhted

9.1 Käsundisaaja ei tegele Lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile,

elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, va Käsundiandja eelneval

kirjalikul nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mis on Käsundiandjaga eelnevalt kooskõlastatud.

10. Poolte vastutus

10.1 Lepingu see peatükk fikseerib lepingu olulised rikkumised, menetluse rikkumisest teatamisel ning

poolte vastutuse. See peatükk ei välista ega piira poole õigust kasutada muude lepingu rikkumiste

korral muid õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, samuti kasutada täiendavaid

õiguskaitsevahendeid lisaks käesolevas peatükis kokkulepitule.

10.2 Lepingust või seadusest tuleneva õiguse või õiguskaitsevahendi mittekasutamine või selle

kasutamisega viivitamine ei tähenda nimetatud õigusest või õiguskaitsevahendist või muudest

õigustest või õiguskaitsevahenditest loobumist. Lepinguga seotud mis tahes loobumised on

kehtivad ainult siis, kui need on selgesõnaliselt ja kirjalikult väljendatud.

10.3 Pooled vastutavad lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest

Eesti Vabariigi õigusaktides ning lepingus ettenähtud korras.

10.4 Oluliseks lepingurikkumiseks loetakse muu hulgas järgmisi rikkumisi:

10.4.1 Pool ei täida mis tahes lepingust tulenevat kohustust teise poole poolt lepingust tuleneva

vastava kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul;

10.4.2 Käsundisaaja rikub personaliga seonduvaid tingimusi;

10.4.3 Käsundisaaja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, pankrot on välja kuulutatud, täitja

varad arestitakse või täitja finantsseisund halveneb tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja

see halvenemine muudab vähetõenäoliseks lepingu nõuetekohase täitmise;

10.4.4 Pool on rikkunud intellektuaalse omandi õigusi ja nende kasutamise tingimusi;

10.4.5 Pool on rikkunud konfidentsiaalsuskohustust ja/või isikuandmetega seonduvaid kohustusi;

10.4.6 Pool on rikkunud avalikustamise keelu kohustust;

10.4.7 Pool on rikkunud kolmandate isikutega seonduvaid kohustusi;

10.4.8 Käsundiandja on viivituses lepingus kokku lepitud maksetähtajaga rohkem kui

kolmkümmend (30) kalendripäeva.

10.5 Poolel on õigus nõuda lepingu olulise rikkumise korral leppetrahvi tasumist kuni 30% lepingu

hinnast iga vastava juhtumi korral.

10.6 Poolte rahaline koguvastutus on piiratud lepingu kogumaksumusega, kuid see piirang ei kehti

tahtliku rikkumise korral.

10.7 Pool peab teavitama teist poolt leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul arvates ajast, mil ta sai

teada leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimisest. Leppetrahvi nõude esitamisel on Pool kohustatud

märkima mõistliku tähtaja leppetrahvi tasumiseks, tähtaeg ei tohi olla lühem kui kolmekümmend

(30) kalendripäeva. Pool on kohustatud leppetrahvi tasuma märgitud tähtaja jooksul. Kui poole

hinnangul on leppetrahvi nõue alusetu, on pool kohustatud enne leppetrahvi tasumise tähtaega

oma seisukohta kirjalikult selgitama. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta poole õigust nõuda teiselt

poolelt lepingust tuleneva kohustuse täitmist ning kahju hüvitamist või kasutada muid seadusest

tulenevaid õiguskaitsevahendeid.

10.8 Lisaks leppetrahvi nõudele ja / või leppetrahvi asemel on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt

lepingu mittenõuetekohasel täitmisel, et:

10.8.1 käsundisaaja kõrvaldaks puudused, sealhulgas nõuda, et käsundisaaja hangiks parema

teenuse osutamiseks vajalikud lisa- või asendusseadmed, -telekommunikatsioonid, -

tarkvara ja teenused;

10.8.2 olulise lepingurikkumise, samuti rikkumise kõrvaldamise ebaõnnestumise korral keelduda

töö vastuvõtmisest ning leping erakorraliset ühepoolselt lõpetada;

10.8.3 võtta pakutud töö vastu ning alandada vastavalt hinda.

10.9 Lepingust tulenevate leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine, ei vabasta

lepingut rikkunud poolt lepingujärgsete kohustuste täitmisest.

11. Teadete edastamine

11.1 Pooltevaheline suhtlus toimub selleks otstarbeks määratud poolte kontaktandmetel ja aadressidel.

Pooled on kohustatud kontaktandmete ja aadresside muutusest teineteist teavitama viivitamatult,

aga mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul.

11.2 Kui teisele poolele edastatav teade eeldab vastust, tuleb vastata viivitamatult, kuid mitte hiljem kui

2 tööpäeva jooksul.

11.3 Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, välja arvatud juhtudel, kui teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel

teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Teade loetakse kättesaaduks, kui:

11.3.1 teade on üle antud allkirja vastu;

11.3.2 teade on edastatud tähitud kirjana poole postiaadressil ja teate postitamisest on möödunud

5 (viis) kalendripäeva;

11.3.3 e-posti või telefoni teel saadud teate saamist on kinnitatud e-posti teel.

12. Lepingu kehtivus ja muutmine

12.1 Leping kehtib Lepingu nõuetekohase täitmiseni.

12.2 Käsundiandjal on õigus Leping üles öelda 30-päevase etteteatamistähtajaga. Taolisel juhul

kohustub Käsundiandja tasuma Käsundisaajale faktiliselt osutatud teenuste eest.

12.3 Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad pärast nende

allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte poolt määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel

on muudatused tühised. Käesolevas punktis kajastatu ei kohaldu Lepingus märgitud Käsundiandja

esindajate vahetumisel, mis fikseeritakse kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis.

12.4 Riigihangete seaduse § 123 lg 1 p 1 kirjeldatud muudatused lepitakse kokku Käsundiandja ja

Käsundisaaja esindajate poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

13. Vääramatu jõud

13.1 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu

rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitlevad pooled

võlaõigusseaduse §-s 103 lg 2 nimetatud asjaolusid.

13.2 Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude

tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele Poolele, esitades teavitusega ühes

tõendid kõigi järgnevate asjaolude esinemise kohta:

13.2.1 takistava asjaolu esinemine, mis takistab kohustuse kohast täitmist;

13.2.2 takistava asjaolu asetsemine väljaspool võlgniku mõjusfääri;

13.2.3 asjaolu ettenägematus;

13.2.4 asjaolu vältimatus ja ületamatus.

13.3 Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb Lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise

perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel Lepingut täitma asuma. Kui

vääramatu jõu asjaolude tõttu on Poole Lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam

kui 60ne kalendripäeva võrra võib teine Pool öelda lepingu üles.

14. Muud tingimused

14.1 Leping tühistab kõik pooltevahelised Lepingus ettenähtud Käsundi täitmist puudutavad varasemad

suulised ja kirjalikud kokkulepped.

14.2 Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest, peab olema esitatud

kirjalikus vormis

14.3 Käsundisaaja ei või oma lepingujärgseid õigusi ega kohustusi üle anda kolmandatele isikutele.

14.4 Pooled võivad loovutada lepingust tulenevaid rahalisi nõudeid kolmandatele isikutele. Pooled on

kohustatud teineteist nõude loovutamisest viivitamatult informeerima. Käsundiandja võib edastada

arve tasumise Käsundiandjast erinevale isikule. Vastava teavituse vorm lepitakse kokku lepingu

täitmise käigus.

14.5 Lepingu täitmisel tekkinud erimeelsused ja vaidlused lahendavad Pooled vastastikusel mõistmisel

põhinevate läbirääkimiste teel, kokkuleppe mittesaavutamisel Harju Maakohtus.

14.6 Lepingus reguleerimata küsimustes juhinduvad Pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.

14.7 Pooled on Lepingu allkirjastanud digitaalselt.

/digitaalselt allkirjastatud/

Rivo Reitmann ...............

Leping nr .......

Lisa 1

TEHNILINE KIRJELDUS

Tehniline kirjeldus sisaldub Lepingu asice konteineris eraldi pdf failina.

Leping nr .......

Lisa 2

Töö üleandmise-vastuvõtmise akti vorm

Töö üleandmise-vastuvõtmise akt

Lähtudes … (edaspidi Käsundisaaja) ja Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (edaspidi Käsundiandja)

vahel ............. sõlmitud käsunduslepingust nr ………(edaspidi Leping):

1. Annab Käsundisaaja üle ja Käsundiandja, keda esindab ………………., võtab Käsundisaajalt vastu

Lepingu kohaselt teostatud töö:

/ töö kirjeldus, periood /

2. Käsundi täitmise eest makstakse Käsundisaajale /kuu/aasta/ ......…… (/summa/) eurot.

3. Tööde teostamiseks kulunud aeg tundides: ………………..

4. Juhul kui Käsundiandjal on pretensioone töö kvaliteedi või töö mittevastavuse kohta Lepingu

tingimustele, mida Käsundisaaja pole vastavalt Lepingus sätestatule kõrvaldanud, märgitakse

need käesolevas aktis.

Käsundiandja: Käsundisaaja:

Registrite ja Infosüsteemide Keskus .......

registrikood: 70000310 registrikood: .........

aadress: Lubja 4, Tallinn aadress: ...........

telefon: 683 7551 telefon: .............

faks: 646 0165 arveldusarve: ............

e-post: [email protected] e-post: ................

Käsundiandja: Käsundisaaja:

/digitaalselt allkirjastatud/

Leping nr …

Lisa 3

PAKKUMUS

Pakkumus sisaldub Lepingus asice konteineris eraldiseisva konteinerina.

Lisa 4-1 Nouded arendustele.pdf

KINNITATUD Direktori 10.02.2020

Käskkiri nr 11 Lisa 1

Muudetud:

30.05.2023. a nr 42

Nõuded arendustele v6.0

Võti Nõude liik Kokkuvõte Kirjeldus Nõude vastutav kontrollija

NA-1 Vastavus üldistele standarditele

Loodavate lahenduste X-tee teenused peavad vastama RIA x- tee juhendis toodud nõuetele. Aluseks tuleb võtta hanke välja kuulutamise hetkel kehtiv versioon.

Arendusosa kond

NA-2 Vastavus üldistele standarditele

Lahendusega koos tarnitav standardtarkvara peab vastama RIK nõuetele

Kui hankes ei spetsifitseerita tarkvaralist lahendust tuleb kasutada vastaval konkreetsele vajadusel allpool toodud tarkvarade viimaseid stabiilseid versioone. Serverite operatsioonisüsteemina: 1) Linux RedHat Enterprise/Centos 2) Windows

Andmebaasidena: 1) Microsoft SQL 2) Postgre SQL Veebiserverina: 1) Nginx 2) Microsoft IIS 3) Apache Rakendusserverina: 1) Tomcat Programmeerimiskeelena : 1) C# 2) Java 3) Python Kui koos tarnega tarnitakse kommertstarkvara peab selle litsents sisaldama vähemalt 5 aasta turvaparandusi

Infrastruktuu ride osakond

NA-3 Vastavus üldistele standarditele

Rakendus peab olema loodud vastavalt Eesti Infoturbestandardi nõuetele. Aluseks tuleb võtta hanke väljakuulutamise hetkel kehtiva versiooni meetmeid. [30.05.2023 DK nr 42 - muudetud]

NA-4 Vastavus üldistele standarditele

RIK põhimõte on arendada tarkvara avatult ja avaldada tarkvara vaba litsentsiga. Avaliku sektori kohustuseks on arendada tarkvara eelkõige avatult ja avaldada tarkvara vaba litsentsiga vastavalt litsentsi nõuetele.

Antud nõudes võib erandeid teha ainult juhul, kui on teisiti ette nähtud seadusega või muul tellijaga kokku lepitud põhjendatud juhul.

RIKis kasutatavad levinuimad vaba tarkvara litsentsid on EUPL, GNU GPL, MIT. Valik sõltub vajadustest ja kohustustest.

Litsentside litsentsitingimustes sisalduvad nõuded, mida tuleb litsentsi kasutamisel täita, on järgmised:

EUPLi puhul on nõutav mh: 1) autoriõiguse märge päises

(EUPL © Euroopa Liit 2007, 2016, mille järel on märge „Litsentsitud EUPL alusel“);

2) lähtekoodi avalikustamine Euroopa Liidu joinup virtuaalses varamus.

GNU GPL puhul on nõutav mh: 1) autoriõiguse märge päises

2) litsentsitingimustes ette nähtud teavitus töö osas garantii välistamise kohta.

MIT puhul on nõutav mh: 1) autoriõiguse märge päises

2) litsentsitingimustes ette nähtud teavitus töö osas garantii välistuse kohta.

Täpsemalt tuleb nõuetega tutvuda lähtudes valitud litsentsitüübi litsentsitingimustest.

Valitud litsentsi litsentsitingimused esitatakse ühel või mõlemal alljärgnevatest viisidest: 1) LICENCE-fail peab olema

repositooriumis avalikustatud koos tarkvara koodiga;

2) litsentsitingimuste tekst iga faili päises;

3) lisades päisesse link asukohale, kus on võimalik litsentsitingimustega tutvuda.

Projektijuht

NA-5 Arhitektuur

Rakenduse, andmebaasi ja kolmanda osapoole komponentide platvorm(id)/versioon(id) peavad olema sellised, mille eluea lõpp (EOL) pole teadaolevalt vähem kui 4 aasta pärast.

Kui on tuleb tellijaga paika panna ja kokku leppida vahetuse strateegia.

Infrastruktuu ride osakond

NA-6 Arhitektuur

Tulevase ja olemasolevate infosüsteemide platvormid (rakendusserver, andmebaas, kolmanda osapoole komponendid) ja topoloogia peab olema enne reaalse arenduse algust RIK Infrastruktuuride osakonnaga kooskõlastatud.

Süsteemi jõudlus peab vastama kokkulepitud topoloogial eelanalüüsi ja lähteülesande käigus välja toodud jõudlusnäitajatele.

Infrastruktuu ride osakond

NA-7 Arhitektuur Rakendusserver peab võimaldama töötamist andmebaasiserverist eraldi serveril.

Infrastruktuu ride osakond

NA-8 Arhitektuur

Rakendust peab saama ilma ümber programmeerimata liigutada erinevate domeenide ja domeeni saitide vahel

Lahendus ei tohi olla sisse kompileeritud absoluutseid URL-e.

Haldur koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-9 Arhitektuur

Tõrkekindluse tagamiseks tuleb väliseid liidestusi kasutada nii vähe kui võimalik. Kui need on vajalikud, siis peavad nad olema võimalikult tõrkekindlad.

Liideseid peab saama konfiguratsioonist välja lülitada. Väliste liidestatud süsteemide tõrke korral ei tohi süsteem hanguda, vaid peab väljastama mõistliku (võimalikult lühikese) aja jooksul ajakohase veateate. Võimalusel tuleb töökindluse tõstmiseks kasutada asünkroonseid liideseid (ntäiteks Rahvastikuregistri, Maa- ameti infosüsteemi või Google analythicsk´i töötamast lakkamisel peab süsteemi põhifunktsionaalsus,kui süsteemi äriloogika seda võimaldab, tööle jääma).

Haldur koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-10 Arhitektuur

Andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude vahel toimub läbi riigi infosüsteemi andmevahetuskihi (x-tee). Avaliku teabe seaduse § 43 (9) lõige 5.

Kui X-tee päringut teostab inimene, siis peab olema päringu päises autentinud kasutaja andmed.

Haldur

NA-11 Arhitektuur

Rakenduse testkeskkonnad peavad olema ühendatud test X- teega ja arenduskeskkonnad arendus X-teega.

Infrastruktuu ride osakond

NA-12 Arhitektuur

Rakenduse konfiguratsiooniparameetrid tuleb ühte kohta kokku tuua nii, et nende muutmisel ei peaks rakendust uuesti kokku kompileerima (nt ühte tekstipõhisesse konfiguratsioonifaili, andmebaasi tabelisse).

Rakendus peab neid sealt ka kasutama (mitte kopeerima parameetreid käivitamisel kolmandatesse kohtadesse). Logimise seaded võivad olla rakenduse konfiguratsioonifailist eraldi ühes lisakonfiguratsioonifailis (näit Log4net).

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-13 Arhitektuur

Rakenduse kompileerimine (saidi taaskäivitas, konfiguratsiooni muutmine vms) peaks toimuma mõistliku aja jooksul.

Mõistlikuks ajaks loetakse maksimaalselt 30 sekundit. Kui rakendus vajab indekseeritud sisu ja see pole kättesaadav, siis peab rakendus väljastama selle kohta selge teate.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-14 Arhitektuur Rakendus peab olema 64-bitine.

Infrastruktuu ride osakond

NA-15 Arhitektuur Andmebaas ja rakendus peavad kasutama UTF-8 kodeeringut.

Nõue kehtib Oracle ja Postgre andmebaaside puhul.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-16 Arhitektuur Failid peab katalogiseerima kokkulepitud tunnuste alusel (aasta, kuu, kuupäev).

Failisüsteemi salvestamisel ei tohi ühte kausta tekkida üle 10000 objekti (kaust või fail). Failistruktuur peab olema mõistlik (kaustu ei tohi olla rohkem kui faile) ning ei tohi tekitada märgatavat jõudluskadu.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-17 Arhitektuur Kasutatav programmeerimise paradigma on objekt-orienteeritud.

Arendusosa kond

NA-18 Arhitektuur Kõik välised võtmed (Foreign Key) peavad olema indekseeritud.

Andmebaasis peab kasutama indekseid või muid meetmeid, et nõuded jõudlusele oleksid täidetud ka tulevikus (1, 3, 5 või 10 aasta pärast – vastavalt planeeritud kasutusajale). Väliseid võtmeid tuleb kasutada ka ühest andmebaasist teisele viitamisel.

Haldur

NA-19 Arhitektuur Tuleb kasutada päringumuutujaid (Parameter Binding).

SQL päringute väljakutsumisel väljastpoolt andmebaasi, peab kasutama päringumuutujaid, et vältida SQL vahemälu fragmentseerumist (When calling SQL code from outside the database, Parameter Binding should be used to prevent SQL cache fragmentation).

Arendusosa kond

NA-20 Arhitektuur

Kõigis andmebaasi tabelites peab olema defineeritud üks tehniline primaarvõti ja selle nimetus peab olema „ID“.

Haldur

NA-21 Arhitektuur Failid ja failide indeks peavad olema replikeeritavad teise serveriruumi.

Failide hoidmise asukoht lepitakse iga kord eraldi kokku. Failide hoidmine klassikalises andmebaasis on kulukas ja seab kõrgendatud nõudmised ning piirangud andmebaasiserveritele.

Infrastruktuu ride osakond

NA-22 Arhitektuur Vajadus halduril teha otse baasis haldustoiminguid peab olema viidud miinimumini.

Rakendusel peab olema haldusliides, mille kaudu rakenduse haldur saab teha tavapäraseid haldustoiminguid. Halduri haldustoimingud lepitakse tellijaga kokku detailanalüüsi käigus.

Haldur

NA-23 Arhitektuur Andmebaas peab toetama nii külm- kui ka kuumvaru (peegeldamist) teise serveriruumi.

Ei tohi kasutada teenuseid, mis välistavad andmebaasi peegeldamist (nt "failstream").

Infrastruktuu ride osakond

NA-24 Arhitektuur Sorteerimisreeglistik peab vastama eesti keele tähestikule.

Tõusutundlikkus peab olema välja lülitatud ning accent peab olema sisse lülitatud. Näiteks: MS SQL puhul Estonian_CI_AS.

Infrastruktuu ride osakond

NA-25 Arhitektuur Kui süsteem saadab elektronkirju, peab kasutama süsteemivälist RIK- i elektronposti serverit.

Kirjade tekst peab olema haldurite poolt hallatav. Kirja saatmisel peab süsteem veenduma, et elektronposti server võttis meili vastu. Kui elektronposti server millegi pärast kirju vastu ei võta, tuleb kirjad ära saata pärast seda kui elektronposti server jälle vastab. Kirjad saatmist peab olema võimalik lihtsalt (näiteks muudatuse ajaks) rakenduse konfiguratsioonist kinni keerata.

Infrastruktuu ride osakond

NA-26 Arhitektuur

Konfiguratsiooniparameetrite nimed peavad olema sisulised. Juhul kui see ei ole võimalik, peab kõrval olema selgitus.

Näiteks : X-tee Turvaserver, mitte XTTS või viitenumber, mitte vk_seb jne.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-27 Arhitektuur

Infosüsteemides on eessüsteemid (front end) ja tagasüsteemid (back end) arhitektuuriliselt selgelt lahutatud.

Tagasüsteemide ülesanneteks on andmete haldamine ja võrguteenuste pakkumine. Tagasüsteemid ei tegele lõppkasutaja autentimise ja autoriseerimisega. Lõppkasutaja autoriseerimise tagavad eessüsteemid.

Infrastruktuu ride osakond

NA-28 Arhitektuur Konfiguratsioonifailid peavad olema vastavalt rakendusserveri tüübile vaikimisi kaitstud failid

Näiteks IIS: *.config , *.resources Apache: *.conf, .htaccess. Kui neid on mitu, siis arendaja peab need eraldi välja tooma konfiguratsioonifailide listis.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-29 Arhitektuur Rakenduse failid, mida kasutaja näha ei tohi, peavad olema vaikimisi kaitstud kaustades.

Näiteks: IIS: Bin,App_Code, App_Data, App_Browsers, App_GlobalResources, App_LocalResources, App_Themes, App_WebReferences

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-30 Arhitektuur Konfiguratsioonis ei tohi olla erinevaid parameetreid, mis on sama sisuga.

Kõiki parameetreid tuleks konfiguratsioonis kirjeldada vaid uhe korra (mitte nii, et mitmes lõigus kirjeldatakse samu asju uuesti).

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-31 Arhitektuur Kõik rakendused peavad töötama kõrgkäideldavalt.

Rakendustes tohib kasutada vaid masinapõhiseid teenuseid, mis lubavad kõrgkäideldavaid (klaster) lahendusi. Kõrgkäideldav lahendus peab olema selline, mida saab samaaegselt käitada erinevates masinates. Kasutajasessioon ei tohi olla ühe klastri üle põhine. Ei tohi kasutada sticky sessioneid.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-32 Arhitektuur Tuleb kasutada rakendusservereid.

Klientrakendus ei tohi pöörduda otse andmebaasi poole.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-33 Arhitektuur Keskkonnapõhiseid muutujad peavad olema konfiguratsioonist seadistatavad.

Näiteks WSDL ei tohi sisaldada viiteid arendusserveritele.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-34 Arhitektuur

Kui kasutatakse Windows teenuseid peavad teenuste nimed olema serveri administraatori poolt konfigureeritavad.

Infrastruktuu ride osakond

NA-35 Arhitektuur Rakenduse äriloogika tuleb realiseerida eraldi andmebaasist sõltumatus rakenduskihis.

Andmebaas ei tohi sisaldada äriloogikat, mis muudab andmetabelites olevaid ja sinna kirjutatavaid andmeid. Erandiks on trigerid, mis tekitavad logi.

Arendusosa kond

NA-36 Arhitektuur

Andmebaasis võib kasutada vaid ISO/IEC 9075 standardiga kaetud funktsionaalsusi. Kuid erandina ei tohi kasutada sama standardi osas 13 kirjeldatud funktsionaalsusi.

Ei ole tohi kasutada selliseid platvormispetsiifilist lahendusi, mille üleviimine mõnele muule andmebaasiplatvormile ei ole võimalik. ISO/IEC 9075 osa 13 spetsifitseerib Javas kirjutatud programmimoodulite kasutamist andmebaasis.

Arendusosa kond

NA-37 Arhitektuur Rakendus peab kasutama autentimiseks RIK autentimisportaali AUP.

RIK kasutab keskset autentimislahendust (AUP). Kui kui mõni ärinõue välistab AUP kasutamise, esitab RIK arendajale lisanõuded autentimissüsteemile.

Kasutatavaid autentimisviise peab olema rakenduse konfiguratsioonist võimalik sisse ja välja lülitada. Samuti peab rakenduse konfiguratsioonist olema määratav kas ID-kaardiga autenimise korral kasutatakse OCSP või tühistusnimekirjade põhist autentimist.

Haldur koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-38 Arhitektuur

Uniform resource identifier (URI) pikkus ei tohi ületada ühegi IS poolt toetatava brauseri maksimaalset lubatud väärtust.

Max uri < 2000. Haldur koos arendusosa konnaga

NA-39 Arhitektuur

Rakenduse teenusekirjeldus (n: WSDL) peab olema üles ehitatud nii, et see toetaks teenuse versioneerimist.

Näiteks: Alajaotis definitions/types/schem: complexType defineerimisel tuleb sellele lisada "any" element.

Arendusosa kond

NA-40 Arhitektuur Rakenduse operatiivbaas peab olema võimalikult väike.

Juhul kui äriprotsess seda võimaldab, tuleb suurte andmemahtude korral kasutada andmete arhiveerimist põhibaasist väljapoole.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-41 Arhitektuur Rakendusega tarnitavad litsentsid peavad olema vähemalt 5 aastase kehtivusega.

EU projektide korral tuleb kehtivusaja suhtes lähtuda EU või RIA nõuetest.

Infrastruktuu ride osakond

NA-42 Arhitektuur

Rakendus peab olema tehniliselt osadeks jaotatud (tükeldatud) vastavalt loogilisele jaotusele. Saadud osised peavad olema eraldi versioneeritavad ja paigaldatavad.

Eraldatud peavad olema teenused, kuhu pöörduvad kasutajad ja need teenused, kuhu pöörduvad teised teenused ja serverid (näiteks saidid). Avalikud liidesed tuleb selgelt eristada muudest mitteavalikest, sisemistest, konfigureerimis jms liidestest. Kui rakendusel on eraldi turvatasemega liidesed ametnikule ja kodanikule, peab rakendus olema jaotatud kaheks eraldi liidesekomponendiks ning nende mõlema poolt kasutatavaks andmebaasiks.

Arendusosa kond

NA-43 Arhitektuur

Kõik dokumentide konverteerimised ühest formaadist teise tuleb teha kasutades RIK keskseid dokumentide konverteerimise teenuseid.

Arendusosa kond

NA-44 Arhitektuur

Süsteem ei tohi võimaldada kasutajale ligipääsu süsteemi toimimise informatsioonile, nagu failide täisnimed (path), kutsepinud (stack trace) jms.

Haldur koos arendusosa konnaga ja infrastruktuu ride osakonnaga

NA-45 Arhitektuur Rakendus peab olema võimeline töötama koormusjaoturitega varustatud taristul.

SSL offload, vajalike kliendiparameetrite edasiandmine kasutades http headereid.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-46 Arhitektuur Rakenduse failidele ei tohi olla rohkem ligipääsuvajadust, kui read- execute.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-47 Arhitektuur

Kui on planeeritud kasutada Windows servereid peavad kõik rakenduse osad (ka baas) olema võimelised töötama windows core serveritel.

Infrastruktuu ride osakond

NA-48 Arhitektuur Andmebaasis tuleb veerutüübiks määrata selleks sisuliselt sobivaim andmetüüp.

Näiteks, kui on tegemist kuupäevaga, siis date. Kasutada ei tohi varchar(max) andmetüüpi, kui see pole põhjendatud ja vajalik.

Haldur

NA-49 Arhitektuur Rakendus peab väljastama oma masinliideste teenuste tehnilisi spetsifikatsioone.

SOAP teenuste wsdl'e, REST teenustele n:swaggeri v. openapi formaadis kirjeldusi.

Haldur koos arendusosa konnaga

NA-50 Arhitektuur

Active Directory (AD) autentimise kasutamisel peab rakendus kasutama SAML2.0 (Security Assertion Markup Language) ja ADFS (Active Directory Federation Services) standardeid.

Teiste standardite kasutus tuleb RIK- iga eelnevalt kooskõlastada.

Infrastruktuu ride osakond

NA-51 Arhitektuur

ID-kaardiga (kliendi sertifikaadiga) autentimist teostavad veebirakendused peavad (juhul, kui sessiooni pole algatatud) suhtlema kliendi veebirakendusega ainult selleks, et saada veebirakendusest sisselogimiseks vajaliku koodi.

Edasine koodi täitmine ja võimalike veaolukordade töötlus peab toimuma rangelt ainult kliendi poolel.

Kliendi autentimissertifikaadi kehtivus- ja autentsusekontroll teostatakse maksimaalses võimalikus mahus veebiserveri või proxy poolt.

Autentimissertifikaadil on veebiserveri või proxy poolt kohustuslikult nõutav:

Apache: SSLVerifyClient require; NGINX: ssl_verify_client on; Pulse TM: ssl.requireCert(); HAProxy: verify required; Tomcat: clientAuth="true"; jne…

Juhul kui toimub pöördub URL poole, kus on nõutud kliendi autentimissertifikaat ning server vastab veaga, peab klientrakendus kuvama korrektse eesti keelse veateate.

NB! Rakenduse javascrip-ti tuleb ID- kaardiga autentimise puhuks erand kirjutada!

Infrastruktuu ride osakond

NA-52 Arhitektuur Tuleb kasutada vaid RIK poolt ette antud captcha lahendust.

NA-53 Arhitektuur Rakendustevaheline suhtlus tuleb realiseerida läbi rest- või soap-vms veebiteenuste või message queue.

Sobivad liideste formaadid lepitakse kokku projekti käigus.

NA-54 Arhitektuur Serveris peab olema kirjeldatud, millistele HTTP meetoditele vastatakse.

Mitte kirjeldatud meetoditele ei tohi vastata.

NA-55 Arhitektuur Vigastele meiliaadressidele ei tohi kirju saata.

Meiliaadress peab vastama RFC5322 ja/või RFC6854 standardile. Süsteem, kuhu on võimalik e-posti aadresse sisestada, peab kontrollima nende kehtivust. Kasutaja kontaktinfo tuleb alati valideerida.

NA-56 Arhitektuur Rakendusel peab olema CSP header. Vaikeväärtus on "self".

Erandid tuleb kirjeldada pigaldusjuhendis.

NA-57

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kliendi ja serveri vaheline side peab olema krüpteeritud SSL- protokolli kasutades.

Tuleb arvestada tingimusega, et osad ühendused nõuavad kahepoolset SSL autentimist (nt: suhtlus turvaserveriga).

Haldur koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-58

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakendus ei salvesta andmeid kliendi arvutisse (sh küpsiseid).

Erandiks on mitmekeelse süsteemi puhul keelevalik.

Arendusosa kond

NA-59

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Sessiooni lõpetamine infosüsteemis (nt logi välja nupu vajutamine) peab serveri poolt sessiooni tunnused kehtetuks tunnistama (nt küpsised).

NA-60

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kui andmebaasis olevate andmete turvaosaklass "terviklus" on 2 või 3, tuleb kõik osaklassi 2 või 3 infot sisaldavad andmebaasi kirjed ja tabelid versioneerida. [30.05.2023 DK nr 42 - muudetud]

Kõik andmemuudatused peavad baasis säilima. Andmete muutmisel andmeid ei kustutata, vaid tehakse uus kirje uute andmetega. Vana kirjed muudetakse kehtetuks. Iga uus kirje peab sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni: 1) viide kirjele, mille ta kehtetuks

muutis (kui on); 2) kasutaja, kes kirje lõi; 3) kirje loomise aeg; 4) sessiooni-ID (kui on olemas).

Iga kehtetuks tunnistatud kirje peab sisaldama lisaks vähemalt järgmist informatsiooni: 1) kasutaja, kes kirje kehtetuks

tunnistas; 2) kirje kehtetuks tunnistamise aeg.

Haldur

NA-61

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kui rakenduse poolt töödeldavate andmete konfidentsiaalsusklass on 2 või kõrgem, peab rakendusega kaasas olema lahendus, mis suudab toota toodangu andmetest testandmed, mis ei sisalda konfidentsiaalset informatsiooni.

Testandmed peavad säilitama kõik toodangu andmete omadused (pikkuse, tüübi) ja omavahelised suhted. Toodanguandmetest testandmete tegemise algoritmid ja põhimõtted tuleb eelnevalt kooskõlastada tellijaga.

Haldur

NA-62

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Andmebaasis olevate rakenduse kontod peavad omama ainult minimaalselt rakenduse tööks vajalikke õiguseid.

Schema muutmine ei ole rakenduse töö. Schema omanik ei tohi olla rakenduse tööks kasutatav baasi kasutaja.

Nõude täitmiseks vajalikud vahendid (skriptid) peavad kuuluma rakenduse juurde ja nende sisu peab olema kontrollitav. Kontodele vajalikud õigused peavad olema kirjeldatud rakenduse installatsioonijuhendis.

Infrastruktuu ride osakond

NA-63

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakenduse lõppkasutajatele peab olema võimalik jagada õigusi läbi andmebaasis defineeritud rollide.

Rakendusepõhiseid kasutajarolle ei tohi defineerida ainult läbi AD OU'de ja gruppide.

Haldur

NA-64

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Ligipääs rakendusse ja andmetele tohib olla vaid dokumenteeritud ning tellimuses kirjeldatud teid mööda ja dokumenteeritud autentimisprotseduure kasutades.

Arendusosa kond

NA-65

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kõik paroolid ja salasõnad peab rakendus alati salvestama vaid krüpteeritud või räsitud ja soolatud kujul.

Räsimine peab kasutama turvalist räsifunktsiooni (NA-74) ja soola (salt). Sool peab olema andmebaasiüleselt unikaalne, piisavalt suure bitiarvuga ja "random". Krüpteerimata kujul ei tohi paroole salvestada (ka ajutiselt) ühelegi kettale. Krüpteering peab olema CBC, CRT vms režiimis. Kasutada ei tohi ECB režiimi.

Arendusosa kond

NA-66

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakendused, kuhu saavad ligi välised kasutajad, peavad võimaldama autentimist vähemalt kahe erineva Eesti riigi poolt aktespteeritava kaheastmeilse isikutuvastsulahendusega. Parooliga autentimsit tuleb vältida.

Kindlasti peab olema kasutusel ID- kaardi põhine autentimine.

Kui on vajalik ka parooliga logimine, peavad välised kasutajad autentima ennast spetsiaalse väliskasutajate jaoks mõeldud AD pihta. Mingil juhul ei tohi väliskasutajaid teha RIK-i sisemisse AD-sse.

Haldur

NA-67

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakendus ei tohi teostada X-tee päringut otse kasutajaarvutist.

Kasutajaarvutitest otse x-tee päringute tegemine on arvutivõrgu tasemel keelatud.

Arendusosa kond

NA-68

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Veebipõhised välise veebilehega rakendused, mis on keskmise või kõrgema ISKE klassiga peavad kasutama vahendeid kaitsmaks rakendust keelatud päringute eest.

IIS puhul peab kasutama näiteks URL scan, apache puhul modsecurity või vastavat tööriista. Võimalikud piirangud tuleb kokku leppida tellijaga detailanalüüsi käigus lähtuvalt tellija vajadustest ja nõudmistest. Kasutama peab whitelisting põhimõtet, mitte blacklistingut.

Arendaja koos Infrastruktuu ride osakonnaga

NA-69

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kui rakenduse kaitsetarve on suur või väga suur, peab rakendus sisenemisel näitama pärast õnnestunud sisselogimist eelmise õnnestunud sisselogimise aega. [30.05.2023 DK nr 42 - muudetud]

Sarnaselt õnnestunud sisselogimisega, tuleb ebaõnnestunud sisselogimise katsete korral kuvama millal need toimusid ja mitu neid oli. Kasutaja peab saama soovi korral veenduda, kas keegi pole tema nime all üritanud sisse logida. ID-kaardi, mobiil-ID ja digi-ID-ga sisenemise ürituse ebaõnnestunud katseid näitama ei pea.

Haldur

NA-70

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakenduse kasutajaliidesest peab olema kasutajal avalehel ilma sisse logimiseta võimalik näha rakenduse versiooni numbrit.

Mõeldud on spetsiaalrakendusi (custom built). Nõue ei kehti veebitarkvara (apache, IIS jne), andmebaaside jms kohta. Viimaste versiooni numbrit tuleb pigem varjata.

Haldur

NA-71

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Sessioonide lõpetamine tuleb teostada serveri poolel ja kõigil rakendustel peab olema konfigureeritav kasutajasessiooni aegumise aeg.

Aeg peab olema muudetav koos teiste konfiguratsiooniparameetritega. Kui kliendilt pole etteantud aja jooksul ühtegi päringut tulnud, tuleb sessioon serveri enda algatusel lõpetada.

Infrastruktuu ride osakond

NA-72

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Veebipõhiste rakenduste mitteautentinud kasutajate poolt saadetud vormid tuleb puhastada XSS-filtriga või eemaldada HTML- tag´id.

Soovitatavalt tuleb seda teha enne andmebaasi salvestamist, vajadusel andmete väljakuvamisel.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-73

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Veebipõhiste rakenduste poolt saadetavad vormidel peab paiknema peidetud unikaalne räsi, mida kontrollitakse vormi vastuvõtmisel.

Eesmärk on vältida CSRF rünnakuid.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-74

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Krüpteerimise ja räside arvutamise korral tuleb kasutada tugevaid algoritme.

Valida tohib vaid neid, mille soovituslik kasutusaeg RIA krüptoprotokollide elutsükliuuringu uuringu kohaselt on üle 12 aasta. Kui räsimine ei pea tagama pikaajalist salastaatust ja tõestusväärtust võib tellijaga kokkuleppel kasutada algoritme, mille soovituslik kasutusaeg on krüptoprotokollide elutsükliuuringu uuringu kohaselt üle 5 aasta.

Kui tehniliselt vähegi võimalik tuleb sertifikaate hoida RIK HSM lahenduses. Ligipääs võtmetele ja sertifikaatidele peab olema vaid teadmisvajaduse põhimõttel. Kirjandus: NIST SP-800- 57 Key Management Guidelinesja European Payments Council (2017) Guidelines on cryptographic algorithms usage and key management.

Süsteemi kirjelduses tuleb välja tuua kõik krüptoalgoritmid, võtmepikkused ja kasutuskohad.

Arendusosa kond

NA-75

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Autenditud sessiooni tunnust ei tohi ainult lihtsa küpsisega lahendada (kasutada OWASP parimaid praktikaid).

Sessiooni ei tohi olla võimalik üle võtta URLi kopeerimisega ühest arvutist teise.

Arendusosa kond

NA-76

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Halduritel ei tohi olla võimalik muuta rakenduseväliste liidestuste- ning nendega seotud äriloogiliste funktsionaalsuste tehnilisi konfiguratsioone.

Tagada tuleb rollide lahusus: administraatoril ja halduril on erinevad tööülesanded.

Haldur koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-77

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

ID-kaardiga autentimisel, peab rakendus suutma vastu võtta ID- kaardi sertifikaati ka HTTP päises.

Proxy tugi

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-78

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kõik digitembeldamist vajavad rakendused peavad kasutama RIK- i-keskset digitembeldamise teenust.

Arendusosa kond

NA-79

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakenduse turvalisuse tagamiseks (näiteks XSS, SQLInjection, jne) tuleb järgida OWASP-i parimaid praktikaid.

Veebirakendus peab probleemideta läbima OWASP ASVS põhineva testi. Esmane väline turvatestimine tellitakse tellija finantseeringul. Kui selle tulemusel leitakse arendaja poolsest tegevusest või tegevusetusest põhjustatud vigu, võib tellija nõuda OWASP järeltestide kompenseerimist arendajalt.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonna ja sisekontrolli- ja infoturbe osakonnaga

NA-80

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Arendus peab olema orienteeritud toodangukeskkonnas toimimiseks.

Toodangukeskkonna rakendus ei tohi sisaldada osiseid, mis on toodangu keskkonnas ebavajalikud või segavad (näiteks mõeldud testimiseks testkeskkonnas, arendusabiks arenduskeskkonnas jne).

Arendusosa kond

NA-81

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Ajatemplite kasutamisel eelistatakse Guardtime lahendust.

Ajatempli serveri URL peab olema konfigureeritav.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-82

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakendus ei tohi lubada ühe kasutajaga mitut samaaegset sessiooni.

Nõue ei kehti, kui see tellija poolt eraldi ärinõuetes nõutud.

Haldur

NA-83

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kui rakenduse tervikluse turvaosaklass on T3, peavad tõestusväärtust omavad andmed olema digitaalallkirjastatud või digitembeldatud. [30.05.2023 DK nr 42 - muudetud]

Konkreetne lahendus valitakse ja lepitakse tellijaga eraldi kokku. Käesoleva nõude täpsustuseks vt ISKE nõue HT.34. Ajatemplite, digitemplite ja digitaalallkirjade terviklust tuleb reaalajas ja hiljem perioodiliselt (muudetava perioodiga) valideerida. Valideerimise protsessi tulemusena tuleb genereerima automaatne raport, mis on vaadeldav süsteemi halduri liidese kaudu ning mida on võimalik automaatselt edastada ettenähtud e-posti dressidele. Raport peab sisaldama infot valideerimise protsessi alguse ja lõpu aja kohta, infot selle kohta, kui mitut ajatemplit kontrolliti ja kas infot kõik ajatemplid olid korrektsed. Kui tembeldamises või allkirjastamises ilmneb viga, peab olema võimalik hiljem katkenud kohast tembeldamist või allkirjastamist jätkata.

Haldur koos arendusosa konnaga

NA-84

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kui rakenduse tervikluse turvaosaklass on T3, peavad tõestusväärtust omavad andmed ja logid olema krüptoaheldatud, et tagada, et tõestusväärtusega andmeid ei saaks märkamatult kustutada. [30.05.2023 DK nr 42 - muudetud]

Ahela moodustamiseks ei tohi kasutada andmetesse kirja pandud viiteid (n: id=2ja andmed="mingid andmed", eelmine_andmed=1 ). Krüptoahela koostamisel tuleb kasutada lahendust, kus järgmise ajatembeldatava kirje koosseisu fikseeritakse eelmise kirje mitte ajatembeldatud räsi. Uue ahela lüli lisamisel tuleb kontrollida eelmise lüli korrektsust.

Tagatud peab olema ka nõue, et kirjeid ei saaks märkamatult kustutada ahela lõpust. Krüptoahela terviklust peab saama perioodiliselt (muudetava perioodiga) kontrollida ja lahendus peab suutma vajadusel and häire (e-kiri) kui terviklus on kompromiteeritud. Krüptoaheldamis e ja selle kontrolli sisse ja väljalülitamine ning kontrolliperioodi muutumiine peab olema teostatav vaid rakenduse konfiguratsioonist rakenduse administraatori poolt,

Haldur koos arendusosa konnaga

NA-85

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kui rakenduses on S3 salastatuse astmega andmeid, peavad need nii transpordil kui ka salvestatult alati olema krüpteeritud kujul.

Sümmeetrilise võtme turvamiseks tuleb kasutada asümmeetrilisi algoritme. Sertifikaati tuleb hoida nii, et see oleks kättesaadav rakendusele, kuid mitte rakendusserveri administraatorile. Sertifikaat peab olema vahetatav, st krüptograafia edasi arenedes peab olema võimalik kasutusele võtta tugevam sertifikaat.

Arendusosa kond

NA-86

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Paksu kliendi korral ei tohi rakendus kasutaja tööjaama jätta maha krüpteerimata kujul ajutisi faile, mis sisaldavad või võivad sisaldada konfidentsiaalset või kõrget terviklust nõudvat informatsiooni.

Kui paks klient kasutab ajutisi faile, tuleb tagada nende perioodiline kustutamine tagamaks, et ei koormata liigselt kasutaja arvutit. Eesmärk on tagada, et rakenduse sulgemisel ei jääks kasutaja arvutisse maha informatsiooni, mida sinna jääda ei tohiks.

Haldur koos arendusosa konnaga

NA-87

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakendus peab serverist kustutama kõik ajutised failid koheselt, kui neid enam ei kasutata.

Kui kasutatakse ajutiste failide kausta peab selle asukoht olema konfiguratsioonist konfigureeritav.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-88

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakendus tohib aktsepteerida vaid sessioonivõtmeid, mida ta ise on väljastanud. Sisselogimisel peab kasutaja saama uue sessiooni võtme ning endine võti tuleb kehtetuks tunnistada.

Arendusosa kond

NA-89

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kui rakendusse laaditakse faile kasutaja poolt, peab need failid valideerima (kontrollima faili tüüpi, suurust). Failid peavad läbima viirusetõrje.

Faili nimes tuleb lubada vaid suur- ja väiketähti, numbreid, "_" ja "-" ning vaid ühte punkti järjest. Viirusetõrje lahenduse pakub välja RIK infrastruktuuride osakond. Võimalusel tuleb teha tüübi ja faili laiendi vastavuse kontroll.

Haldur koos arendusosa konnaga

NA-90

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kui rakendusse laetakse faile peab faili nimi salvestamisel sisaldama random komponenti nii, et faili tee ei ole lihtsalt ära arvatav.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-91

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakendus ei tohi lubada ennast kasutada iframe sees.

Iframe-i kasutamine pole lubatud ja HTTP päringutele tuleb lisada "X- Frame-Options: DENY" päis.

NA-92

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Sessiooni küpsised peavad olema turvatud.

Sessiooni küpsise korrala tuleb lisada lipud Secure, HttpOnly ja SameSite. Küpsise nime prefiks peab olema "__Host-".

Infrastruktuu ride osakond

NA-93 Logimine, debuggimine, testimine

Rakenduse kõik üleantavad versioonid peavad enne tellijale üle andmist olema testitud.

Testplaan ja testitulemused tuleb edastada tellijale koos rakenduse üleandmisega. Nõuded testimisele RIK dokumendis "Arendamise tavad ja töökorraldus".

Haldur

NA-94 Logimine, debuggimine, testimine

Turvalisuse seisukohalt kriitilised sündmused, nagu sessiooni algamine ja lõppemise, rolli muutumine jne tuleb logida.

Vastav logi peab asuma teistest logidest eraldi failis ja andmebaasis turvalogide tabelis. Väliste rakenduse puhul tuleb logida võimalusel kasutaja IP. Sessiooni võtmete väärtuses, privaatvõtmeid ja kasutaja salasõnad võivad logisse jääda vaid räsitud kujul.

Haldur

NA-95 Logimine, debuggimine, testimine

Rakendus peab suutma logida kõiki väliste süsteemidega vahetatavaid (ka X-tee teenuste kaudu liikuvaid) pöördumisi andmevahetuslogisse.

Peab olema võimalus antud logimist välise süsteemi kaupa sisse-välja lülitada. Logi peab olema struktureeritud selliselt, et päring ja vastus on eraldi failides. Logimine peab olema võimalik nii andmebaasi kui ka failisüsteemi (iga sõnum eraldi faili, failid vähemalt päeva kaupa eraldi kaustas) või mõlemasse korraga. Logifaili asukoht peab olema administraatori poolt ilma rakendust uuesti kompileerimata seadistatav.

Haldur koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-96 Logimine, debuggimine, testimine

Kui rakenduse turvaosaklass "konfidentsiaalne" on 2 või 3, peab tagama konfidentsiaalsuse osaklassiga 2 ja 3 andmete vaatamise logimise. [30.05.2023 DK nr 42 - muudetud]

Logi salvestatakse kasutaja tegevuse logisse. Logi peab sisaldama (toodud järjekorras) millal tehti, kasutaja ID ja isikukood (firma registrikood), kui võimalik kust tehti (seadme nimi, IP, sertifikaat), mis tegevused andmetega tehti ja kas tegevus õnnestus. Kui võimalik siis päringu SQL lause. Logida peab olema võimalik ka konkreetseid andmed, mida kasutaja serveri arvates nägi. Viimane peab aga olema välja lülitatav või asendatav põhiobjektide ID-dega päringu liikide kaupa. Logida tuleb ka kasutajate tegevuste ebaõnnestumised (näiteks õiguste puudumise tõttu). Vastav logi peab asuma tegevuslogi andmebaasi tabelis. Logimise konfiguratsioon peab olema muudetav vaid uue rakenduse paketiga (deploy). Näiteks IOC konteinerist konfigureeritav (late binding).

Haldur

NA-97 Logimine, debuggimine, testimine

Kui rakenduse turvaosaklass "terviklus" on 2 või 3, peab tagama tervikluse osaklassiga 2 ja 3 andmete loomise, muutmise ja kustutamise logimise. [30.05.2023 DK nr 42 - muudetud]

Logi salvestatakse kasutaja tegevuse logisse. Logi peab sisaldama (toodud järjekorras) millal tehti, kasutaja ID ja isikukood (firma registrikood), kui võimalik kust tehti (seadme nimi, IP, sertifikaat), mis tegevused andmetega tehti ja kas tegevus õnnestus. Kui võimalik siis päringu SQL lause. Logida tuleb ka kasutajate tegevuste ebaõnnestumised (näiteks õiguste puudumise tõttu). Vastav logi peab asuma tegevuslogi andmebaasi tabelis. Logimise konfiguratsioon peab olema muudetav vaid uue rakenduse paketiga (deploy). Näiteks IOC konteinerist konfigureeritav (late binding).

Haldur

NA-98 Logimine, debuggimine, testimine

Rakendus peab logima kõiki rakenduses tekkivaid tehnilisi vigu süsteemi logisse.

Süsteemi logid peavad asuma teistest logidest eraldi failis ja andmebaasi süsteemi logide tabelis. Logi peab sisaldama minimaalselt (toodud järjekorras) vea tekkimise aega, veakoodi, veakirjeldust (stack trace, traceback vms), võimalusel kasutaja andmeid (nimi, ID, IP ja URL), HTTP-, GET- ja POST- parameetrid ja nende väärtusi. Kas logitakse baasi või faili või mõlemasse peab olema rakendust uuesti kompileerimata administraatori poolt muudetav.

Haldur koos infrastruktuu ride osakonna ja arendusosa konnaga

NA-99 Logimine, debuggimine, testimine

Failisüsteemi logimise korral peavad logid olema ka katalogiseeritud (näiteks liigi järgi) ja tunnustatud faililaiendiga (näiteks .log, .txt, .xml). Logi peab olema roteeruv, et ei tekiks liiga suuri faile või faile kus on vaid üksikuid logikirjeid.

Peab olema võimalus logimist välise süsteemi kaupa sisse-välja lülitada. Ei tohi esinda olukorda, kus ühte kausta tekib rohkem kui 10000 faili. Peab tagama, et iga rakendusserver saaks vajadusel kirjutada logid oma logifaili. Logifaili asukoht peab olema administraatori poolt ilma rakendust uuesti kompileerimata seadistatav.

Infrastruktuu ride osakond

NA-100 Logimine, debuggimine, testimine

Kogu rakenduse logi peab olema ühesuguse formaadiga, kergesti masinloetav ja täielik (kes, mis, mida, jms). Logis ei tohi kasutada klassifikaatoreid.

Logiväljad, mida lõppkasutaja saab manipuleerida (IP, useragent, URL) peavad salvestuma logisse kodeeritud kujul.

Tuleb võimalusel vältida olukorda, kus ühe päringu tõttu tekib kirjeid mitmesse logisse. Igas logikirjes peab olema päringu unikaalne identifikaator, mis võimaldab logikirjet siduda teiste logikirjetega, mis tekkisid sama päringu tagajärjel. Seda nii ühe faili piires, kui ka juhul kui päringu tulemusel kirjutati mitmesse logi asukohta..

Sama infot sisaldavad väljad peavad (ka erinevates) logiasukohtades olema sama nimega ja andmed samas formaadis. Failisüsteemis asuv logi peab olema XML, JSON või CSV formaadis.

Kui parameetri väärtus on tühi, tuleb see logis märkida asendusväärtusega (nt “null”). Kui vähegi võimalik peab logi kuupäeva ja ajaformaat olema kujul "AAAA-KK- PP ja hh:mm:ss,nnnn“ lokaalne Eesti ajavöönd. "hh" järgib 24-tunnist kellaajaformaati. Kuupäev ja kellaaeg samas andmeväljas esitatakse kujul, kus kuupäevavormingu ja kellaajavorming vahele lisatakse täht T.

Haldur

NA-101 Logimine, debuggimine, testimine

Logi tabelid peavad olema arhiveeritavad operatiivbaasist välja.

Tabeli suurenedes peab olema võimalik hoida vanu kirjeid, näiteks kuude või aastate kaupa, iseseisvates tabelites või teises baasis. Mehhanism peab töötama ka krüptoaheldatud logi korral.

Haldur koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-102 Logimine, debuggimine, testimine

Kui rakendus kasutab või pakub väliseid teenuseid (näiteks SK teenuseid) peab ta suutma arvestust pidada vastavate teenuste kasutamise mahu üle.

Näiteks kui palju on kasutatud kuus, aastas jne digitembeldamist, ID- autentimist, autentimisportaali, pangalingi kasutamist jne.

Haldur

NA-103 Logimine, debuggimine, testimine

Rakendusega peab olema kaasas skript jõudlustestide tegemiseks.

Jõudlustestide täpne kirjeldus tuleb kokku leppida detailanalüüsi käigus. Arendaja peab koos rakendusega tarnima skripti ja vajalikud tarkvaralised vahendid kokkulepitud jõudlustestide läbiviimiseks. Jõudlustestide läbiviimine ei tohi nõuda tellijalt omapoolset tarkvara arendamist, skriptide kirjutamist või litsentside ostmist.

Haldur koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-104 Logimine, debuggimine, testimine

Rakendusel peab olema masinloetav XML-staatusleht, mille struktuur vastab tellija poolt ette antud XML struktuurile.

Staatuslehe nõuded sisalduvad käesoleva dokumendi lisas 1.

Haldur

NA-105 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Lähtekoodi kommentaarid peavad kõigis lahenduse kihtides (rakenduse enda kood, andmebaas, jne) olema kirjutatud eesti keeles.

Nõuet ei arvestata arendustarkvara poolt automaatselt genereeritavate koodilõikude puhul. Samuti ei rakendata nõuet kolmandate osapoolte poolt toodetud lähtekoodile – nt: erinevad lahtise koodiga kooditükid jne.

Arendusosa kond

NA-106 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Rakenduse kood peab olema piisavalt hästi kommenteeritud, et erialast haridust omav tarkvaraarendaja on võimeline süsteemile jätkuarendusi teostama.

Lähtekoodi kommentaarid peavad olema: 1. Põhjendatud. Kommenteerida

ainult kommenteerimise pärast pole vaja. Kood peab olema kirjutatud selliselt, et see on loetav ka ilma kommentaarideta. Kommentaarid on mõeldud keeruliste ja/või kohendamist ja/või edasist tööd (viimaste juurde on tuleks märkida TODO) vajavate kohtade jaoks.

2. Aktuaalsed - kommentaar ja kood peavad olema üksteisega vastavuses.

3. Selged ja üheselt mõistetavad. 4. Korrektselt kirjutatud -

grammatika ja lauseehitus peavad olema korrektsed.

Arendusosa kond

NA-107 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Muutujate, tüüpide ja funktsioonide nimed peavad olema sisulised ja andma selget informatsiooni nende otstarbest.

Arendusosa kond

NA-108 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Koodis kasutatavaid konstante ei tohi väärtusena hardcodeda – need tuleb defineerida muutujatena ja kasutada läbi nende.

Arendusosa kond

NA-109 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Koodis defineeritud andmetüübid peavad olema nimetava käände ainsuses. Kõik andmemassiivid tuleb nimetada nimetava mitmuses (näiteks collectionid, arrayd, jms).

Näiteks "Isik", "Menetlus" jne. Andmebaasides ei tohi kasutada täpitähti.

Arendusosa kond

NA-110 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Andmetabelites sisalduvad võõrvõtmed peavad nime järgi seostuma tabeli ja väljaga millele need viitavad.

Näiteks kui on tegu tabelitega ’Isikud’ ja ’Autod’, siis seos ’isiku autod’ oleks: Isikud.ID=Autod.Isik_ID

Haldur

NA-111 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Andmebaasi väljade pikkused tuleb kirjeldada tähemärkides.

Näiteks Oracle korral Nvarchar(2000) tähendab 2000 baiti mitte tähemärki.

Haldur

NA-112 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Kui kokku pole lepitud teisiti, siis JAVA rakenduse kood peab olema kirjutatud vastavalt "SUN Java Code convention" dokumendile.

Valideerimiseks kasutatakse 'checkstyle' vaikimisi konfiguratsiooni.

Arendusosa kond

NA-113 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Kui kokku pole lepitud teisiti, siis Python rakenduse kood peab olema kirjutatud vastavalt "Style Guide for Python Code " dokumendile.

http://www.python.org/dev/peps/pep -0008/

Arendusosa kond

NA-114 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Kui kokku pole lepitud teisiti, siis .NET rakenduse kood peab olema kirjutatud vastavalt "NET Framework Developer's Guide - Design Guidelines for Developing Class Libraries".

http://msdn.microsoft.com/en- us/library/ms229042.aspx. Valideerimiseks kasutatakse 'StyleCop' vaikimisi konfiguratsiooni.

Arendusosa kond

NA-115 Nõuded lähetkoodile

JAVA koodi valideerimiseks kasutatakse validaatorit.

Näiteks PMD (http://pmd.sourceforge.net), DocCheck (http://java.sun.com/j2se/javadoc/do ccheck/) või muud võrreldavat kokkulepitud validaatorit.

Arendusosa kond

NA-116 Nõuded lähetkoodile

.NET koodi valideerimiseks kasutatakse validaatorit.

Näiteks FxCop (http://msdn.microsoft.com/en- us/library/bb429476.aspx) või muud võrreldavat kokkulepitud validaatorit.

Arendusosa kond

NA-117 Nõuded lähetkoodile

Pythoni koodi valideerimiseks kasutatakse validaatorit.

Näiteks Pychecker (http://pychecker.sourceforge.net/) või muud võrreldavat kokkulepitud validaatorit.

Arendusosa kond

NA-118 Nõuded lähetkoodile

Kasutuses mitteolev kood tuleb rakenduse lähtekoodist kõrvaldada.

Arendusosa kond

NA-119 Nõuded lähetkoodile

Andmebaasi tabelid ja väljad ning muu kood (stored procid, funktsioonid, triggerid, viewd, user defined data types ja sequencid) peab olema kommenteeritud rakenduse koodiga samadel alustel.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-120 Nõuded lähetkoodile

Lähtekoodis defineeritud muutujate, klasside/tabelite, meetodite jm. nimed peavad lahenduse kõigis kihtides (rakenduse enda kood, andmebaas jne) olema eesti keelsed.

Mitte Dossier vaid Toimik, mitte Person vaid Isik.

NB! Nõuet ei arvestata arendustarkvara poolt automaatselt genereeritavate koodilõikude puhul, mida ei ole vaja tõlkida. Samuti ei rakendata nõuet kolmandate osapoolte poolt toodetud lähtekoodile.

Arendusosa kond

NA-121 Andmekvaliteet ja standardid

Aadressiandmete sisestamisel, kuvamisel ja hoidmisel tuleb lähtuda määrusest "Aadressiandmete süsteem".

Liidestatakse maa-ameti X-tee teenusega või RIK sisemise vastava Maa-ameti andmeid vahendava süsteemiga.

Haldur

NA-122 Andmekvaliteet ja standardid

Andmete sisestamisel (ka läbi masin-masin liideste või veebiteenuste) peab rakendus alati andmed valideerime. Sobimatuid andmeid ei tohi olla võimalik sisestada.

Muu hulgas peab kontrollima, kas sisestatav väärtus vastab välja tüübile ja/või etteantud valikväärtustele. Numbriväljale tohib sisestada vaid numbreid, kuupäeva väljale kuupäeva, elektronposti aadressi vilajale elektronposti aadressi, valikväärtuste korral vaid lubatud valikväärtused jne.

Kontrollima peab sisendi suurust. Olukorras, kus veebirakendus peab töötlema potentsiaalselt ohtlikke andmeid (nt tähemärke, millel on rakendatava interpretaatorprogrammi jaoks tähendus) ja filtreerimisfunktsiooni ei saa seega kasutada, tuleb need andmed ära maskeerida, st muuta nende kuvamisvormingut.

Sisendi kontrolli ebaõnnestumise korral tuleb peatada sisendi kasutamine ja kasutajat sellest teavitada.

Haldur

NA-123 Andmekvaliteet ja standardid

Iga transaktsiooni juures tuleb veenduda, et kasutajal on õigus neid vaadata või muuta (isiku õiguste, mitte rolli õiguste kontroll)

NA-124 Andmekvaliteet ja standardid

Tegevusalade andmete sisestamisel, kuvamisel ja hoidmisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 10. Jaanuari 2008. a määrusest nr 11 "Klassifikaatorite süsteem" ja kasutada EMTAK infosüsteemis kehtivat klassifikaatorit.

Liidestatakse RIK EMTAK infosüsteemi teenusega.

Arendusosa kond

NA-125 Andmekvaliteet ja standardid

Kasutaja poolt sisestatud andmed tuleb enne välja kuvamist filtreerida.

Kasutada tuleks võimalusel Blacklistingu asemel whitelistingut.

Arendusosa kond

NA-126 Andmekvaliteet ja standardid

Kui rakendusel tekib päringu töötlemisel tehniline viga, siis peab vastama süsteemi-infot mittesisaldava veateatega.

Näiteks: "Tekkis tehniline viga. Päringu ID: XXXXX".

NA-127 Dokumentatsioo n

Kogu rakenduse dokumentatsioon peab olema kirjutatud eesti keeles.

Erandiks võivad olla tellijaga kokkuleppel kolmanda osapoole komponentide (mis pole kirjutatud tellija jaoks) dokumentatsioon.

NA-128 Dokumentatsioo n

Rakenduse dokumentatsioon peab vastama RIK dokumentatsiooniplaani nõuetele.

NA-129 Dokumentatsioo n

Iga uue versiooniga peab alati välja tooma versiooni muudatuse kirjeldused (release notes).

Release notes peab kajastama kõiki muudatusi eelmise ja uue versiooni vahel.

Haldur koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-130 Versioonihaldus

Kõik rakenduse testimiseks, koolituseks või implementeerimiseks üle antavad tarkvarapaketid peavad olema versioneeritud vastavalt dokumendile RIK Arendamise tavad ja töökorraldus. Kasutama peab RIK-i koodihoidlat.

Arendajale antakse selleks õigused RIK-i koodihoidlas, kus ta peab hoidma oma PMA versioone.

Arendusosa kond

NA-131 Versioonihaldus Arendaja peab veenduma, et teeb muudatusi aktuaalsesse koodi.

Paralleelse arendamise puhul võetakse igal hommikul RIK koodihoidlast viimane seis koodist.

Arendusosa kond

NA-132 Versioonihaldus

Kõik rakenduste tellijale lepingujärgsete üleantavate versioonide lähtekoodid peavad olema varustatud arendaja esindaja digiallkirjaga.

Ka tagant järgi peab olema 100% kindel, et üle anti õige arendaja signeeritud, mitte kolmanda osapoole poolt kompromiteeritud versioon.

Tellijapoolne projektijuht

NA-133 Versioonihaldus

Nii arendamisel kui ka hoolduslepingute korral kasutatakse RIK vigadehalduse keskkonda.

Kui ei ole tellijaga kokku lepitud teisiti.

Haldur

NA-134 Versioonihaldus

Kui veebirakenduses või veebilehel on linke, mida kasutajad näevad või millele nad saavad viidata, peavad need olema puhtad lingid.

Puhas link on inimloetav, tähendust omav, paraja pikkusega, tekstiline (erandina lubatud numbrid ja märgid „/“, „.“, „-“ ja „_“) ja ajas püsiv. Veebisaidi igal kuval peab olema unikaalne link.

Haldur

NA-135 Paigalduspaketi kooste

Kooste kirjelduste alusel valmiv paigalduspakett tohib sisaldada ainult minimaalse rakenduse käitamiseks vajamineva failikomplekti.

Näiteks: kompileeritavate keelte puhul ei tohi sisaldada lähtekoodi, kui see pole vajalik rakenduse käitamiseks.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-136 Paigalduspaketi kooste

Kooste kirjelduste alusel valmivat paigalduspaketti peab olema võimalik liigutada erinevate serverite vahel.

Eelkõige ei tohi tekitada olukorda, kus rakenduse jooksutamiseks uues serveris, tuleb see tingimata just sealsamas kokku kompileerida.

Arendusosa kond koos infrastruktuu ride osakonnaga

NA-137 Paigalduspaketi kooste

Lähtekoodi kompileerimine peab olema teostatav ka Interneti ühenduse puudumise korral.

Selle nõude täitmise võimaldamiseks on RIK-is kasutusel sisemised tarkvarakomponentide repod.

Arendusosa kond

NA-138 Paigalduspaketi kooste

Andmebaasi paigalduse skriptid ei tohi olla kompileeritud.

Administraator peab saama veenduda skriptide sisus.

Infrastruktuu ride osakond

Lisad: Lisa 1 – Staatuslehe nõuded

Tehniline kirjeldus.pdf

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi arendusressurss

(272451)

Hanke tehniline kirjeldus

2

1. Hanke üldinfo ja eesmärk

1.1 Hanke eesmärgiks on sõlmida arendusressursi hankeleping maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi arendamiseks ühe edukaks tunnistatud pakkujaga.

1.2 Leping jõustub allkirjastamise hetkest. Pakkujal peab olema valmisolek alustada lepingujärgsete tööde teostamisega hiljemalt 30 päeva pärast hankelepingu sõlmimist.

1.3 Hanke eeldatav maksumus on 60 000 eurot (km-ta).

2. Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi tutvustus

2.1 Maksekäsu kiirmenetlus on võla- ja elatisnõude avalduste menetlemiseks ettenähtud

lihtsustatud menetlus.1 See on hagimenetlusest formaalsem, kiirem, lihtsam ja

odavam. Maksekäsu kiirmenetluse avaldust saab esitada kohtule üksnes

elektrooniliselt:

2.1.1 AET portaali kaudu: AETi kaudu saab esitada maksekäsu avaldusi üksikult;

2.1.2 Infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee kaudu: X-tee kaudu esitavad avaldusi

massilised hagejad (krediidiasutused, inkassod jms), kes saavad teenuse abil

esitada mitmeid avaldusi korraga.

2.2 Maksekäsu kiirmenetluse avaldusi menetleb Pärnu maakohtu Haapsalu kohtumajas

asuv maksekäsuosakond. Avalduste menetlemiseks kasutatakse elektroonilist

töökeskkonda Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteem (edaspidi: MKMKIS), mille

eesmärk on:

2.2.1 tagada ülevaade kohtu menetluses olevatest maksekäsu kiirmenetlustest;

2.2.2 kajastada andmeid maksekäsu kiirmenetluse käigus tehtud toimingute kohta;

2.2.3 võimaldada andmete ja dokumentide elektroonilist vastuvõtmist, edastamist ja

säilitamist;

2.2.4 võimaldada andmete automatiseeritud kasutamist menetlusdokumentide

koostamiseks;

2.2.5 võimaldada maksekäsuosakonna töö korraldamist;

2.2.6 tagada õiguspoliitiliste otsuste tegemiseks vajaliku kohtustatistika kogumine2.

2.3 MKMKIS eesmärk ja andmekogusse kantavad andmed nähtuvad TsMS

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 4893 lõikest 2. MKMKIS on kasutusel aastast 2008.

Aastas esitatakse ~50 000 maksekäsu avaldust (2022 oli 51 831 avaldust).

Infosüsteemi kasutab umbes 40 kasutajat, kelle hulka kuuluvad neli kohtunikuabi,

ülejäänud on referendid.

2.4 Tehnoloogilised nõuded:

2.4.1 Infosüsteemis kasutuses olevad peamised raamistikud on .NET, WebService, NHibernate.

2.4.2 Andmebaasimootoriks on MSSQL.

2.4.3 Infosüsteem on liidestatud erinevate infosüsteemidega, nagu näiteks Äriregister, Rahvastikuregister, Ametlikud Teadaanded ja E-toimik.

2.4.4 Infosüsteemil on kolm keskkonda: arendus-, test- ja live keskkond. Lisaks on arendajal oma lokaalne keskkond, kus arendusi teha.

1 Maksekäsu kiirmenetluse läbiviimise kohta vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku 49. peatükk, kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/109042021017?leiaKehtiv 2 Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi asutamine ja infosüsteemi pidamise põhipõhimäärus. RT I, 07.08.2015, 17, § 2, kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/107082015017?dbNotReadOnly=true

3

2.4.5 Koodihalduseks on kasutusel RIK-i Git.

2.4.6 Arendamiskeeleks on eesti keel.

2.4.7 Infosüsteemi dokumentatsioon, analüüsid jm on Confluence keskkonnas.

2.4.8 Arendamisel lähtutakse agiilsete arendusmetoodikate põhimõtetest.

2.4.9 Arenduskeskkonnas kasutatakse ainult testandmeid. Andmetöötluse vajaduse ilmnedes antakse töödeldavad andmed hägustatud või muul viisil anonümiseeritud kujul.

3. Töökorraldus

3.1 Infosüsteemi arendatakse RIK-i kohtute infosüsteemide tiimijuhi juhendamisel

koostöös erinevate tiimi liikmetega, kelleks võivad olla nt teenusejuht, analüütik,

tehniline arhitekt, arendajad, haldurid, testijad.

3.2 Arendustöid teostavalt arendajalt eeldatakse aktiivset ja sisulist osalust erinevate

lahendusalternatiivide analüüsil ja koodikvaliteedi tagamisel.

3.3 Käesoleva hanke eesmärgiks on arendusressursi soetus ühe arendaja näol.

3.4 Arendaja peab hankelepingu raames teostama töid 8 kuu vältel 1000 töötunni

ulatuses.

3.5 Kokkuleppel hankijaga võib arendaja teostada töid üle veebi (kaugtöö). Kui tekib

vajadus, siis hankijal on õigus nõuda, et arendaja töötaks osaliselt või täielikult RIKi

ruumides (Lubja 4, Tallinn). Minimaalne etteteatamise aeg RIKi kontaktisiku poolt on

üks tööpäev.

3.6 Arendajal on kohustuslik osaleda tööpäeviti RIKi tööajal (E-R 09:00-17:00) toimuvatel

koosolekutel, mille kutse talle on edastatud.

3.7 Igapäevaseks tööde prioriteetide seadmiseks, aja raporteerimiseks ning tööülesannete

jälgimiseks kasutatakse Jira keskkonda.

3.8 Teostatud tööde akteerimine ja arveldamine käib 1 kord kuus (kuu alguses eelmise kuu

eest), tööd peavad olema raporteeritud igapäevaselt RIKi projektijuhtimise keskkonnas

(Jira).

3.9 Kasutatavad tarkvarad, tehnoloogiad, programmeerimiskeeled ja keskkonnad, millega

igapäevaste tööülesannete täitmisel eelkõige kokku puutuda tuleb, on antud tehnilise

kirjelduse 2. punktis.

3.10 Pakkuja tagab arendajale vajaliku riistvara. Riistvara konfiguratsioon peab

võimaldama RIK süsteemidele ligipääsu ning vajalikke seadistusi (nt Apple arvutid ei

sobi).

3.10.1 Sisevõrgu nõudeid arvestades on vajalik, et riistvara järgiks järgmisi nõudeid:

3.10.1.1 Windows 10 pro või Windows 11 operatsioonisüsteem (kõige uuem

stabiilne versioon turvaparandustega);

3.10.1.2 kasutatav arvuti peab võimaldada kompileerida rakenduse koodi x86

platvormile.

3.10.1.3 TPM 2.0 olemasolu ning krüpteeritud andmekandja (millel projekti faile

hoitakse);

3.10.1.4 krüpteerimiseks võib kasutada Windows bitlockerit;

3.10.1.5 kaasaegne (kehtiv, töötav ja võimalikult uus) viirustõrje.

4

4. Kompetentsinõuded

Pakkuja peab olema võimeline hankelepingu täitmiseks pakkuma ühe arendaja, kes

vastab alljärgnevalt välja toodud kompetentsinõuetele:

4.1 Vähemalt keskharidus;

4.2 Töökogemus tarkvaraarendajana vähemalt 3 aastat (hõlmatud nii töö- kui

käsundusleping);

4.3 C# programmeerimiskeele ja .NET/.NET Core raamistiku kasutamise kogemus

vähemalt 3 aastat;

4.4 Graafilise vaate (front-end) arendamise kogemus vähemalt 2 aastat;

4.5 Nõuetekohaselt teostatud projektides osalemise kogemus arendajana:

4.5.1 .NET või .NET Core raamistiku kasutamine vähemalt 2 projektis;

4.5.2 SQL andmebaasi (MySQL, MSSQL, PostgreSQL või Oracle) kasutamine

vähemalt 2 projektis;

4.6 Eesti keele oskus heal tasemel:

4.6.1 Hangitava isiku näol on tegemist ekspertiga, kes peab täielikult aru saama

arendustööde sisust ja dokumentatsioonist – neid vajadusel kommenteerima

ning nende kohta küsimusi esitama.

4.6.2 Lepingu perioodil eeldatakse tellijate, arendajate ning analüütikute tihedat

suhtlust ning arvestades asjaolu, et pakkuja poolt üleantav dokumentatsioon,

loodud ja arendatav kood on ja peavad ka edaspidi olema eesti keelsed, peab

hangitav isik suutma nende sisust üheselt aru saada ja valdama eesti keelt

vähemalt heal tasemel.

Rollitäitja kompetentsinõuetele vastavuse tõendamiseks ja kontrollimiseks ning pakkumuse

hindamiseks vajalik teave esitatakse CV-s (CV vorm_arendaja).

LISAD

1. Nõuded arendustele

hanketeade.pdf

Page 1/4

EESTI - TARKVARA ARENDUSTEENUSED - MAKSEKÄSU KIIRMENETLUSE INFOSÜSTEEMI ARENDUSRESSURSS

Hanketeade või kontsessiooniteade – üldkord

1. Hankija

1.1 Hankija Ametlik nimi: Registrite ja Infosüsteemide Keskus Ostja õiguslik vorm: Keskvalitsusasutus Hankija tegevus: Üldised avalikud teenused

2. Menetlus

2.1 Menetlus Pealkiri: Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi arendusressurss Kirjeldus: Hanke eesmärgiks on sõlmida arendusressursi hankeleping maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi arendamiseks ühe edukaks tunnistatud pakkujaga. Menetluse tunnus: 1254ea44-f86f-49ee-b2a5-98ac3c1d017f Sisemine tunnus: 272451 Menetluse liik: Avatud Menetluskorra kirjeldus: Avatud hankemenetlus

2.1.1 Eesmärk Lepingu olemus: Teenused Peamine liigitus (cpv): 72262000 Tarkvara arendusteenused

2.1.2 Lepingu täitmise asukoht Riik: Eesti

2.1.3 Väärtus Eeldatav maksumus käibemaksuta: 60,000 EUR

2.1.4 Üldine teave Õiguslik alus: Direktiiv 2014/24/EL

2.1.6 Kõrvalejätmise alused Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/# /procurement/6636148/procurement-passport

5. Osa

5.1 Osa: LOT-0000 Pealkiri: Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi arendusressurss Kirjeldus: Hanke eesmärgiks on sõlmida arendusressursi hankeleping maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi arendamiseks ühe edukaks tunnistatud pakkujaga. Sisemine tunnus: 272451

Page 2/4

5.1.1 Eesmärk Lepingu olemus: Teenused Peamine liigitus (cpv): 72262000 Tarkvara arendusteenused

5.1.2 Lepingu täitmise asukoht Riik: Eesti Lisateave:

5.1.3 Eeldatav kestus Kestus: 8 MONTH

5.1.5 Väärtus Eeldatav maksumus käibemaksuta: 60,000 EUR

5.1.6 Üldine teave Reserveeritud osalemine: Osalemine ei ole reserveeritud. Tuleb esitada lepingu täitmiseks määratud töötajate nimed ja nende kutsekvalifikatsioonid: Ei ole nõutud Hankeprojekt, mida ei rahastata ELi vahenditest

5.1.8 Juurdepääsetavuse kriteeriumid Puuetega inimeste juurdepääsukriteeriume pole lisatud, sest hange ei ole mõeldud kasutamiseks füüsilistele isikutele

5.1.9 Valikukriteeriumid Kriteerium: Liik: Sobivus tegeleda kutsealase tööga Selle kriteeriumi kasutamine: Ei kasutata Kriteerium: Liik: Majanduslik ja finantsseisund Kirjeldus: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6636148/procurement-passport Selle kriteeriumi kasutamine: Kasutatakse Kriteerium: Liik: Tehniline ja kutsealane suutlikkus Kirjeldus: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6636148/procurement-passport Selle kriteeriumi kasutamine: Kasutatakse

5.1.10 Pakkumuste hindamise kriteeriumid Kriteerium: Liik: Hind Kaal (punktid, täpne): 70 Kriteerium: Liik: Kvaliteet Kaal (punktid, täpne): 15 Kriteerium: Liik: Kvaliteet Kaal (punktid, täpne): 15

5.1.11 Hankedokumendid

Page 3/4

Keeled, milles hankedokumendid on ametlikult kättesaadavad: EST Hankedokumentide aadress: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6636148/general-info,

5.1.12 Hanke tingimused Esitamise tingimused: Elektrooniline esitamine: Lubatud Avalduse esitamise aadress: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6636148/tenders Keeled, milles võib pakkumusi või osalemistaotlusi esitada: eesti keel Elektrooniline kataloog: Ei ole lubatud Variandid: Ei ole lubatud Pakkumuste esitamise tähtaeg: 2024-01-05+02:00 12:00:00+02:00 Tähtaeg, mille jooksul pakkumus peab kehtima: 3 MONTH Teave avaliku avamise kohta: Kuupäev/kellaaeg: 2024-01-05+02:00 13:00:00+02:00 Koht: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/ Lepingutingimused: E-arveldamine: Nõutav Kasutatakse elektroonilisi makseid

5.1.15 Meetodid Raamleping: Ei kohaldata raamlepingut Teave dünaamilise hankesüsteemi kohta Ei kohaldata dünaamilist hankesüsteemi Elektrooniline oksjon:

5.1.16 Lisateave, vahendamine ja läbivaatamine Vahendusorganisatsioon: Riigihangete vaidlustuskomisjon Läbivaatav organisatsioon: Riigihangete vaidlustuskomisjon Organisatsioon, mis annab lisateavet hankemenetluse kohta: Registrite ja Infosüsteemide Keskus Organisatsioon, millele laekuvad osalemistaotlused: Registrite ja Infosüsteemide Keskus

8. Organisatsioonid

8.1 ORG-0001 Ametlik nimi: Registrite ja Infosüsteemide Keskus Registreerimisnumber: 70000310 Postiaadress: Lubja tn 4 Linn: Tallinn Sihtnumber: 19081 Riik: Eesti Kontaktpunkt: TEELE NÄSSI E-posti aadress: [email protected] Telefon: +372 58505692 Internetiaadress: http://www.rik.ee/ Hankija profiil: http://www.rik.ee/ Selle organisatsiooni rollid:

Page 4/4

Hankija Organisatsioon, mis annab lisateavet hankemenetluse kohta Organisatsioon, millele laekuvad osalemistaotlused

8.1 ORG-0002 Ametlik nimi: Riigihangete vaidlustuskomisjon Registreerimisnumber: 1000123 Postiaadress: Tartu mnt 85 Linn: Tallinn Sihtnumber: 10115 Riik: Eesti E-posti aadress: [email protected] Telefon: +3726113713 Selle organisatsiooni rollid: Läbivaatav organisatsioon Vahendusorganisatsioon

8.1 ORG-0003 Ametlik nimi: Riigihangete register Registreerimisnumber: TED64 Linn: Tallinn Riik: Eesti E-posti aadress: [email protected] Telefon: +3726113693 Selle organisatsiooni rollid: TED eSender

11. Teave teate kohta

11.1 Teave teate kohta Teate tunnus/versioon: 946db3f7-1234-4ec2-8ddb-cf042055bb94 - 01 Vormi liik: Hange Teate liik: Hanketeade või kontsessiooniteade – üldkord Teate saatmise kuupäev: 2023-11-28+02:00 09:42:20.4+02:00 Keeled, milles käesolev teade on ametlikult kättesaadav: eesti keel

11.2 Avaldamisteave

Dokumendiregister	Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Viit	78
Registreeritud	08.12.2023
Sünkroonitud	26.03.2024
Liik	Üldkäskkiri
Funktsioon	5 Majandustegevus
Sari	5-5 Riigihangetega seotud dokumendid
Toimik	5-5-1/2023
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat
Saabumis/saatmisviis
Vastutaja	Teele Nässi (Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Õigusteenuse tiim)
Originaal	Ava uues aknas

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org
Käsundusleping	21.03.2024	5	2/13-24 🔒	Leping	rik
Riigihanke „Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi arendusressurss“ (272451) pakkumuste vastavaks tunnistamise otsus, pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ning eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsus	05.03.2024	21	11	Üldkäskkiri	rik
Riigihanke „Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi arendusressurss“ (272451) algatamine	17.11.2023	130	74	Üldkäskkiri	rik

Alusdokumentide kinnitamine riigihankes „Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi arendusressurss“ (272451)

Failid

Digiallkirjad

Seosed