Hiiu maakond Hiiumaa vald Lauka küla Väike-Kaibaldi kinnistu mahasõit

EG/EP 10285050-0001

Töö nr. AP24_203

Kuupäev:

Tellija:

Hiiu maakond Hiiumaa vald

Lauka küla

Kõrvalmaantee nr 12115 Kõrgessaare-Hüti-Puski tee km 3.002 mahasõit Väike-Kaibaldi kinnistule

Põhiprojekt

Toomas Vikerpuur teedeinsener, tase 6 (149954)

11.juuli 2025.a.

Dagoexpert OÜ

GEODEESIA AP OÜ REG. NR. 10285050 PIHLA talu ORJAKU küla 92114 HIIUMAA

TEL: +372 6779396 FAX: +372 6779397

E-MAIL: [email protected] www.apgeodeesia.ee

SISUKORD

Ristumiskoha ehitamise nõuded

Asukoha skeem

Seletuskiri

1 Projekti kirjeldus

1.1 Üldosa 1.2 Olemasolev olukord 1.3 Ehitusgeoloogilised tingimused ja geodeetiline alusplaan 1.4 Kasutatud projekteerimisnormid ja lähtematerjalid 2 Projektlahendus

2.1 Plaanilahendus ja vertikaalplaneering 2.2 Katend 2.3 Truubid ja kraavid 2.4 Nõuded materjalidele 2.5 Haljastus 2.6 Liikluskorraldus 2.7 Tööde teostamine 2.7.1 Üldist 2.7.2 Tervishoiu ja tööohutuse tagamine 2.7.3 Ettevalmistustööd 2.7.4 Liikluskorraldus ehituse ajal 2.7.5 Ehitustööd 2.8 Kasutamis- ja hooldamisjuhend

Joonised

Asendiplaan ja nähtavuskolmnurgad TL-4-1 Mõõtjoonis, vertikaalplaneering, pikilõige, lõige TL-4-2 Mahasõidu tüüpjoonis 004 - leht 1/2 Geodeetiline alusplaan AP24_203-1

OÜ GEODEESIA AP reg. nr. 10285050

OBJEKTI ASUKOHA SKEEM Töö nr. AP24_203

KOOSTAS:

Toomas Vikerpuur 11.07.2025

LAUKA KÜLA

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Dagoekspert OÜ

[email protected]

Teie 25.07.2023 e-kiri

Meie 08.08.2023 nr 7.1-1/23/16361-2

Lauka küla Väike-Kaibaldi kinnistu

ristumiskoha ehitamise nõuded

Olete taotlenud nõuded ristumiskoha ühendamiseks riigiteega nr 12115 Kõrgessaare-Hüti-Puski (edaspidi riigitee) km 3,01. Soovite rajada ristumiskohta juurdepääsuks Väike-Kaibaldi katastriüksusele (tunnus 39201:004:2732, sihtotstarve maatulundusmaa 100%), mis asub Lauka külas Hiiu maakonnas. Uus mahasõit on vajalik kinnistule rajatud parkla/lao juurdepääsuks, et olemasolev põllumaa säiliks maksimaalselt.

14.09.2020 kirjaga nr 15-2/20/38232-2 jätsime mahasõidu rajamise taotluse rahuldamata, kuna mahasõidu asukoht oli vastuolus maanteede projekteerimisnormide peatüki 5.2.1. lõikega 3, mille järgi V klassi maanteel peab rajatavate mahasõitude omavaheline kaugus olema 150 m.

11.03.2022. a kinnitatud Transpordiameti juhendi „Ristmike vahekauguste ja nähtavusalade määramise juhend“ tabeli 1 järgi on Väike-Kaibaldi kinnistule võimalik rajada uus mahasõit. Nõustume mahasõidu rajamisega vaid kinnistu läänepoolsesse külge, kus on tagatud maksimaalne nähtavus 7x110 m vasakule ja 7x190 m paremale. Riigitee on kitsas ning mahasõidule järgnev järsk kurv, mistõttu riigiteel (taotletava mahasõidu asukohas) ei ole võimalik liigelda maksimaalse lubatud kiirusega (90 km/h) peale Lauka küla 50 km/h kiiruspiirangu lõppu.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3, määrab Transpordiamet järgmised nõuded ristumiskoha ühendamiseks riigiteega.

1. Ristumiskoht projekteerida riigitee km 3,01 asukohta. 2. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti

staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus. 4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja

Transpordiameti juhenditest, sh majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid).

5. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed ning projekteerimise lähtetase rahuldav.

6. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti tiitellehel ja joonistel.

7. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada

riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

2 (3)

8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

8.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102

kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“.

8.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha

asukohal.

8.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks.

8.4. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

9. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti tüüpjoonise I või II

põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel.

10. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale sademevett üldjuhul ei juhita.

Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine

11. Projekteerida asfaltkate vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte servast. 12. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon.

13. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele. 14. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et

tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt.

Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja rajada/ puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist tuleb selgitada seletuskirjas.

15. Kanda joonisele juhendi „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohased ristumiskoha nähtavuskolmnurgad (7x100 m), kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2.

16. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad, projekteeritud liikluskorraldusvahendid.

17. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.

18. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või lahendust.

3 (3)

19. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik.

20. Palume arvestada sellega, et ristumiskoha ehitustöödeks tuleb koostada ka ehitusaegse liikluskorralduse projekt.

21. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.

22. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku ülesandeid Transpordiamet.

23. Palume projekteerijal esitada projekt Transpordiametile kooskõlastamiseks

[email protected]. Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise

lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga.

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.

Käesoleva otsuse peale on võimalik esitada vaie Transpordiametile (Valge 4, Tallinn, [email protected]) haldusmenetluse seaduses või kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Anna Palusalu

peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

58507716, [email protected]

Kõrvalmaantee nr 12115 Kõrgessaare-Hüti-Puski tee km 3.002 mahasõit Väike-Kaibaldi kinnistule

Geodeesia AP OÜ 7 2025

1 Projekti kirjeldus

1.1 Üldosa Käesolev projekt on koostatud Dagoekspert OÜ tellimusel riigimaanteelt nr 12115 Kõrgessaare-Hüti-Puski tee (edaspidi riigitee) mahasõidu rajamiseks Väike-Kaibaldi katastriüksusele (39201:004:2732). Projekti koostamiseks on Transpordiameti poolt välja antud ristumiskoha ehitamise nõuded (08.08.2023 nr 7.1-1/23-16361-2), mis on käesoleva projekti lahutamatu osa. 1.2 Olemasolev olukord

Väike-Kaibaldi kinnistu paikneb Hiiu maakonnas Hiiu vallas Lauka külas, riigimaantee nr 12115 Kõrgessaare-Hüti-Puski tee ääres km 3.0 – 3.1 km. Riikliku teeregistri andmed 12115 Kõrgessaare-Hüti-Puski tee projektis käsitletava lõigu kohta:

 Mustkate, teel segatud MSE 12  Katte vanus 37 a (ehitatud 01.10.1988);  Katte laius 6.0 m, mulde laius 8.0 m;  Liikluskoormus 368 autot ööpäevas (2024.a.);  Kiiruspiirang mõlemal sõidusuunal asulasisene 50 km/h lõpeb km 3.00  Lähimad mahasõidud (vasakul): km 2.822 (kinnistu), km 3.091 (kohalik tee)

Mõõdistusandmetel on projekteeritava mahasõidu asukohas riigiteel:

 (asfalt)katte laius 5.5 m  (asfalt)katte põikkalle 3.5% vasakule (mahasõidu poole) ja 1.1% paremale  (asfalt)katte pikikalle 0.2% Lauka küla poole

.

Google’i tänavavaade kuvatõmmis (ristumiskoht paremal).

Kõrvalmaantee nr 12115 Kõrgessaare-Hüti-Puski tee km 3.002 mahasõit Väike-Kaibaldi kinnistule

Geodeesia AP OÜ 8 2025

Ristumiskoht paikneb riigitee kaitsevööndis. Muud kitsendusi põhjustavad objektid (halduslikud, keskkonna ja maa-aluse infrastruktuuriga seotud) puuduvad. Riigiteest vasakul on alates km 3.01 madal nõva sügavusega kuni 0.5 m. Teemaa piirist (8.0 m tee teljest) kaugemal paiknevad kaks paralleelselt kulgevat võsastunud kraavi sügavusega kuni 0.7 m. vaheldumisi madalate mulla- ja kivivallidega. Naaberkinnistu (Põllu, 20401:001:0045) põllumassiivile pääsemiseks on paigaldatud metalltoru D250 mm, mis on kraavi põhjast ca 0.2 m kõrgemal, ummistunud ning truubi eesmärke ei täida. 1.3 Ehitusgeoloogilised tingimused ja geodeetiline alusplaan

Käesoleva töö jaoks ehitusgeoloogilisi uuringuid teostatud ei ole. Maa-ameti geoportaali mullakaardi andmeil esineb projekteeritaval alal keskmise rähasisaldusega gleistunud rähksed mullad (Kg, Gk) saviliival/liivsavil, huumuskihi tüsedus 20…25 cm. Maapinna absoluutkõrgused projekti alal on vahemikus 7.5 – 8.5 m. Maapind on kuiv, uuringute ajal pinnasevett ei esinenud, kuid lumesulamisperioodil võib ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel esineda lühiajalist pinnavee kogunemist maapinna madalamatesse kohtadesse. Elastsete teekatete projekteerimise juhendi tabeli L1.T1 järgi kuulub projekti ala 2 tüüpi (niiske) paikkonda. Projekt on koostatud OÜ Geodeesia AP poolt käesoleva töö raames mõõdistatud digitaalsele alusplaanile (töö nr. AP24_203_G), välitöö teostamise aeg 08.11.2024. 1.4 Kasutatud projekteerimisnormid ja lähtematerjalid Projekteerimisel on arvestatud Eestis kehtivaid seadusi, standardeid, normdokumente ning juhendeid, mis on kätte saadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist – www.riik.ee, Standardikeskus www.standard.ee, ning Transpordiameti veebilehe rubriik „Juhendid“ - https://www.transpordiamet.ee/juhendid.

Kõrvalmaantee nr 12115 Kõrgessaare-Hüti-Puski tee km 3.002 mahasõit Väike-Kaibaldi kinnistule

Geodeesia AP OÜ 9 2025

2 Projektlahendus 2.1 Plaanilahendus ja vertikaalplaneering

Käesoleva projekti aluseks on Transpordiameti poolt välja antud ristumiskoha ehitamise nõuded (08.08.2023 nr 7.1-1/23-16361-2) ja mahasõidu tüüpjoonis nr 1. Mahasõidu täpne asukoht riigitee teljel on määratud koordinaatidega: X=6536646.84, Y=415516.93 Mahasõidutee telg on praktiliselt risti riigitee teljega (erinevus täisnurgast 2 kraadi). Mahasõidu pikikalle on vahemikus 2.5 %, katte ühepoolne põikkalle 1.0…1.5 %. Summaarne kalle jääb vahemikku 2.5… 3.0 %, peenarde kalle 4.0 %. Mahasõidu laius ja raadiused on kontrollitud arvestusliku auto (veoauto 9.5 m kiirusel < 15 km/h) järgi.

Kõrvalmaantee nr 12115 Kõrgessaare-Hüti-Puski tee km 3.002 mahasõit Väike-Kaibaldi kinnistule

Geodeesia AP OÜ 10 2025

2.2 Katend Alus- ja kattekonstruktsioonide valikul on lähtutud Tellija soovidest, Transpordiameti nõuetest, teadaolevatest geoloogilistest tingimustest ning muudest asjakohastest projekteerimisnormidest. Mahasõidule on projekteeritud freespurust kate (pinnatud, EPI-2 või PIN-2) kuni 8 m ulatuses riigimaantee servast.

- EPI-2 / PIN-2 pindamine - Freespuru fr 0…31.5 8 cm - Purustatud kruus 0/63 20 cm - Täitepinnas (kruusliiv) vajadusel - Olemasolev tihendatud mineraalne aluspinnas

2.3 Truubid ja kraavid Mahasõiduteele, 12.1 m riigitee teljest on projekteeritud truup pikkusega 7 m (Ø300 SN8). Truubi paigaldamisel peab olema tagatud, et toru peale jääb minimaalselt 40 cm materjali. Riigitee poole jääv kraav ja mulla/kivivallid likvideeritakse mahasõidu alal ja kraav ühendatakse tagumise kraaviga. Kõrvalkinnistu mahasõidus paiknev truup on otstarbekas likvideerida või asendada. 2.4 Nõuded materjalidele Purustatud kruusa 0/63 terastikuline koostis vastavalt MTM määrusele 3.08.2015 nr 101 lisa 10 tabelile pos. 4, tugipeenras kasutatav materjal vastavalt pos 5 või 6. Kruusliiva filtratsioonimoodul k> 1 m/ööp 2.5 Haljastus Projekt näeb ette kõrghaljastuse säilitamise väljaspool mahasõitu. Liitumisnähtavuse (nähtavuskolmnurk 7 x 100 m) tagamiseks tuleb nähtavuskolmnurgas eemaldada võsa ja puude alumised oksad. Alad, kuhu on projekteeritud murukate, on projektiga ette nähtud kindlustada murukülviga kasvupinnasel paksusega 10 cm. Kasvupinnaseks võib kasutada olemasolevat, objektilt saadavat kasvupinnast. Paigaldatav kasvumuld ei tohi sisaldada kive, killustiku ega muid võõrkehi, samuti taimedele kahjulikke jäätmeid ja tuleb tihendada nii, et ei tekiks vajumisi ja lohkusid. Ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir ühtlustada ja tasandada niidukõlblikuks. Kasvualuse pinnal ei tohi olla üle 20 mm läbimõõduga kive. Murukatte taastamisel ja rajamisel tuleb muruseemne kulu arvestada vähemalt 20 – 25 g/m². Kasutatav muruseemne segu peab olema tallamiskindel. Kasutatava kasvupinnase omadused peavad sobima vastava muruseemne kasvuks. 2.6 Liikluskorraldus Olemasoleva liiklusmärk „571/572, Asula/Asula lõpp“ asukohaga km 3.006 teisaldatakse asukohta km 3.008. Teisaldamine tuleb tellida Transpordiameti Hiiumaa hooldepartnerilt.

Kõrvalmaantee nr 12115 Kõrgessaare-Hüti-Puski tee km 3.002 mahasõit Väike-Kaibaldi kinnistule

Geodeesia AP OÜ 11 2025

2.7 Tööde teostamine

2.7.1 Üldist Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate ja kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja vastutusel. Ehitaja peab tagama ehitustöödel kvaliteedi vastavalt „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (MTM 23.11.2020.a. määrus nr 101). Samuti tuleb tööde teostamisel jälgida Maanteeameti koostatud „Teetööde tehnilised kirjeldused“ juhendeid. 2.7.2 Tervishoiu ja tööohutuse tagamine Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”, tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse vastavuse määruse nõuetele. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. Ehituse töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis ja kohalikus omavalitsuses kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käsitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Kaevetöödel kaevandatavad ja mittesobivad pinnased tuleb vedada Tellija poolt kooskõlastatud kohta. Peatöövõtja peab koostama kogu ehituse jooksul kasutatava keskkonnakaitse kava. 2.7.3 Ettevalmistustööd Enne ehitustööde algust tuleb huvitatud isikul taotleda Maanteeametil ehitusluba vastavalt MTM 19.06.2015 määrusele 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ning taotluste esitamise kord“. Kavandatavatest töödest informeerida asjast huvitatud osapooli sh. vajadusel ka piirinaabreid, märkides nende juuresolekul välja ehitusaegseks säilitamiseks piiritähised. Objekt tuleb digitaalselt välja märkida vastavat litsentsi/registreeringut omava isiku poolt. Ehituselt kaevandatav sobimatu pinnas, mis veetakse objektilt ära, on käsitletav maapõuseaduse kohaselt võõrandatava kaevisena. Töövõtja peab hankima selle käitlemisega seotud load ja kooskõlastused ning tasuma ka vastavad tasud. 2.7.4 Liikluskorraldus ehituse ajal Ehitustööd on ette nähtud teostada liiklust sulgemata. Ajutise liikluskorralduse objektil korraldab ehituse peatöövõtja vastavalt tema poolt teostatavatele tööde etappidele. Enne ehituse algust tuleb ehitajal koostada (kui tal on sellekohane tegevusluba) või tellida ehitusaegne

Kõrvalmaantee nr 12115 Kõrgessaare-Hüti-Puski tee km 3.002 mahasõit Väike-Kaibaldi kinnistule

Geodeesia AP OÜ 12 2025

liikluskorralduse projekt, mis tuleb kooskõlastada Transpordiameti liikluskorralduse osakonnaga. Arvestada tuleb olemasoleva liiklussageduse ja –oludega, jalakäijate – jalgratturite liikluse ning teeprojektis ettenähtud liikluskorraldusega. Samuti tuleb arvestada ehitusaegse liikluskorralduse projekti koostamisel lähiümbruses tehtavate tööde mõjualaga näiteks liiklussageduste muudatustega teistel teedel. Projekteerijal tuleb liikluskorralduse projekti koostamisel arvestada tegelike liiklustingimustega, teede mõõtmetega, olemasoleva liikluskorraldusega, liikluskoosluse ja liiklussagedusega ning nähtavusega. Projekt peab olema üheselt arusaadav kontrollijale kui ka märkide paigaldajale. Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja taristuministri määrusele 13.07.2015 nr 90 “Liikluskorralduse nõuded teetöödel” ja Maanteeameti juhendile „Riigiteede ajutine liikluskorraldus” (MA 2016-005). Ajutised ümbersõiduteed peavad olema kooskõlastatud tee valdajaga ja tiheasustustega alal kohaliku omavalitsusega. Ajutine liikluskorraldus peab olema liiklejatele üheselt arusaadav. Tööde puhul mis nõuavad maanteel ühe teepoole sulgemist, tuleb arvestada reguleerijate kasutamisega. Liikluskorraldus tööde ajal peab olema otstarbekas ning arvestama töö kestvust, iseloomu ja liiklusolusid. 2.7.5 Ehitustööd Mahasõidu alt eemaldatakse kasvupinnas ja kaevatakse välja mulde süvend. Kasvupinnas ladustatakse selleks ettenähtud laoplatsile (koht täpsustada enne ehitustööde algust kohaliku omavalitsusega või maaomanikuga, kui seda saab ladustada objektil). Kasvumulda saab hiljem kasutada haljastustöödel. Ladustamisel tuleb jälgida, et säiliks mulla kvaliteet (ei tohi ladustada segamini teiste pinnastega). Muldealused pinnad planeeritakse ja tihendatakse, vajadusel täidetakse kruusliivaga. Tihendustegur peab olema vähemalt 0.98. Peale aluse korrastamist ehitatakse purustatud kruusast alus ning rajatakse freespurust kate, mis pinnatakse EPI-2 või PIN-2 meetodil. Nõlvad ja haljasalad kaetakse kasvumullaga ja külvatakse muruseeme. Planeeritakse ja haljastatakse teemaa-ala. Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või üles kaevata) kõik ajutised rajatised, lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada. Kogu ehituspraht tuleb utiliseerida vastavalt kehtivale korrale. Projekteeritud lahend ja valitud rajatised ei halvenda paikkonna keskkonnakaitselist olukorda. 2.8 Kasutamis- ja hooldamisjuhend Mahasõidu kasutamisel- ja hooldamisel tuleb arvestada mahasõidu paiknemisega riigimaantee koosseisus. Hoolde aluseks on „Tee seisundinõuded“ Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14.07.2015 määrus nr 92, erinõuded puuduvad. Suvine hooldus seisneb peamiselt mahasõidu puhastamisest tolmust ja prahist, nõlvade niitmisest ja nähtavuse tagamisest. Talvine hooldus seisneb lume ja libeduse tõrjes.

Koostanud: Toomas Vikerpuur

EG/EP 10285050-0001

Töö nr. AP24_203

Kuupäev:

Tellija:

Hiiu maakond Hiiumaa vald

Lauka küla

Kõrvalmaantee nr 12115 Kõrgessaare-Hüti-Puski tee km 3.002 mahasõit Väike-Kaibaldi kinnistule

Põhiprojekt

Toomas Vikerpuur teedeinsener, tase 6 (149954)

11.juuli 2025.a.

Dagoexpert OÜ

GEODEESIA AP OÜ REG. NR. 10285050 PIHLA talu ORJAKU küla 92114 HIIUMAA

TEL: +372 6779396 FAX: +372 6779397

E-MAIL: [email protected] www.apgeodeesia.ee

SISUKORD

Ristumiskoha ehitamise nõuded

Asukoha skeem

Seletuskiri

1 Projekti kirjeldus

1.1 Üldosa 1.2 Olemasolev olukord 1.3 Ehitusgeoloogilised tingimused ja geodeetiline alusplaan 1.4 Kasutatud projekteerimisnormid ja lähtematerjalid 2 Projektlahendus

2.1 Plaanilahendus ja vertikaalplaneering 2.2 Katend 2.3 Truubid ja kraavid 2.4 Nõuded materjalidele 2.5 Haljastus 2.6 Liikluskorraldus 2.7 Tööde teostamine 2.7.1 Üldist 2.7.2 Tervishoiu ja tööohutuse tagamine 2.7.3 Ettevalmistustööd 2.7.4 Liikluskorraldus ehituse ajal 2.7.5 Ehitustööd 2.8 Kasutamis- ja hooldamisjuhend

Joonised

Asendiplaan ja nähtavuskolmnurgad TL-4-1 Mõõtjoonis, vertikaalplaneering, pikilõige, lõige TL-4-2 Mahasõidu tüüpjoonis 004 - leht 1/2 Geodeetiline alusplaan AP24_203-1

OÜ GEODEESIA AP reg. nr. 10285050

OBJEKTI ASUKOHA SKEEM Töö nr. AP24_203

KOOSTAS:

Toomas Vikerpuur 11.07.2025

LAUKA KÜLA

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Dagoekspert OÜ

[email protected]

Teie 25.07.2023 e-kiri

Meie 08.08.2023 nr 7.1-1/23/16361-2

Lauka küla Väike-Kaibaldi kinnistu

ristumiskoha ehitamise nõuded

Olete taotlenud nõuded ristumiskoha ühendamiseks riigiteega nr 12115 Kõrgessaare-Hüti-Puski (edaspidi riigitee) km 3,01. Soovite rajada ristumiskohta juurdepääsuks Väike-Kaibaldi katastriüksusele (tunnus 39201:004:2732, sihtotstarve maatulundusmaa 100%), mis asub Lauka külas Hiiu maakonnas. Uus mahasõit on vajalik kinnistule rajatud parkla/lao juurdepääsuks, et olemasolev põllumaa säiliks maksimaalselt.

14.09.2020 kirjaga nr 15-2/20/38232-2 jätsime mahasõidu rajamise taotluse rahuldamata, kuna mahasõidu asukoht oli vastuolus maanteede projekteerimisnormide peatüki 5.2.1. lõikega 3, mille järgi V klassi maanteel peab rajatavate mahasõitude omavaheline kaugus olema 150 m.

11.03.2022. a kinnitatud Transpordiameti juhendi „Ristmike vahekauguste ja nähtavusalade määramise juhend“ tabeli 1 järgi on Väike-Kaibaldi kinnistule võimalik rajada uus mahasõit. Nõustume mahasõidu rajamisega vaid kinnistu läänepoolsesse külge, kus on tagatud maksimaalne nähtavus 7x110 m vasakule ja 7x190 m paremale. Riigitee on kitsas ning mahasõidule järgnev järsk kurv, mistõttu riigiteel (taotletava mahasõidu asukohas) ei ole võimalik liigelda maksimaalse lubatud kiirusega (90 km/h) peale Lauka küla 50 km/h kiiruspiirangu lõppu.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3, määrab Transpordiamet järgmised nõuded ristumiskoha ühendamiseks riigiteega.

1. Ristumiskoht projekteerida riigitee km 3,01 asukohta. 2. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti

staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus. 4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja

Transpordiameti juhenditest, sh majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid).

5. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed ning projekteerimise lähtetase rahuldav.

6. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti tiitellehel ja joonistel.

7. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada

riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

2 (3)

8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

8.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102

kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“.

8.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha

asukohal.

8.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks.

8.4. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

9. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti tüüpjoonise I või II

põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel.

10. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale sademevett üldjuhul ei juhita.

Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine

11. Projekteerida asfaltkate vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte servast. 12. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon.

13. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele. 14. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et

tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt.

Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja rajada/ puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist tuleb selgitada seletuskirjas.

15. Kanda joonisele juhendi „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohased ristumiskoha nähtavuskolmnurgad (7x100 m), kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2.

16. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad, projekteeritud liikluskorraldusvahendid.

17. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.

18. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või lahendust.

3 (3)

19. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik.

20. Palume arvestada sellega, et ristumiskoha ehitustöödeks tuleb koostada ka ehitusaegse liikluskorralduse projekt.

21. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.

22. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku ülesandeid Transpordiamet.

23. Palume projekteerijal esitada projekt Transpordiametile kooskõlastamiseks

[email protected]. Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise

lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga.

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.

Käesoleva otsuse peale on võimalik esitada vaie Transpordiametile (Valge 4, Tallinn, [email protected]) haldusmenetluse seaduses või kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Anna Palusalu

peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

58507716, [email protected]

Kõrvalmaantee nr 12115 Kõrgessaare-Hüti-Puski tee km 3.002 mahasõit Väike-Kaibaldi kinnistule

Geodeesia AP OÜ 7 2025

1 Projekti kirjeldus

1.1 Üldosa Käesolev projekt on koostatud Dagoekspert OÜ tellimusel riigimaanteelt nr 12115 Kõrgessaare-Hüti-Puski tee (edaspidi riigitee) mahasõidu rajamiseks Väike-Kaibaldi katastriüksusele (39201:004:2732). Projekti koostamiseks on Transpordiameti poolt välja antud ristumiskoha ehitamise nõuded (08.08.2023 nr 7.1-1/23-16361-2), mis on käesoleva projekti lahutamatu osa. 1.2 Olemasolev olukord

Väike-Kaibaldi kinnistu paikneb Hiiu maakonnas Hiiu vallas Lauka külas, riigimaantee nr 12115 Kõrgessaare-Hüti-Puski tee ääres km 3.0 – 3.1 km. Riikliku teeregistri andmed 12115 Kõrgessaare-Hüti-Puski tee projektis käsitletava lõigu kohta:

 Mustkate, teel segatud MSE 12  Katte vanus 37 a (ehitatud 01.10.1988);  Katte laius 6.0 m, mulde laius 8.0 m;  Liikluskoormus 368 autot ööpäevas (2024.a.);  Kiiruspiirang mõlemal sõidusuunal asulasisene 50 km/h lõpeb km 3.00  Lähimad mahasõidud (vasakul): km 2.822 (kinnistu), km 3.091 (kohalik tee)

Mõõdistusandmetel on projekteeritava mahasõidu asukohas riigiteel:

 (asfalt)katte laius 5.5 m  (asfalt)katte põikkalle 3.5% vasakule (mahasõidu poole) ja 1.1% paremale  (asfalt)katte pikikalle 0.2% Lauka küla poole

.

Google’i tänavavaade kuvatõmmis (ristumiskoht paremal).

Kõrvalmaantee nr 12115 Kõrgessaare-Hüti-Puski tee km 3.002 mahasõit Väike-Kaibaldi kinnistule

Geodeesia AP OÜ 8 2025

Ristumiskoht paikneb riigitee kaitsevööndis. Muud kitsendusi põhjustavad objektid (halduslikud, keskkonna ja maa-aluse infrastruktuuriga seotud) puuduvad. Riigiteest vasakul on alates km 3.01 madal nõva sügavusega kuni 0.5 m. Teemaa piirist (8.0 m tee teljest) kaugemal paiknevad kaks paralleelselt kulgevat võsastunud kraavi sügavusega kuni 0.7 m. vaheldumisi madalate mulla- ja kivivallidega. Naaberkinnistu (Põllu, 20401:001:0045) põllumassiivile pääsemiseks on paigaldatud metalltoru D250 mm, mis on kraavi põhjast ca 0.2 m kõrgemal, ummistunud ning truubi eesmärke ei täida. 1.3 Ehitusgeoloogilised tingimused ja geodeetiline alusplaan

Käesoleva töö jaoks ehitusgeoloogilisi uuringuid teostatud ei ole. Maa-ameti geoportaali mullakaardi andmeil esineb projekteeritaval alal keskmise rähasisaldusega gleistunud rähksed mullad (Kg, Gk) saviliival/liivsavil, huumuskihi tüsedus 20…25 cm. Maapinna absoluutkõrgused projekti alal on vahemikus 7.5 – 8.5 m. Maapind on kuiv, uuringute ajal pinnasevett ei esinenud, kuid lumesulamisperioodil võib ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel esineda lühiajalist pinnavee kogunemist maapinna madalamatesse kohtadesse. Elastsete teekatete projekteerimise juhendi tabeli L1.T1 järgi kuulub projekti ala 2 tüüpi (niiske) paikkonda. Projekt on koostatud OÜ Geodeesia AP poolt käesoleva töö raames mõõdistatud digitaalsele alusplaanile (töö nr. AP24_203_G), välitöö teostamise aeg 08.11.2024. 1.4 Kasutatud projekteerimisnormid ja lähtematerjalid Projekteerimisel on arvestatud Eestis kehtivaid seadusi, standardeid, normdokumente ning juhendeid, mis on kätte saadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist – www.riik.ee, Standardikeskus www.standard.ee, ning Transpordiameti veebilehe rubriik „Juhendid“ - https://www.transpordiamet.ee/juhendid.

Kõrvalmaantee nr 12115 Kõrgessaare-Hüti-Puski tee km 3.002 mahasõit Väike-Kaibaldi kinnistule

Geodeesia AP OÜ 9 2025

2 Projektlahendus 2.1 Plaanilahendus ja vertikaalplaneering

Käesoleva projekti aluseks on Transpordiameti poolt välja antud ristumiskoha ehitamise nõuded (08.08.2023 nr 7.1-1/23-16361-2) ja mahasõidu tüüpjoonis nr 1. Mahasõidu täpne asukoht riigitee teljel on määratud koordinaatidega: X=6536646.84, Y=415516.93 Mahasõidutee telg on praktiliselt risti riigitee teljega (erinevus täisnurgast 2 kraadi). Mahasõidu pikikalle on vahemikus 2.5 %, katte ühepoolne põikkalle 1.0…1.5 %. Summaarne kalle jääb vahemikku 2.5… 3.0 %, peenarde kalle 4.0 %. Mahasõidu laius ja raadiused on kontrollitud arvestusliku auto (veoauto 9.5 m kiirusel < 15 km/h) järgi.

Kõrvalmaantee nr 12115 Kõrgessaare-Hüti-Puski tee km 3.002 mahasõit Väike-Kaibaldi kinnistule

Geodeesia AP OÜ 10 2025

2.2 Katend Alus- ja kattekonstruktsioonide valikul on lähtutud Tellija soovidest, Transpordiameti nõuetest, teadaolevatest geoloogilistest tingimustest ning muudest asjakohastest projekteerimisnormidest. Mahasõidule on projekteeritud freespurust kate (pinnatud, EPI-2 või PIN-2) kuni 8 m ulatuses riigimaantee servast.

- EPI-2 / PIN-2 pindamine - Freespuru fr 0…31.5 8 cm - Purustatud kruus 0/63 20 cm - Täitepinnas (kruusliiv) vajadusel - Olemasolev tihendatud mineraalne aluspinnas

2.3 Truubid ja kraavid Mahasõiduteele, 12.1 m riigitee teljest on projekteeritud truup pikkusega 7 m (Ø300 SN8). Truubi paigaldamisel peab olema tagatud, et toru peale jääb minimaalselt 40 cm materjali. Riigitee poole jääv kraav ja mulla/kivivallid likvideeritakse mahasõidu alal ja kraav ühendatakse tagumise kraaviga. Kõrvalkinnistu mahasõidus paiknev truup on otstarbekas likvideerida või asendada. 2.4 Nõuded materjalidele Purustatud kruusa 0/63 terastikuline koostis vastavalt MTM määrusele 3.08.2015 nr 101 lisa 10 tabelile pos. 4, tugipeenras kasutatav materjal vastavalt pos 5 või 6. Kruusliiva filtratsioonimoodul k> 1 m/ööp 2.5 Haljastus Projekt näeb ette kõrghaljastuse säilitamise väljaspool mahasõitu. Liitumisnähtavuse (nähtavuskolmnurk 7 x 100 m) tagamiseks tuleb nähtavuskolmnurgas eemaldada võsa ja puude alumised oksad. Alad, kuhu on projekteeritud murukate, on projektiga ette nähtud kindlustada murukülviga kasvupinnasel paksusega 10 cm. Kasvupinnaseks võib kasutada olemasolevat, objektilt saadavat kasvupinnast. Paigaldatav kasvumuld ei tohi sisaldada kive, killustiku ega muid võõrkehi, samuti taimedele kahjulikke jäätmeid ja tuleb tihendada nii, et ei tekiks vajumisi ja lohkusid. Ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir ühtlustada ja tasandada niidukõlblikuks. Kasvualuse pinnal ei tohi olla üle 20 mm läbimõõduga kive. Murukatte taastamisel ja rajamisel tuleb muruseemne kulu arvestada vähemalt 20 – 25 g/m². Kasutatav muruseemne segu peab olema tallamiskindel. Kasutatava kasvupinnase omadused peavad sobima vastava muruseemne kasvuks. 2.6 Liikluskorraldus Olemasoleva liiklusmärk „571/572, Asula/Asula lõpp“ asukohaga km 3.006 teisaldatakse asukohta km 3.008. Teisaldamine tuleb tellida Transpordiameti Hiiumaa hooldepartnerilt.

Kõrvalmaantee nr 12115 Kõrgessaare-Hüti-Puski tee km 3.002 mahasõit Väike-Kaibaldi kinnistule

Geodeesia AP OÜ 11 2025

2.7 Tööde teostamine

2.7.1 Üldist Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate ja kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja vastutusel. Ehitaja peab tagama ehitustöödel kvaliteedi vastavalt „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (MTM 23.11.2020.a. määrus nr 101). Samuti tuleb tööde teostamisel jälgida Maanteeameti koostatud „Teetööde tehnilised kirjeldused“ juhendeid. 2.7.2 Tervishoiu ja tööohutuse tagamine Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”, tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse vastavuse määruse nõuetele. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. Ehituse töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis ja kohalikus omavalitsuses kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käsitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Kaevetöödel kaevandatavad ja mittesobivad pinnased tuleb vedada Tellija poolt kooskõlastatud kohta. Peatöövõtja peab koostama kogu ehituse jooksul kasutatava keskkonnakaitse kava. 2.7.3 Ettevalmistustööd Enne ehitustööde algust tuleb huvitatud isikul taotleda Maanteeametil ehitusluba vastavalt MTM 19.06.2015 määrusele 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ning taotluste esitamise kord“. Kavandatavatest töödest informeerida asjast huvitatud osapooli sh. vajadusel ka piirinaabreid, märkides nende juuresolekul välja ehitusaegseks säilitamiseks piiritähised. Objekt tuleb digitaalselt välja märkida vastavat litsentsi/registreeringut omava isiku poolt. Ehituselt kaevandatav sobimatu pinnas, mis veetakse objektilt ära, on käsitletav maapõuseaduse kohaselt võõrandatava kaevisena. Töövõtja peab hankima selle käitlemisega seotud load ja kooskõlastused ning tasuma ka vastavad tasud. 2.7.4 Liikluskorraldus ehituse ajal Ehitustööd on ette nähtud teostada liiklust sulgemata. Ajutise liikluskorralduse objektil korraldab ehituse peatöövõtja vastavalt tema poolt teostatavatele tööde etappidele. Enne ehituse algust tuleb ehitajal koostada (kui tal on sellekohane tegevusluba) või tellida ehitusaegne

Kõrvalmaantee nr 12115 Kõrgessaare-Hüti-Puski tee km 3.002 mahasõit Väike-Kaibaldi kinnistule

Geodeesia AP OÜ 12 2025

liikluskorralduse projekt, mis tuleb kooskõlastada Transpordiameti liikluskorralduse osakonnaga. Arvestada tuleb olemasoleva liiklussageduse ja –oludega, jalakäijate – jalgratturite liikluse ning teeprojektis ettenähtud liikluskorraldusega. Samuti tuleb arvestada ehitusaegse liikluskorralduse projekti koostamisel lähiümbruses tehtavate tööde mõjualaga näiteks liiklussageduste muudatustega teistel teedel. Projekteerijal tuleb liikluskorralduse projekti koostamisel arvestada tegelike liiklustingimustega, teede mõõtmetega, olemasoleva liikluskorraldusega, liikluskoosluse ja liiklussagedusega ning nähtavusega. Projekt peab olema üheselt arusaadav kontrollijale kui ka märkide paigaldajale. Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja taristuministri määrusele 13.07.2015 nr 90 “Liikluskorralduse nõuded teetöödel” ja Maanteeameti juhendile „Riigiteede ajutine liikluskorraldus” (MA 2016-005). Ajutised ümbersõiduteed peavad olema kooskõlastatud tee valdajaga ja tiheasustustega alal kohaliku omavalitsusega. Ajutine liikluskorraldus peab olema liiklejatele üheselt arusaadav. Tööde puhul mis nõuavad maanteel ühe teepoole sulgemist, tuleb arvestada reguleerijate kasutamisega. Liikluskorraldus tööde ajal peab olema otstarbekas ning arvestama töö kestvust, iseloomu ja liiklusolusid. 2.7.5 Ehitustööd Mahasõidu alt eemaldatakse kasvupinnas ja kaevatakse välja mulde süvend. Kasvupinnas ladustatakse selleks ettenähtud laoplatsile (koht täpsustada enne ehitustööde algust kohaliku omavalitsusega või maaomanikuga, kui seda saab ladustada objektil). Kasvumulda saab hiljem kasutada haljastustöödel. Ladustamisel tuleb jälgida, et säiliks mulla kvaliteet (ei tohi ladustada segamini teiste pinnastega). Muldealused pinnad planeeritakse ja tihendatakse, vajadusel täidetakse kruusliivaga. Tihendustegur peab olema vähemalt 0.98. Peale aluse korrastamist ehitatakse purustatud kruusast alus ning rajatakse freespurust kate, mis pinnatakse EPI-2 või PIN-2 meetodil. Nõlvad ja haljasalad kaetakse kasvumullaga ja külvatakse muruseeme. Planeeritakse ja haljastatakse teemaa-ala. Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või üles kaevata) kõik ajutised rajatised, lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada. Kogu ehituspraht tuleb utiliseerida vastavalt kehtivale korrale. Projekteeritud lahend ja valitud rajatised ei halvenda paikkonna keskkonnakaitselist olukorda. 2.8 Kasutamis- ja hooldamisjuhend Mahasõidu kasutamisel- ja hooldamisel tuleb arvestada mahasõidu paiknemisega riigimaantee koosseisus. Hoolde aluseks on „Tee seisundinõuded“ Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14.07.2015 määrus nr 92, erinõuded puuduvad. Suvine hooldus seisneb peamiselt mahasõidu puhastamisest tolmust ja prahist, nõlvade niitmisest ja nähtavuse tagamisest. Talvine hooldus seisneb lume ja libeduse tõrjes.

Koostanud: Toomas Vikerpuur