Kiri

MTÜ Ees Etendusasutuste Liit reg nr 80232055 Kreutzwaldi 2a Rakvere [email protected]

18.03.2024

Lugupeetud

kantsler Kristiina Alliksaar

teatrinõunik Laur Kaunissaare

Mõned kuud tagasi lõppes era- ja munitsipaalteatrite tegevustoetuste taotlusvoor. Et selles

toimus mitmeid muudatusi, siis peame oluliseks anda taotlusvooru kohta tagasisidet ning teha

ettepanekuid süsteemi paremaks muutmiseks. Kahetsusväärselt on EETEAL-i viimane

samateemaline kiri oktoobrist 2023 jäänud siiani vastuseta. Arvestame teatrinõunikult saadud

informatsiooni, et 3-aastaste toetuste kehtimise perioodil ei plaanita põhjapanevaid samme,

ent on võimalik teha korrektuure. Näeme selles avanevas kolmeaastases ajaaknas samas

suurepärast võimalust alustada tööd määruse sisuliseks muutmiseks, kavandada samme

läbimõeldult ja valdkonna tagasisidet arvestavalt. Ent lähtudes 2024. tegevustoetuste voorust

teeme ettepaneku teha järgmises taotlusvoorus muudatusi.

1. Fikseerida taotluste esitamise kuupäev nii, et see ei muutu aastate lõikes. Fikseerimise

eesmärgiks on anda etendusasutustele suurem kindlus ja piisav ettevalmistusaeg taotluste

koostamiseks. Ehkki kindla kuupäeva määramine annab võimaluse taotlust pikemalt ette

valmistada, tuleb siiski arvestada tähtaegade mõistlikkuse ja teatrite töövoo, sh

puhkustega. Taotluste menetlemine, muuhulgas kohtumised teatritega, ei tohiks jääda

suveperioodi, mis on teatrite kokkuleppeline puhkuste aeg. Teatrinõunik sõnas

13.02.2024 kohtumisel, et Kultuuriministeerium kavatseb tuua juba sel aastal

taotlusvooru aasta esimesse poolde. See põhjustab potentsiaalselt segadust 3-aastaste

tegevustoetuste saanutele, kel on õigus taotlusest loobuda peale aruande esitamist

detsembris. Seega kaob neil võimalus taotleda 2025. aastaks üheaastast tegevustoetust.

2. Palume täpsustada komisjoni töösse kaasatud finantseksperdi rolli. Kui ta hindab

eelarveid, siis oleks õiglane lisada need hinnangud protokolli ning kirjeldada täpsemalt,

millest need lähtuvad (kriteeriumid, punktid) ning kuidas on need komisjoni poolt

antavate hinnete aluseks. Kuna vestlustel teatritega puudutakse eelarvelisi küsimusi, mis

annavad täpsustavat infot eelarve kohta, siis on oluline, et nendel kohtumistel osaleks ka

ekspert.

3. Kui eesmärgiks on mitte ainult suurendada regionaalset kättesaadavust per se, vaid luua

võimalused teatrikultuurist osa saamiseks laiapindselt ja mitmekesiselt, siis tuleks lahti

MTÜ Ees Etendusasutuste Liit reg nr 80232055 Kreutzwaldi 2a Rakvere [email protected]

mõtestada regionaalsuse kriteeriumid. Regionaalset kättesaadavust ei paranda mitte ainult

ringreisid teatrilinnadesse, vaid ka maapiirkonnas toimuvad teatriprojektid, mis aga

võivad aset leida taotleva teatriga sama maakonna äärealal. Samas maakonnas toimuvate

projektide arvestamine mitmekesistab kultuuripilti ning suurendab regionaalset

mitmekesisust. Samuti palume üle vaadata regionaalsuse eest antavate punktide osakaal

tervikust. Praeguses punktide süsteemis on võimalik lävendit ületada ilma regionaalsuse

kriteeriumit täitmata vaid siis, kui muudes kriteeriumites saadakse vaid ainult väga

kõrgeid ja maksimumpunkte. See aga mõjutab teatri kunstilisi valikuid ning avaldab mõju

Eesti teatripildi mitmekesisusele. Sama puudutab rahvusvahelisuse punkti mõju lävendile.

Ehkki nii regionaalsus kui rahvusvahelisus on Eesti teatri kui sellise arengule olulised, on

praegu tulemuseks olukord, kus ükski etendusasutus ei saa keskenduda oma eri-ilmelisuse

arendamisele (nt etenduskunstikeskus rahvusvahelisele mõõtmele, ringreisiteater

regionaalsele fookusele), vaid toimub pealesurutud võrdsustumine, kus kõik peavad

täitma kõiki kriteeriume.

4. Arvestades, et komisjoni koosseis muutub iga kolme aasta tagant ning ka vahepeal võib

toimuda vahetusi, on oluline, et kunstiliste kriteeriumite hindamine lähtuks selgetelt

alustelt, mis on ka taotlejale kättesaadavad. On loomulik, et loomingu hindamisse jääb

subjektiivne komponent, ent hindamisel kasutatavaid mõisteid nagu “kunstiline

ambitsioon, ajakohasus, kunstiline veenvus ja huvitavus” on võimalik mitmeti

tõlgendada. Teeme taaskord ettepaneku lisada hindamismetoodika iga punkti juurde

abistav küsimustik. See aitab kaasa hindamise stabiilsusele komisjoni koosseisude

muutumisel ning on abiks ka teatritega kohtumisel. Rõhutame, et komisjoni liikmetel

peab olema kohustus ja ka võimalus vaadata etendusi. Selle tagamine ei saa olla ainult

liikme esitanud organisatsiooni vastutus.

5. Etendusasutuste seaduse väljatöötamisel väljendasid nii Kultuuriministeerium kui

riigikogu kultuurikomisjon selgelt põhimõtet, et etendusasutuste toetuse peamiseks

komponendiks on loomingulise tegevusega seotud töö maht. II lugemise läbinud eelnõus

on vastav parandus aktsepteeritud põhjendusega, et “sätte lisamisega soovitakse tagada

riigi asutatud sihtasutusena tegutsevale etendusasutusele, munitsipaaletendusasutusele ja

eraetendusasutusele riigieelarvest määratavate toetuste omavaheline võrreldavus ühikuna.

See võimaldab võrrelda loomingulise tegevusega seotud töö mahtu nimetatud

etendusasutuse tegevuses ning sellega seonduvalt ka nende etendusasutuste toetuse

mahtu. Selline võrreldavus on ka huvigruppide poolt kõrgelt hinnatud väärtus.” Seadus

näeb ette, et toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise täiendavad

tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Leiame, et

määruse viimases versioonis kehtestatud eelarve realistlikkuse kriteerium ei vasta seaduse

MTÜ Ees Etendusasutuste Liit reg nr 80232055 Kreutzwaldi 2a Rakvere [email protected]

loomisel silmas peetud põhimõtetele. See ei anna praeguses kasutuses ja tõlgenduses

piisavalt informatsiooni teatrite tegevusmahu õiglaseks hindamiseks. Teeme ettepaneku

sätestada mahupõhisus täpsemalt ja selgemalt.

6. Eesti Teatri Agentuur töötas välja Statistikabaasi arenduse, mille eesmärgiks oli

hõlbustada personalistatistika kasutamist tegevustoetuste määramisel ning vähendada

andmete mitmekordset käsitsi sisestamist ja ümberarvutamist. On kahetsusväärne, et

seoses rahastamiskorras tehtud muudatustega ei ole võimalik seda enam kasutada. Teeme

ettepaneku otsida võimalusi kasutada tegevustoetuste määramisel juba kogutavat

statistikat. Rõhutame, et esitatav statistika peab olema nii esitajale kui hindajale üheselt

mõistetav ning lähtuma võrreldavatelt alustelt. Peame kriitilise tähtsusega küsimuseks

sõnastada järgmiseks taotlusvooruks tööaja- ja tööjõukulude arvestuse kriteeriumid

selgelt lähtudes valemi(tes)st või juhendmaterjalidest.

7. Teeme ettepaneku viia munitsipaalteatrid teise taotlusvooru, mis võimaldab paremini

arvestada nende tegevusloogikaga. Munitsipaalteatreid on Eestis küll vähe, ent nende roll

on oluline. Munitsipaalteatrite mahutamine erateatrite taotlusvooru toob kaasa

kriteeriumite mugandamise mõlemaid osapooli arvestavaks, mis kokkuvõttes ei sobitu

kummagi toimimisprintsiipidega. Arvestades, et sihtasutusena tegutsevaid teatreid

hinnatakse eraldi, siis moonutab era- ja munitsipaalteatrite ühendamine teatripilti.

Loodame, et Kultuuriministeerium arvestab ettepanekuid ning näeb protsessi avatud

dialoogina. Teeme samas ettepaneku alustada läbirääkimisi tegevustoetuste määruse

muutmiseks, et 2026. avanev taotlusvoor lähtuks täpsustatult alustelt: arvestaks mahupõhisust,

käsitleks teatreid tervikpildis ning looks teatritele kestlikke arenemisvõimalusi.

Lugupidamisega,

Velvo Väli

Eesti Etendusasutuste Liidu esimees

/allkirjastatud digitaalselt/