Tere,
Olen Eassalu külas omava suvekodu omanik.
Seoses plaaniga rajada kaitsetööstuspark Pärnumaale, Tõstamaa piirkonda Ermistusse, soovin esitada küsimusi kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegiline hindamise aruandele Pärnu aladel ja teha omapoolne ettepanek.
Ma ei toeta kaitsetööstuspargi rajamist Pärnu 1 alale, kuna Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes kui ka esitatud küsimustele antud vastustes esineb Pärnu 1 ala kohta esitatud infos mitmeid puudujääke. Sellest tulenevalt teen ettepaneku kaitsetööstuspark rajada eelistuselt teisele alale ehk Põhja-Kiviõli alale, kuna aruande alusel on Põhja-Kiviõli ala kaitsetööstuspargi rajamiseks tunduvalt sobivam kui Pärnu 1 ala.
Alljärgnevalt toon välja aruandes esinevad puudujäägid kolmel teemal, kuigi puudujääke esineb teisteski valdkondades:
1. Tööjõu teema: Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes on mainitud, et planeeritavasse kaitsetööstuspargis saab tööd 200-300 inimest, kes elavad ja hakkavad tööl käima 30 min. autosõidu kauguselt rajatavast pargist. Aruandes leiab mainimist, et eesmärk on vältida pendelrännet. Piirkonna rahvastiku hetkeseisu arvesse võttes tuleb aga tõdeda, et need 200-300 töötajat ei saa elada Pärnu linnas, sest Pärnu linnast (va Vana-Pärnust ning Ülejõelt) ei ole võimalik liikluseeskirju rikkumata sõita autoga Pärnu 1 piirkonda kiiremini kui 30. minutit (ehk siis alla 30 minuti).
Aruandes puuduvad aga igasugused kommentaarid värvatavale tööjõule esitavatest kriteeriumitest: kas näiteks värvatav tööjõud vajab spetsiaalset väljaõpet ning eelnevat erialast praktilise töö kogemust.
Siit ka minu küsimus: palun selgitada, kust leitakse rajatava kaitsetööstusparki vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõud? Suure tõenäosusega saab olema tegu sisserändajatega ning sellest tulenevalt: kuidas on plaanis lahendada töötajate perekonda kuuluvate laste lasteaiakohtade ning hariduse omandamisega seotud küsimused; kuidas suudetakse tagada perekonda kuuluvatele isikutele oma perearst?
Olgu mainitud, et Põhja-Kiviõlis on tööjõu saadavus märksa suurem.
2. Transpordiga seotud teema: Aruandes mainitakse, et tooraine ning toodangu transport hakkab toimuma kõrvalmaanteelt nr 19108 Kihlepa-Lepaspea tee kaudu. Kuna tegu on ohtliku veoga, hakkab transporti saatma relvastatud valve. Aruandes on mainitud, et raskeveokid hakkavad liikuma tihedusega 4-5 korda päevas (arv on saadud 1700 sõidukorda jagatud päevade arvuga aastas). Siinkohal olgu mainitud, et Kihlepa – Lepaspea tee on vaid tolmuvaba kattega tee, mille koormus kindlasti ei ole mõeldud planeeritud lisaraskuste transpordiks. Siit minu küsimused: kuidas on kavandatud Kihlepa – Lepaspea tee vastupidavus plaanitud koormuste juures? Lisaks palun täpsustada, kas see tähendab, et transport toimub iga päev – st sealhulgas ka nädalavahetustel?
Aruandes lk. 147-148 seisab edasise transpordi kohta:
Arvestuslikult toimuks tooraine ja toodangu peamine vedu sadamate kaudu. Eestis on mitmeid süvasadamaid, mis võimaldavad militaar- ja tööstustoodangu vedu – eelkõige Muuga, Paldiski ja
Sillamäe sadamad. Pärnu aladele lähima sadama Pärnu sadama sobivus laskemoona ja lõhkeaine veoks ei ole planeeringu koostamise ajaks teada. Militaar- ja strateegilise kauba veoks on üldiselt eelistatud sadamad, millel on piisav sügavus (nt Muuga, Paldiski, Sillamäe) ja kus on vajadusel võimalik tagada julgeolekunõuded. Võimalik, et väiksemate saadetiste puhul ja mitte militaarse tooraine sisseveoks võiks Pärnu sadam olla kasutatav, kuid suuremate ja spetsiifilisemate vedude puhul kasutatakse pigem eespool nimetatud sadamaid.
See tähendab, et aruande põhjal pole transport võimalik Pärnu sadama kaudu, ent oleks võimalik Põhja-Kiviõli alalt.
Palun selgitada, miks on Pärnu 1 ala eelistatud niivõrd olulise punkti puhul Põhja-Kiviõlile? Kuidas hakkab toimuma transport Pärnu 1 alalt teistesse sadamatesse?
Aruandes jääb absoluutselt selgusetuks, kuidas toimub laevaga saabunud või saadetava tooraine, valmistoodangu kõikidele nõuetele vastav ladustamine sadamas. Palun detailselt kirjeldada, kuidas on kavandatud saabunud või saadetava kauba ladustamine Pärnu sadamas?
3. Kultuurimälestiste ja kultuuriväärtuste säilimise tagamine: Aruandes kui ka vastustes arvamustele leiab korduvalt mainimist, et plaanitava kaitsetööstuspragi piirkonna valiku olulisteks kriteeriumiteks on turvalisus ning asukoht võimalikult kaugel vaenlase piirist. Käimasolevad relvakonfliktid Ukraina ja Venemaa ning Iraani ja Iisraeli vahel aga näitavad, et sõjalised objektid sh lõhkeaine laod on suure riskiga objektiks vaenalse rünnakutele ja ka üks tõhusamaid õhutõrjesüsteeme maailmas, nagu seda on Iisraeli “Raudne kuppel”, ei suuda ennast sajaprotsendiliselt kaitsta keskmaa rakettide rünnakute eest. Edasi: aruandes ei leia mingit tähelepanu Pärnu 1 ala ümbruses asuvate kultuurimälestiste ning -väärtuste kaitse kohta. Ometigi on lähimas piirkonnas rahvusvahelise tähtsusega pärandit, mille püsimist peab Eesti Vabariik kaitsma. Palun täpsustada, kuidas tagab Eesti Vabariik oma ajaloolise kultuuripärandi säilivuse nii võimalikus relvakonfliktis kui ka võimalikus kaitsetööstuspargi territooriumil toimuva õnnetuse, mis võib endaga kaasa tuua suuremat laadi plahvatuse või keemiliste ühendite lekke, arvestades, et pargis on käideldava lõhkeaine kogus aastas 2000 tonni, korral?
Lugupidamisega,
Kaja Haukanõmm