Kaitsetööstuspargi asukoha eelvaliku kohta
Austatud kaasmaalased!
Olen bioloog, tutvusin eelvaliku uuringutega, pean südametunnistuse asjaks jagada tähelepanekuid ja olulisi järeldusi.
Loomastiku, linnustiku ja taimestiku uuringud on tehtud ilma välitöödeta, üksnes olemasolevate andmebaaside põhjal. Seda on selgesõnaliselt uuringute metoodika osas ka öeldud. Kui andmebaasides leiduks küllaldaselt andmeid, siis on võimalik niisugustele uuringutele toetuda. Antud juhul aga selgub väga tõsine puudujääk.
Nimelt oli mõne ala puhul andmeid erakordselt vähe, mistõttu tehtud järeldused on otseselt väärad.
Näiteks on Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu loomastiku uuringus kirjutatud: "Pärnu 1 eelvalikualal loomaliikide vaatlusi Loodusvaatluste andmebaasis registreeritud ei ole. PlutoF andmebaasis on alal registreeritud hundi esinemine."
Sellest järeldub, et antud alal pole zooloogid üldse uuringuid teinud.
Tegin lühida jalutuskäigu Pärnu1 alal 19. juulil k.a.
Muuhulgas registreerisin otse sel alal mitmeid valgelaup-rabakiile (registreerisin PlutoF's, määrangut kontrollis Eesti parim kiilide spetsialist Mati Martin). Samas väidetakse uurimuses:
"Ülejäänud kaitstavate loomaliikide leiukohad asuvad Pärnu 1 eelvalikualast kolm ja enam kilomeetrit (LK III nastik, valgelaup-rabakiil jt) ning ei ole tegevusest mõjutatud."
Leidsin Pärnu 1 alal kasvamas kolm kaitsealust käpaliseliiki – laialehine neiuvaip, vööthuul-sõrmkäpp ja kahelehine käokeel, mida pole Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu taimestiku uuringus märgitud (registreerisin need PlutoF-s).
Kuna bioloogid pole Pärnu1 alal eriti käinud, siis seetõttu on andmebaasid, mida kasutati, selle ala kohta väga vaesed. Piisas põgusast käigust alale, et seda tõestada. Pärnu1 ala on oluliselt loodusrikkam kui aruanne seda näitab.
Keskkonnahindamine on tehtud ilma välitöödeta – nii taimestiku kui loomastiku osas.
Niisiis – keskkonnauuringud on puudulikud, sest välitöid pole tehtud ja andmebaasid ala kohta ei sobi järelduste tegemiseks, kuivõrd bioloogid pole sinna peaaegu sattunud.
Pärnu1 on kaunis kant. Ehe Eesti loodus, rikkumata – ses mõttes, et pärismaine looduslik kooslus on kõikjal alles. Lageraiet erineval ajal on tehtud küll, natuke ka kuivendust (nagu enamikus Eesti metsades), aga sekka on vanemaid metsatükke, kooslusi ümber kujundatud peaaegu pole. Alal peatuvad ja toituvad sookured, rohkelt on kullilisi, erakordselt rikas on liblikate fauna. Lühidalt – selliseid pärismaiste looduslike kooslustega alasid peaks väga hoidma. Kuna tegu on ühtlasi Pärnu rohevõrgustiku alaga, siis pigem peaks tegu olema kaitsealaga.
See oli nõukogude aja mentaliteet, et just sellistesse rikkumata loodusega kohtadesse sõjaväerajatisi teha. Sellist praktikat ei tohi jätkata.
Veel on tõsine puudus, et uuringutes puudub täielikult hüdroloogia osa.
Väärib samuti tähelepanu, et kõik esitatud võrdlusuuringud looduse osas järjestavad Pärnu alad kõige vähemsobivaks. Kui nüüd Pärnu osutuks valituks, siis see tähendab, et valiku tegemisel on jäetud loodus täiesti kõrvale. Kui loodust vähegi arvestada ja väärtustada, oleks Kiviõli ala selleks tööstusprojektiks kindlalt palju sobivam kui Pärnu alad.
Kui tundub, et toodud argumendid ei ole piisavad, palun lahkelt mu poole pöörduda.
Lootusrikkalt, heade soovidega
Kalevi Kull
Tartu Ülikooli professor
[email protected]
24. juulil 2025