Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie: 21.07.2025 nr 2-2/2739-1
[email protected] Meie: 25.07.2025 nr 1.1-7/1500-2
Arvamuse andmine Majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ muutmise eelnõule
Täname, et küsisite Tööinspektsioonilt arvamust Majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ muutmise eelnõu kohta.
Oleme tutvunud eelnõu ja seletuskirjaga ning anname teada, et meil ei ole sellele sisulisi täiendusi ega parandusi. Eelnõu on arusaadav ning meie hinnangul keeleliselt ja normitehniliselt korrektne.
Määrus kehtestatakse kemikaaliseaduse § 22 lõige 7 alusel ning Tööinspektsiooni üldine järelevalvepädevus ei muutu sellest, et eelnõuga soovitakse muuta kemikaali ohtlikkuse alammäära, ohtliku kemikaali künniskoguseid või ettevõtte ohtlikkuse kategooriat.
Kemikaaliseadusest tulenevaks Tööinspektsiooni järelevalvepädevuseks on Tööinspektsiooni jaoks oluline määratleda, kas ettevõte liigitub kemikaaliseaduse § 3 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kategooriasse või mitte. Tööinspektsioon teeb kemikaaliseadusest tuleneva pädevusenormi alusel järelevalvet:
1) REACH- ja CLP-määrusega aine ja segu allkasutajale esitatud nõuete ning ainele, segule ja tootele esitatud nõuete täitmise üle allkasutaja juures;
2) töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise üle kemikaali käitlevas ettevõttes ning ohtliku kemikaali arvestuse pidamise üle.
Eelnõu seletuskirja kohaselt kavandatava muudatuse eesmärk on vähendada ettevõtja halduskoormust, leevendades C-kategooria ehk ohtliku ettevõtte kategooria määramise aluseks olevat tuleohtlike veeldatud gaaside alammäära nõuet ja ettevõtjale kaasnev mõju on positiivne, sest ära jäävad käitamisloa taotlemise kulud juhul, kui tuleohtlikke veeldatud gaase käideldakse alla 10 tonni. Muuhulgas ei pea koostama ajamahukat kohustuslikku dokumentatsiooni (teabeleht, riskianalüüs, ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan ja ohutusaruanne).
Kemikaaliseaduses nimetatud riskianalüüs koostatakse kemikaaliseadusest tuleneva kohustavate õigusnormide alusel (§ 22 ja 23). Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele on sätestatud Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määruses nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele1 “ ning ettevõtjal puudub kemikaaliseaduses nimetatud riskianalüüsi kooskõlastamise kohustus Tööinspektsiooniga (kemikaaliseaduse § 23 lõige 2).
Tööinspektsioon soovib juhtida tähelepanu sellele, et juhul, kui kavandatava muudatusega kaob ettevõtjal kohustus koostada kemikaaliseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud riskianalüüs siis jäävad talle siiski need kohustused, mis on kõigil Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 1 reguleerimisalasse jäävatel tööandjatel, sh eelnimetatud seaduse 3-ndas peatükis nimetatud kohustus koostada töökeskkonna riskianalüüs (§ 13 lg 1 p 3). Seega ka olukorras, kus muudatusettepanekuga soodsamasse olukorda sattunud ettevõtja ei pea enam koostama riskianalüüsi kemikaaliseaduse alusel peab ta endiselt koostama selle riskianalüüsi mis on ette nähtud Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega ning Tööinspektsiooni järelevalvepädevus töötajate töötingimuste üle tuleneb sellisel juhul endiselt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Elina Soomets
Järelevalveosakonna juhataja peadirektori ülesannetes
Ene Kivineem
[email protected]