Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaruum.ee

Registrikood 70003098

Kuusalu valla üldplaneeringust

Kuusalu Vallavalitsus esitas Maa- ja Ruumiametile (MaRu) 18.03.2025 kirjaga nr

7-2/42 ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõike 1 ning kuni

30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS v.r) § 16 lõike 1 punkti 2 alusel arvamuse

avaldamiseks Kuusalu valla üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

aruande eelnõu. PlanS v.r § 17 lõike 3 alusel määrab MaRu teiste riigiasutustega kooskõlastamise

vajaduse.

Üldplaneering ja selle KSH algatati Kuusalu Vallavolikogu 17.06.2009 otsusega nr 49.

Üldplaneeringu koostamise põhieesmärk on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning

selle alusel planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste ning maakasutuse juhtotstarvete

määramine. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõikes 2 on

sätestatud, et enne selle seaduse jõustumist algatatud planeeringud menetletakse lõpuni, lähtudes

seni kehtinud planeerimisseaduses sätestatud menetlusnõuetest. Ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seadus jõustus 01.07.2015. Antud juhul on tegemist

planeeringuga, mida menetletakse 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS v.r) kohaselt.

Planeering peab vastama kehtestamise hetkel kehtivatele õigusaktidele ja normidele. Seega peab

planeering vastama kehtivale planeerimisseadusele (PlanS), välja arvatud menetluse osas.

Heakskiidu andja pädevuses on muuhulgas planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine

(PlanS v.r § 23 lg 3 p 1) ja planeeringu liigilt üldisemale kehtestatud planeeringule vastavuse

kontrollimine (PlanS v.r § 23 lg 3 p 2).

Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõude avalik väljapanek toimus 12.01.–02.02.2022. Avaliku

väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid 22.04.2022 ja 25.04.2022.

Tutvunud esitatud materjalidega, esitab MaRu kohalike omavalitsuste planeeringute heakskiitmise

osakond oma märkused:

1. PlanS v.r § 7 lõike 4 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus. Kuusalu

valla osas kehtib Harju maakonnaplaneering 2030+. Eristada tuleb maakonnaplaneeringuga

antavaid üldpõhimõtteid, tingimusi ja soovitusi. Üldpõhimõtted ehk suunised on juhised, mille

järgimist maakonnaplaneering eeldab, kuid mille rakendamisel võib lähtuda kohalikust olukorrast

ning selle põhjal tehtud kaalutlustest. Tingimused on üldplaneeringu koostamisel järgimiseks ja

täpsustamiseks. Soovituste osas on kohalikul omavalitsusel õigus ja kohustus kaaluda nende

järgimise ulatust ning kohandamist kohaliku omavalitsuse vajadustele vastavaks. Kaalutluste

alusel tehtud valikuid tuleb põhjendada.

Kuusalu Vallavalitsus

[email protected]

Teie 18.03.2025 nr 7-2/42

Meie 24.07.2025 nr 12-1/25/4612-8

2

PlanS v.r § 8 lõike 4 kohaselt võib üldplaneeringuga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu

muutmiseks. PlanS § 91 lõike 6 sätestab, et kui üldplaneering sisaldab ettepanekut

maakonnaplaneeringu muutmiseks ja valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik

on tehtud ettepanekuga nõustunud, kantakse muudatus maakonnaplaneeringusse 30 päeva jooksul

üldplaneeringu kehtestamisest arvates.

Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 6.3.2. “Roheline võrgustik” kohaselt soovitakse

üldplaneeringuga täpsustada maakonnaplaneeringus määratud rohelise võrgustiku piire ja

kasutustingimusi.

1.1. Nimetatud peatükis käsitletakse rohelise võrgustiku kaitse- ja kasutamistingimusi. Muuhulgas

on seni hoonestamata aladel lubatud üksikute elamute ehitamine hajaasustuse põhimõttel, kus

õuealade või tootmiskomplekside omavaheline kaugus on tugialas vähemalt 200 m. Hajaasustuse

põhimõttel üksikute elamute kavandamisel rohelise võrgustiku koridoris peab säilima koridor

vähemalt 200 m laiusena. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (HMP) seletuskirja peatükis 3.3.1

“Roheline võrgustik” on toodud rohelise võrgustiku üldised tingimused üldplaneeringute

koostamiseks, mis sätestab sarnase tingimuse, ent on määranud majapidamiste omavaheliseks

miinimumkauguseks 500 m. Seega on ettepanek ehitusõiguse andmise aluste muutmiseks

rohevõrgustikus HMP-s sätestatust 2,5 korda leebem.

Juhime tähelepanu, et Keskkonnaagentuuri poolt koostatud rohevõrgustikku käsitleva juhendi

„Rohevõrgustiku analüüs 2023“ kohaselt peaks vähem inimpelglikele mittemetsasisestele

elupaikadele kohastunud liikidele majade õuealade vahele jääma vähemalt 200 m ning

pelglikumatele metsaeluviisiga kohastunud liikidele vähemalt 500 m vaba ala. Majade õuealade

vaheline kaugus peab eri tasandi tugialadel olema vähemalt 500 m, et tugialal säiliks elupaiga

funktsioon ning liikidele oleks tagatud soodsad tingimused.

2024. a koostas Keskkonnaagentuur uurimuse "Harju maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku

elementide liigitamine ja tasemete täpsustamine", mis käsitleb HMP-s määratud rohevõrgustiku

alade funktsionaalset ülesehitust ja täpsustab nende toimimiseks vajalikke ruumilisi tingimusi.

Maakonnaplaneeringu eesmärk on tagada rohevõrgustiku sidusus ja looduslike alade kaitse ning

suunata vältima asustust rohevõrgustiku tugialadel ja koridorides. Üldplaneeringu koostamise

eesmärk on tagada erinevate tasandite ruumilise arengu kooskõla. HMP puhul on määratud

rohevõrgustiku tugialadele elamute vahelise miinimumkauguse tingimuseks 500 m just seetõttu,

et tagada rohevõrgustiku sidusus ning vältida uue asustuse hajusat kuhjumist loodusväärtuslikele

aladele. Selle tingimuse muutmine 200 meetrini ei ole kooskõlas maakonnaplaneeringu kaudu

seatud asustuse suunamise põhimõtetega, mille kohaselt peab uute elamute hajus paigutus toetama

looduskeskkonna sidusust, mitte seda vähendama.

Asustuse suunamise põhimõtted eeldavad, et uusarendus toimub olemasolevate asustus-

struktuuride läheduses või kompaktsemalt, mitte ökoloogiliselt tundlikes tugialades. Planeeringu-

lahendused, mis hajutavad asustust senisest tihedamalt looduskaitseliste funktsioonidega alade

vahel, kahjustavad HMP-s fikseeritud ruumilise arengu suundumusi ja rohevõrgustiku

funktsionaalsust. Seetõttu ei saa MaRu hinnangul 500 m nõude leevendamist 200 meetrile

käsitleda pelgalt maakonnaplaneeringu tingimuse täpsustamisena, kuna puudub kindlus

rohevõrgustiku toimima jäämise osas. Juhime tähelepanu, et rohevõrgustiku tugialade tihedam

hoonestamine (sh elamute vahelise kauguse vähendamine) ei tähenda ainult üksikute majade

lisandumist, vaid toob kaasa ka täiendava taristuvajaduse (nt juurdepääsuteed, elektri- ja sidevõrk,

võimalikud veemajanduse ja jäätmehoolduse lahendused), mille rajamine või intensiivsem kasutus

avaldab rohevõrgustikule kumulatiivset survet.

1.2. Üldplaneeringu põhijoonise ning HMP kaardimaterjali võrdluses selgub, et

üldplaneeringuga vähendatakse ühte maakonnaplaneeringu kohast rohevõrgustiku ala valla

lääneosas. KSH eelnõu kohaselt tehakse ettepanek Kuusalu valla rohelise võrgustiku

3

vähendamiseks mitmetes asukohtades, kokku umbes 2262 ha ulatuses. Vähendamise peamiseks

põhjuseks on kattumine intensiivse inimtegevusega maa-aladega, mistõttu rohevõrgustiku

toimivust ei ole võimalik tagada ka leevendavate meetmete kasutuselevõtuga. Samas tehakse

KSH-s ka ettepanek mitmel pool rohevõrgu suurendamiseks, kokku umbes 2906 ha ulatuses.

Ehkki üldplaneeringuga kavandatav rohevõrgustiku pindala kokkuvõttes suureneb, on MaRu

hinnangul tegemist märkimisväärse muudatusega maakonnaplaneeringu kontekstis. Eelnevast

tulenevalt leiame, et sellises mahus korrektuuri puhul ei ole tegemist maakonnaplaneeringu

täpsustamise, vaid maakasutuse ulatusliku ümbersuunamisega, mille läbiviimiseks tuleb teha

üldplaneeringus ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks. Palume kohalikul omavalitsusel

kaaluda üldplaneeringuga maakonnaplaneeringu muudatusettepaneku tegemist ning täiendada

vastavalt üldplaneeringu seletuskirja.

Lisaks palume hinnata, kas rohevõrgustiku määramisega üldplaneeringus kaasneb sellel alal senise

maakasutuse kitsendamine. Vajadusel kaasata üldplaneeringu menetlusse maaomanikud,

kelle kinnistute senist kasutamist üldplaneering piirama hakkab.

Kuivõrd nõusoleku andmine maakonnaplaneeringu muutmiseks on alates 01.01.20205 liikunud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) vastutusalasse, soovib MaRu enne lõpliku

seisukoha andmist rohevõrgustikku puudutavas osas korraldada nõupidamise MKMi ja Kuusalu

Vallavalitsuse esindajatega. Kohtumise aeg lepitakse kokku täiendavalt.

2. PlanS v.r §-s 16 on sätestatud isikud ja asutused, kes tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata.

Muuhulgas on nendeks isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud

soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste

arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava

organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja

sihtasutused. Puudutatud isikuteks PlanS mõistes on isikud, kelle õiguseid võib planeering

puudutada ehk isikud, kelle põhiseadusest tulenevaid õiguseid – eelkõige õigust enda omandi

kasutamiseks - võib planeering riivata.

2.1. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 6.4.2 „Avaliku kasutusega kohalikud teed ja erateed“ on

märgitud, et üldplaneering kajastab teid, mida planeeringuga nähakse ette avalikuks kasutamiseks.

Erateede avaliku kasutuse kokkulepete sõlmimine toimub väljaspool üldplaneeringu protsessi, st

et üldplaneeringu kehtestamisega ei muutu tee automaatselt avaliku kasutusega erateeks.

Vaatamata sellele, et kokkulepete sõlmimine toimub eraldi menetlusena, annab üldplaneering

suunise tulevikku. Sellest tulenevalt palume kaasata üldplaneeringu menetlusse erateede

omanikud, kelle kinnisasja osa on üldplaneeringus näidatud avalikult kasutatava teena.

2.2. PlanS-ist lähtuvalt tuleb planeeringu koostamisse kaasata isikud, kelle õigusi planeering võib

puudutada ja isikud, kelle huve planeering võib puudutada. Palume üldplaneeringu koostamisse

kaasata kinnisasjade omanikud, kelle senist maakasutuse õigust planeering kitsendab (välistab

senise õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi

või raskendab oluliselt õiguse kasutamist).

2.3. PlanS v.r § 3 lõike 3 alusel võib üldplaneeringu alusel seada kinnisomandile kitsendusi.

Eelnevast tulenevalt palume kohalikul omavalitsusel veelkord läbi mõelda, kas ja keda on vaja

kitsenduste seadmisest teavitada. Näiteks võivad nendeks olla maaomanikud, kelle maadele

planeeritakse perspektiivne tee/tänav või teekaitsevööndi laiendus jne.

Palume määratud alad ning tingimused üle vaadata ning maaomanikud, kelle senist maakasutust

seatavad tingimused võivad mõjutada, planeeringu koostamisse personaalselt kaasata.

Üldplaneeringu heakskiitmiseks esitamisel palume välja tuua, milliste teemade puhul kaasati

4

isikuid personaalselt ning edastada kaasamist tõendavad materjalid.

2.4. Ühtlasi palume jälgida, et üldplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kes on

avaldanud soovi olla kaasatud üldplaneeringu koostamisse.

Esitatud materjalide kohaselt on planeeringu menetlemise ajal planeeringulahenduse osas esitatud

mitmeid arvamuskirju. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 määratleb, et menetlusosaliseks on

teiste hulgas isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada.

Arvamuskirju esitades on isikud väljendanud, et käesolev planeeringulahendus neid puudutab,

mida võib lugeda ilmseks sooviks saada planeeringumenetlusse kaasatud.

Palume neid kõiki käsitleda PlanS v.r § 16 nimetatud puudutatud isikutena ja kaasata vastavalt

PlanS-i nõuetele kuni planeerimismenetluse lõpuni.

3. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek hõlmata väärtusliku maastiku koosseisu meri. Juhime

tähelepanu, et maakonnaplaneering on kehtestatud maakonna piirides ning üldplaneeringu saab

kehtestada Kuusalu valla halduspiirides. Kui üldplaneeringus on põhjendatult leitud, et väärtusliku

maastiku mõju ulatub merre, on seda võimalik kirjeldada kui mõju ulatust. Lisaks palume hinnata,

kas väärtusliku maastiku määramisega üldplaneeringus kaasneb sellel alal senise maakasutuse

kitsendamine. Vajadusel kaasata üldplaneeringu menetlusse maaomanikud, kelle kinnistute senist

kasutamist üldplaneering hakkab piirama.

Üldplaneering teeb ettepaneku Kaberla väärtusliku maastiku piiride laiendamise. Kuna piire

muudetakse ulatuslikult, teeme ettepaneku käsitleda Kaberla väärtusliku maastiku piiride

täpsustamist Harju maakonnaplaneeringu 2030+ muudatusena.

4. Harju maakonnaplaneeringus on märgitud perspektiivsed põhimõttelised kõrgepingeliinide

koridorid ja olemasolevad elektriliinid, millel on vajadus tõsta pinget, üheks selliseks liiniks on

Kolga-Loksa elektriõhuliini lõik. Palume koostatavas üldplaneeringus sellega arvestada või

põhjendada selle puudumist. Teema käsitlemisel palume teha koostööd Loksa Linnavalitsuse ja

asjaomaste asutustega.

5. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 6.7.2. „Munitsipaliseerimine“ on märgitud alad, mida vald

soovib taotleda munitsipaalomandisse. Juhime tähelepanu, et alad M4 (katastriüksus Tipu

35201:002:0174), M5 (katastriüksus Pumpla 35201:002:0174), osaliselt M7 (katastriüksus Paju

tee 35301:001:1450), M8 (katastriüksus Leesi-Juminda tee T3 35301:001:1172) ja M11

(katastriüksus Külakiige 35301:001:1568) on juba Kuusalu valla omandis. Palume andmeid

korrigeerida.

Juhime tähelepanu, et suurem osa peatükis 6.7.2. esitatud nimekirjas märgitud

munitsipaalomandisse taotletavatest aladest ei hõlma reformimata maad, mistõttu ei saa olla

tegemist maa munitsipaalomandisse andmise ehk munitsipaliseerimisega maareformi seaduse § 28

mõistes. Samuti ei eelda maa munitsipaalomandisse taotlemine kehtestatud üldplaneeringu

olemasolu. Seetõttu jääb selgusetuks peatüki eraldi esitamise eesmärk ja vajadus, sest

üldplaneeringuga ei lahendata maa hilisema omandikuuluvusega seotud küsimusi. Maa-ala

avalikku kasutust on võimalik tagada ka kasutuslepingute alusel.

Samuti märgime, et ala M1 osas on kehtiv detailplaneering (kehtestatud 18.06.2020), mille alusel

on kavandatud krunt Kuusalu Keskkooli staadioni perspektiivseks laiendamiseks. Üldplaneeringus

toodud ettepanek ei lähtu kehtivast detailplaneeringust, kuna lisaks detailplaneeringus määratud

üldmaa krundile on munitsipaliseerimise ettepanek (puhke- ja virgestusmaa M1) tehtud ka

külgnevate eraomandis olevate kinnistute või nende osade osas. Juhul, kui kohalik omavalitsus

soovib üldplaneeringus M1 alana tähistatud eraomandis olevad kinnistud kas tervikuna või

osaliselt omandada, ei ole kehtiv detailplaneering enam elluviidav. Kehtiva detailplaneeringuga

5

maa-alal saab krundi piire muuta ja maatoiminguid läbi viia pärast üldplaneeringuga kooskõlas

oleva detailplaneeringu kehtestamist.

Oleme valmis kohaliku omavalitsusega täiendavalt kohtuma, et täpsustada kõnealuse peatüki

ajakohasust ja vajadust.

6. Juhime tähelepanu, et üldplaneering avalikustatakse koostamise vältel koos olulisemate lisade,

eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu asjakohase teabega üldplaneeringu

koostamise korraldaja veebilehel. Palume tagada, et kõik materjalid oleksid üldplaneeringu

koostamise ajal veebilehelt lihtsasti kättesaadavad.

7. Esitatud andmete alusel on kohalik omavalitsus üldplaneeringu esitanud kooskõlastamiseks ja

arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele: Kaitseministeerium, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, MKM, Kliimaministeerium, Maa- ja Ruumiamet, Keskkonnaamet,

Muinsuskaitseamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Päästeamet, Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet,

Transpordiamet, Eesti Geoloogiateenistus, Anija Vallavalitsus, Haljala Vallavalitsus, Jõelähtme

Vallavalitsus, Kadrina Vallavalitsus, Loksa Linnavalitsus, Tapa Vallavalitsus, Riigimetsa

Majandamise Keskus, Elering AS, Elektrilevi OÜ, AS Gaasivõrk, Eestimaa Looduse Fond,

Erametsaliit ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda.

Planeerimisseaduses sätestatud põhimõtte kohaselt annavad koostöötegijad planeeringule

kooskõlastuse, mis kohalikule omavalitsusele on planeeringu koostamisel siduv. Kaasatavad

isikud avaldavad planeeringulahenduse kohta arvamust, mille arvestamise osas tuleb kujundada

vallavalitsusel põhjendatud seisukoht. MaRu on üldplaneeringu heakskiitja ning kuni

heakskiitmiseks esitamiseni planeeringu koostamisel kaasatava rollis.

Lähtudes esitatud üldplaneeringu materjalidest ja võttes aluseks PlanS v.r § 17 lõike 3 punkti 2 ei

pea MaRu vajalikuks üldplaneeringu koostamisel määrata täiendavaid kooskõlastusi asutustega,

kuivõrd esitatud andmetest nähtuvalt teeb vald asjasse puutuvate asutusega koostööd.

8. MaRu-le arvamuse andmiseks esitatud planeeringumaterjalidele ei ole lisatud kõiki

menetlusdokumente, mis tõendaksid avalikkuse, asjaomaste asutuste ning puudutatud isikute

nõuetekohast kaasamist, seetõttu ei saa MaRu nende osas käesolevas kirjas oma seisukohta anda.

Hiljem üldplaneeringu heakskiitmiseks esitamisel (PlanS § 90 lg 1) palume lisada

planeeringumaterjalide hulka etappide kaupa süstematiseeritult ka kogu varasem planeeringu

menetlust kajastav materjal, sh Keskkonnaameti nõusolek ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

Palume üldplaneeringu heakskiitmisele esitatud materjalides välja tuua, milliste teemade puhul

kaasati isikud personaalselt ning edastada kaasamist tõendavad materjalid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik peadirektor

Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Tuuli Saar 56831592 [email protected] Loona Kangur 5885 1413 [email protected] Kaire Jaanus 550 4515 [email protected]