Vabariigi Valitsuse määruse "Ümberkruntimiskava koostamise kord" eelnõu

EELNÕU

10.06.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Ümberkruntimiskava koostamise kord

Määrus kehtestatakse maakorraldusseaduse § 25 lõike 6 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Käesolev kord reguleerib ümberkruntimiskava koostamist kinnisasjade ümberkruntimisel ning

täpsustab ümberkruntimiskavale ning selle lisadele esitatavaid nõudeid.

§ 2. Ümberkruntimiskava koostamise algatamine

Ümberkruntimiskava koostamist alustatakse pärast ümberkruntimise algatamise otsuse

vastuvõtmist.

§ 3. Ümberkruntimiskava seletav osa

Ümberkruntimiskava seletavas osas märgitakse:

1) ümberkruntimise algatamise otsuse kuupäev ja number;

2) haldusorgan, kes on ümberkruntimise läbiviija;

3) ümberkruntimise eesmärk;

4) ümberkruntimises osalevate kinnisasjade kinnistu registriosa number, kinnisasja omaniku

nimi, katastritunnus, koha-aadress, sihtotstarve ja pindala, kinnisasjaga seotud kolmandate

isikute õigused;

5) ümberkruntimises osalevate kinnisasjade omanike ettepanekud ja vastuväited;

6) ümberkruntimisel kasutatava hindamise metoodika kirjeldus ja kas hindamise läbiviimisel

osales 7. taseme vara hindaja või Maa- ja Ruumiamet;

7) kinnisasjade ümberkrunditavate osade pindalad, väärtused ja väärtuste vahed ning milline

osaleja ja millises summas kohustub hüvitise maksma ning millisele osalisele ja millises

summas hüvitis makstakse;

8) katastriüksuste kõlvikuline koosseis enne ümberkruntimist ja ligilähedane kõlvikuline

koosseis pärast ümberkruntimist;

9) maakorraldusprotsessi kirjeldus, põhjendused koostatud lahenduse kohta ning maaomanike

kokkulepped;

10) kokkulepped kinnistusraamatus piiratud asjaõiguste seadmise, kustutamise või ülekandmise

ja vajaduse korral järjekoha kohta ning näidates piiratud asjaõiguste ruumilist ulatust ja

paiknemist moodustatavatel kinnisasjadel;

11) kokkulepped uutes piirides kinnisasjade valduse üleandmise kohta;

12) muud vajalikud asjaolud.

§ 4. Ümberkruntimiskava teemakaardid

Ümberkruntimiskava koosseisus koostatakse järgmised teemakaardid:

1) maakorralduspiirkonna kaart;

2) hindamise kaart;

3) ümberkruntimiskava kaart ja

4) ümberkruntimiskava kaart koos kitsenduste aladega.

§ 5. Maakorralduspiirkonna kaart

Maakorralduspiirkonna kaardil näidatakse maakorralduspiirkonna ulatus, maakorralduses

osalevate katastriüksuste piirid ja koha-aadressid või katastritunnused. Samale omanikule

kuuluvad kinnisasjad kajastatakse ühesuguse kujundusega.

§ 6. Hindamise kaart

(1) Hindamise kaart koostatakse ümberkrunditava ala kohta ning alasse ei pea arvama

kinnisasjade osasid, mida ümber ei krundita. Hindamise kaardil jaotatakse sarnase väärtusega

alad eraldisteks ning eraldised nummerdatakse. Igale eraldisele määratakse pindala ja leitakse

maa harilik väärtus ning kasvava metsa olemasolul maa ja metsa harilik väärtus summeeritult

ruutmeetri või hektari ühikuväärtusena. Andmed koondatakse hindamistabelisse vastavalt

määruse lisale 1.

(2) Metsa eraldise väärtuse leidmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 9. märtsi 2023. a määruse

nr 22 „Kinnisasja erakorralise hindamise kord“ §-des 33–35 sätestatust. Metsata metsamaa

väärtuse leidmiseks võetakse aluseks Maa- ja Ruumiameti kodulehel avaldatud turuülevaates

metsata metsamaa viimase nelja kvartali mediaankeskmine tehinguhind. Teiste kõlvikute

väärtuse leidmiseks kasutatakse korralise hindamise tulemusi. Haritava maa ja loodusliku

rohumaa puhul lepitakse vajaduse korral maakorralduses osalejatega kokku väärtuse jaotumises

hinnaklassideks, kus keskmiste omadustega maa hinnaks võetakse piirkonna keskmine hind

ning keskmisest paremate ja halvemate omadustega maa hinda diferentseeritakse maa

kvaliteedi ja muude väärtust mõjutavate tegurite põhjal. Kutselise hindaja kaasamisel võib

hindamiskaardi eraldiste harilikud väärtused leida turuanalüüsi alusel.

(3) Maakorralduse läbiviija määrab hindamise kaardi ja määruse lisas 1 oleva hindamistabeli

alusel kinnisasjade ümberkrunditavate osade väärtused maakorralduseelsetes piirides. Määruse

lisa 2 kohaselt koostatakse ümberkruntimise koondtabel, mis sisaldab iga kinnisasja

ümberkrunditava osa pindala ja väärtust, ning leitakse kõigi ümberkruntimisalas olevate

kinnisasjade ümberkrunditavate osade kogupindala ja koguväärtus.

§ 7. Ümberkruntimiskava kaart

(1) Ümberkruntimiskava kaardil näidatakse maakorralduspiirkonna piirid ja ümberkruntimise

käigus moodustatavate uute kinnisasjade piirid, paiknemine ja koha-aadressid, kajastades ühele

omanikule kuuluvad kinnisasjad sama kujundusega, mida kasutati maakorralduspiirkonna

kaardil. Kinnisasjade uute piiride määramisel arvestatakse maakorraldusseaduses kehtestatud

maakorraldusnõudeid ja ümberkruntimise põhimõtteid. Uutes piirides kinnisasjad

moodustatakse hindamise kaardi alusel, lähtudes kinnisasja ümberkrunditava osa

maakorralduseelsetes piirides määratud väärtusest, maaomanike soovidest ning

ümberkruntimise eesmärgist.

(2) Andmed ümberkrunditud kinnisasja pindala ja väärtuse kohta lisatakse § 6 lõikes 3

nimetatud koondtabelisse ning leitakse kinnisasja ümberkrunditava osa väärtus enne ja pärast

ümberkruntimist ning iga kinnisasja kohta väärtuste vahe järgi leitud hüvitis. Koondtabelis

näidatakse kõigi kinnisasjade ümberkrunditavate osade kogupindalad, koguväärtused ja

summeeritud hüvitis.

(3) Ümberkruntimiskava kaart koostatakse põhikaardil mõõtkavas 1 : 10 000 või 1 : 5000.

Kasutatav mõõtkava peab tagama ümberkruntimiskava ja moodustatavate kinnisasjade piiride

ühese mõistetavuse.

§ 8. Ümberkruntimiskava kaart koos kitsenduste aladega

Ümberkruntimiskava kaardist koostatakse väljavõte koos seadusjärgsete kitsenduste aladega

ning kinnistusraamatusse kantud ruumilise ulatusega seotud piiratud asjaõiguste asukoha ja

ulatuse kohta. Kitsenduste ja piiratud asjaõiguste ulatus tähistatakse kaardil erineva tähistusega,

kusjuures samaliigiliste kitsenduste ja piiratud asjaõiguste ulatuse kajastamisel kasutatakse

kogu maakorralduspiirkonna ulatuses sama kujundust.

§ 9. Määruse rakendamine

Vabariigi Valitsuse 29. veebruari 2000. a määrus nr 74 „Ümberkruntimiskava koostamise kord“

tunnistatakse kehtetuks.

Kristen Michal

Peaminister

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Lisa 1. Hindamistabel;

Lisa 2. Ümberkruntimise koondtabel.

Vabariigi Valitsuse „ … “ ……………. 2025. a määrus nr …

„Ümberkruntimiskava koostamise kord“

Lisa 1

Hindamistabel

Eraldise ID

Pindala (m2)

Ühikuväärtus Kõlvik Eraldise

koguväärtus

Vabariigi Valitsuse „ … “ ……………. 2025. a määrus nr …

„Ümberkruntimiskava koostamise kord“

Lisa 2

Ümberkruntimise koondtabel

ENNE ÜMBERKRUNTIMIST PÄRAST ÜMBERKRUNTIMIST

Kinnistu registriosa

nr Koha-aadress

Pindala (m2 või ha)

Ümberkrunditava osa väärtus

Koha-aadress Pindala (m2 või ha) Ümberkrunditud osa

väärtus Pindala

vahe Väärtuse

vahe

(kogupindala) (väärtuste summa) (kogupindala) (väärtuste summa) 0 0

(värvidega on eristatud eri osalistele kuuluvad kinnistud)

10.06.2025

Vabariigi Valitsuse määruse „Ümberkruntimiskava koostamise kord“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Vabariigi Valitsuse 29.02.2000. a määrus nr 74 „Ümberkruntimiskava koostamise kord“

kehtestati tol hetkel kehtinud maakorraldusseaduse (MaaKS) rakendamiseks. Kinnisasja

avalikes huvides omandamise seadusega (KAHOS) muudeti maakorraldusseadust ning

vastavad muudatused hakkasid kehtima 01.07.2018. Muu hulgas muutus regulatsioonis

oluliselt ka ümberkruntimise toimingu osa. Selleks, et viia ümberkruntimiskava koostamise

regulatsioon vastavusse praegu kehtiva MaaKSiga, on vaja uuendada kogu määruse teksti,

mistõttu tunnistatakse olemasolev määrus kehtetuks ja antakse selle asemel uus määrus.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

maa- ja ruumipoliitika osakonna nõunik Tea Faber ([email protected], 5385 9554) ning Maa-

ja Ruumiameti teenistujad:

1) maade omandamise ja maakorralduse osakonna juhataja Merje Krinal

([email protected]);

2) maade omandamise ja maakorralduse osakonna nõunik Märt Torop

([email protected]);

3) kinnisvara hindamise ja analüüsi osakonna juhataja Marje Kolmar-Grüner (marje.kolmar-

[email protected]);

4) kinnisvara hindamise ja analüüsi osakonna peaspetsialist Rudolf Halapuu

([email protected]);

5) maade omandamise ja maakorralduse osakonna jurist Hellis Võsu

([email protected]).

Õiguslikke ettepanekuid on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud

Justiits- ja Digiministeeriumi toimetaja Moonika Kuusk ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, ühegi menetluses oleva teise

eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

2. Määruse eesmärk

Ümberkruntimiskava koostamist reguleerib seaduse tasandil MaaKSi § 25 ning eelnõu eesmärk

on neid nõudeid täpsustada. Määrus annab ühtsed menetlusnõuded kinnisasjade

ümberkruntimiskava koostamiseks.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb üheksast paragrahvist ja kahest lisast.

Paragrahvis 1 on välja toodud määruse reguleerimisala. Võrreldes kehtiva määrusega on

reguleerimisalast välja jäetud täiendus „sealhulgas maareformi käigus läbiviidaval

ümberkruntimisel“, kuna sätte üldine sõnastus võimaldab ka ilma vastava täienduseta koostada

ümberkruntimiskava reformimata maa jaoks, mistõttu ei ole vaja seda eraldi välja tuua.

Reformimata maa kaasamist ümberkruntimisse reguleerivad üldnormidena MaaKSi vastavad

sätted ning erisused on sätestatud MaaKSi §-s 31.

Paragrahv 2 reguleerib ümberkruntimiskava koostamise algatamist. Ümberkruntimiskava

koostatakse pärast ümberkruntimise algatamise otsuse vastuvõtmist. Vastavalt MaaKSis

sätestatud ümberkruntimise protsessile on ümberkruntimiskava koostamise hetkeks välja

selgitatud maakorralduspiirkond ja osalised ning korraldatud osaliste koosolek, kus osalised

saavad kirjeldada oma huvi ümberkruntimise ja piiride muutmise vastu. Koosoleku tulemusena

koostatakse protokoll, mille osalised allkirjastavad ning mille lisa on dokument, milles on

näidatud kinnisasjade paiknemine enne ja pärast ümberkruntimist koos ligilähedaste hüvitamise

summadega. MaaKSi § 21 lõike 1 kohaselt algatatakse ümberkruntimine pärast koosoleku

protokolli koostamist. Kui vastav otsus on vastu võetud, alustatakse ümberkruntimiskava

koostamist.

Paragrahvis 3 on sätestatud nõuded ümberkruntimiskava seletavale osale.

Ümberkruntimiskava koosneb seletavast osast, kaartidest ja tabelitest. Seletav osa peab

sisaldama selgitust ümberkruntimise eesmärgi kohta, andmeid kinnisasjade ümberkrunditavate

osade (pindala, ümberkrunditavate ja ümberkrunditud osade väärtused ja väärtuste vahe,

hüvitamiskohustus, kui see tekib), aga ka infot hindaja kohta, ehk viidet isikule või asutusele,

kes tegelikult viis läbi kinnisasjade hindamise (nt kutseline hindaja, maakorraldaja või Maa- ja

Ruumiamet) ja ka kasutatud hindamise metoodika kohta. Kajastada tuleb ka kinnisasjade

omanike ettepanekuid ja vastuväiteid. Samuti tuleb seletavas osas välja tuua andmed kinnisasju

koormavate piiratud asjaõiguste kohta, näidates ära ka nende ruumilise ulatuse ja paiknemise

ning selle, kas kitsendus jääb püsima samas registriosas või kuulub kustutamisele ja

ülekandmisele mõnda teise registriossa, vajaduse korral tuuakse välja ka järjekoha andmed.

Asjaõigusseaduse § 59 lõike 1 järgi saavad asjaõigused järjekoha kinnistusraamatusse

kandmisega. Sätet on aga võimalik mitmeti tõlgendada, mistõttu on otstarbekas juba

ümberkruntimiskava koostamise käigus näidata, mis registriosas ja mitmendale järjekohale

kanne tehakse. See võimaldab juba varem ka kandest puudutatud isikute nõusolekut küsida.

Peale kaartide esitatakse ka andmetabelid hindamise ja kinnisasjade väärtuste kohta (määruse

lisad 1 ja 2). Kindlate vormide andmine määruses lihtsustab maakorralduse läbiviijate jaoks

ümberkruntimiskavade koostamist, samuti kavade kooskõlastamist, aidates vältida olukorda,

kus iga ümberkruntimiskava on koostatud erinevalt.

Paragrahv 4 loetleb ümberkruntimiskava koosseisus koostatavad kaardid:

maakorralduspiirkonna kaart, hindamise kaart, ümberkruntimiskava kaart ja

ümberkruntimiskava kaart kitsendustega.

Paragrahvis 5 käsitletakse maakorralduspiirkonna kaardile esitatavaid nõudeid.

Maakorralduspiirkonna kaardil tuleb näidata maakorralduspiirkonna ulatus ja maakorralduses

osalevate katastriüksuste piirid ja koha-aadressid või katastritunnused. Selleks, et kaardil oleks

võimalik selgelt eristada osalevaid kinnisasju, tuleb need kaardil tähistada erineva kujundusega

(värv, viirutus vms). Sama tähistust tuleb hiljem kasutada ka ümberkruntimiskava kaardil

ümberkruntimise käigus moodustatavate uute katastriüksuste piiride ja paiknemise kujutamisel

eesmärgiga tagada ümberkruntimise ülevaatlikkus.

Paragrahvis 6 käsitletakse hindamise kaardile kantavaid andmeid ning selle alusel koostatavat

hindamise koondtabelit.

Lõige 1 reguleerib, et hindamiskaardi koostamine on ümberkruntimise menetluses oluline ja

keskne tööetapp, sest hindamise kaardi alusel toimub ümberkruntimises osalevate kinnisasjade

või nende ümberkrunditavate osade väärtuste hindamine enne ümberkruntimist. Samuti

määratakse kinnisasjade või nende osade ümberkruntimiseelse väärtuse ja hindamise kaardi

alusel ümberkrunditud kinnisasjade või ümberkrunditud kinnisasjade osade ulatus.

Hindamise kaart koostatakse maakorralduspiirkonna ümberkrunditava ala kohta, millest

moodustub hindamisala. Maakorralduspiirkonda tervikuna hindama ei pea, hindamisalast võib

välja jätta need osalevate kinnisasjade osad, mida ei ole kavas ümber kruntida. Lähtuda tuleb

põhimõttest, et ümberkruntimist tehakse ühetaolise kasutusega maadega. Ehitusmaa ja õuealade

laiendamine ei peaks olema ümberkruntimiskava koosseisus ja tuleks lahendada teiste

meetoditega. Hindamisala sees jaotatakse sarnase väärtusega alad eraldisteks ning eraldised

nummerdatakse (näiteks küpse metsaga eraldis, noorendikuga eraldis, põllumaaeraldis). Igale

eraldisele omistatakse ühikuväärtus (ruutmeetri või hektari väärtus), määratakse pindala ja

kõlvik ning leitakse eraldise väärtus.

Hindamise metoodikat on kirjeldatud MaaKSi §-s 23, mille lõige 4 sätestab, et ümberkrunditava

ala hindamise kaardi koostamisel võetakse aluseks katastri kõlvikukaart. Kui andmed

kõlvikukaardil ei vasta tegelikule olukorrale looduses, tuleks lähtuda siiski tegelikest andmetest

ja lasta muudatused enne Eesti Topograafia Andmekogusse kanda, misjärel kajastab

kõlvikukaart ajakohaseid andmeid.

Ümberkrunditava kinnisasja või selle osa väärtus võib ühe kõlviku sees erinevates asukohtades

erineda, seega ühe kõlviku ulatuses võib moodustada mitu väiksemat eraldist. Näiteks

metsakõlviku puhul kajastab metsaregister takseerandmete alusel määratletud metsaeraldisi,

kus igal eraldisel on erinev kasvukohatüüp ning puistu liigiline ja vanuseline koosseis. Samuti

võib haritavat maad jaotada mulla boniteedi ja omaduste alusel väiksemateks eraldisteks, sest

mineraalmuldade ja turvasmuldade tootlikkus ja sellest tulenevalt ka maa väärtus võivad olla

väga erinevad. Hindamiskaardi eraldiste moodustamisel võib arvesse võtta ka muid tegureid,

mis maa väärtust antud asukohas mõjutavad.

MaaKSi § 23 lõike 1 kohaselt korraldab maakorralduse läbiviija ümberkruntimises osalevate

kinnisasjade hariliku väärtuse hindamise. Ümberkruntimisel ei koostata osalevate kinnisasjade

väärtuse hindamiseks eksperdihinnangut. Kutselise hindaja kaasamisel on tema ülesanne

nõustada ümberkruntimiskava hindamise kaardi koostamist ning vajaduse korral ka hinnata

maa ja metsa ühikuväärtust (ruutmeeter või hektar). Kui maakorralduse osalised peavad

avalikult kättesaadavaid andmeid (korralise hindamise tulemused ja tehingute statistika)

hindamise aluseks piisavaks, siis ei ole kutselise hindaja kaasamine tingimata vajalik.

Lõige 2 käsitleb metsaeraldiste väärtuse leidmist, milleks kasutatakse Vabariigi Valitsuse

9. märtsi 2023. a määruse nr 2 „Kinnisasja erakorralise hindamise kord“ §-des 33–35 sätestatud

metoodikat. Kui tegemist on metsata metsamaaga, võetakse aluseks Maa- ja Ruumiameti

kodulehel avaldatud turuülevaates metsata metsamaa viimase nelja kvartali mediaankeskmine

tehinguhind. Kõikide teiste kõlvikute puhul lähtutakse maa korralise hindamise tulemustest.

Maakorralduse osalised võivad hindamise käigus leppida põllumajandusmaal kokku hindade

jaotamises hinnaklassidesse, kus sama kõlviku paremate ja halvemate omadustega eraldiste

hind diferentseeritakse näiteks viieks või kümneks erinevaks hinnaklassiks. Sellisel juhul on

keskmiste omadustega maa hind keskmine hind, mida kohandatakse maa kvaliteediomaduste

ja muude tähtsust omavate asjaolude järgi, mis mõjutavad maa väärtust (nt arenduspotentsiaal

jne). Juhul, kui hindamiskaardi koostamisse kaasatakse ka kutseline hindaja, võib ta eraldiste

väärtused leida turuanalüüsi alusel.

Lõige 3 käsitleb kinnisasjade ümberkrunditavate osade väärtuse määramist

maakorralduseelsetes piirides ja selle alusel väärtuste koondtabeli koostamist (määruse lisa 2).

Kinnisasjade ümberkrunditavate osade ümberkruntimiseelne väärtus määratakse

hindamiskaardi alusel. Hindamises osalevate kinnisasjade või kinnisasja osade välispiiriga

tehakse hindamiskaardist väljalõige ning summeeritakse kõik eraldiste osade väärtused, mis

jäävad hinnatava maaüksuse sisse. Selliselt määratakse kõigi osalevate kinnisasjade osade

väärtus. Kinnisasjade osade väärtuste kohta koostatakse koondtabel. Kõigi ümberkruntimises

osalevate kinnisasjade osade pindalad ja väärtused summeeritakse ehk leitakse

ümberkrunditava maa-ala kogupindala ja koguväärtus enne ümberkruntimist.

Paragrahvis 7 reguleeritakse ümberkruntimiskava kaardi koostamist.

Lõige 1 reguleerib, et ümberkruntimiskava kaardile tuleb kanda maakorralduspiirkonna piirid

ja ümberkruntimise käigus moodustatavate uute katastriüksuste piirid, paiknemine ja koha-

aadressid. Seejuures tuleb lähtuda MaaKSis sätestatust, st järgida tuleb maakorralduse üldisi

nõudeid. Uutes piirides kinnisasjade ulatuse määramisel lähtutakse kinnisasja või selle osa

ümberkruntimiseelsest väärtusest ning uue moodustatava maaüksuse suurus määratakse

hindamiskaardi alusel selliselt, et ümberkrunditud osa väärtus oleks ligikaudselt sama

kinnisasja ümberkrunditava osa väärtusega enne ümberkruntimist. Uued kinnisasjad

moodustatakse sarnaselt ümberkruntimiseelsete kinnisasjade või nende osade hindamisega,

hindamiskaardi alusel kinnisasja välispiiridega väljalõike tegemise kaudu ning maaüksuse

välispiiride sisse jäävate eraldiste pindalad ja väärtused summeeritakse, saades selliselt

maaüksuse väärtuse uutes piirides. Uute maaüksuste moodustamisel on soovitatav lähtuda

võimalikult palju ka maaüksuse endisest kõlvikulisest koosseisust ehk metsakinnistust

moodustada samuti metsakinnistu ja põllumajandusliku kasutusega kinnisasjast samuti

põllumajanduslik kinnisasi. Ümberkruntimiskava on võimalik tehniliselt koostada GIS-

programmi tööriistaga või võtta kasutusele spetsiaalne infotehnoloogiline lahendus.

Lõige 2 reguleerib ümberkrunditud kinnisasjade või nende osade andmete (pindala ja väärtus)

lisamist § 6 lõikes 3 nimetatud koondtabelisse. Kui on olemas koondtabel kinnisasjade

ümberkrunditavate osade maakorralduseelsete pindalade ja väärtuste kohta, siis lisatakse

samasse tabelisse samadele kinnisasjade ridadele andmed kinnisasjade kohta pärast

ümberkruntimist. Sellisel kujul on võimalik tagada ülevaatlikkus kinnisasjade või nende osade

pindalade ja väärtuste kohta enne ja pärast ümberkruntimist. Iga kinnisasja ümberkrunditava

osa väärtusest enne ümberkruntimist lahutatakse väärtus pärast ümberkruntimist ning selgub,

kas konkreetse kinnisasja eest tuleb maksta või saada hüvitist teistelt kinnistute omanikelt.

Leitakse ümberkruntimisjärgsete kinnisasjade kogupindala ja koguväärtus, mis peab olema

võrdne ümberkruntimiseelse kogupindala ja koguväärtusega.

Lõige 3 sätestab, et ümberkruntimiskava kaart koostatakse põhikaardil mõõtkavas 1 : 10 000

või 1 : 5000. Kasutatav mõõtkava peab tagama ümberkruntimiskava ja moodustatavate

kinnisasjade piiride ühese mõistetavuse.

Paragrahvis 8 reguleeritakse ümberkruntimiskava kaardist väljavõtte koostamist. Väljavõttel

tuleb näidata seadusjärgsete kitsenduste alad ning kinnistusraamatusse kantud ruumilise

ulatusega seotud piiratud asjaõiguste asukoht ja ulatus.

Ümberkruntimiskava koostamisel tuleb aluseks võtta põhikaart. Kasutatav mõõtkava peab

tagama selle, et nii ümberkrunditavate kui ka moodustatavate kinnisasjade piirid oleksid üheselt

tuvastatavad ja kaardilt loetavad.

Paragrahv 9 on rakendussätted, millega tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse

29. veebruari 2000. a määrus nr 74 „Ümberkruntimiskava koostamise kord“. Kuivõrd

muudatusi tuli teha kõikides sätetes, kehtestatakse selguse huvides ümberkruntimiskava

koostamise kord uue määrusena. Paragrahvi pealkiri antakse mitmuses, et kui tulevikus on

vajalik paragrahvi lisada täiendavaid rakendussätteid, ei ole vaja muuta paragrahvi pealkirja.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega.

5. Määruse mõju

MaaKS sisaldab ümberkruntimiskava koostamise üldnõudeid, mistõttu määrus üksnes

täpsustab neid, sätestades menetlejale menetlusnormid. Määrusel ei ole otsest mõju

majandusele, sotsiaalvaldkonnale, riigi julgeolekule ja välissuhetele ning regionaalarengule.

Määrusega kehtestatavad vormid, mis lisatakse ümberkruntimiskavale, tagavad

ümberkruntimiskava selguse ja läbipaistvuse ning lihtsustavad kava koostamist ja

kooskõlastamist.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohalikule omavalitsusele lisategevusi, samuti ei

kaasne eelnõuga kulusid ega tulusid.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, kuna muudatused ei ole nii ulatuslikud, mis vajaksid pikemat

üleminekuaega.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiits- ja

Digiministeeriumile ning Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja

Valdade Liidule. Märkusi ja arvamusi ei esitatud.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

25.07.2025 nr 2-2/2784-1

Vabariigi Valitsuse määruse

"Ümberkruntimiskava koostamise kord"

eelnõu esitamine

Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Vabariigi Valitsuse määruse

„Ümberkruntimiskava koostamise kord“ eelnõu koos lisade ning seletuskirjaga.

Vabariigi Valitsuse 29. veebruari 2002. a määrus nr 74 „Ümberkruntimiskava koostamise

kord“ kehtestati tol hetkel kehtinud maakorraldusseaduse rakendamiseks. Kinnisasja avalikes

huvides omandamise seadusega muudeti maakorraldusseadust, millega muutus oluliselt ka

regulatsioon ümberkruntimise toimingu osas. Selleks, et viia ümberkruntimiskava koostamise

regulatsioon vastavusse hetkel kehtiva maakorraldusseadusega, on vaja uuendada kogu määruse

teksti, mistõttu tunnistatakse olemasolev määrus kehtetuks ja antakse selle asemel uus määrus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu;

2) Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu seletuskiri;

3) Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu lisad.

Tea Faber

+372 5385 9554 [email protected]