Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn

25.juuli 2025

Eesti Proviisorapteekide Liidu arvamus inimgeeniuuringute seaduse eelnõu kohta.

Lp Sotsiaalminister Karmen Joller

Täname Eesti Proviisorapteekide Liidu (EPAL) nimel võimaluse eest edastada meiepoolsed seisukohad

inimgeeniuuringute seaduse eelnõu kohta.

Toetame uue IGUS-i eesmärki, muuta inimgeeniuuringute korraldus selgemaks ja kaasaegsemaks ning

teha andmete töötlemine läbipaistvamaks. Samuti on oluline, et geneetilisi andmeid saaks kasutada

tervise infosüsteemi kaudu personaalmeditsiini tervishoiuteenuste osutamiseks.

Eelnõu seletuskiri toob välja, et farmakogeneetika lahenduse pakkumisest arstide töölauakuva kaudu

võib olla abi medikamentoosse ravi valikul, sellise ravi kõrvaltoimete riski vähendamisel ja ravi

tõhususe parandamisel. Seega oleks farmakogeneetilisest teabest kasu märkimisväärsele osale

patsientidest, kui seda teavet saaks medikamentoosse ravi määramisel kasutada. Seetõttu on vajalik

ennustava farmakogeneetilise testimise laiaulatuslik kasutuselevõtt tervishoius. Tulemuste

salvestamise ja jagamise jaoks on vaja riiklikku lahendust ning tulemuste tõlgendamiseks riiklikke

juhiseid.

Apteekide esindusorganisatsioonina toome välja, et farmakogeneetiliste andmete kasutamine on

oluline ka käsimüügiravimite puhul, kus ravimi valikul aitab inimest apteeker. Seega peaks

farmakogeneetiline info jõudma ka apteekri töölauale, samuti ka riiklikud juhised andmete

tõlgendamise osas jms.

Iseravimise võimestamine on väga oluline arvestades tervishoiu ülekoormatust. Juhud, kus inimese

seisund ei ole raske vaid tegemist on kergemate tervisemuredega, peaks esmaseks kontaktiks olema

apteeker. Palume eelnõu väljatöötamisel arvestada ka Eesti enam kui 400 apteegi ja 1500 apteekriga,

kes saaksid edukalt kasutada farmakogeneetilisi andmeid inimeste nõustamisel apteegis

käsimüügiravimite väljastamisel ja samuti retseptiravimite valikul, kus toimeainepõhise retsepti puhul

on apteekri nõuandev roll äärmiselt oluline, et aidata patsiendil otsustada, milline ravimpreparaat on

just temale sobivaim. Nagu ka eelnõu seletuskiri välja toob on ju geenidoonorite pikaajaline ootus

saada kasu geeniandmete kliinilisest rakendatavusest. Seega tuleks seaduse kehtestamisel vaadata

kogu tervishoidu, mitte piirduda vaid arstidega.

Samuti on apteekrite vaates oluline, et juba turul olevate ravimite puhul võivad farmakogenoomika ja

farmakometaboloomika standardiseerimine ja laialdasem rakendamine tervishoius vähendada

kõrvaltoimeid ning võimaldada täpsemalt hinnata ravi efektiivsust, sealhulgas kombineeritud ravimite

kasutamisel. Oleme nõus, et see mitte ainult ei suurenda ravi ohutust ja efektiivsust, vaid aitab ka

optimeerida ravimite väljakirjutamist ja vähendada tervishoiukulutusi, tagades paremad tulemused nii

patsientidele kui ka tervishoiusüsteemidele. Paraku on eelnõust välja jäänud käsimüügiravimid, mis

samuti põhjustavad kõrvaltoimeid nii eraldiseisvalt kui kombinatsioonis retseptiravimitega ning mille

efektiivsus sõltub inimese geneetikast.

Eelnõu § 46 punktiga 13 täiendatakse TTKS § 593 lõiget 21 punktiga 71, millega võimaldatakse

geeninõustajatele ligipääs TIS-is olevatele isikuandmetele, et pakkuda nõustamist või visiidieelset

ettevalmistust. Geeninõustajat käsitatakse tervishoiuteenuse osutamisel osaleva isikuna. Sarnaselt

geeninõustajaga käsitletakse ka apteekrit tervishoiteenuse osutajana, kui isik osutab apteegiteenust ja

on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis. Samas apteekril puudub ligipääs TIS andmetele,

milliste andmete nägemine võimaldaks pakkuda patsiendikesksemat teenust ja laiapindsemat

ravimialast nõustamist. Seetõttu teeme ettepaneku kaaluda ka apteekritele ligipääsu andmist TIS-is

olevatele isikuandmetele apteegiteenuse osutamise eesmärgil kuivõrd eelnõuga planeeritakse muuta

ka TTKS vastavaid sätteid.

Seega on oluline, et ka apteekritel oleks võimalik näha loodavaid otsustustugesid ning saada

juurdepääs tervise infosüsteemile, kui see on eelduseks farmakogeneetiliste andmete kasutamisele.

Loodan, et saate meie ettepanekuid arvestada. Küsimuste korral oleme täiendavateks selgitusteks

avatud.

Tervitades,

Ly Rootslane Eesti Proviisorapteekide Liidu juhatuse liige

Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn

25.juuli 2025

Eesti Proviisorapteekide Liidu arvamus inimgeeniuuringute seaduse eelnõu kohta.

Lp Sotsiaalminister Karmen Joller

Täname Eesti Proviisorapteekide Liidu (EPAL) nimel võimaluse eest edastada meiepoolsed seisukohad

inimgeeniuuringute seaduse eelnõu kohta.

Toetame uue IGUS-i eesmärki, muuta inimgeeniuuringute korraldus selgemaks ja kaasaegsemaks ning

teha andmete töötlemine läbipaistvamaks. Samuti on oluline, et geneetilisi andmeid saaks kasutada

tervise infosüsteemi kaudu personaalmeditsiini tervishoiuteenuste osutamiseks.

Eelnõu seletuskiri toob välja, et farmakogeneetika lahenduse pakkumisest arstide töölauakuva kaudu

võib olla abi medikamentoosse ravi valikul, sellise ravi kõrvaltoimete riski vähendamisel ja ravi

tõhususe parandamisel. Seega oleks farmakogeneetilisest teabest kasu märkimisväärsele osale

patsientidest, kui seda teavet saaks medikamentoosse ravi määramisel kasutada. Seetõttu on vajalik

ennustava farmakogeneetilise testimise laiaulatuslik kasutuselevõtt tervishoius. Tulemuste

salvestamise ja jagamise jaoks on vaja riiklikku lahendust ning tulemuste tõlgendamiseks riiklikke

juhiseid.

Apteekide esindusorganisatsioonina toome välja, et farmakogeneetiliste andmete kasutamine on

oluline ka käsimüügiravimite puhul, kus ravimi valikul aitab inimest apteeker. Seega peaks

farmakogeneetiline info jõudma ka apteekri töölauale, samuti ka riiklikud juhised andmete

tõlgendamise osas jms.

Iseravimise võimestamine on väga oluline arvestades tervishoiu ülekoormatust. Juhud, kus inimese

seisund ei ole raske vaid tegemist on kergemate tervisemuredega, peaks esmaseks kontaktiks olema

apteeker. Palume eelnõu väljatöötamisel arvestada ka Eesti enam kui 400 apteegi ja 1500 apteekriga,

kes saaksid edukalt kasutada farmakogeneetilisi andmeid inimeste nõustamisel apteegis

käsimüügiravimite väljastamisel ja samuti retseptiravimite valikul, kus toimeainepõhise retsepti puhul

on apteekri nõuandev roll äärmiselt oluline, et aidata patsiendil otsustada, milline ravimpreparaat on

just temale sobivaim. Nagu ka eelnõu seletuskiri välja toob on ju geenidoonorite pikaajaline ootus

saada kasu geeniandmete kliinilisest rakendatavusest. Seega tuleks seaduse kehtestamisel vaadata

kogu tervishoidu, mitte piirduda vaid arstidega.

Samuti on apteekrite vaates oluline, et juba turul olevate ravimite puhul võivad farmakogenoomika ja

farmakometaboloomika standardiseerimine ja laialdasem rakendamine tervishoius vähendada

kõrvaltoimeid ning võimaldada täpsemalt hinnata ravi efektiivsust, sealhulgas kombineeritud ravimite

kasutamisel. Oleme nõus, et see mitte ainult ei suurenda ravi ohutust ja efektiivsust, vaid aitab ka

optimeerida ravimite väljakirjutamist ja vähendada tervishoiukulutusi, tagades paremad tulemused nii

patsientidele kui ka tervishoiusüsteemidele. Paraku on eelnõust välja jäänud käsimüügiravimid, mis

samuti põhjustavad kõrvaltoimeid nii eraldiseisvalt kui kombinatsioonis retseptiravimitega ning mille

efektiivsus sõltub inimese geneetikast.

Eelnõu § 46 punktiga 13 täiendatakse TTKS § 593 lõiget 21 punktiga 71, millega võimaldatakse

geeninõustajatele ligipääs TIS-is olevatele isikuandmetele, et pakkuda nõustamist või visiidieelset

ettevalmistust. Geeninõustajat käsitatakse tervishoiuteenuse osutamisel osaleva isikuna. Sarnaselt

geeninõustajaga käsitletakse ka apteekrit tervishoiteenuse osutajana, kui isik osutab apteegiteenust ja

on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis. Samas apteekril puudub ligipääs TIS andmetele,

milliste andmete nägemine võimaldaks pakkuda patsiendikesksemat teenust ja laiapindsemat

ravimialast nõustamist. Seetõttu teeme ettepaneku kaaluda ka apteekritele ligipääsu andmist TIS-is

olevatele isikuandmetele apteegiteenuse osutamise eesmärgil kuivõrd eelnõuga planeeritakse muuta

ka TTKS vastavaid sätteid.

Seega on oluline, et ka apteekritel oleks võimalik näha loodavaid otsustustugesid ning saada

juurdepääs tervise infosüsteemile, kui see on eelduseks farmakogeneetiliste andmete kasutamisele.

Loodan, et saate meie ettepanekuid arvestada. Küsimuste korral oleme täiendavateks selgitusteks

avatud.

Tervitades,

Ly Rootslane Eesti Proviisorapteekide Liidu juhatuse liige