Kiri

Vastuvõtmise kuupäev : 25/07/2025

EUROOPA LIIDU KOHUS

Kantselei

23/07/25

Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:

Faks : (352) 433766 Euroopa Liidu Kohus

E-mail : [email protected] Kantselei

Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu L - 2925 LUXEMBOURG

Välisministeerium

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

EESTI/ESTONIA

1338714.6 SV

Eelotsuse asi C-395/25

Orkla Care

(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Svea hovrätt, Mark- och miljööverdomstolen -

Rootsi)

Eelotsusetaotluse kättetoimetamine

Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL

artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.

Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes

Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,

liikmesriikidel, komisjonil ning juhul, kui nad leiavad, et neil on eelotsusetaotluses tõstatatud

küsimuste suhtes eriline huvi, Euroopa Parlamendil, nõukogul ja Euroopa Keskpangal ja vajaduse

korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või

tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke

seisukohti või märkusi kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest,

kusjuures seda tähtaega ei pikendata.

Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa

Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus

esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule

kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja

jooksul.

Kohtusekretär juhib Teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse

lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.

-2-

Juhime Teie tähelepanu ka menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele

juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate

kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis

„Euroopa Kohus – Menetlus“, ning esitatud kirjalike seisukohtade või märkuste avaldamisele

Euroopa Kohtu kodukorra artikli 96 lõikes 3 ette nähtud tingimustel. Kõigil põhikirja artiklis 23

nimetatud huvitatud isikutel palutakse seega mitte viidata oma seisukohtades või märkustes

isikuandmetele või eelotsusetaotluses varjatud andmetele. Sellised andmed tuleb ka kustutada

esitatud seisukohtade ja märkuste metaandmetest.

Anne Lamote

Ametnik

Vastuvõtmise kuupäev : 25/07/2025

Tõlge C-395/25 – 1

Kohtuasi C-395/25

Eelotsusetaotlus

Saabumise kuupäev:

13. juuni 2025

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Svea hovrätt, Mark- och miljööverdomstolen (Svea

apellatsioonikohus, maa- ja keskkonnaasjade apellatsioonikohus,

Rootsi)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

11. juuni 2025

Kaebaja:

Orkla Care AB

Vastustaja:

Kemikalieinspektionen

[…]

EELOTSUSETAOTLUS

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Svea hovrätt, Mark- och miljööverdomstolen (Svea apellatsioonikohus, maa- ja

keskkonnaasjade apellatsioonikohus)

[…] Stockholm

[…]

ET

EELOTSUSETAOTLUS 11.6.2025 – KOHTUASI C-395/25

2

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Orkla Care AB […] Solna

[…]

Vastustaja: Kemikalieinspektionen (kemikaalide inspektsioon)

_ _ _ _

Sissejuhatus

1 Ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitlevad sätted

sisalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruses

(EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist

ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja

tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006

(edaspidi „CLP-määrus“). CLP-määrus on vastavalt Euroopa Liidu toimimise

lepingu artikli 288 teisele lõigule Rootsis vahetult kohaldatav.

2 Kemikaalide inspektsioon (riigi haldusasutus) on CLP-määruse artikli 43 kohaselt

täitevasutus, kes vastutab CLP-määruses sätestatud kohustuste täitmise tagamise

eest. Nii on sätestatud määruse (2008:245) keemiatoodete ja biotehnoloogiliste

organismide kohta (Förordningen (2008:245) om kemiska produkter och

biotekniska organismer) artikli 32 lõikes 5.

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1020

turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse

direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011

(edaspidi „liidu turujärelevalve määrus“) kohaldatakse toodete suhtes, mis on

hõlmatud liidu turujärelevalve määruse I lisas loetletud liidu ühtlustamise

õigusaktidega, mille hulgas on ka CLP-määrus.

4 Keskkonnajärelevalve määruse (2011:13) (Miljötillsynsförordningen (2011:13))

2. peatüki artiklite 19 ja 21 kohaselt on kemikaalide inspektsioon

turujärelevalveasutus, kes võtab liidu turujärelevalve määruse artikli 16 kohaselt

asjakohaseid meetmeid, kui toode on hõlmatud liidu ühtlustamise õigusaktidega ja

kui see ettenähtud otstarbel või põhjendatult eeldatavate tingimuste kohaselt

kasutamisel ning õige paigaldamise ja hooldamise korral võib kahjustada

kasutajate tervist või ohutust või kui see ei vasta kohaldatavatele liidu

ühtlustamise õigusaktide nõuetele. Sellisel juhul nõuab kemikaalide inspektsioon

ettevõtjalt viivitamata asjakohaste ja proportsionaalsete parandusmeetmete

võtmist, et kemikaalide inspektsiooni määratud aja jooksul nõuetele mittevastavus

lõpetada või oht kaotada. Kemikaalide inspektsioonil on keskkonnaseadustiku

(1998:808) (Miljöbalken (1998:808)) 26. peatüki artikli 9 alusel õigus teha

ORKLA CARE

3

otsuseid liidu turujärelevalve määruse järgimise tagamiseks vajalike korralduste ja

keeldude kohta (vt keskkonnaseadustiku 26. peatüki artiklid 30 ja 32).

5 Kemikaalide inspektsioon otsustas täitevasutusena keelata Orkla Care AB-l

(edaspidi „Orkla“) viia turule üheksat keemiatoodet (vedelad pesuvahendid) nende

praeguse esitusviisi või kujundusega pakendis, nagu on sätestatud kemikaalide

inspektsiooni otsuse lisas (vt 1. lisa).

6 Orkla esitas selle otsuse peale apellatsioonkaebuse Nacka tingsrätt, Mark- och

miljödomstolenile (Nacka esimese astme kohus, maa- ja keskkonnaasjade kohus,

Rootsi). Nimetatud kohus muutis kemikaalide inspektsiooni otsust ainult selles

osas, et keeld jõustub kolm kuud pärast kohtuotsuse jõustumist. Nimetatud kohus

lükkas tagasi Orkla nõude esitada Euroopa Liidu Kohtule (edaspidi „Euroopa

Kohus“) eelotsusetaotlus.

7 Orkla on esitanud selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Svea hovrätt,

Mark- och miljööverdomstolenile (Svea apellatsioonikohus, maa- ja

keskkonnaasjade apellatsioonikohus, Rootsi) […]. Maa- ja keskkonnaasjade

apellatsioonikohtu menetluses on küsimus, kas kõnealuste toodete pakend, mis

sisaldab CLP-määruse alusel ohtlikuks klassifitseeritud segusid, vastab

CLP-määruse artikli 35 lõikes 2 pakenditele kehtestatud nõuetele. Kui pakendit ei

saa pidada nendele nõuetele vastavaks, on küsimus selles, kas on täidetud

tingimused selleks, et kemikaalide inspektsioon keelaks Orklal viia turule

asjaomaseid tooteid nende praeguse esitusviisi või kujundusega pakendis.

Kemikaalide inspektsiooni otsus

8 Olles saanud tarbijatelt vihjeid, et kõnealused tooted on sarnased ja neid võidakse

segi ajada toiduainetega, andis kemikaalide inspektsioon Orklale võimaluse

kommenteerida saadud teavet ning seda, kuidas tooted vastavad CLP-määruse

artikli 35 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

9 Orkla väitel on pakendi kujundus kooskõlas CLP-määruse artikli 35 lõikega 2,

eelkõige põhjusel, et see ei sisalda puuviljade ega muude toiduainete kujutisi,

mida võiks segi ajada toiduainetega, ja kuna Orkla on kohandanud pakendi nii, et

see sarnaneks varasema plastpakendiga. Pakend sisaldab tekstiilide kujutisi ning

peale materjali ja kuju ei ole kõnealusel pakendil ja toidupakendil mingeid

sarnasusi. Toodete kork on kaetud turvakleebisega, mis tuleb enne toote

kasutamist korralikult maha rebida. Pakendil on ka märgistus teabega, mis näitab,

et selle sisu ei tohi tarbida. Teave on esitatud nii korgil oleva pildi kui ka korgi

ümber oleva tekstiga, mis teavitab tarbijat suurtähtedega, et toode ei ole joomiseks

mõeldud. Lisaks on need tooted üksnes silmi ärritavad ega ole allaneelamisel

ohtlikud, mis tähendab, et nende allaneelamisel ei ole raskete tagajärgede ohtu.

Nii toiduainete kui ka keemiatoodete puhul kasutatakse mitut muud pakendiliiki.

Plastpakendite järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine kartongi kasuks on vajalik

samm kliimapöörde leevendamiseks tehtavates jõupingutustes. Ei ole mõistlik ega

EELOTSUSETAOTLUS 11.6.2025 – KOHTUASI C-395/25

4

ka keskkonnaalaselt põhjendatud, et konkreetne pakend oleks reserveeritud

toiduainetele.

10 Kokkuvõttes leidis kemikaalide inspektsioon, et arvestades pakendi esitusviisi,

mis on pikliku papp-pakendi kujul, millel on kandiline põhi ja kokkuvolditud

ülaosa, mille voldi ühel küljel on keeratav kork, ning arvestades pakendi värvust

ja etiketti, millel on märgitud, et tegemist on veganitootega, tähendab nii pakendi

kuju kui ka kujundus, et see on tarbijaid eksitav ja seda võib segi ajada

toiduainetega. Seepärast leidis kemikaalide inspektsioon, et pakend ei vasta

CLP-määruse artikli 35 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Seda arvesse võttes otsustas

kemikaalide inspektsioon keelata Orklale kõnealuste toodete turuleviimise

30 päeva pärast seda, kui otsus on äriühingule teatavaks tehtud.

Menetlus esimese astme kohtus (maa- ja keskkonnaasjade kohus), Nacka

11 Orkla esitas selle otsuse peale Nacka esimese astme kohtule apellatsioonkaebuse.

Kohus otsustas esitatud kujunduse, suuruse ja sulgemismehhanismi ning värvuse

ja paigutuse põhjal, et pakendi võib tõenäoliselt segi ajada toidupakenditega, mida

kasutatakse näiteks piima, jogurti, mahla ja muude vedeltoiduainete puhul, ning

võib seetõttu tõmmata endale laste tähelepanu või äratada neis uudishimu.

Seetõttu leiti, et kemikaalide inspektsiooni otsus keelata äriühingul kõnealuste

toodete turule laskmine kujutab endast CLP-määruse nõuetekohast kohaldamist

ning et see on kooskõlas ka muude liidu õigusaktidega. Lisaks leidis kohus, et

keeld on proportsionaalne ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik. Ta muutis

kemikaalide inspektsiooni otsust vaid selles osas, et keeld jõustub kolm kuud

pärast kohtuotsuse jõustumist.

Menetlus Svea apellatsioonikohtus (maa- ja keskkonnaasjade

apellatsioonikohus)

12 Orkla on esitanud selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Svea

apellatsioonikohtule (maa- ja keskkonnaasjade apellatsioonikohus), nõudes, et see

tühistaks kemikaalide inspektsiooni otsuse. Orkla on samuti nõudnud, et maa- ja

keskkonnaasjade apellatsioonikohus taotleks Euroopa Kohtult eelotsust.

Kemikaalide inspektsioon oli vastu maa- ja keskkonnaasjade kohtu otsuse

muutmisele.

Orkla hagi maa- ja keskkonnaasjade apellatsioonikohtus

13 Ei ole selge, kuidas tuleks tõlgendada ja kohaldada mõistet „tarbija“ CLP-määruse

artikli 35 lõike 2 kontekstis. Vastuolu selle artikliga peaks siiski esinema ainult

juhul, kui piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelikus ja arukas keskmises

tarbijas on tekitatud ekslik arvamus, et asjaomane pakend sisaldab

vedeltoiduaineid. Niinimetatud keskmine tarbija on võrdlusrühm, mida

kasutatakse laialdaselt ELi ja Rootsi õiguses. Seega tuleks selle hindamisel, kas

midagi on eksitav, lähtuda keskmisest tarbijast, mitte lastest ega nägemispuudega

ORKLA CARE

5

inimestest. Kui nägemispuudega isikuid peetakse tarbija mõiste alla kuuluvaks,

tuleb meeles pidada, et praktikas on nägemispuudega inimestel olemas meetodid,

mis võimaldavad – kui nad vajaduse korral abi otsivad – pakendi sisu eristada.

14 Selle hindamine, kas pakend on tarbijaid eksitav, peaks põhinema ELi turul ja ELi

tarbijatel tervikuna, mitte ainult Rootsi turul ja Rootsi tarbijatel tervikuna.

Asjaolu, et kemikaalide inspektsioonil ei ole volitusi teha turujärelevalvet teistes

riikides peale Rootsi, ei ole oluline.

15 Käesoleval juhul sisaldab pakend pindaktiivseid aineid, mis võivad põhjustada

pöörduvat silmade ärritust, mis liigitatakse 2. ohukategooriasse „Silmade ärritus“.

16 Hinnates, milline on aktsepteeritav eksitamise oht, tuleks artikli 35 lõiget 2

tõlgendada ja kohaldada viisil, mis võtab arvesse ohuallika olemust. Kui oht

tervisele on madalamal tasemel, peab eksitamise tõenäosus enne meetmete

võtmist olema kõrgemal tasemel ja vastupidi. Kui toode on klassifitseeritud

ohukategooriasse „Akuutne suukaudne toksilisus“, on mõistlik kehtestada

eksitamise vältimiseks pakendi kujundusele ranged nõuded. Seda ei tohiks

kohaldada ohukategooriasse „Silmade ärritus“ klassifitseeritud toodete suhtes.

Lisaks tuleb märkida, et iga segiajamise juhtum ei tähenda, et tarbija puutub

kokku konkreetse ainega seotud ohuga. Samuti ei saa olla küsimus selles, et

keelata tuleb kõik pakendid, mis sisaldavad ohtlikuks klassifitseeritud ainet ja mis

on sarnased mis tahes pakendiga, mida Euroopa Liidus kasutatakse toiduainete

jaoks. Äriühingu hinnangul on esiteks vajalik, et esineks tegelik segiajamise

tõenäosus, ja teiseks, et segiajamine suurendaks oluliselt ohtu, et tarbija puutub

kokku kõnealust klassifikatsiooni õigustava ohuga. Käesoleval juhul on

asjakohane oht pöörduv silmade ärritus. Kuna pakendil ei ole mingit sarnasust

ühegi silma panemiseks mõeldud tootega, ei ole igasugune segiajamine

toidukaupadega oluline selles osas, kas tarbijal võib tekkida ajutine silmade

ärritus. Lisaks tuleb segiajamise tõenäosuse hindamisel võtta arvesse segiajamise

tegelikku esinemist. Käesoleval juhul ei ole mürgistuse ohjamise keskusele

teatatud ühestki mürgistusjuhtumist ega väärkasutusest.

Kemikaalide inspektsiooni nõuded maa- ja keskkonnaasjade apellatsioonikohtus

17 Puudub alus, et CLP-määruse artikli 35 lõike 2 kohane hinnang oleks tehtud

nn keskmise tarbija alusel. Kemikaale käsitlevate õigusaktide eesmärk on tagada

inimeste tervise kaitse kõrge tase, kaitstes laiemat rühma kui keskmine tarbija.

Eritähelepanu tuleks pöörata riskidele sellistele rühmadele nagu lapsed ja

nägemispuudega inimesed. Seega oleks CLP-määruse eesmärgiga vastuolus, kui

hinnangu andmisel lähtutaks ainult keskmisest tarbijast ja jäetaks välja teatavate

rühmade erivajadused.

18 Kemikaalide inspektsioonil on üksnes pädevus teha turujärelevalvet Rootsi turule

lastud ja Rootsi tarbijatele kättesaadavate pakendite üle. Seega ei võtnud

kemikaalide inspektsioon oma hinnangus arvesse muudes liikmesriikides kui

Rootsi turule lastud pakendeid.

EELOTSUSETAOTLUS 11.6.2025 – KOHTUASI C-395/25

6

19 Kuna artikli 35 lõike 2 kohaldamiseks piisab sellest, kui klassifitseerida üldsusele

tarnitav aine või segu ohtlikuks, ei ole võimalik arvesse võtta konkreetset

ohuklassi, mille alusel peetakse toodet ohtlikuks. Sätte kohaldamisel ei ole

võimalik arvesse võtta ka konkreetset riski ega selle suurust seoses aine või

seguga. Samuti ei ole võimalik arvesse võtta kahju tekkimise riski ega selle

ulatust. Lisaks ei ole mingit alust nõuda, et sätte kohaldamiseks peab eksitamise

tõttu tekkinud segiajamine või vahejuhtum olema tegelikult toimunud; piisab

sellest, kui pakend „tõenäoliselt eksitab“ või „eksitaks“ tarbijaid.

Liidu õigus

20 CLP-määrus sisaldab sätteid ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja

pakendamise kohta.

21 Määruse eesmärk on tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase ning

ainete, segude ja teatavate toodete vaba liikumine. Seda tuleb teha muu hulgas

ainete ja segude klassifitseerimise kriteeriumide ning ohtlike ainete ja segude

märgistamise ja pakendamise eeskirjade ühtlustamisega (vt artikli l lõige 1).

22 CLP-määruse I lisa sisaldab ainete ja segude ohuklassidesse klassifitseerimise

kriteeriume. „Ohuklass“ on füüsikalise, tervishoiualase või keskkonnaohu laad

(vt artikli 2 lõige 1). Iga ohuklass sisaldab ühte või mitut ohukategooriat.

„Ohukategooria“ on kriteeriumide jaotus igas ohuklassis ohu raskusastme

täpsustamiseks (vt artikli 2 lõige 2). Ohtlikuks peetakse füüsikaliste, tervise- või

keskkonnaohtude kriteeriumidele vastavat ainet või segu (vt artikkel 3).

23 Kui aine või segu on klassifitseeritud ohtlikuks, tagavad tarnijad enne aine või

segu turuleviimist selle märgistamise ja pakendamise III ja IV jaotise kohaselt

(vt artikli 4 lõige 4).

24 IV jaotis sisaldab pakendamist käsitlevaid sätteid. Elanikkonnale tarnitava aine

või segu pakendi puhul ei tohi ei tohi artikli 35 lõike 2 kohaselt kasutada sellist

kuju ega kujundust, mis võiks tõmmata endale laste tähelepanu või äratada neis

aktiivset uudishimu või eksitada tarbijat või mis sarnaneb toiduainete, sööda,

ravimite ja kosmeetikavahendite puhul kasutatava esitusviisi või kujundusega, mis

eksitaks tarbijat.

25 Aineid ja segusid võib turule viia ainult siis, kui need vastavad CLP-määrusele

(vt artikli 4 lõige 10).

26 Käesoleval juhul sisaldab pakend segu, mis vastab CLP-määruse I lisas sätestatud

terviseohu kriteeriumidele. Pakendi sisu on klassifitseeritud ohuklassi „Raske

silmakahjustus / silmade ärritus“, 2. ohukategooriasse „Silmade ärritus“. Silmade

ärritus – täielikult pöörduva koemuutuse ilmnemine silmas pärast silma

kokkupuudet aine või seguga. (Vt CLP-määruse 1. lisa punktid 3.3, 3.3.1.1

ja 3.3.2)

ORKLA CARE

7

Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) juhenddokumendid ja andmebaas

27 ECHA suunised määruse (EÜ) nr 1272/20081 kohase märgistamise ja

pakendamise kohta sisaldavad viiteid konkreetselt kodumajapidamises

kasutatavate ühekordses lahustuvas pakendis vedelate pesupesemisvahendite

kohta, mis ei ole vaidluse all käesolevas kohtuasjas, mis puudutab

kodumajapidamises kasutatavaid kartongpakendis vedelaid

pesupesemisvahendeid. Selles kontekstis on siiski märgitud, et CLP-määruse

artikli 35 lõike 2 kohaselt vastutab tarnija alati selle eest, et ta võtab kõik

vajalikud meetmed tagamaks, et pakendi kujundus ei tõmba endale laste

tähelepanu, nii et seda ei saa näiteks segi ajada toiduainete või mänguasjadega.

28 ECHA andmebaasis on artikli 35 lõike 2 kohta märgitud järgmist. „Ohtlikul

kemikaalil, mille suhtes kohaldatakse CLP-määruses sätestatud

pakendamisnõudeid, ei tohi olla sellist kuju ega kujundust, mis võiks äratada

lastes aktiivset uudishimu või eksitada tarbijat, nt olla mänguasja kujuga või ereda

värviga. Pakend ei tohi sarnaneda toidu, ravimite ega kosmeetikatoodetega ega

eksitada tarbijaid, sealhulgas haavatavaid tarbijarühmi, näiteks nägemispuudega

tarbijaid, kes võivad neid pakendeid toiduainetega segi ajada, näiteks kui pakend

sarnaneb joogi pakendiga.“2

29 ECHA juhendis CLP-määruse3 kohta on CLP määruse kohase klassifitseerimise ja

riskihindamise kohta märgitud järgmist. Aine või segu klassifitseerimisel võetakse

arvesse aine või segu olemuslike ohtude liiki ja raskust. Seda ei tohi segi ajada

riskihindamisega, mis käsitleb konkreetset ohtu inimeste või keskkonna tegelikule

kokkupuutumisele seda ohtu kujutava aine või seguga. Nii klassifitseerimise kui

ka riskihindamise ühine nimetaja on siiski ohu kindlakstegemine ja hindamine.

Eelotsusetaotluse esitamise vajalikkus

Hindamiskriteeriumid

30 Maa- ja keskkonnaasjade apellatsioonikohus leiab, et CLP-määruse artikli 35

lõike 2 kohase hindamise üksikasjalikud kriteeriumid selle kohta, kas pakendi

esitusviis või kujundus on sarnane näiteks toiduainete puhul kasutatavaga, ei ole

selged. Samuti ei ole selge, kas meetmed, millega eristatakse pakendeid näiteks

toidupakendist, peavad olema püsivad kogu pakendi olelusringi jooksul või võib

neid kujundada nii, et neid saab ära rebida.

1 Suunised märgistamise ja pakendamise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008

versioonile 4.0, märts 2019, punkt 3.4.2, https://data.europa.eu/doi/10.2823/91517.

2 Küsimus nr 1293, https://www.echa.europa.eu/sv/support/qas (05.06.2025).

3 Sissejuhatavad suunised CLP-määruse kohta, versioon 3.0, jaanuar 2019, punkt 1.5,

https://data.europa.eu/doi/10.2823/954286.

EELOTSUSETAOTLUS 11.6.2025 – KOHTUASI C-395/25

8

Asjakohane turg

31 Maa- ja keskkonnaasjade apellatsioonikohus leiab, et ei ole selge, milline turg on

CLP-määruse artikli 35 lõike 2 kohase hinnangu andmisel asjakohane. Nagu

eespool märgitud, on kemikaalide inspektsioon täitevasutus, kes CLP-määruse

artikli 43 kohaselt vastutab CLP-määruses sätestatud kohustuste täitmise tagamise

eest. Maa- ja keskkonnaasjade apellatsioonikohus on seisukohal, et asjaolu, et

kemikaalide inspektsioon on pädev tegema turujärelevalvet üksnes Rootsi turule

lastud pakendite üle, võib iseenesest viidata sellele, et hinnang, kas pakend on

tarbijaid eksitav, tuleb anda Rootsi tarbijate kui terviku ja Rootsi turule lastud

pakendite kohta. CLP-määruses ei ole siiski täpsustatud, kas hinnangu andmisel

on oluline turg, kus toode turule viiakse või kus seda üldsusele tarnitakse, ja kas

see on üksnes riigisisene turg, kogu ELi turg või selle osa.

Mõiste „tarbija“

32 CLP-määruses ei ole määratletud, mida tuleb mõista „tarbija“ all. ECHA näib

eeldavat, et artikli 35 lõikes 2 osutatud tarbija mõiste hõlmab ka haavatavaid ja

ohustatud tarbijarühmi, näiteks nägemispuudega inimesi. Liidu õiguses on näiteid

tarbija mõiste kohta, mis viitab keskmisele tarbijale, kes on teavitatud, mõistlikult

tähelepanelik ja arukas.

33 Maa- ja keskkonnaasjade apellatsioonikohtu hinnangul ei ole selge, kuidas tuleks

mõistet „tarbija“ tõlgendada kooskõlas CLP-määrusega. Määruse eesmärk,

milleks on tagada inimeste tervise kaitse kõrge tase, võib viidata sellele, et tarbija

mõiste hõlmab ka haavatavaid või ohustatud tarbijarühmi, näiteks

nägemispuudega inimesi. Selle hindamisel, kas pakend tõenäoliselt eksitab või

eksitaks tarbijaid, võiks järelikult lähtuda sellest, kuidas nägemispuudega isik

pakendit tajub, mitte ainult sellest, kuidas nn keskmine tarbija seda tajub. Maa- ja

keskkonnaasjade apellatsioonikohus on samuti ebakindel selles, kas tarbija mõiste

peaks hõlmama ka teisi tarbijarühmi, näiteks muud liiki puudega inimesi, ning kui

jah, siis kuidas tuleks nende erivajadusi arvesse võtta. Lisaküsimus on see, kas

lapsi tuleks kõnesolevas kontekstis samuti pidada tarbijateks, eelkõige seetõttu, et

määrus sisaldab sätet, mis näeb sõnaselgelt ette, et pakendid ei tohi tõmmata

endale laste tähelepanu ega äratada neis suurt uudishimu.

Tarbijate eksitamise ohu tase

34 CLP-määruse artikli 35 lõike 2 [rootsikeelse] sõnastuse kohaselt [„]ei tohi

pakendil olla sellist kuju ega kujundust, mis võib […] eksitada tarbijaid või mis

sarnaneb toiduainete […] puhul kasutatava esitusviisi või kujundusega, mis

eksitaks tarbijaid[“]. Ingliskeelses versioonis on märgitud: „likely […] to mislead

consumers, or have a similar presentation or a design used for foodstuff […],

which would mislead consumers“. Prantsuskeelses versioonis on märgitud:

„susceptible […] d’induire les consommateurs en erreur, ni une présentation ou

une esthétique similaire à celles qui sont utilisées pour les denrées alimentaires,

[…] qui tromperait les consommateurs“ ja saksakeelses versioonis on märgitud:

ORKLA CARE

9

„die Verbraucher irreführen könnte, noch weisen sie eine ähnliche Aufmachung

oder ein ähnliches Design auf, wie sie/es für Lebensmittel, […] wird, wodurch die

Verbraucher irregeführt werden könnten.“

35 Maa- ja keskkonnaasjade apellatsioonikohus leiab, et ei ole selge, mil määral on

nõutav eksitamise tõenäosus. Maa- ja keskkonnaasjade apellatsioonikohtu

hinnangul võib tunduda, et toidupakendiga sarnasest esitusviisist või kujundusest

tulenev eksitamise oht peab olema suhteliselt suur. Küsimus on selles, kas piisab

puhtalt teoreetilisest eksitamise tõenäosusest. Mis puudutab aga kuju või

kujunduse üldist eksitavat laadi, siis tundub, et tõenäosuse tase on erinev olenevalt

asjaomasest keeleversioonist. Maa- ja keskkonnaasjade apellatsioonikohus ei ole

kindel, kas erinev tase on taotluslik ning millist tõenäosuse taset tuleks eri

hinnangute puhul kohaldada. Kas sellisel hindamisel on näiteks oluline võtta

arvesse, kas segiajamine toiduainetega on tegelikult toimunud, kui selline teave on

kättesaadav?

Riskihindamine

36 CLP-määruse artikli 35 lõike 1 sõnastuse kohaselt peavad kõik pakendid, mis

sisaldavad ohtlikuks klassifitseeritud ainet või segu ja mida tarnitakse üldsusele,

vastama artikli 35 lõikele 2.

37 ECHA näib olevat seisukohal, et hinnang selle kohta, kas ohtlikku ainet või segu

sisaldav pakend vastab artikli 35 lõikes 2 sätestatud nõuetele, on sama, sõltumata

ohukategooriast, st sõltumata sellest, kui tõsine on aine või segu ohtlikkus. Seega

kehtivad 2. ohukategooriasse „Silmade ärritus“ – mis on vähem tõsine oht –

klassifitseeritud aineid sisaldava pakendi kohta samad nõuded kui

1. ohukategooriasse „Raske silmakahjustus“ liigitatud aineid sisaldava pakendi

kohta. Lisaks näib ECHA olevat seisukohal, et riskihindamist ei ole vaja teha, kui

konkreetne oht on seotud tegeliku kokkupuutega ohtu põhjustava aine või seguga.

Käesoleval juhul tuleneb oht kokkupuutest silmadega, mitte toidupakenditega

segiajamisest tulenevast allaneelamisest. Maa- ja keskkonnaasjade

apellatsioonikohtu hinnangul ei ole kindel, kas hindamisel on veel ruumi arvesse

võtta segiajamisest tuleneda võivat konkreetset ohtu.

38 Kokkuvõttes leiab maa- ja keskkonnaasjade apellatsioonikohus, et ei ole selge või

ei ole selgitatud, kuidas tuleks CLP-määruse artikli 35 lõiget 2 käesolevas

olukorras kohaldada. Nimetatud küsimus on liidu õiguse seisukohast oluline.

Kohtuasja lahendamiseks vajab maa- ja keskkonnaasjade apellatsioonikohus

vastuseid järgnevalt sõnastatud tõlgendusküsimustele.

EELOTSUSETAOTLUS 11.6.2025 – KOHTUASI C-395/25

10

Eelotsusetaotlus

39 Maa- ja keskkonnaasjade kohus esitab Euroopa Liidu Kohtule järgmised eelotsuse

küsimused.

1) Milliste täpsete kriteeriumide alusel tuleb CLP-määruse artikli 35

lõike 2 alusel hinnata, kas pakendi esitusviis või kujundus sarnaneb

näiteks toiduainete puhul kasutatavaga? Kas meetmed, millega

eristatakse pakendeid näiteks toidupakendist, peavad olema püsivad

kogu pakendi olelusringi jooksul või võib neid kujundada nii, et neid

saab ära rebida?

2) Kas seda, kas pakendi esitusviis või kujundus sarnaneb näiteks

toiduainete omaga, tuleb hinnata selle toidupakendi põhjal, mis asub

turul, kus toode on turule viidud või kus seda avalikkusele tarnitakse,

ja kas seda tuleb hinnata üksnes riigisisese turu, kogu ELi turu või

selle osade põhjal?

3) Kuidas tuleb mõistet „tarbija“ tõlgendada ja kohaldada CLP-määruse

artikli 35 lõike 2 suhtes? Kas tegemist on keskmise tarbijaga või tuleb

tarbija mõiste alla kaasata ka haavatavad või ebasoodsas olukorras

olevad tarbijarühmad, nagu nägemispuudega inimesed, muude

puuetega inimesed ja lapsed? Kui jah, siis kuidas tuleb arvesse võtta

nende erivajadusi?

4) Kui suur peab olema tõenäosus, et tarbijat eksitatakse ja pannakse

arvama, et pakend sisaldab toiduaineid? Kas piisab teoreetilisest või

ebaolulisest tõenäosusest või peab see tõenäosus olema tegelik? Kas

sellisel hindamisel on oluline võtta arvesse, kas segiajamine

toiduainetega on tegelikult toimunud, kui selline teave on kättesaadav?

5) Kas CLP-määruse artikli 35 lõike 2 kohaldamisel tuleb arvesse võtta

aine või segu ohukategooriat ja konkreetset riski? Kas seda artiklit

tuleb tõlgendada nii, et see on kohaldatav pakendile, mis sisaldab

ohtlikku ainet või segu ning mille esitusviis või kujundus sarnaneb

toiduainete puhul kasutatavaga, kui – nagu käesolevas asjas – pakendi

sisu ei ole allaneelamisel ohtlik, vaid on ohtlik ainult muud liiki

kokkupuutel, näiteks kui segu võib põhjustada pöörduvat silmade

ärritust?

[…]

ORKLA CARE

11

1. lisa. Kõnealuste toodete kokkuvõte

Toode Kujutis Märkus

Lõhnastamata

vedel pesuvahend

värvilisele pesule

Vedel pesuvahend

värvilisele pesule

Pärnaõis

Saadud vihjed

Vedel pesuvahend

värvilisele pesule

Pojeng

Vedel pesuvahend

valgele pesule

Saadud vihjed

Vedel pesuvahend

õrnale pesule

EELOTSUSETAOTLUS 11.6.2025 – KOHTUASI C-395/25

12

Vedel pesuvahend

värvilisele pesule

Saadud vihjed

Vedel pesuvahend

värvilisele pesule

Meretuul

Vedel pesuvahend

värvilisele pesule

Mets

Vedel pesuvahend

värvilisele pesule

Sirel