Arvamus eelnõule

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Karmen Joller Sotsiaalministeerium [email protected]

Teie 10.07.2025 nr 1.2-2/64-1 Meie 25.07.2025 nr 2.3-5/25/2226-2

Arvamus vähi sõeluuringute registri põhimääruse eelnõule Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri määruse „Vähi sõeluuringute registri põhimäärus“ eelnõu. Meil on esitatud eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

1. Põhimääruse eelnõu § 3 järgi koosneb andmekogu elektroonsest andmebaasist. Märgime,

et eraldi ei ole vaja põhimääruses märkida, et andmekogu koosneb elektroonsest

andmebaasist. Infosüsteem on defineeritud küberturvalisuse seaduses ning selle järgi

kujutabki infosüsteem endast digitaalset (elektroonset) andmetöötlust. Soovitame sätte

põhimäärusest eemaldada.

2. Põhimääruse eelnõu § 5 järgi on andmekogu andmetel informatiivne tähendus. Märgime,

et kuigi avaliku teabe seaduse (AvTS) seda nõuab, on selline säte sisutühi. Ilmselgelt

lähtub asutus oma töös andmekogusse kantud andmetest, vastasel juhul ei oleks

andmekogu pidamisel mõtet. Nii on kohatu põhimääruses märkida, et andmetel on vaid

statistiline või informatiivne tähendus. Seadus peab eristama üksnes neid juhte, kus

andmekogu andmetel on kolmandate isikute suhtes konstitutiivne tähendus. Soovitame

sätte põhimäärusest eemaldada.

3. Eelnõu § 13 järgi toimub andmevahetus teiste andmekogudega riigi infosüsteemide

andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroonset teabevahetust võimaldaval

viisil. Juhime tähelepanu sellele, et AvTS § 439 lõike 5 kohaselt peab andmevahetus riigi

infosüsteemi kuuluvate andmekogudega ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude1

vahel toimuma läbi riigi infosüsteemi andmevahetuskihi ja muid võimalusi seadus ette ei

näe.

4. Eelnõu § 16 lõike 1 järgi võimaldatakse juurdepääs registri andmetele ja andmete

väljastamine kooskõlas isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega, arvestades

rahvatervishoiu seaduses sätestatud erisusi. Ebaselgeks jääb sätte eesmärk. Juhul kui sätte

eesmärgiks on sätestada, kuidas toimub juurdepääs andmekogu andmetele, sh kuidas

toimub andmete väljastamine, siis tulekski põhimääruses täpsustada, kas, kellele ja

millistel juhtudel seda tehakse.

5. Eelnõu § 17 reguleerib andmete andmekogus säilitamist ning selle paragrahvi lõike 1 järgi

säilitatakse andmekogusse kantud andmeid tähtajatult. Eelnõu seletuskirjas on isikustatud

kujul tähtajatut säilitamist põhjendatud andmekvaliteedi pideva seire vajadusega kogu

1 Riigi infosüsteemi kuulub riigi infosüsteemi halduse infosüsteemis (RIHA) registreeritud andmekogu, mis on

liidestatud infosüsteemide andmevahetuskihiga (X-tee).

2 (2)

registreerimisperioodi jooksul, Eesti rahva tervise haigestumuse pikaajalise jälgimise

vajadusega, teadusuuringute tegemisega ja tervisepoliitika väljatöötamisega. Lisaks on

selgitatud, et andmete tähtajatu säilitamine isikustatud kujul tagab isikute täpse vastavuse

andmete linkimisel eri andmebaaside või failide vahel, pidades silmas pikka mitmetesse

aastakümnetesse ulatuvat ajavahemikku ja võimalikku jälgimist põlvkonniti.

Eelnõust nähtuvalt kogutakse andmekogusse nii sõeluuringu sihtrühma kuuluvate ja

kutsutavate isikute andmeid kui ka tervishoiutöötajate isikuandmeid, mille puhul jääb

selgusetuks nende andmete alalise säilitamise eesmärk, eriti kui andmekoossisu kuuluvad

ka uuringu teinud tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood. Ilmselt ei saa

näiteks uuringute tegijate ja hindajate isikuandmete alalise säilitamise vajaduseks olla

ükski seletuskirjas toodud eesmärkidest.

IKÜM artikli 5 lõike 1 punktist e tulenevalt ei tohi ükski isikuandmete hulk olla igavene.

Isikuandmete säilitamiseks peab olema konkreetne põhjus ning kui andmete töötlemise

eesmärk on saavutatud ja kui ei ole muid seadusest tulenevaid õigustusi, miks andmeid

säilitada, siis tuleb andmed hävitada. Tähtajatu andmete säilitamine tähendab intensiivset

riivet isiku privaatsusele ja saab olla pigem väga erandlik, nõudes väga põhjalikku

põhjendamist. Lisaks ei saa unustada, et alaline säilitamise vajadus tähendab tegelikult

seda, et andmed peaksid olema vajalikud ka nt 200 aasta pärast ja on üpriski küsitav,

kuivõrd võib selline vajadus nii pika aja möödus veel ilmneda, sh tähendab säilitamine alati

ka ressursikulu.

Kokkuvõtvalt soovitame andmekogusse kogutavate isikuandmete säilitamise tähtaega

vajadusest ja eesmärgist lähtuvalt uuesti analüüsida ning põhimäärust ja seletuskirja selles

osas täiendada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Terje Enula jurist peadirektori ülesannetes [email protected]

627 4144