Vastus pöördumisele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Lembit Elmik

[email protected]

Teie 10.07.2025 Meie 25.07.2025 nr 2.2-9/25/2224-2

Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise seoses plaanitava lahendusega laoruumide

rentnikele. Selgitate, et soovite luua laoruumide rentnikele võimalust saada ruumidele ligipääsu

läbi nutitelefoni rakenduse. Sama rakenduse abil soovite anda rentnikele võimaluse näha

kaamerapilti nende laoruumi ukseesisest, näiteks selleks et kontrollida kulleri kohalolu olukorras,

kus rentnik ise ei viibi laoruumis. Soovite teada, mida peaksite tegema, et taoline lahendus

vastaks isikuandmete kaitse üldmäärusele.

Selgitan esmalt, et inspektsioon järelevalveasutusena ei saa osutada õigusabi. Õigusabiga on

tegemist siis, kui antakse mingite konkreetsete eluliste asjaolude osas õiguslik hinnang. Siiski

saame anda inspektsiooni pädevuse piires õigusalaseid selgitusi. Õigusalaste selgituste andmisega

on tegemist siis, kui selgitatakse mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetse

lõike, konkreetse punkti sisu ja tähendust. Kui Teil on vaja õigusnõu ja/või seisukohta lähtuvalt

konkreetsetest asjaoludest, siis soovitame pöörduda õigusnõustajate (advokaadid, juristid) poole.

Järgnevalt selgitan üldiseid põhimõtteid, mis tulenevad isikuandmete kaitse üldmäärusest ja

millega peab iga andmetöötleja arvestama. Esmalt peab taolises olukorras eristama, millised on

rentnike ja rendileandja suhted andmetöötluse vaatest. Etteruttavalt mainin, et andmetöötlejate

rollide määramine on isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohaselt üks olulisemaid

eeltingimusi õiguspäraseks andmetöötluseks. See aitab vältida juriidilisi vaidlusi ja lisaks

suurendab andmetöötluse läbipaistvust ning inimeste, ehk andmesubjektide, õiguste tagamist.

IKÜM eristab vastutavat, volitatud ja kaasvastutavaid andmetöötlejaid. Vastutava, kaasvastutava

ja volitatud andmetöötleja eristamisel on oluline teha kindlaks, kes määrab töötlemise eesmärgid

ja vahendid. Vastutavaks andmetöötlejaks on isik, kes määrab kindlaks isikuandmete töötlemise

eesmärgid ja vahendid, st töötlemise põhjuse ja viisi. Volitatud töötleja töötleb isikuandmeid aga

vastutava töötleja nimel ning eesmärkidel ja vastutava töötleja juhiste kohaselt. Kaasvastutus tekib

hoopiski siis kui kaks andmetöötlejat ühiselt määravad kindlaks andmetöötluse eesmärgid ning

vahendid. Lisaks tasub meeles pidada, et andmetöötlejaks saab olla ka füüsiline isik.1

Seega, peaksite läbi analüüsima millises rollis andmetöötlejana olete teie rendileandjana ning

millises rollis on rentnik. Kui teie eesmärgiks on tagada territooriumi üldist turvalisust ning

seejuures pakkuda rentnikele mugavusteenust, siis on tegemist ilmselt vastandlike eesmärkidega

ning rääkida ei vastutava-volitatud andmetöötlejate suhtest. Lisaks on taolises olukorras vastutava

töötleja kohustus tagada ja kontrollida, et kaamerapilti näevad ainult selleks õigustatud isikud ning

et andmeid töödeldakse minimaalselt ja eesmärgipäraselt. See eeldab mh ka kõikide vaatamiste

logimist. Kaasvastutuse puhul peaks nii rendileandja kui ka rentnik eesmärkide ja vahendite osas

tegema otsuseid ühiselt. Oluline kriteerium on see, et töötlemine ei oleks võimalik ilma mõlema

1 Soovitan lugeda veel vastutava ja volitatud töötleja ning kaasvastutuse kohta siit: Vastutav ja volitatud töötleja |

Andmekaitse Inspektsioon

2 (2)

poole osaluseta, ehk kummagi osapoole poolne töötlemine on lahutamatult seotud. Praegusel juhul

plaanite te paigaldada valvekaameraid niikuinii.

Olukorras, kus rendileandja ja rentnik on eraldiseisvad vastutavad andmetöötlejad, ei saa üks

vastutav andmetöötleja lubada teisel vastutaval andmetöötlejal ilma õigusliku aluseta kaamera

salvestistele ligipääsu. Nt õigusrikkumiste korral politseile edastamise õigus tuleneb seadusest.

Ilmselgelt jäävad kaamera vaatevälja territooriumil viibivad inimesed (nt teiste laoruumide

rentnikud) ehk toimub isikuandmete töötlemine. Isikuandmete töötlemisel tuleb järgida määruses

sätestatud põhimõtteid.2 Üheks põhimõtteks on ka seaduslikkuse põhimõte, mille kohaselt peab

isikuandmete töötlemiseks (sh edastamiseks) olema ka õiguslik alus3. Järgida tuleb ka teisi

isikuandmete töötlemise põhimõtteid, sh eesmärgipärasuse, õigsuse ja konfidentsiaalsuse

põhimõtet.

Kõige sagedamini kasutatakse kaameraid isikute ja vara kaitseks (nn turvakaamerad) õigustatud

huvi alusel. Seega enne, kui kaameraid kasutama asuda, peab vastutav andmetöötleja analüüsima,

kas tema huvid kaaluvad üles vaatevälja jäävate isikute huvid või on eesmärki võimalik saavutada

kaameraid paigaldamata, inimesi vähem riivavamaid mooduseid kasutades.4 Lisaks peab

kaameraid kasutama valivalt ning eesmärgipäraselt. See tähendab, et kaamera on suunatud kas

konkreetsele turvariskile või teie toodud näite puhul – konkreetsele laoruumi uksele.

Kui siiski hindamise tulemusel selgub kaamerate kasutamise hädavajadus, peab kaamerate omanik

tagama inimeste teavitamise nende jälgimisest, andmete turvalise töötlemise, panema paika

salvestiste säilitamise aja ja määrama, kes neile juurdepääsu saab. Samuti peab valmis olema

selleks, et inimene tahab teda kujutavate salvestistega tutvuda. Isikuandmete töötlemisega seonduv

teave peaks inimesele olema kättesaadav ettevõtja kodulehelt andmekaitsetingimustest.

Videovalve puhul tuleb kõige olulisem teave (töötlemise eesmärk, õiguslik alus, vastutava töötleja

nimi ja kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda andmekaitsetingimustega) esitada ka

teavitussildil. Videovalvest saate lähemalt lugeda ning leiate vajadusel abi teavitussildi

genereerimisel meie kodulehelt: Videovalve korraldajale | Andmekaitse Inspektsioon.

Toote ka ise enda pöördumises välja, et rentnikud näeksid ka läheduses olevaid uksi ja nende ees

liikuvaid autosid ning inimesi. Praegusel juhul tekib aga mitmeid küsimusi. Esiteks, nagu eelnevalt

mainitud, siis peab andmete edastamiseks olema alati mõni õiguslik alus. Vastutav andmetöötleja

ei tohi valimatult ja õigusliku aluseta jagada kaamerapilti/salvestist kolmandatele isikutele.

Teiseks peab vastutav andmetöötleja tagama ka andmete konfidentsiaalsust ning tal peab olema

ülevaade, kes andmetele ligi pääseb. Andmete töötlemine (sh edastamine ja ligipääsu

võimaldamine) peab olema minimaalne ja eesmärgipärane. See tähendab mh et tuleb hoolikalt

valida, mis on vajalik ala, mis kaamera vaatevälja jääb.

Viimaks on väga tähtis ka see, kuidas inimesed saavad teostada enda õiguseid. Kui vastutavaid

andmetöötlejaid on mitu, siis peab inimene aru saama kelle poole saab ta pöörduda, kui soovitakse

tutvuda iseenda andmetega või küsida näiteks isikuandmete töötlemise asjaolude kohta.

Kuigi inspektsioon ei saa anda õigusabi, siis loodan et selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Geili Keppi

jurist

peadirektori volitusel

2 IKÜM artikkel 5 toodud põhimõtted: Andmetöötluse põhimõtted | Andmekaitse Inspektsioon 3 Töötlemise õiguslikud alused | Andmekaitse Inspektsioon 4 Mis on õigustatud huvi analüüs ja kuidas seda läbi viia: Õigustatud huvi | Andmekaitse Inspektsioon