Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
Viit | 2.3-5/25/2227-2 |
Registreeritud | 25.07.2025 |
Sünkroonitud | 28.07.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 2.3 Õigusalane korraldamine |
Sari | 2.3-5 Arvamused andmekogude põhimääruste eelnõude kohta |
Toimik | 2.3-5/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Sotsiaalministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Sotsiaalministeerium |
Vastutaja | Terje Enula (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Lp Karmen Joller Sotsiaalministeerium [email protected]
Teie 10.07.2025 nr 1.2-2/65-1 Meie 25.07.2025 nr 2.3-5/25/2227-2
Arvamus raseduse infosüsteemi põhimääruse eelnõule Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks „Raseduse infosüsteemi põhimäärus“ eelnõu. Meil on eelnõu osas järgmised tähelepanekud.
1. Põhimääruse eelnõu § 4 järgi koosneb andmekogu elektroonsest andmekogust ja
arhiveeritud andmetest. Samas ei nähtu põhimäärusest ega seletuskirjast, kuidas toimub
andmete arhiveerimine ja arhiveeritud andmete töötlemine. Juhul kui andmed mingil ajal
arhiveeritakse, siis peab põhimäärusest selguma, mida arhiveerimine sisuliselt tähendab
ning milleks seda üldse vaja on. Vastasel juhul on tegemist sisutu sättega. Lisaks märgime,
et eraldi ei ole vaja põhimääruses märkida, et andmekogu koosneb elektroonsest
andmebaasist. Infosüsteem on defineeritud küberturvalisuse seaduses ning selle järgi
kujutabki infosüsteem endast digitaalset (elektroonset) andmetöötlust.
2. Põhimääruse eelnõu § 10 järgi on andmekogu andmetel informatiivne tähendus. Märgime,
et tegemist on sisutühja sättega. Ilmselgelt lähtub asutus oma töös andmekogusse kantud
andmetest, vastasel juhul ei oleks andmekogu pidamisel mõtet. Nii on kohatu
põhimääruses märkida, et andmetel on vaid statistiline või informatiivne tähendus. Seadus
peab eristama üksnes neid juhte, kus andmekogu andmetel on kolmandate isikute suhtes
konstitutiivne tähendus. Soovitame sätte põhimäärusest eemaldada.
3. Eelnõu § 13 lõige 5 kordab põhimääruse § 16, mis puudutab andmete töötlemise logimist.
4. Eelnõu § 14 lõike 1 järgi tagatakse juurdepääs andmekogu andmetele ja andmete
väljastamine kooskõlas andmekaitset reguleerivate õigusaktidega, arvestades
rahvatervishoiu seaduses sätestatud erisusi. Ebaselgeks jääb sätte eesmärk. Juhul kui sätte
eesmärgiks on sätestada, kuidas toimub juurdepääs andmekogu andmetele, sh kuidas
toimub andmete väljastamine, siis tulekski põhimääruses täpsustada, kas, kellele ja
millistel juhtudel seda tehakse.
5. Eelnõu § 17 lõike 1 järgi säilitatakse andmekogusse kantud andmeid tähtajatult. Eelnõu
seletuskirjas on isikustatud kujul tähtajatut säilitamist põhjendatud andmekvaliteedi seire
vajadusega kogu registreerimisperioodi jooksul, Eesti rahva tervise haigestumuse
pikaajalise jälgimise vajadusega, teadusuuringute tegemisega ja tervisepoliitika
väljatöötamisega. Lisaks on selgitatud, et andmete tähtajatu säilitamine isikustatud kujul
tagab isikute täpse vastavuse andmete linkimisel eri andmebaaside või failide vahel,
pidades silmas pikka mitmetesse aastakümnetesse ulatuvat ajavahemikku ja võimalikku
jälgimist põlvkonniti.
2 (2)
Eelnõust nähtuvalt kogutakse andmekogusse ka tervishoiutöötajate isikuandmeid, mille
puhul jääb selgusetuks nende andmete alalise säilitamise eesmärk. Samuti ei ole selge,
kuivõrd on põhjendatud põhimääruse § 6 lõike 2 punktides 4–9 loetletud kõikide andmete
tähtajatu säilitamine bioloogiliste vanemate kohta.
IKÜM artikli 5 lõike 1 punktist e tulenevalt ei tohi ükski isikuandmete hulk olla igavene.
Isikuandmete säilitamiseks peab olema konkreetne põhjus ning kui andmete töötlemise
eesmärk on saavutatud ja kui ei ole muid seadusest tulenevaid õigustusi, miks andmeid
säilitada, siis tuleb andmed hävitada. Tähtajatu andmete säilitamine tähendab intensiivset
riivet isiku privaatsusele ja saab olla pigem väga erandlik, nõudes väga põhjalikku
põhjendamist. Lisaks ei saa unustada, et alaline säilitamise vajadus tähendab tegelikult
seda, et andmed peaksid olema vajalikud ka nt 200 aasta pärast ja on üpriski küsitav,
kuivõrd võib selline vajadus nii pika aja möödus veel kõikide andmete osas ilmneda, sh
tähendab säilitamine alati ka ressursikulu.
Kokkuvõtvalt soovitame andmekogusse kogutavate isikuandmete säilitamise tähtaega
vajadusest ja eesmärgist lähtuvalt uuesti analüüsida ning põhimäärust ja seletuskirja selles
osas täiendada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Terje Enula jurist peadirektori ülesannetes
627 4144
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|