Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

[email protected]

Teie 03.07.2025 nr 3-2/1776-1

Meie 25.07.2025 nr 9.3-1/25/5431-2

Kanali tee 1c ja 1d kinnistute

detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse

17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

planeeringute kooskõlastamise alused“ tulenevalt kooskõlastamiseks Kanali tee 1c ja 1d

kinnistute detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on sihtotstarbeta maa sihtotstarbega Kanali tee 1a,

Kanali tee 1c ja Kanali tee 1d kruntide ümber kruntimine üheks äri- ja tootmismaa, üheks

üldkasutatava maa ja kaheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks ning ehitusõiguse

määramine äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundile kuni 4-korruseliste äri- ja tööstushoonete

ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,

parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Hoonete võimalikud

kasutusotstarbed: tootmis- ja tööstusehitised, toodangu transpordi ja ladustamise ehitised, jae-

ja hulgikaubandusehitised, teenindusehitised, toitlustusehitised, sideehitised, bürood, varjend.

Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu kohaselt on planeeritava maa-ala maakasutuse

juhtotstarbeks määratud ettevõtlusala kõrvalotstarbega tootmisala ja roheala. Planeeringus

nähakse planeeritud alale ette positsioonile 1 (Kanali tee 1d) äri- ja tööstushoone või laohoone

ehitamine. Planeeringulahendus on kooskõlas Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu materjalid sisaldavad muuhulgas:

 Kanali tee 1c ja 1d reostusuuring (Maves OÜ, töö nr 22105, september 2022).

Uuringuala pinnases jäid kõigi analüüsitud näitajate sisaldused piirarvudest väiksemaks.

 Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruanne (PML Balti OÜ, 30.09.22), mille

kohaselt on detailplaneeringu alal kõrgeim mõõdetud radoonitase 53 kBq/m³ (kõrge

radoonisisaldus pinnases).

Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Uute hoonete projekteerimisel tuleb tagada siseruumides normikohane müratase ning

vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003

„Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.

Amet on tutvunud Tallinna planeeringute registris asuvate detailplaneeringu

materjalidega ja kooskõlastab detailplaneeringu. Lisaks juhib tähelepanu järgnevale:

 Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „Tootmistegevusega kaasnev müra ei tohi

ületada sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja

puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”

2(2)

kehtestatud normtasemeid“. Amet juhib tähelepanu asjaolule, et välisõhus leviv müra on

reguleeritud atmosfääriõhu kaitse seadusega ja müra normtasemed on välja toodud sama

seaduse § 56 lõike 4 alusel 16.12.2016 kehtestatud keskkonnaministri määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1. Siseruumide müratasemed ei tohi

ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja

puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”

kehtestatud normtasemeid.

 Tööstusmüra, tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse müratasemed ei tohi

ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 kehtestatud normtasemeid.

 Amet juhib tähelepanu, et detailplaneeringuga rajatavate hoonete ja tegevusest

põhjustatud müra ja vibratsiooni kohta on käesolevas etapis vähe andmeid, mistõttu

müra ja vibratsiooni levikut ning leevendavate meetmete tõhusust ei ole võimalik

hinnata. Tähelepanu tuleks pöörata asjaolule, et planeeritavas keskkonnas tekitavad

lisaks tehno- ja tööstusseadmetele müra ka laadimisaladel toimuv sh seisva mootoriga

veokid külmemal ajal, teenindava transpordi liikumise müra, kaubavedamise seadmete

müra, töökeskkonna ohutussignaalid ning muu äri- ja tootmistegevusega seonduv. Seda

ka juhul kui äri- või tootmine iseseisvalt on keskkonnasõbralik. Detailplaneeringu

elluviimisel ning tegevuse alustamisel tuleb hinnata kujunenud olukorda ning kaaluda

vajadusel täiendavaid leevendusmeetmeid (müratõkete rajamist). Parima müra

leevendava efekti annab müra tekitavate seadmete mõju suunamine müratundlikest

aladest eemale, kasutades muuhulgas madala müratasemega tehnoloogilisi lahendusi,

müraallika ehituslike meetmetega varjestamist või müratõkke rajamist, mis asub vahetult

müraallika või müratundliku objekti läheduses. Igasuguse müra leevendava meetme

rajamisega või kasutusele võtmisega peaks kaasnema ka selle leevendava mõju tõhususe

hindamine, näiteks modelleerimise või müra mõõtmise kaudu.

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel müratundlikel aladel ajavahemikus 21.00-

07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

 Jälgida, et ehitusaegsed (ja kasutusaegsed) vibratsioonitasemed ei ületaks

sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud

piirväärtuseid.

 Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel

tuleb lähtuda standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks

uutes ja olemasolevates hoonetes“. Juhime tähelepanu, et eelnimetatud standard on

kehtetu. Edaspidi juhinduda standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Karmen Põld

54840193 [email protected]