Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 8-1/25-014/12333-1 |
Registreeritud | 25.07.2025 |
Sünkroonitud | 28.07.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 8 TEETARISTU EHITAMINE JA REMONTIMINE |
Sari | 8-1 Tee- ja teerajatiste projektid ning ehituse täitedokumentatsioon objektide kaupa |
Toimik | 8-1/25-014 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Rae Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Rae Vallavalitsus |
Vastutaja | Kaarel Ilustrumm (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Projekteerimise üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Tere
Edastame Rae Vallavalitsuse poolt kirja.
Lugupidamisega
Rae Vallavalitsus
Telefon: 60 56750
E-mail: [email protected]
Veeb: www.rae.ee
Arvelduskonto
EE902200001120122757
Swedbank
Aruküla tee 9
Jüri alevik, 75301 HARJUMAA
Registrikood 75026106
Telefon 605 6750
E-post [email protected]
Lp Sander Salmu Kliimaministeerium [email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 6-1/4548
Rail Baltica ja Lagedi-Muuga 1520 mm raudtee trass Lagedi aleviku piirkonnas Rae vald pöödub Teie poole sooviga säilitada hea elukeskkond Lagedi alevikus seoses Rail Baltic trassi projekteerimisega selles piirkonnas ja Lagedi-Muuga 1520 mm rööbastee demonteerimisega.
1. Rail Baltica trass Soodevahe-Muuga lõigul
Lagedi alevik asub Tallinna ringtee idapoolsel küljel. Tallinna linnaga ühendab alevikku 11290 Tallinn-Lagedi tee (Suur-Sõjamäe tee), samas puudub alevikul loogiline ja toimiv ühendus sellega. Lagedi kandi rahvaarv 2025 alguse seisuga on 2027 inimest. Lagedi alevikku läbib Pirita jõgi, mis mõjutab oluliselt kohalikku liikuvust ja keskkonnaga seotud piiranguid. Lagedit läbib raudtee ning siin on hästi toimiv rongipeatus. Harju maakonnaplaneeringus 2030+ on Lagedi määratud kohalikuks keskuseks. See tähendab, et Lagedi peaks toimima kui esmavajalikke teenuseid ja kohaliku tasandi töökohti pakkuv koht. Samuti on Lagedi määratud ka linnalise asustusega alaks. See tähendab, et Lagedi on sobilik koht, kus arendada kompaktset asustuse arengut. Lagedil on küll olemasolev raudteetaristu, mis tagab ühenduse Tallinna linnaga, kuid siin ei ole loogilist kõikides suundades hea ühendusega ristmikku Tallinna ringteelt ega ühendust jalgratta- ja jalgteedega. Kohalik bussitransport peab samuti tegema aeganõudva ringi, et pääseda aleviku keskusest Suur-Sõjamäe teele, mis ühendab ala Tallinna linnaga.
Rail Baltic trass on planeeritud Tallinna ringtee läänepoolsele küljele, ristuma Suur- Sõjamäe teega ja kulgema ka olemasoleva 1520mm raudteetrassi kõrval Tallinna linna. Trassid kulgevad väga ulatuslikul alal ja lõikavad kogu ala mitmes suunas tükkideks. Kohalikule omavalitsusele esitatud Rail Baltic trassi projektid ei ole meie hinnangul kooskõlas strateegiliste planeerimise dokumentidega jalgratta- ja jalgtee (kergliiklustee) ühenduse võimaldamise osas.
Lagedi alevikus kehtivad järgnevad strateegilised planeeringud, kus kõigis on planeeritud jalg- ja jalgratta tee ühendused Varivere tee ja Suur-Sõjamäe tee vahel ja samuti piki Suur-Sõjamäe teed.
1. Rae valla üldplaneeringus (kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462) on kergliiklustee punase punktiirjoonena Suur-Sõjamäe tee kõrval 11 Tallinna ringtee alt läbi paralleelselt raudteega kuni Lagedi rongijaama ning 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee ääres peale 11 Tallinna ringtee jalakäijate tunnelit Varivere tee ääres ja üle raudtee
ühendusega Suur-Sõjamäe teele. Rohelised ringid seejuures tähistavad perspektiivset kahetasandilist raudtee ristet (vt. joonis 1)
Joonis 1. Rae valla üldplaneering – kergliiklustee punase punktiiriga
2. Harju maakonnaplaneering 2030+ asuvad kergliiklusteed täpselt samades asukohtades lilla punktiirjoonena. Maakonnaplaneeringusse on kantud ka Rail Baltic trassi nihutamisruum rohelise puhvriga. Oranžid ringid joonisel tähistavad eritasandilisi raudtee ja maantee ristumisi Rail Baltic koridoris (vt. joonis2).
Joonis 2. Harju maakonnaplaneering 2030+ – kergliiklustee lilla katkendjoonega
3. Harju maakonnaplaneeringus „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha
määramine” (kehtestatud Riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41) on Varivere tee ja viimase pikenduse asukohas tähistatud Rail Baltic trassi eritasandiline ristumine teega (sinine ring), kus on märgitud, et lahendatakse tingimused liiklemiseks ka kergliiklejale. Sarnane ristmiku asukoht on tähistatud Varivere teele ja Lepiku teele. Kuusiku kinnistu piirkonnas on tähistatud eritasandiline perspektiivne ristumine teega (hall ring), see tähendab, et võetakse aluseks varasemalt projekteeritud kahetasandiline ristmik 11290 Tallinn-Lagedi teele. Ristmikul on märgitud kollase punktiiriga kavandatav jalg- ja jalgrattatee. Nii ristumise kui ristmiku juures on viidatud jalgsi pääsu olulisusele ja vajadusele selle ühenduse tagamiseks.
Joonis 3. Väljavõte Harju Maakonnaplaneeringuga Rail Balticu trassi asukoha määramiseks
Kõigist kõrgema astme planeeringutest on näha, et tuleb tagada jalgratta- ja jalgtee (kergliklustee) ühendus Lagedi aleviku ja 11290 Tallinn-Lagedi tee (Suur-Sõjamäe tee) vahel ja seda kahes asukohas – Varivere tee pikendusel kahetasandiliselt ristumisel raudteega ja piki olemasolevat 1520 mm raudteed otse raudteejaama. Rail Baltic projekteerimise ning sellega seotud ristmike ja teede projekteerimise käigus nähakse ette jalgratta- ja jalgtee Suur-Sõjamäe tee äärde kuni Tallinna ringteega ristumiseni, samuti kahetasandilised ristmikud Varivere teega ja Lepiku teega ristumistele, kuid projekteerimise käigus on ära jäetud või loobutud ühenduse võimaldamisest jalg- ja jalgrattateega Varivere tee (või selle pikendus) ja 11290 Tallinn- Lagedi tee vahel. Rae vald on seisukohal, et Rail Baltic trass ei saa lõigata ära võimalust varem projekteeritud või planeeritud lahenduste elluviimiseks ning jalgratta- ja jalgteede ühenduse võimaldamiseks. Lagedi aleviku ühendamine mugavalt Tallinna linnaga lõigati esmakordselt ära Tallinna ringtee põhiprojekti I etapi elluviimise käigus, kuid jäeti võimalus ühenduse loomiseks perspektiivselt. Kui Rail Baltica trass lõikab ära võimaluse tulevikus teha sõiduautode, jalgratturite ja jalakäijate ühendust Lagedi ja Tallinna vahel, tähendab see mitte ainult kohalike elanike liikumisvõimaluste piiramist, vaid ka mitmete sotsiaalmajanduslike, keskkonna- ja regionaalpoliitiliste eesmärkide rikkumist ning see on vastuolus strateegiliste planeeringutega.
Mõlemad ühendused on väga olulised Lagedi aleviku toimimise seisukohast. Alevik koos ümbritsevate küladega on elukohaks üle 2000-le elanikule, kellest valdava enamuse töökoht on Tallinn. Samas on alevik killustunud vähemalt kaheks erinevaks osaks, mis on jagatud raudtee, riigimaanteede ja Pirita jõe poolt ja mis ei ole omavahel loogilises ja heas ühenduses. Seetõttu on oluline, et ei lõigatakse ära ühtegi võimalust Lagedi aleviku ühendamiseks Tallinna linna ühendava taristuga.
Rail Baltic põhitrassi, Rail Baltic Soodevahe-Muuga lõigu ja Lagedi-Muuga 1520 mm ümberehitusega lõigatakse ära võimalus kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga planeeritud kergliiklusteed Varivere tee pikendusele jätkata üldplaneeringus toodud asukohas ning muudetakse selle elluviimine oluliselt keerulisemaks või pigem isegi võimatuks. Seega palume tagada Rail Baltic projekteerimise või sellega seotud teiste taristuprojektide käigus jalakäijate liikumisvõimaluste jätkuvus ja ühendamine Suur- Sõjamäe teel olemasoleva jalgratta- ja jalgteeni.
2. Demonteeritava Lagedi-Muuga 1520mm rööbastee alune maa
Lagedi-Muuga 1520mm rööbastee ala, mis on ette nähtud demonteerida asub osaliselt Lagedi keskuseala laienduse piirkonnas, samuti suures osas piki Tallinna ringteed. Rae valla hinnangul on trassi uude asukohta planeerimine sobilik Lagedi aleviku elamuala paiknevuse seisukohast, sest viiakse sellest oluliselt kaugemale teisele poole Tallinna ringteed.
Siiski palume seisukohta kuidas hakatakse raudteetammi peale raudtee demonteerimist kasutama ja kas seda oleks võimalik tulevikus kasutusse võtta jalgteena/rattateena vms koridorina eelkõige elamupiirkondade ühendamiseks piirnevate aladega. Tallinna ringtee äärne ala on arenev äri- ja tööstuspiirkond, mis vajab head ja kiiret ühendust Lagedi aleviku rongipeatusega.
Meie huvi keskmes on raudtee koridor, mille alune maa kuulub Kliimaministeeriumi haldusalasse, kuid mis ühel hetkel on kasutusest väljas, st sel puudub raudteefunktsioon,
kuid sellel on suur potentsiaal kohaliku kogukonna jaoks väärtusliku kergliiklusühendusena. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tõnis Kõiv abivallavanem Koopia: Transpordiamet [email protected] osaühing Rail Baltic Estonia [email protected]
Stina Metsis, 5981 3158
Arvelduskonto
EE902200001120122757
Swedbank
Aruküla tee 9
Jüri alevik, 75301 HARJUMAA
Registrikood 75026106
Telefon 605 6750
E-post [email protected]
Lp Sander Salmu Kliimaministeerium [email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 6-1/4548
Rail Baltica ja Lagedi-Muuga 1520 mm raudtee trass Lagedi aleviku piirkonnas Rae vald pöödub Teie poole sooviga säilitada hea elukeskkond Lagedi alevikus seoses Rail Baltic trassi projekteerimisega selles piirkonnas ja Lagedi-Muuga 1520 mm rööbastee demonteerimisega.
1. Rail Baltica trass Soodevahe-Muuga lõigul
Lagedi alevik asub Tallinna ringtee idapoolsel küljel. Tallinna linnaga ühendab alevikku 11290 Tallinn-Lagedi tee (Suur-Sõjamäe tee), samas puudub alevikul loogiline ja toimiv ühendus sellega. Lagedi kandi rahvaarv 2025 alguse seisuga on 2027 inimest. Lagedi alevikku läbib Pirita jõgi, mis mõjutab oluliselt kohalikku liikuvust ja keskkonnaga seotud piiranguid. Lagedit läbib raudtee ning siin on hästi toimiv rongipeatus. Harju maakonnaplaneeringus 2030+ on Lagedi määratud kohalikuks keskuseks. See tähendab, et Lagedi peaks toimima kui esmavajalikke teenuseid ja kohaliku tasandi töökohti pakkuv koht. Samuti on Lagedi määratud ka linnalise asustusega alaks. See tähendab, et Lagedi on sobilik koht, kus arendada kompaktset asustuse arengut. Lagedil on küll olemasolev raudteetaristu, mis tagab ühenduse Tallinna linnaga, kuid siin ei ole loogilist kõikides suundades hea ühendusega ristmikku Tallinna ringteelt ega ühendust jalgratta- ja jalgteedega. Kohalik bussitransport peab samuti tegema aeganõudva ringi, et pääseda aleviku keskusest Suur-Sõjamäe teele, mis ühendab ala Tallinna linnaga.
Rail Baltic trass on planeeritud Tallinna ringtee läänepoolsele küljele, ristuma Suur- Sõjamäe teega ja kulgema ka olemasoleva 1520mm raudteetrassi kõrval Tallinna linna. Trassid kulgevad väga ulatuslikul alal ja lõikavad kogu ala mitmes suunas tükkideks. Kohalikule omavalitsusele esitatud Rail Baltic trassi projektid ei ole meie hinnangul kooskõlas strateegiliste planeerimise dokumentidega jalgratta- ja jalgtee (kergliiklustee) ühenduse võimaldamise osas.
Lagedi alevikus kehtivad järgnevad strateegilised planeeringud, kus kõigis on planeeritud jalg- ja jalgratta tee ühendused Varivere tee ja Suur-Sõjamäe tee vahel ja samuti piki Suur-Sõjamäe teed.
1. Rae valla üldplaneeringus (kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462) on kergliiklustee punase punktiirjoonena Suur-Sõjamäe tee kõrval 11 Tallinna ringtee alt läbi paralleelselt raudteega kuni Lagedi rongijaama ning 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee ääres peale 11 Tallinna ringtee jalakäijate tunnelit Varivere tee ääres ja üle raudtee
ühendusega Suur-Sõjamäe teele. Rohelised ringid seejuures tähistavad perspektiivset kahetasandilist raudtee ristet (vt. joonis 1)
Joonis 1. Rae valla üldplaneering – kergliiklustee punase punktiiriga
2. Harju maakonnaplaneering 2030+ asuvad kergliiklusteed täpselt samades asukohtades lilla punktiirjoonena. Maakonnaplaneeringusse on kantud ka Rail Baltic trassi nihutamisruum rohelise puhvriga. Oranžid ringid joonisel tähistavad eritasandilisi raudtee ja maantee ristumisi Rail Baltic koridoris (vt. joonis2).
Joonis 2. Harju maakonnaplaneering 2030+ – kergliiklustee lilla katkendjoonega
3. Harju maakonnaplaneeringus „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha
määramine” (kehtestatud Riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41) on Varivere tee ja viimase pikenduse asukohas tähistatud Rail Baltic trassi eritasandiline ristumine teega (sinine ring), kus on märgitud, et lahendatakse tingimused liiklemiseks ka kergliiklejale. Sarnane ristmiku asukoht on tähistatud Varivere teele ja Lepiku teele. Kuusiku kinnistu piirkonnas on tähistatud eritasandiline perspektiivne ristumine teega (hall ring), see tähendab, et võetakse aluseks varasemalt projekteeritud kahetasandiline ristmik 11290 Tallinn-Lagedi teele. Ristmikul on märgitud kollase punktiiriga kavandatav jalg- ja jalgrattatee. Nii ristumise kui ristmiku juures on viidatud jalgsi pääsu olulisusele ja vajadusele selle ühenduse tagamiseks.
Joonis 3. Väljavõte Harju Maakonnaplaneeringuga Rail Balticu trassi asukoha määramiseks
Kõigist kõrgema astme planeeringutest on näha, et tuleb tagada jalgratta- ja jalgtee (kergliklustee) ühendus Lagedi aleviku ja 11290 Tallinn-Lagedi tee (Suur-Sõjamäe tee) vahel ja seda kahes asukohas – Varivere tee pikendusel kahetasandiliselt ristumisel raudteega ja piki olemasolevat 1520 mm raudteed otse raudteejaama. Rail Baltic projekteerimise ning sellega seotud ristmike ja teede projekteerimise käigus nähakse ette jalgratta- ja jalgtee Suur-Sõjamäe tee äärde kuni Tallinna ringteega ristumiseni, samuti kahetasandilised ristmikud Varivere teega ja Lepiku teega ristumistele, kuid projekteerimise käigus on ära jäetud või loobutud ühenduse võimaldamisest jalg- ja jalgrattateega Varivere tee (või selle pikendus) ja 11290 Tallinn- Lagedi tee vahel. Rae vald on seisukohal, et Rail Baltic trass ei saa lõigata ära võimalust varem projekteeritud või planeeritud lahenduste elluviimiseks ning jalgratta- ja jalgteede ühenduse võimaldamiseks. Lagedi aleviku ühendamine mugavalt Tallinna linnaga lõigati esmakordselt ära Tallinna ringtee põhiprojekti I etapi elluviimise käigus, kuid jäeti võimalus ühenduse loomiseks perspektiivselt. Kui Rail Baltica trass lõikab ära võimaluse tulevikus teha sõiduautode, jalgratturite ja jalakäijate ühendust Lagedi ja Tallinna vahel, tähendab see mitte ainult kohalike elanike liikumisvõimaluste piiramist, vaid ka mitmete sotsiaalmajanduslike, keskkonna- ja regionaalpoliitiliste eesmärkide rikkumist ning see on vastuolus strateegiliste planeeringutega.
Mõlemad ühendused on väga olulised Lagedi aleviku toimimise seisukohast. Alevik koos ümbritsevate küladega on elukohaks üle 2000-le elanikule, kellest valdava enamuse töökoht on Tallinn. Samas on alevik killustunud vähemalt kaheks erinevaks osaks, mis on jagatud raudtee, riigimaanteede ja Pirita jõe poolt ja mis ei ole omavahel loogilises ja heas ühenduses. Seetõttu on oluline, et ei lõigatakse ära ühtegi võimalust Lagedi aleviku ühendamiseks Tallinna linna ühendava taristuga.
Rail Baltic põhitrassi, Rail Baltic Soodevahe-Muuga lõigu ja Lagedi-Muuga 1520 mm ümberehitusega lõigatakse ära võimalus kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga planeeritud kergliiklusteed Varivere tee pikendusele jätkata üldplaneeringus toodud asukohas ning muudetakse selle elluviimine oluliselt keerulisemaks või pigem isegi võimatuks. Seega palume tagada Rail Baltic projekteerimise või sellega seotud teiste taristuprojektide käigus jalakäijate liikumisvõimaluste jätkuvus ja ühendamine Suur- Sõjamäe teel olemasoleva jalgratta- ja jalgteeni.
2. Demonteeritava Lagedi-Muuga 1520mm rööbastee alune maa
Lagedi-Muuga 1520mm rööbastee ala, mis on ette nähtud demonteerida asub osaliselt Lagedi keskuseala laienduse piirkonnas, samuti suures osas piki Tallinna ringteed. Rae valla hinnangul on trassi uude asukohta planeerimine sobilik Lagedi aleviku elamuala paiknevuse seisukohast, sest viiakse sellest oluliselt kaugemale teisele poole Tallinna ringteed.
Siiski palume seisukohta kuidas hakatakse raudteetammi peale raudtee demonteerimist kasutama ja kas seda oleks võimalik tulevikus kasutusse võtta jalgteena/rattateena vms koridorina eelkõige elamupiirkondade ühendamiseks piirnevate aladega. Tallinna ringtee äärne ala on arenev äri- ja tööstuspiirkond, mis vajab head ja kiiret ühendust Lagedi aleviku rongipeatusega.
Meie huvi keskmes on raudtee koridor, mille alune maa kuulub Kliimaministeeriumi haldusalasse, kuid mis ühel hetkel on kasutusest väljas, st sel puudub raudteefunktsioon,
kuid sellel on suur potentsiaal kohaliku kogukonna jaoks väärtusliku kergliiklusühendusena. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tõnis Kõiv abivallavanem Koopia: Transpordiamet [email protected] osaühing Rail Baltic Estonia [email protected]
Stina Metsis, 5981 3158