Kaitseminister Hanno Pevkurile nr 3
Koopia: Rahandusminister Jürgen Ligi
Lugupeetud kaitseminister Hanno Pevkur,
Pöördume teie poole rahandusminister Jürgen Ligi suunamisel seoses riikliku lõhkeainetehase rajamise ning kütustega omavarustuse võime tagamisega kriisisituatsioonis. Pöördumise eesmärk on julgeolekuprojektide koostamiseks vajalike meetmete rakendamine:
1. Tehnoloogiate ülevaate saamise korraldamine välisriikides
2. Projektide koostamiseks vajaliku nõustamistegevuse arendamine
3. Tugimeetmed Euroopa projektide koostamiseks, sealhulgas projektide kokkukirjutamise rahastamine
Soovisime saada Kaitseministri seisukoha, et selgitada, kelle poole tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis pöörduda, et leida lahendus eeltoodud probleemidele.
13. juunil 2025 vastas teie asemel taas Indrek Sirp, Kaitsetööstuse arendamise erinõunik:
“Kinnitan veelkord, et teie loetletud meetmeid (tehnoloogiate ülevaate saamise korraldamine välisriikides, projektide koostamiseks vajaliku nõustamistegevuse arendamine ja tugimeetmed Euroopa projektide koostamiseks) Kaitseministeerium ei paku ega plaani välja töötada. Meie hinnangul on nende meetmete puhul tegu ärikonsultatsiooni teenuste arendamisega ehk sisuliselt ettevõtluse arendamisega. Soovitame selliste meetmete teemal suhelda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.”
Kahjuks ei ole Kaitseministeeriumi Kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp oma varasemates vastustes suutnud selgitada, kelle poole täpselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis tuleks pöörduda, et leida lahendusi eeltoodud julgeolekuküsimustele.
🎯 Seetõttu esitame uuesti järgmised täpsustavad küsimused:
* Kas Kaitseministeeriumil puudub ülevaade, kes teistes ministeeriumites vastutab nende julgeolekuküsimuste lahendamise eest?
* Kas oleme õigesti aru saanud, et kaitseküsimuste lahendamine Kaitseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi vahel ei ole piisavalt kooskõlastatud ega välja arendatud, mistõttu on konkreetsete vastuste saamine raskendatud?
📌 Soovime kõigile eeltoodud küsimustele vastuseid kaitseminister Hanno Pevkuri allkirjastatud kujul.
Indrek Sirp tsiteerib Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadust (MSVS):
“Selgitustaotlusele vastamiskohustus on adressaadil. Adressaadi all mõistetakse riigi- või kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku asutust, organit, ametnikku, töötajat või kollegiaalorgani liiget. See ei tähenda, et vastama peab just asutuse juht – ta võib vastamise delegeerida teisele ametnikule, kelle tööülesannete hulka teema kuulub. Vastavalt MSVS § 5 lg 2, kui selgitustaotlus on adresseeritud asutuse või organi ametnikule või töötajale, võib tema asemel vastata teine pädev ametnik või töötaja.”
Antud juhul eeldame siiski, et kaitseminister Hanno Pevkur volitab Indrek Sirpi vastama enda nimel. On äärmiselt kahetsusväärne, et praeguses kirjavahetuses ei selgu, kas selline volitus on kirjalikult antud.
Kui volitus on olemas, peame vajalikuks, et minister oleks vastuse sisuga kursis ja väljendaks poliitilist huvi, allkirjastades erinõuniku koostatud teksti. Ministeeriumidevahelise koostöö toimimiseks peame seda oluliseks.
❓ Kas oleme õigesti aru saanud, et Indrek Sirp võib ministrile suunatud julgeolekuküsimustes – mis vajavad poliitilist otsust ja ministeeriumidevahelist koordineerimist – iseseisvalt vastata ning seeläbi teha poliitilisi otsuseid ilma ministrit teavitamata?
📌 Soovime kõigile eeltoodud küsimustele vastuseid kaitseminister Hanno Pevkuri allkirjastatud kujul.
Palume määratleda ministriga kohtumise aja ja koha, et leida olukorrale sobiv lahendus.
Teabenõudele vastamise kord :
o Soovime, et meie edasine menetlus toimuks "hierarhiline vastutus" või "teavitamise kohustus" hierarhilise vastutuse põhimõtte kohaselt. Kui teavitada ülemust ehk juhti konkreetselt või kõrgemat tasandit, eeldatakse, et see teave edastatakse allpool olevatele tasanditele vastavalt vajadusele ja vastupidi. Seda võib käsitleda kui vastutuse delegeerimist ja tuleks tagada, et kõik asjaosalised oleksid informeeritud olulistest teemadest. Teade ülemale on teade alamale. Teade alamale on teade ülemale. Kui ülemale saadetud kiri saadetakse ülemale ja vastab alam, siis loeme edaspidi kõik vastused, mille on alam saatnud ka ülema poolt kooskõlastatuks ehk adressaadi poolt allkirjastatuks.
o Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusest § 5: Vastamine mille kohaselt on vastamiskohustus adressaadil.
o Sunniviisilise Töö Kaotamise Konventsiooni ja Intellektuaalse Omandi Kaitse Konventsiooni põhimõtetest.
o Võrdse kohtlemise põhimõttest.
o Soovime enda kirja küsimustele vastata küsimus-vastus formaadi alusel.
o Soovime teie käest vastuseks saada avalikuks kasutamiseks mõeldud kirju. Avalikuks kasutuseks mitte sobivaid kirju palume meile mitte saata. Samuti palume vastuseks mitte saata anonüümkirju.
o Me ei soovi teie käest saada mitte ühtegi vastuskirja märkega asutusesiseseks kasutamiseks nüüd ega ka edaspidi, kuna vaidega on seotud üle 20 erialaliidu ja allorganisatsiooni, kes peavad olukorra lahendiga enda liikmetele edastama.
o Soovime, et meie kirjadele vastamine toimuks vastavalt Avaliku Teabe seadus (AvTS) ja soovime, et meie suhtlus toimuks üldiseks kasutamiseks mõeldud teabe avalikkusele ja igaühele juurdepääsu võimaldamise põhimõtete alusel, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest.
o Soovime, et teabenõude vastus saadetakse kõigile meili saanud isikutele
Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts
Einar Eiland
Tel. 53785486
On Thu, Jun 26, 2025 at 8:38 PM
[email protected] > wrote:
Lugupeetud hr Eiland
Tänan täiendava selgitustaotluse eest.
Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) kohaselt on selgitustaotlusele vastamiskohustus adressaadil. Adressaadi all mõistetakse muuhulgas riigi- või kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku asutust, organit, ametnikku, töötajat või kollegiaalorgani liiget. Eelnev ei tähenda siiski nõuet, et kirjadele peaks vastama just asutuse juht, ta võib delegeerida vastamise teisele ametnikule, kelle ülesannete hulka teema kuulub. Vastavalt MSVS § 5 lg-le 2, kui selgitustaotlus on adresseeritud asutuse või organi ametnikule või töötajale, võib tema asemel vastata sama asutuse või organi teine pädev ametnik või töötaja.
Kinnitan veelkord üle, et Teie loetletud meetmeid (tehnoloogiate ülevaate saamise korraldamine välisriikides, projektide koostamiseks vajaliku nõustamistegevuse arendamine ja tugimeetmed Euroopa projektide koostamiseks) Kaitseministeerium ei paku ega plaani välja töötada. Meie hinnangul on nende meetmete puhul tegu ärikonsultatsiooni teenuste arendamisega ehk teisisõnu sisuliselt ettevõtluse arendamisega. Soovitame selliste meetmete teemal suhelda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.
Lugupidamisega
Indrek Sirp
Kaitsetööstuse arendamise erinõunik
Kaitseministeerium
717 0140 | 53 317 387 |
[email protected]
Sakala 1 | 15094 Tallinn | Eesti
www.kaitseministeerium.ee | | | |
From: Einar Ekras >
Sent: Monday, June 9, 2025 8:37 PM
To: Allan Niidu >; Ija Stõun >; Kalev Essenson >; Arvo Junti >; Mait Nevalainen >; Maarja Lõhmus >; Andrus Helenurm >; Tiit Merenäkk >;
[email protected] ; Randar Tasmuth >; Ringenergeetika Kompetentsikeskus >; Eluterve Eesti >; Tauno Tromp >; Vahur Luhtsalu >; Igor Skalkin (iSkalkin) >; Ivo Karindi >; Raul Kütt >; Toomas Kadarpik >; Maarika Niidumaa >; Rene Tammis >;
[email protected] ;
[email protected] ; Jaanus Tarnov >; Hanno Pevkur >; KM Info >; Ülo Vooglaid >
Subject: Re: Teabenõue kaitseminister Hanno Pevkurile rahandusminister JürgenLigi suunamisel seoses riikliku lõhkeainetehase rajamisega
Täiendav Teabenõue kaitseminister Hanno Pevkurile rahandusminister Jürgen Ligi suunamisel seoses riikliku lõhkeainetehase rajamisega ja kütustega omavarustusvõime tagamisega kriisisituatsioonis.
Pöördusime 28. mail 2025 teabenõudega kaitseminister Hanno Pevkuri poole, mille sisuks oli julgeolekuprojektide koostamiseks vajalike meetmete rakendamine:
1. Tehnoloogiate ülevaate saamise korraldamine välisriikides.
2. Projektide koostamiseks vajaliku nõustamistegevuse arendamine.
3. Tugimeetmed Euroopa projektide koostamiseks ehk projektide kokkukirjutamise rahastamine.
Eesmärk on luua eeldused julgeolekuprojektide koostamiseks.
Meie kirjale vastas Indrek Sirp, kes vastutab Kaitseministeeriumis lõhkeainetehase projekti eest, kuid ei ole minister. Samuti ei selgu kirjast, kas minister Hanno Pevkur on volitanud Indrek Sirpi enda nimel vastama. Seega on vastus vastuolus Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5-ga, mille kohaselt on vastamiskohustus adressaadil. Seadust rikutakse, hoolimata sellest, et märgime oma kirjas selgelt, et soovime vastust vastavalt seadusele. Seega pidi vastaja olema kursis Eestis kehtiva seadusandlusega, kuid otsustas seda siiski rikkuda, põhjendades oma vastust asjaoluga, et vastutab Kaitseministeeriumis lõhkeainetehase projekti eest.
See on äärmiselt kahetsusväärne, kuna vastus on vastuolus Eestis kehtiva seadusandlusega, mis omakorda kujutab endast julgeolekuriski.
Indrek Sirp väljendas seisukohta:
> „Vastame, et Kaitseministeerium baaskemikaalide (nagu näiteks metanool ja ammoniaak) uute tootmistehnoloogiate väljaarendamisega ei tegele ning selleks Teie nimetatud toetus- või muid meetmeid ei kujunda ega paku. Kaitseministeerium pakub avaliku konkursi korras arendustoetust kaitsetööstusele uute toodete või lahenduste väljatöötamiseks. Baaskemikaalide uued tootmistehnoloogiad on pigem ettevõtete või ülikoolide pärusmaa. Võimalik, et sedalaadi arendustegevusele on võimalik toetust küsida ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) või Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) olemasolevatest meetmetest. Teie kirjeldusest nähtub, et Teie viidatud meetmed oleksid suunatud ärikonsultatsiooni teenuse välja arendamiseks ettevõtetele. Ka see valdkond kuulub laias plaanis MKM ja EIS vastutuse alla.“
NATO liikmesriikidel on kohustus tagada riigi julgeolek ja kaitsevõime vastavalt NATO kollektiivkaitse põhimõtetele. NATO rõhutab liikmesriikide vastutust kriitilise infrastruktuuri ja strateegiliste ressursside tagamisel, sealhulgas varustuskindluse ja omavarustamise võime kriisisituatsioonis.
NATO julgeolekupoliitika näeb ette, et liikmesriigid peavad tagama:
* Resistentsuse ja tsiviilvalmiduse: NATO liikmesriigid peavad olema valmis kriisideks ning tagama, et kriitilised ressursid, sealhulgas kütused ja lõhkeainete tooraine, oleksid kättesaadavad.
* Kaitsetööstuse ja varustuskindluse tagamine: NATO toetab liikmesriikide võimekust arendada ja säilitada strateegilisi ressursse, mis on vajalikud kaitsetegevuse läbiviimiseks.
* Tsiviilsektori toetus sõjalistele operatsioonidele: NATO liikmesriigid peavad tagama, et kriitilised tööstusharud suudavad toetada sõjalisi operatsioone kriisiolukorras.
* Energia- ja varustuskindlus: NATO julgustab liikmesriike vähendama sõltuvust välismaistest energiatarnetest ning arendama kohalikku tootmist, et tagada kriisiolukorras varustuskindlus.
* Kriitilise infrastruktuuri kaitse: NATO liikmesriigid peavad tagama, et energiatootmine ja -jaotamine oleks kaitstud ning vastaks julgeolekunõuetele.
Seega küsime: kas oleme õigesti aru saanud, et eeltoodud võimekuse tagamiseks vajalikud meetmed –
1. Tehnoloogiate ülevaate saamise korraldamine välisriikides,
2. Projektide koostamiseks vajaliku nõustamistegevuse arendamine,
3. Tugimeetmed Euroopa projektide koostamiseks – ei kuulu Kaitseministeeriumi tegevuste hulka? Kuna tegemist on strateegilise otsusega, soovime sellele ministri allkirjastatud vastust.
Indrek Sirp suunas meid 4. juunil 2025 olukorra lahendamiseks EIS-i. Selleks, et olukorra lahendamiseks kuhugi saata, peaks suunaja end kurssi viima vastava asutuse tegevusega. Seda enam, et 28. mail 2025 tehtud teabenõudes selgitame, et:
> „Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA, oleme eelnevalt pöördunud nende asutuste poole, kuid kirjalikult saadud vastustest selgub, et: > - puuduvad meetmed tehnoloogiate ülevaate saamiseks välisriikides, > - puuduvad projektide koostamiseks vajalikud tugimeetmed, > - puuduvad nõustamise arendamiseks vajalikud meetmed.“
EIS-i ametlik seisukoht on lisatud manusena.
Seega, selle asemel et end EIS-i olukorraga kurssi viia ja probleem lahendada, suunati meid uuesti EIS-i, teades, et vastavad meetmed niikuinii puuduvad. Selline käitumine on käsitletav täiendavate julgeolekuriskide loomisena, mitte nende lahendamisena. Seega soovime saada kaitseministri allkirjastatud seisukohta, kuidas eeltoodud julgeolekuriski maandada.
Indrek Sirp väljendas 4. juunil 2025 seisukohta:
> „Teie kirjeldusest nähtub, et Teie viidatud meetmed oleksid suunatud ärikonsultatsiooni teenuse välja arendamiseks ettevõtetele. Ka see valdkond kuulub laias plaanis MKM.“
Kirjast ei selgu, kelle poole peaksime julgeolekuriskide maandamise eesmärgil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis pöörduma. Seega soovime MKM-ilt konkreetse isiku nime, kes olukorra lahendamisega tegeleks. Oleme väga tänulikud, kui Kaitseministeerium võtaks ühendust vastava ametnikuga MKM-is ja selgitaks eeltoodud julgeolekuriskide lahendamise vajadust.
Palume määratleda ministriga kohtumise aja ja koha, et leida olukorrale sobiv lahendus.
Teabenõudele vastamise kord :
o Soovime, et meie edasine menetlus toimuks "hierarhiline vastutus" või "teavitamise kohustus" hierarhilise vastutuse põhimõtte kohaselt. Kui teavitada ülemust ehk juhti konkreetselt või kõrgemat tasandit, eeldatakse, et see teave edastatakse allpool olevatele tasanditele vastavalt vajadusele ja vastupidi. Seda võib käsitleda kui vastutuse delegeerimist ja tuleks tagada, et kõik asjaosalised oleksid informeeritud olulistest teemadest. Teade ülemale on teade alamale. Teade alamale on teade ülemale. Kui ülemale saadetud kiri saadetakse ülemale ja vastab alam, siis loeme edaspidi kõik vastused, mille on alam saatnud ka ülema poolt kooskõlastatuks ehk adressaadi poolt allkirjastatuks.
o Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusest § 5: Vastamine mille kohaselt on vastamiskohustus adressaadil.
o Sunniviisilise Töö Kaotamise Konventsiooni ja Intellektuaalse Omandi Kaitse Konventsiooni põhimõtetest.
o Võrdse kohtlemise põhimõttest.
o Soovime enda kirja küsimustele vastata küsimus-vastus formaadi alusel.
o Soovime teie käest vastuseks saada avalikuks kasutamiseks mõeldud kirju. Avalikuks kasutuseks mitte sobivaid kirju palume meile mitte saata. Samuti palume vastuseks mitte saata anonüümkirju.
o Me ei soovi teie käest saada mitte ühtegi vastuskirja märkega asutusesiseseks kasutamiseks nüüd ega ka edaspidi, kuna vaidega on seotud üle 20 erialaliidu ja allorganisatsiooni, kes peavad olukorra lahendiga enda liikmetele edastama.
o Soovime, et meie kirjadele vastamine toimuks vastavalt Avaliku Teabe seadus (AvTS) ja soovime, et meie suhtlus toimuks üldiseks kasutamiseks mõeldud teabe avalikkusele ja igaühele juurdepääsu võimaldamise põhimõtete alusel, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest.
o Soovime, et teabenõude vastus saadetakse kõigile meili saanud isikutele
Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts
Einar Eiland
Tel. 53785486
On Wed, Jun 4, 2025 at 8:03 AM
[email protected] > wrote:
Lugupeetud hr Eiland
Täname pöördumise eest.
Kuna ma vastutan Kaitseministeeriumis lõhkeainetehase projekti eest, siis vastan Kaitseministeeriumi nimel Teie pöördumisele. Vestlesin Teiega ka telefoni teel.
Kõigepealt juhin tähelepanu, et kuigi Te esitate pöördumise teabenõude nime all, siis Kaitseministeeriumi hinnangul ei ole tegu teabenõudega. Nimelt Avaliku teabe seaduse kohaselt on teabenõue taotlus teabe saamiseks ning avalik teave (edaspidi teave) on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Ehk siis küsitud teave peab olema juba mõnes dokumendis olemas.
Kuna küsite teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist, siis vastame Teie pöördumisele kui selgitustaotlusele vastavalt Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusele (MSVS § 2 p 1).
Küsite „kes ja kuidas vastavad meetmed välja töötaks, et saaksime alustada riikliku lõhkeainetehasele vajaliku toorainetootmise planeerimist.“ Meetmete all peate silmas tehnoloogiate ülevaate saamiseks välisriikides, projektide koostamiseks vajalikke tugimeetmeid, nõustamise arendamiseks vajalikke meetmeid. Leiate, et on mõistlik planeerida biomassil põhineva metanooli ja ammoniaagi tootmist, mida saab kasutada nii autokütusena kui ka väetiste tootmises.
Vastame, et Kaitseministeerium baaskemikaalide (nagu näiteks metanool ja ammoniaak) uute tootmistehnoloogiate väljaarendamisega ei tegele ning selleks Teie nimetatud toetus- või muid meetmeid ei kujunda ega paku. Kaitseministeerium pakub avaliku konkursi korras arendustoetust kaitsetööstusele uute toodete või lahenduste välja töötamiseks. Baaskemikaalide uued tootmistehnoloogiad on pigem ettevõtete või ülikoolide pärusmaa. Võimalik, et sedalaadi arendustegevusele on võimalik toetust küsida ka Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) või Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse olemasolevatest meetmetest (EIS). Teie kirjeldusest nähtub, et Teie viidatud meetmed oleksid suunatud ärikonsultatsiooni teenuse välja arendamiseks ettevõtetele. Ka see valdkond kuulub laias plaanis MKM ja EIS vastutuse alla.
Mis puudutab lõhkeaine tootmist, siis lisame, et lõhkeaine tehase rajamiseks ja käitamiseks on riik asutanud ettevõtte Hexest Materials AS. Nimetatud äriühing vastutab projekti elluviimise eest, sealhulgas sobiliku tehnoloogia valiku, analüüside ja projektide tellimise eest. Ühing kaasab selleks vastavalt vajadusele koostööpartnereid. Samuti vastutab ühing vajalike toorainete tarnimise eest RDXi tootmiseks.
Lugupidamisega
Indrek Sirp
Kaitsetööstuse arendamise erinõunik
Kaitseministeerium
717 0140 | 53 317 387 |
[email protected]
Sakala 1 | 15094 Tallinn | Eesti
www.kaitseministeerium.ee | | | |
From: Einar Ekras >
Sent: Wednesday, May 28, 2025 3:30 PM
To: Allan Niidu >; Ija Stõun >; Kalev Essenson >; Arvo Junti >; Mait Nevalainen >; Maarja Lõhmus >; Andrus Helenurm >; Tiit Merenäkk >;
[email protected] ; Randar Tasmuth >; Ringenergeetika Kompetentsikeskus >; Eluterve Eesti >; Tauno Tromp >; Vahur Luhtsalu >; Igor Skalkin (iSkalkin) >; Ivo Karindi >; Raul Kütt >; Toomas Kadarpik >; Maarika Niidumaa >; Rene Tammis >;
[email protected] ;
[email protected] ; Jaanus Tarnov >; Hanno Pevkur >; Indrek Sirp >; KM Info >
Subject: Teabenõue kaitseminister Hanno Pevkurile rahandusminister JürgenLigi suunamisel seoses riikliku lõhkeainetehase rajamisega
Teabenõue kaitseminister Hanno Pevkurile rahandusminister Jürgen Ligi suunamisel seoses riikliku lõhkeainetehase rajamisega
Kaitseministeerium
D-U-N-S® Number: 565489819
Unternehmensadresse:
Sakala tn 1, 15094 Tallinn
[email protected]
[email protected]
Pöördume teie poole rahandusminister Jürgen Ligi suunamisel riikliku lõhkeainetehase rajamisega seotud teabenõudega 21.04.2025 millele saime vastuse 20.05.2025 nr 1.4-1/1968-2, mille kohaselt `` Tehase rajamisega hakkab tegelema riigi poolt asutatav äriühing. Selle kontaktid saavad avalikuks pärast asutamist. Kaitsetööstuse arendamise valdkond asub Kaitseministeeriumi haldusalas.``
Eeltoodud riikliku lõhkeainetehase toimimiseks on vaja toorainet. Päevakorras on olnud metanooli ja ammoniaagi tehase rajamine põlevkivi baasil. See lahendus on aga julgeolekuriskide seisukohalt ohtlik, sest põlevkivitööstus asub Ida-Virumaal, mis on võimalikku agressiooni silmas pidades piirile väga lähedal ning sõltub suuresti elektrienergia kättesaadavusest. Samuti kujutab see ohtu ühe toorainevoole, milleks on põlevkivi baasil rajatav lõhkeainetööstus. Ukrainas rakendatud julgeolekuriskide maandamise praktika on näidanud, et tuleks keskenduda hajutatud tootmisele.
Seetõttu oleks mõistlik planeerida biomassil põhineva metanooli ja ammoniaagi tootmist, mida saab kasutada nii autokütusena kui ka väetiste tootmises.
Teema on olnud meie aruteludes nii Riigikogus kui ka Teaduste Akadeemias. NATO julgeoleku laia käsitluse ja Roheleppes välja toodud eesmärkide täitmiseks on vaja lahendada kohalikele kütustele ülemineku küsimus. See hõlmab evakuatsiooni, transpordi, toiduga omavarustamisvõimekuse ja Kaitseministeeriumi haldusalas oleva lõhkeainete tootmise tagamist kriisiolukorras. Lisaks on vaja lahendada lõhkeainete transpordi küsimus kriisiolukorras – kui kriisi ajal puuduvad kütused, ei ole võimalik lõhkeaineid kasutada.
Kõike eelnevat saab korraldada kohaliku biomassi kasutamise abil, mille jaoks on maailmas olemas vastavad tehnoloogiad. Samuti võimaldab see rakendada hajutatud ja taastuvatel allikatel põhinevat tootmist, mis on sõjalise julgeoleku tagamisel eriti oluline.
Arvestades Eesti riigi üldist olukorda, vajaksid esmajärjekorras väljaarendamist järgmised aspektid:
1. Tehnoloogiate ülevaate saamise korraldamine välisriikides. Ei ole võimalik mitmekümne miljoni euro väärtuses tehasesisseseadeid või ka piloot-tehaseid Eestisse soetada ilma teadus-tehnilist hinnangut andmata ning kohapeal tootmisprotsessidega tutvumata. Sellega peaks kaasnema koostöö ülikoolidega teadus-tehnilise kaadri loomiseks, et Eesti tehaste sisseseadeid asjatundlikult ja ohutult käidelda.
2. Nõustamistegevuse arendamine. Parima praktika rakendamiseks on mõistlik projektide arendamiseks ja koostamiseks kaasata erinevaid osapooli ning eksperte, sh Teaduste Akadeemia liikmeid.
3. Tugimeetmed Euroopa projektide koostamiseks. Eesti ülikoolide andmetel on teistes EL liikmesriikides olemas meetmed projektide koostamise rahastamiseks ning konsortsiumide loomiseks. Euroopa Komisjoni endise energeetikavoliniku Kadri Simsoni sõnul on uutel liikmesriikidel, sh Eestil, tõsiseid probleeme EL projektide kokkukirjutamisega. Sama kinnitab ka Riigikontroll.
Eeltoodud küsimuste lahendamine ei ole ettevõtete äririsk, vaid riikliku julgeoleku küsimuste koordineeritud lahendusvõime küsimus. Seetõttu soovime saada vastust, kes ja kuidas vastavad meetmed välja töötaks, et saaksime alustada riikliku lõhkeainetehasele vajaliku toorainetootmise planeerimist.
Jürgen Ligi vastusest 20.05.2025 nr 1.4-1/1968-2 selgub, et ``tööstuspoliitikat kujundab Eestis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning erinevad rakendusuuringute keskused, nõustamist pakuvad Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA, Töötukassa ning erinevad ettevõtluskeskused ja -inkubaatorid. `` Oleme eelnevalt pöördunud nende asutuste poole, kuid kirjalikult saadud vastustest selgub, et:
* puuduvad meetmed tehnoloogiate ülevaate saamiseks välisriikides,
* puuduvad projektide koostamiseks vajalikud tugimeetmed,
* puuduvad nõustamise arendamiseks vajalikud meetmed.
Täiendavalt pöördusime Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti, Eesti Teadusagentuuri ning LIFE programmi koordinaatorite poole, kuid ka nemad kinnitasid, et vastavad meetmed puuduvad. Samuti ei saa nad olla ise meetmete väljatöötajad, kuna rahastust jagavad asutused ei saa ise endale meetmeid välja töötada.
Seega selgub, et Jürgen Ligi vastus 20.05.2025 nr 1.4-1/1968-2 on sisult ebapädev ja kujutab täiendavat julgeolekuohtu Eesti riigile. Seetõttu pöördume Kaitseministeeriumi poole, et kaitseminister Hanno Pevkur teeks vastava korrektuuri. Enne vastutuse edasisuunamist oleks olnud vajalik eelnevalt nimetatud asutustega ühendust võtta ja nende praeguse olukorraga tutvuda, kuid seda ei ole tehtud. Euroopa Komisjon on väljendanud muret, miks vastavaid projekte Eestist ei tule, ning on vajadusel valmis aitama tugimeetmete välja töötamisel, kuid see eeldab riiklikku huvi ja koordineeritud tegevust.
Seetõttu soovime Kaitseministeeriumilt vastust küsimusele, kuidas saaks välja arendada järgmisi vajalikke meetmeid: • tehnoloogiate ülevaate saamiseks välisriikides, • projektide koostamiseks vajalikke tugimeetmeid, • nõustamise arendamiseks vajalikke meetmeid.
Need meetmed on olulised, et saaksime alustada riikliku lõhkeainetehase rajamisega seotud toorainetootmise arendamist. Eelmainitud küsimuste lahendamine eeldaks tõenäoliselt kohtumist ministriga ning ministeeriumide vahelist koordineerimist.
Palume määratleda ministriga kohtumise aja ja koha, et leida olukorrale sobiv lahendus.
Teabenõudele vastamise kord :
o Soovime, et meie edasine menetlus toimuks "hierarhiline vastutus" või "teavitamise kohustus" hierarhilise vastutuse põhimõtte kohaselt. Kui teavitada ülemust ehk juhti konkreetselt või kõrgemat tasandit, eeldatakse, et see teave edastatakse allpool olevatele tasanditele vastavalt vajadusele ja vastupidi. Seda võib käsitleda kui vastutuse delegeerimist ja tuleks tagada, et kõik asjaosalised oleksid informeeritud olulistest teemadest. Teade ülemale on teade alamale. Teade alamale on teade ülemale. Kui ülemale saadetud kiri saadetakse ülemale ja vastab alam, siis loeme edaspidi kõik vastused, mille on alam saatnud ka ülema poolt kooskõlastatuks ehk adressaadi poolt allkirjastatuks.
o Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusest § 5: Vastamine mille kohaselt on vastamiskohustus adressaadil.
o Sunniviisilise Töö Kaotamise Konventsiooni ja Intellektuaalse Omandi Kaitse Konventsiooni põhimõtetest.
o Võrdse kohtlemise põhimõttest.
o Soovime enda kirja küsimustele vastata küsimus-vastus formaadi alusel.
o Soovime teie käest vastuseks saada avalikuks kasutamiseks mõeldud kirju. Avalikuks kasutuseks mitte sobivaid kirju palume meile mitte saata. Samuti palume vastuseks mitte saata anonüümkirju.
o Me ei soovi teie käest saada mitte ühtegi vastuskirja märkega asutusesiseseks kasutamiseks nüüd ega ka edaspidi, kuna vaidega on seotud üle 20 erialaliidu ja allorganisatsiooni, kes peavad olukorra lahendiga enda liikmetele edastama.
o Soovime, et meie kirjadele vastamine toimuks vastavalt Avaliku Teabe seadus (AvTS) ja soovime, et meie suhtlus toimuks üldiseks kasutamiseks mõeldud teabe avalikkusele ja igaühele juurdepääsu võimaldamise põhimõtete alusel, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest.
o Soovime, et teabenõude vastus saadetakse kõigile meili saanud isikutele
Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts
Einar Eiland
Tel. 53785486