Vastus teabenõudele

Pärnu mnt 139 kliendiinfo 612 3000 [email protected] registrikood 70008747 15060 TALLINN faks 612 3009 www.politsei.ee

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Teabevaldaja: Politsei- ja Piirivalveamet

Juurdepääsupiirangu alus: AvTS § 35 lg 1 p 3

Lõpptähtpäev: 08.06.2020

Vormistamise kuupäev: 08.06.2015

Erkki Koort

Siseministeerium

[email protected]

Vastus päringule

Austatud asekantsler

Vastavalt Teie 29.05.2015 saadetud päringule nr 9-1/147-1, edastame info Ameerika

Ühendriikide Suursaatkonna Eestis turvalisuse tagamise vastastikuse kokkuleppe

memorandumist lähtuvate tegevuste osas.

Taust

29.05.2015 ilmus ajakirjanduse väljaandes Postimees artikkel: „USA saatkond jälgib Tallinnas

salaja inimesi“. Tegemist olevat Siseministeeriumi teadmisel ning Politsei- ja Piirivalveameti

(PPA) poolt toetatud tegevusega, mis hõlmavat ka isikuandmete kontrolli politsei

infosüsteemidest.

2010. aastal sõlmis PPA Ameerika Ühendriikide Suursaatkonnaga Eestis vastastikuse mõistmise

memorandumi, mille sisuks oli dokumentaalsel kujul sätestada päringute edastamine USA

saatkonna poolt PPA-le tagamaks saatkonna ja selle töötajate turvalisus. Memorandum koostati

Diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni art 25 tuginedes.

2013. aastal sõlmis Eesti Vabariigi Siseministeerium ja Ameerika Ühendriikide Suursaatkond

Eestis saatkonna turvalisuse tagamiseks vastastikuse kokkuleppe memorandumi.

Aasta jooksul, ajavahemikul mai 2014 – mai 2015, on kontrollitud 899 isikut, 25 sõiduvahendit,

397 aadressi (objekti) ning käesolevale aastal on teostatud viisakontrolle 3 isiku suhtes.

USA Suursaatkonna partneriks PPA-s andmete vahetamisel on Keskkriminaalpolitsei, kelle poolt

edastatud vastused on enamasti seotud olnud saatkonna ja saatkonna töötajate turvalisuse

tagamisega: isikute tööle asumisega USA Suursaatkonda või seotud saatkonnas või saatkonnaga

seonduvate objektide ja ürituste läbiviimisel. Teave on edastatud üldistatult ja lühivormis ning

edastamisel ei ole kasutatud täiendavaid isikuandmeid. Suuremahulisemad päringud on olnud

seotud nt USA presidendi Obama visiidiga või FBI sideohvitseri kolimisega teise elukohta.

Lähtuvalt koostöö memorandumitest on PPA koostööpartneriks USA saatkond ning kindlaks

määratud ametnikud.

Vaatamata asjaolule, et PPA-le ei ole laekunud ühtegi ametlikku teavitust USA Suursaatkonna

Eestis juurde moodustatava või moodustatud üksuse SDU (Surveillance Detection Unit) osas,

Teie 29.05.2015 nr 9-1/147-1

Meie 08.06.2015 nr 2.1-3/16534-2

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

2

omas PPA teadmist sellesisulise üksuse olemasolust ning tegevustest. Kaudselt on võimalik

vastavasisuline teave välja lugeda 2013. aastal allkirjastatud Eesti Vabariigi Siseministeerium ja

Ameerika Ühendriikide Suursaatkond Eestis saatkonna turvalisuse tagamiseks vastastikuse

kokkuleppe memorandumist. Samas puudus saatkondade turvalisuse tagamise eest vastutaval

üksusel, valvebürool (VB) teave memorandumist ja SDU olemasolust. VB on lähtunud USA

saatkonna turvalisuse tagamisel PPA poolt koostatud ohuhinnangust ja teinud igakülgse

koostööd saatkonna Eesti poolse julgeolekuohvitseri Tauri Pärnaga. Peamiselt on see olnud

seotud saatkonna juures toimuvate meelavaldustega, julgeolekuolukorrast tuleneva vajadusega

tugevdada saatkonna valvet kindlal ajaperioodil ja saatkonna poolt teavitatud kahtlaste isikute ja

sõidukite kontrollimisega VB patrulli poolt.

Tuginedes PPA-le teadaolevale informatsioonile, ei ole tegemist eraviisilise jälitustegevusega

vaid vaatlustegevusega, mis on suunatud Kentmanni tänaval asuva USA Suursaatkonna Eestis

turvalisuse tagamiseks. Kajastatud tegevuse eesmärgiks ei ole jälitustegevuse läbiviimine, mis

oleks käsitletav KarS § 137 mõttes, vaid ohu ennetamiseks teostatava tegevusega, kus objektiks

on Ameerika Ühendriikide diplomaatilised esindajad ning nende kaitse ja turvalisus.

Andmete kontrollimisel ei saa välistada ning on tõenäoline, et kontrollitud on ka SDU-s

tegutsevaid ametnikke, kuna neid kontrolliti kui saatkonda tööle asuvaid teenistujaid.

Lisaks turvakontrollidega seonduvatele päringutele esineb üksikuid kontrolle, seoses viisadega.

Õiguslikud alused

Diplomaatiliste suhete Viini konventsioonist tulenevalt on Eestil kohustus rakendada abinõusid,

et kaitsta esinduse valdusi sissetungi ja kahjustamise eest ning ära hoida esinduse rahu rikkumist

ja väärikuse riivamist, milleks on seadusega (PPVS) politseile sätestatud ülesanded. PPVS

sätestab politsei põhiülesanded, mille hulgas on lisaks süütegude ennetamistegevusele ka

objektide valve korraldamine ja tagamine lähtuvalt ohuhinnangust. Ülesanne on tagada valvatava

objekti ja selle juurde kuuluva territooriumi puutumatus ja vara säilimine. Teatavasti viibivad

objektidel/territooriumil ka esinduse liikmed, selle personal jne, mistõttu on antud politseiline

ülesanne põhimõtteliselt hõlmatud ka kohustusega tagada objektil/territooriumil viibivate isikute

puutumatuse ja turvalisus viisil, mis pole otseselt isikukaitse (sõltumata sellest, et saatkond

kasutab ka G4S teenust).

Seega, kuna tegemist on politseilise ülesande täitmisega, on politseil õigus ka USA saatkonna

kui objekti/territooriumi ja selles viibivate isikute turvalisuse tagamise ja ohustatuse ärahoidmise

eesmärgist lähtuvalt töödelda isikute- jm andmeid politsei infosüsteemist, mille tagajärjel on

võimalik ohtu ennetada. Ohu ennetamise käigus on õigus vahetada USA saatkonnaga taustade

tegemise tulemuse kohta infot: sobilik/ei ole sobilik või ohtlik/mitteohtlik sisulisi vastuseid.

Diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni art 22 p 2 kohaselt asukohariigil (Eestil) on

esmajoones kohustus rakendada abinõusid, et kaitsta esinduse valdusi sissetungi ja kahjustamise

eest ning ära hoida esinduse rahu rikkumist ja väärikuse riivamist. Konventsioon kohustab

asukohariiki tagama esinduse ülesannete täitmiseks vajalikud tingimused (art 25).

PPVS § 3 kohaselt on politsei ülesanneteks lisaks valitsuse, riigikogu ja presidendiga seotud

objektidele valvata ka Eesti Vabariigis asuvaid välisriikide suursaatkondi ja suursaadikute

elukohti ning teisi diplomaatilisi esindusi ja konsulaarasutusi (politsei poolt valvatavad objektid).

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

3

Objektivalve on erinevate meetmete planeerimine ning rakendamine lähtuvalt ohuhinnangust

eesmärgiga tagada valvatava objekti ja selle juurde kuuluva territooriumi puutumatus ja vara

säilimine. Objektivalve teostamise viiside ja rakendatavate meetmete planeerimisel lähtutakse

valvatava objekti ohustatuse kategooriast (isikute kaitse ja objektide valve korraldamise alused,

teostamise viisid ning koostöö kord § 5 ja 8 lg 1).

Andmete töötlemise õigus

Haldusorgan ehk PPA võib isikuandmeid töödelda üksnes avaliku ülesande täitmise käigus

seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva

õigusaktiga ettenähtud kohustuse täitmiseks (IKS § 10 lg 2). Politseil on õigus töödelda isiku jm

andmeid politseiinfosüsteemidest politseiliste ülesannete täitmiseks – korrakaitse ja

süüteomenetluslike ülesannetega seotud toimingute ja menetlustega seotud andmete kogumiseks

korrakaitse ja kriminaalpolitsei ülesannete efektiivseks ja kiireks täitmiseks ning tõhusa

järelevalve teostamiseks (PPVS § 8 lg 1).

Ohu ennetamine on see osa korrakaitsest, kus puudub ohukahtlus, kuid saab pidada võimalikuks

olukorda, mille realiseerumisel tekib ohukahtlus või oht. Ohu ennetamine on muu hulgas teabe

kogumine, vahetamine ja analüüs, toimingute kavandamine ja elluviimine ning süütegude

ennetamine (KorS § 5 lg 7).

KarS § 137. Eraviisiline jälitustegevus

Jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isiku poolt teise isiku jälgimine tema kohta andmete

kogumise eesmärgil. Jälitustoimingutega kogutakse ja töödeldakse salaja või varjatult

isikuandmeid, mille käigus sekkutakse isiku (jälitatava), aga sageli paratamatult ka kolmandate

isikute põhiseaduslikult kaitstavate õiguste sfääri. See võib seisneda isiku korduvas või

pikemaajalises varjatud visuaalses vaatlemises, kas vahetult või tehnilise seadme abil. Antud

kuriteokoosseisuga kaitstakse kõiki, sh elulisi ja tööalaseid andmeid ning oluline ei ole nende

kvaliteet kuriteo toimepanija jaoks. Eraviisilise jälitustegevusena tuleb käsitleda ka

jälitustegevust isiku suhtes, kelle isik ei ole teada ja eraviisilist jälitustegevust toimetatakse vaid

isiku samasuse tuvastamiseks. Andmetena tuleb käsitleda isikuandmeid, mis iseloomustavad

isiku perekonda, päritolu, sidemeid, harjumusi, varalisi õigus ja kohustusi, veendumusi ja usku,

tervislikku seisundit jms.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Pärkna

politseikolonelleitnant

peadirektori asetäitja teabehalduse ja menetluse alal

Lisa: Vastastikuse mõistmise memorandum Politsei- ja Piirivalveameti ning Ameerika

Ühendriikide suursaatkonna Eestis vahel, 5 lehel

Pärnu mnt 139 kliendiinfo 612 3000 [email protected] registrikood 70008747 15060 TALLINN faks 612 3009 www.politsei.ee

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Teabevaldaja: Politsei- ja Piirivalveamet

Juurdepääsupiirangu alus: AvTS § 35 lg 1 p 3, 19;

PPVS § 4 lg 5

Lõpptähtpäev: 16.06.2020

Vormistamise kuupäev: 16.06.2015

Erkki Koort

Siseministeerium

[email protected]

Vastus päringule

Edastame Teie poolt edastatud küsimustele vastused.

1. Kas Politsei- ja Piirivalveametil on olemas info, kuidas jagunevad kontrollitud isikud

erinevatesse kategooriatesse kontrolli põhjuse alusel? Kas on teada või on võimalik järeldada,

millised päringud on esitatud saatkonna poolt lepingu alusel kaasatud isikute kontrollimiseks

(näiteks tööle asuda soovijad, saatkonnale koristusteenuse osutajad, tehnikud jms) ning

millised seonduvalt varjatud jälgimise kahtluse tuvastamisega (näiteks saatkonna töötajate

elukohtade juures või saatkonna lähedused viibivad kahtlust äratavad isikud)?

Politsei – ja Piirivalveametil on olemas info, mis tuleneb päringu (kaasuse) põhjendustest.

Kontrollitud on saatkonda tööle kandideerivaid isikuid ja teenuse osutajaid. Saatkonna juures

viibimise osas on kontrollitud sõidukeid seoses võimaliku ohukahtlusega.

2. Milliseid andmeid on isikute osas vahetatud? Juhul, kui andmete vahetamise osas on

olemas väljakujunenud andmete koosseis, mida vastamisel rakendatakse palun esitada loetelu

selle kategooriatest. Juhul, kui igale päringule lähenetakse kaasuspõhiselt palun tuua näited,

mida küsiti ning millist infot Politsei- ja Piirivalveamet edastas.

Igale päringule lähenetakse kaasusepõhiselt. Kui järelepärimises nimetatud isiku kohta on olemas

informatsioon, mis annab aluse arvata, et see võib mõjutada välisesinduse turvalisust ehk on olemas

ohukahtlus, siis vastuses edastatakse informatsioon vaid viitena isikuga seotud võimalikele

turvalisuse probleemidele minimaalses ja üldises vormis. Saatkonnale ei ole edastatud isikuandmeid,

mille alusel on võimalik tuvastada isikuid.

3. Kas Politsei- ja Piirivalveametil on olemas info, mis põhjustel on sõiduvahendeid esitatud

kontrolliks? Kas on teada või on võimalik järeldada, millised päringud on esitatud seonduvalt

sõiduki sisenemisega saatkonna või saatkonna kasutuses olevale territooriumile või seonduvalt

nende viibimisega saatkonna lähistel?

Sõidukid on esitatud kontrolliks saatkonna turvalisusega seoses võimaliku ohukahtluse korral, et

kaitsta saatkonna valdusi sissetungi ja kahjustamise eest ning hoida esinduse rahu rikkumist ja

väärikuse riivamist. Kontrollitavad sõidukid on viibinud saatkonna vahetus läheduses.

4. Milliseid andmeid on sõidukite osas vahetatud? Juhul, kui andmete vahetamise osas on

olemas väljakujunenud andmete koosseis, mida vastamisel rakendatakse palun esitada loetelu

selle kategooriatest. Juhul, kui igale päringule lähenetakse kaasuspõhiselt palun tuua näited,

mida küsiti ning millist infot Politsei- ja Piirivalveamet edastas?

Igale päringule lähenetakse kaasusepõhiselt. Edastatud on vastuses üldist ja minimaalset

informatsiooni sõidukeid kasutatavate isikute kohta seoses võimaliku ohukahtlusega, isikuandmeid ei

edastata.

Teie 10.06.2015 nr 9-1/147-4

Meie 16.06.2015 nr 2.1-3/16534-5

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

2

5. Palun selgitada, mis aadressidega (objektidega) on tegemist? Kas on teada või on võimalik

järeldada päringu esitamise põhjus näiteks saatkonna töötaja kolimine uude elukohta,

saatkonna lähistel asuv objekt vms?

Objektidega-aadressidega seotud päringud on esitatud näiteks saatkonna asukoha võimaliku

muutumisega, samuti on päringuid esitatud seoses saatkonna töötajate turvalisuse tagamise

vajadusel nende elukohas.

6. Milliseid andmeid on aadresside (objektide) osas vahetatud? Juhul, kui andmete

vahetamise osas on olemas väljakujunenud andmete koosseis, mida vastamisel rakendatakse

palun esitada loetelu selle kategooriatest. Juhul, kui igale päringule lähenetakse kaasuspõhiselt

palun tuua näited, mida küsiti ning millist infot Politsei- ja Piirivalveamet edastas?

Igale päringule lähenetakse kaasusepõhiselt. Päringu vastused sisaldavad andmeid üldise kuritegeliku

fooni kohta.

7. Milliseid andmeid on küsitud ja milliseid andmeid on esitatud saatkonnale viisakontrollide

käigus?

Viisakontrollide käigus on päritud varasemalt ebasoovitavate isikute nimekirja lisatud isikute kohta.

Kõnealused isikud on aastaid tagasi jäänud saatkonnas paiknevate USA Föderaalse Juurdlusbüroo

esindajate huviorbiiti seoses kuritegevusega ning käesoleval ajal on päringute sisuks, kas antud

isikud on endiselt seotud kuritegevusega.

Ühtlasi on üle antud täiendav info paberkandjal Jaarek Konsale 16.06.2015.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivo Kolk

politseimajor

teabehaldus- ja menetlusosakond, teabehaldusbüroo

büroo juht

Andrus Lootus, 6123762, [email protected]

Pärnu mnt 139 kliendiinfo 612 3000 [email protected] registrikood 70008747 15060 TALLINN faks 612 3009 www.politsei.ee

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Teabevaldaja: Politsei- ja Piirivalveamet

Juurdepääsupiirangu alus: AvTS § 35 lg 1 p 3, 19;

PPVS § 4 lg 5

Lõpptähtpäev: 16.06.2020

Vormistamise kuupäev: 16.06.2015

Erkki Koort

Siseministeerium

[email protected]

Vastus päringule

Seoses Teie poolt edastatud päringu küsimustega on PPAs kontrollitud punktis 3 toodud sõidukit

reg. nr-ga xxxxxx. Edastame väljavõtte meilivahetuse PPA ja USA saatkonna vahel.

USA saatkond: „Meie osakonna juhtkond on kergelt ärevil seoses autoga

VEHICLE INFORMATION:

Color: DARK GREEN

Vehicle Make: PEUGEOT

Model:306

License Number: xxxxxx

Nation: Estonia,

mis oli eile pargitud saatkonna lähedusse ning viibis seal mehitatult 5 tundi. Auto katusel oli ka

teisaldatav antenn ning pidevalt oli autos sees või selle kõrval meesterahvas, keda võite näha

lisatud fotol.

Oskate te midagi selle auto ja tema omanike /kasutajate kohta öelda ning kas pildilolev mees

(või) selle auto mõni valdajatest töötab näiteks mõnes turvafirmas?

PS. Vastavalt ülemuse korraldusele pean samasisulise meili saatma ka Kaposse. Teadmiseks

siis.“

PPA: „Selle autoga midagi hullu küll olla ei tohiks. Fotol on selle auto omanik, kes vahest ka

napsusena rooli istub. Muid „suuri tegusid“ isik väga korda saatnud ei ole.“

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivo Kolk

politseimajor

teabehaldus- ja menetlusosakond, teabehaldusbüroo

büroo juht

Teie 08.06.2015 nr 9-1/147-2

Meie 16.06.2015 nr 2.1-3/16534-6

Andrus Lootus, 6123762, [email protected]