Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
Viit | 2.1.-4/25/1135-2429-1 |
Registreeritud | 28.07.2025 |
Sünkroonitud | 29.07.2025 |
Liik | Otsus |
Funktsioon | 2.1 Menetluse korraldamine |
Sari | 2.1.-4 Inspektsiooni algatatud järelevalvemenetluse toimikud |
Toimik | 2.1.-4/25/1135 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Kirsika Kuutma (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond, Tiim) |
Originaal | Ava uues aknas |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
Lp juhatuse liikmed
AS Postimees Grupp
Lp juhatuse liikmed
Forus Grupp OÜ
28.07.2025 nr 2.1.-4/25/1135-2429-1
Tähelepanu juhtimine
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai pöördumise, mille kohaselt avaldab AS Postimees Grupp
(Postimees) oma veebilehel Tallinna randadest reaalajas videoid, mis on väga hea
kvaliteediga/resolutsiooniga, mistõttu on inimesed videopildil selgesti äratuntavad.
AKI kontrollis pöördumise järgselt asjaolusid ning tuvastas, et Postimehe veebilehel1 kantakse
üle otsepilti Tallinna suurematest randadest ning et otsepildilt on võimalik isikuid tuvastada. Mh
on iga otsepildi all avaldatud info, et tegemist on Forus Grupp OÜ (Forus) rannakaameratega
ning Foruse kodulehel2 on välja toodud info, mille kohaselt vastutavad nad Tallinna randade
ohutuse ja turvalisuse eest.
Käesoleval juhul ei ole ei Postimehe ega Foruse kodulehel andmekaitsetingimusi, mis
kajastaksid rannakaameratega isikuandmete töötlemist, sh kes, millisel õiguslikul alusel ja
eesmärgil isikuandmeid töötleb ning kas ja kes andmeid säilitab. Mh jääb ebaselgeks, kes on
antud juhul isikuandmete vastutav ja kes volitatud töötleja.
AKI juhib tähelepanu, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 4 p 1 kohaselt on
isikuandmeteks igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Tuvastatav
füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise
identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave vms.
Samuti võib isik olla tuvastatav ka siis, kui kaamera pildilt ei nähtu tema nägu, sest isikut on
võimalik ära tunda muude talle iseloomulike tunnuste kaudu. Nt keha kuju, riietus, kaasas olevad
asjad, erilised tundemärgid (nt tätoveeringud). Mida tuntum on inimene, seda lihtsam on teda ka
väheste asjaolude alusel ära tunda. Äratundmist võib soodustada ka salvestise tegemise kontekst.
Kuivõrd kasutusel olevate rannakaamerate pildikvaliteet on väga hea, siis mida lähemal on
inimene kaamerale, seda selgemini ta sellelt tuvastatav on. Lisaks peab arvestama, et isikute
privaatsuse riive on rannas suurem kui muul avalikul alal, kuna tihtilugu vahetavad isikud riideid
ja on poolpaljad.
1 Rannakaamerad - Ilmajaam.ee - ilm Eestis ja maailmas - Ilmateade 2 Algas rannahooaeg
2 (3)
Igasugune isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas ka avaliku ranna kaameraga jälgimine ja
veebi vahendusel otsepildi edastamine, on isikuandmete töötlemine tulenevalt IKÜM artikli 4 p-
st 2. Isikuandmete töötlemine peab vastama põhimõtetele, mis nõuavad andmete seaduslikku,
ausat ja läbipaistvat töötlemist, eesmärgipärast kogumist, minimaalsuse, täpsuse, säilitamise
piirangute ja turvalisuse tagamist (IKÜM artikkel 5 lg 1). IKÜM artikli 5 lg 1 p a kohaselt peab
isikuandmete töötlemine olema seaduslik, mis tähendab, et igaks isikuandmetega tehtud
toiminguks peab olema mõni IKÜM artikkel 6 lg-s 1 loetletud õiguslikest alustest.
Videopildi avaldamisel peab lähtuma ka minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõttest (IKÜM
artikkel 5 lg 1 p-d b ja c). Eesmärgipärasuse põhimõte tähendab seda, et isikuandmeid peab
töötlema selleks ette nähtud eesmärgil ning neid ei tohi hiljem töödelda viisil, mis ei täida
esialgset eesmärki. Minimaalsuse põhimõte eeldab, et andmeid kogutakse nii vähe kui võimalik
konkreetse eesmärgi saavutamiseks.
Juhul, kui otsepildi Postimehe veebilehel avaldamise eesmärk on võimaldada randa minna
soovijatel eelnevalt vaadata, kui palju inimesi on rannas või milline on rannailm, siis on võimalik
seda eesmärki täita ka isikute õigusi vähem riivavate meetmetega. Näiteks on otsepildi asemel
võimalik teha rannast mingi aja tagant pilt, kust on üldisemalt näha rannas olevate isikute arv või
rannailm, ilma et isikud oleksid tuvastatavad. Juhul, kui eesmärk hõlmab endas kindlasti ka
otsepildi edastamist, tuleks leida meetmed isikute tuvastamatuks muutmiseks. Näiteks madalam
kaamerate resolutsioon, kaamerate mujale paigaldamine (kõrgemale/kaugemale, et isikud poleks
nii täpselt nähtavad), pildi must-valgeks muutmine jne. Samuti on võimalik muuta kaamera
otsepildi funktsioone viisil, et reaalajas jälgitavat pilti ei saa suurendada, kuvada täisekraanil,
teha snapshot´e vms.
Igal juhul tuleb enne andmetöötlusega alustamist töötlemise eesmärgid ja õiguslik alus täpselt
kindlaks määrata. See tähendab, et ei tule leida õiget sätet, mis lubaks kaamera kasutamise, vaid
esmalt tuleb seada eesmärk ning alles seejärel valida selle eesmärgi täitmiseks sobiv vahend.
Kaamera otsepildi kuvamine veebilehel on kõigest eesmärgi täitmise üks võimalikest
vahenditest.
Andmetöötleja on kohustatud järgima IKÜM-i põhimõtteid igas isikuandmete töötlemise etapis
ning olema suuteline tõendama, et töötlemine vastab IKÜM nõuetele (artikkel 5 lg 2).
Samuti juhib AKI tähelepanu, et kui andmete töötlemisega (sh videopildi edastamine veebilehel
avaldamiseks jms) on seotud kaks või enam osapoolt, tuleb sõlmida nõuetekohane
andmetöötlusleping, mis tagab vastutuse selge jaotuse ning võimaldab vastutaval töötlejal või
kaasvastutavatel töötlejatel kindlaks määrata töötlemistingimused ja töötlemise eesmärgi. Sh
rakendada isikuandmete töötlemise ajal asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, mis
on vajalikud andmekaitsepõhimõtete (nagu võimalikult väheste andmete kogumine) tõhusaks
rakendamiseks ja vajalike kaitsemeetmete lõimimiseks isikuandmete töötlemisse, et kaitsta
andmesubjektide õigusi (IKÜM art 25). Täpsemad nõuded omavahelistele suhetele näeb ette
IKÜM artikkel 28, sh on selles loetletud ka elemendid, mis tuleb andmetöötluslepinguga
omavahel kokku leppida.
Täiendavalt tuleb arvesse võtta, et kuna Foruse tegevust randades ohutuse tagamisel reguleerivad
suure tõenäosusega ka korrakaitseseadus ja turvategevuse seadus, rakendub kaamerapildi
salvestamisele ja säilitamisele täiendav regulatsioon. Nt tuleb turvategevuse seaduse alusel
videosalvestist säilitada kuu aega. Seega juhul, kui kaamerate kasutamise üks eesmärke on
turvalisuse ja ohutuse tagamine, tuleb hinnata, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil
turvategevuseks mõeldud kaamerapilti Postimehe veebilehel avaldatakse. Ohutuse tagamine on
üks eesmärk ning kui tahta kaameraid kasutada uuel või muul eesmärgil, tuleb ka selleks
eraldiseisvalt leida õiguslik alus.3
3 Vt ka IKÜM art 6 lg 4.
3 (3)
Eeltoodust tulenevalt juhib AKI tähelepanu, et Postimehe ja Foruse tegevus
rannakaameratega isikuandmete töötlemisel võib rikkuda IKÜM-i nõudeid. Seega tuleb
Postimehel ja Forusel vaadata üle kaamerate kasutamise eesmärgid ning õiguslikud alused
ning viia isikuandmete töötlemine vastavusse IKÜM-i nõuetega.
Samuti peavad olema koostatud ning kodulehel avaldatud IKÜM artiklitele 13 ja 14
vastavad andmekaitsetingimused, mh peab andmekaitsetingimustes olema kajastatud
rannakaamerate kasutamist puudutav osa. Samuti juhul, kui Postimees ja Forus ei ole
omavahel määratlenud andmetöötlusega seotud vastutust ega ole sõlminud omavahelist
andmetöötluslepingut, tuleb see sõlmida vastavalt IKÜM artiklile 28.
AKI on analoogse sisuga tähelepanu juhtimise teinud Postimehele varemgi - 07.09.2023 nr 2.1.-
1/23/769-1929-2.
Käesolevale tähelepanu juhtimisele AKI tagasisidet ei oota. Küll aga võib AKI teostada igal ajal
ette teatamata kontrolli,4 et veenduda, kas kaamerate kasutamine vastab IKÜM-i nõuetele ja
vajadusel algatada ka järelevalvemenetluse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kirsika Kuutma
jurist
peadirektori volitusel
4 Isikuandmete kaitse seadus § 57 koosmõjus korrakaitseseaduse § 50 ja 51.