Teade

TARTU VALLAVALITSUS

Haava tn 6 AS SEB Pank

Kõrveküla alevik Tel 510 6363 EE441010102017096005

60512 TARTU MAAKOND [email protected] Swedbank AS

Registrikood 75006486 www.tartuvald.ee EE232200221031405424

Päästeamet

[email protected]

Transpordiamet Meie: 28.07.2025 nr 7-1/137-1

[email protected]

Maa- ja Ruumiamet

[email protected]

Terviseamet

[email protected]

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve amet

[email protected]

AS Eesti Raudtee

[email protected]

Tabivere alevikus asuva Mayeri Industries AS tootmisala detailplaneeringu avaliku väljapaneku

tulemustest ning avaliku arutelu toimumisest teavitamine

Tartu Vallavalitsus võttis oma 04.06.2025. a korraldusega nr 628 vastu Tabivere alevikus asuva Mayeri

Industries AS tootmisala detailplaneeringu ning suunas avalikule väljapanekule. Planeeringu avalik

väljapanek toimus ajavahemikul 25.06.2025-08.07.2025. Selle aja jooksul laekus ühelt planeeringu

menetlusse kaasatud isikult kirjalik arvamus ning ettepanekud planeeringulahendusele.

Tartu Vallavalitsus on vaadanud läbi esitatud arvamused ja ettepanekud ning võtnud oma 17.07.2025 a

korraldusega nr 778 seisukoha esitatud ettepanekute osas (vt. lisa 1). Samuti teavitame, et Tartu

Vallavalitsus korraldab Tartu Vallvalitsuses (aadressil Haava tn 6, Kõrveküla alevik) 12.08.2025 algusega

kl 17.00 avaliku arutelu Mayeri Industries AS tootmisala detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste

tutvustamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anni Teetsmann

planeeringute spetsialist

5309 9192

[email protected]

Lisa 1: Tartu Vallavalitsuse 17.07.2025 a korraldus nr 778.asice

TARTU VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kõrveküla 17.07.2025 nr 778

Seisukoha võtmine Tabivere alevikus asuva Mayeri Industries AS tootmisala detailplaneeringu

avalikul väljapanekul laekunud ettepanekutele ning detailplaneeringu avaliku arutelu aja ja koha

määramine

Tartu Vallavalitsus võttis oma 04.06.2025. a korraldusega nr 628 vastu Tabivere alevikus asuva

Mayeri Industries AS tootmisala detailplaneeringu ning suunas avalikule väljapanekule.

Planeeringu avalik väljapanek toimus 25.06.2025-08.07.2025. Selle aja jooksul laekus ühelt

planeeringumenetlusse kaasatud isikult kirjalik arvamus ning ettepanekud planeeringulahendusele.

Kuna esitatud arvamust ega ettepanekuid ei arvestatud, siis on vajalik korraldada avaliku

väljapaneku tulemuste avalik arutelu.

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja planeerimisseaduse § 136,

Tartu Vallavalitsus

otsustab:

1. Võtta detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamuste ja ettepanekute osas

seisukoht vastavalt lisale 1.

2. Korraldada detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste ja valla seisukohtade

tutvustamiseks avalik arutelu 12.08.2025 kl 17.00 Tartu Vallavalitsuses (aadressil Haava tn

6, Kõrveküla alevik).

3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Jarno Laur

Vallavanem Eve Kallas

Vallasekretär

Lisa 1. Seisukohad Tabivere alevikus asuva Mayeri Industries AS tootmisala detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud

arvamuste kohta

Arvamuse

esitaja

Esitatud arvamus või ettepanek Tartu Vallavalitsuse seisukohad

J.S Planeeringus esitatud liikluslahendus ja liiklusanalüüs ei ole

veenev. Juurde kavandatakse 878 parkimiskohta ehk orienteeruvalt

ka nii palju sõidukeid. Samas pole planeeringus esitatud vastavat

analüüsi, kuidas see mõjutab olemasolevat olukorda.

Võrreldes olemasoleva olukorraga on liiklusekasv planeeringuga

kavandatud tegevuse ellu viimisel väga suur. Juurdepääs peab

arvestama maksimaalse liikluskoormusega. Hetkel ei tundu, et

olemasoleva olukorra jätkumine riigiteel, kui sinna lisandub selline

hulk liiklust, on turvaline. Seal tee ääres peatuvad regulaarselt

suured veoauto, teekurv on üsna järsk ja halva nähtavusega, kaks

suurt veoautot sealt üksteisest mööda sõitma ei mahu. Kuidas on see

sõiduautole turvaline olukord?

Soovin, et kui sinna kavandatakse juurde niivõrd palju liiklust, siis tagatakse see, et olukord on sõiduautoga liiklevale kohalikule

elanikule turvaline igapäevaseks liiklemiseks.

Võetud teadmiseks. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on arvestatud

Transpordiameti lähteseisukohtade ja esitatud nõuetega. Planeeringulahendus s.h.

liikluskorraldus ja juurdepääsud on kooskõlastatud Transpordiametiga, kes vastutab

riigiteedel ohutu liikluskorralduse eest. Samuti on Transpordiametil olnud võimalus

hinnata lisanduvat liikluskoormust. Transpordiameti hinnangul on kavandatud

liikluskorraldus liiklusohutusnõudeid järgivad.

Täiendavalt juhime tähelepanu, et edasistes projekteerimis- ja ehitusetappides

täpsustatakse juurdepääsude täpseid lahendusi, nähtavusulatust ja vajadusel ka muid

liiklusohutust parandavaid meetmeid. Nende rakendamine toimub koostöös

Transpordiametiga, tagamaks ohutu liiklemine nii kohalikele elanikele kui ka uutele

kasutajatele.

Planeeringu tasandil ei saa lõplikult lahendada kõiki projekteerimise ja liikluskorralduslikke detaile, kuid planeeringuga on seatud alused, mis võimaldavad

ohutu liikluse korraldamist vastavalt Transpordiameti nõuetele ja juhistele

Arumaa, Kärma, Kose ja Uuetoa majapidamistele on peale raudtee

äärde aia rajamist jalakäijate liikumisvõimalused väga piiratud.

Kõige lühem tee alevisse (keskusesse, kus asuvad arstiteenused,

toidukauplus, kool, ühistranspordiühendused ja kõik muu) on täna

suletud (Same tee lõpus). Selle tagajärjel peavad elanikud läbima

jalgsi 2,5 km lisaks, et jõuda rongipeatusesse, ja veelgi rohkem, et

pääseda poodi, apteeki või kooli.

Juhin tähelepanu ka sellele, et Tartu vald ei ole oma elanikke

Võetud teadmiseks. Saame aru, et uus raudtee piirdeaed on takistanud elanike

harjumuspärast liikumisteed Tabivere aleviku keskuse suunas ja ka vastupidiselt.

Käesoleval ajal toimuvad suured muudatused raudtee transpordi kiiruste tõstmise

suunas, et tagada mugavamad ühendused tõmbekeskuste vahel, sellega kaasneva

ohutuse tagamine on aga üha keerulisem. Seetõttu on ka raudteeületuskohti vähendatud

ja need, mis alles jäävad ehitatakse turvalisemaks. Piirdeaiad on paigaldatud eelkõige

liiklusohutust silmas pidades ning eesmärgiga suunata inimesi liikuma mööda

ametlikke raudtee ületuskohti.

Tartu vald on enne detailplaneeringu algatamist uurinud AS Eesti Raudteelt võimalusi

taolisest nende jaoks väga suurest piirangust ja muutusest

elukvaliteedile teavitanud. Kõikides majapidamistes on elanikud,

kes sõltuvad jalgsi liikumisest ja ühistranspordist suurel osal (eakad

ja lapsed), selline 2,5 km lisavahemaa läbimine pole kõigile

võimetekohane. Tänane olukord on tunduvalt halvendanud

piirkonna elanike elukvaliteeti ja iseseisvat hakkama saamist.

Vald peab tagama oma elanikele turvalise juurdepääsu alevisse ja

koju. Üks võimalus on, et Same tee lõppu rajatakse ametlik tee

ületus koht. Eriti kui arvestada, et detailplaneeringuga

kavandatakse juurde niivõrd palju uusi töökohti, samal ajal kui

elukohad on teisel pool raudteed. Teise võimalusena saab kaaluda

juurdepääsu rajamist ametliku ülekäigu kohani läbi planeeringuala

kõige otsemat ja lühemat teed pidi jalakäijate jaoks. Palun valla

seisukohta, kuidas tagatakse kõigile elanikele iseseisev

hakkamasaamine ja turvalised liikumisvõimalused.

kavandada Same tee lõppu raudtee ületuskoht. AS Eesti Raudtee, kes vastutab

raudteetaristu ohutuse eest, on kehtivate ohutusnõuete ja perspektiivse 160 km/h

rongide kiiruse tõttu välistanud võimaluse rajada sellesse asukohta samatasandiline

raudteeületus. Ainsa võimalusena oleks tehniliselt võimalik rajada eritasandiline (nt

tunnel), kuid kuna u 740 meetri kaugusel asub juba olemasolev kergliiklejate tunnel, ei

ole uue tunneli rajamine otstarbekas.

Esitatud ruumilised illustratsioonid näitavad kenasti, et kavandatud

on Tabivere alevikku sobimatu ehitusmaht. Planeeringus puudub

täielikult ehitusõiguse analüüs ning põhjendused. Valla selgitused

selle osas, et detailplaneeringuga määratakse maksimaalsed

võimalikud parameetrid ja et on võimalus, et projekteerimise etapis

ehitatakse väikemaid ning madalamaid hooneid, kui

detailplaneeringus määratud, on põhjendamatu lootuse andmine.

Mitte ükski arendaja ei soovi ehitada vähem, kui talle on lubatud.

Detailplaneeringus kavandatud maht on see, millega tuleb elanikul

arvestada ja seetõttu peabki olema see maksimaalne maht

ümbruskonda sobiv. Ei saa loota sellele, et vald ütles, et võib ka

vähem ehitada. Teiseks ei saa olla põhjenduseks ainult see, et

üldplaneeringus on lubatud hoonete suurim ehitisealune pind kuni

60% krundi pindalast. Üldplaneeringuga antud maksimaalsed

parameetrid tuleb detailplaneeringu käigus konkreetset piirkonda

Võetud teadmiseks. Planeeringuala asub Tartu valla üldplaneeringu kohaselt

kaubandus- ja büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse juhtotstarbega maa-alal,

kus on lubatud hoonete suurim ehitisealune pind kuni 60% krundi pindalast ja hoonete

maksimaalne kõrgus põhimahul kuni 14 m. Detailplaneeringus on kavandatud

ehitisealune pind kuni 50%, mis jääb üldplaneeringu piiresse ning on kooskõlas teiste

Tartu valla tööstuspiirkondade praktika ja ruumilise struktuuriga.

Planeeringu koostamisel on arvesse võetud piirkonna iseloomu ning arvestatud, et

planeeringuala jääb raudteest lääne poole, moodustades omaette ruumilise tsooni, mis

on visuaalselt ja funktsionaalselt selgelt eristatud elamupiirkonnast. Täpsem hoonete

paiknemine, arhitektuur ja materjalikasutus määratakse projekteerimise käigus, kuid

juba detailplaneeringu koostamisel on antud suunised, mis võimaldavad visuaalse

mõju vähendamist.

Planeeringus on ette nähtud visuaalse mõju leevendamine – sh kõrgetasemeline ja

kaasaegne arhitektuur, soovitus mitmekesise materjalikasutuse ja liigendatud

silmas pidades läbi analüüsida ja lahendus peab sobima

ümbruskonda. Üldplaneeringus on selgelt välja toodud, et täisehitus

on kuni 60%, mitte 60%. Tartu valla lähimad tööstuspiirkonnad

asuvad Tartu linna lähistel, kus hoonete ja elanike (potentsiaalsete

töötajate) tihedus on tunduvalt suurem. Arusaadavalt soovib

arendaja oma maa-alast välja pigistada nii palju kui võimalik.

Kahju, kui Tartu vald ei näe linna lähiala ja linnast 30 km kaugusel

asuva tööstuspiirkonna vahel erinevusi.

Lisaks on olemasolevad kõrged valged pvc hallid visuaalselt

häirivad ja peegeldavad päikesepaistelisel päeval valgust. Kui

ehitusmahtu suurendatakse, võimenduvad ka visuaalsed mõjud.

Vähendada tuleb tootmisaladelt kanduvate võimalike häiringute

mõju kõikidele üksikelamutele, mitte ainult loodesuuna elamutele.

fassaadide rakendamiseks. Planeeringus on ka sätestatud et projekteeritavate hoonete

eskiislahendused tuleb enne ehitusloa taotlemist kooskõlastada vallaarhitektiga, et

tagada esteetiliselt sobiv tulemus. Arhitektuur peab olema kõrgetasemeline, kaasaegne,

väliruumi arhitektuurselt rikastav ning ohutu inimestele, varale ja keskkonnale.

Üldplaneeringu tingimuste kokkupanekul tuginesime varasemale kogemusele

ettevõtlusalade arendamisel. Oluline on ettevõtluse arendamiseks ja töökohtade

piirkonda toomiseks luua toimivate alustingimustega planeeringudokumendid.

Planeeringudokument peab olema piisava üldistusastmega, et võimaldaks arendada

krundil erinevat tüüpi ettevõtlust. Uute ettevõtete lisandumisest ja töökohtade

loomisest võidavad eelkõige kohalikud elanikud, kellele tekib suurem töökohtade

valik.

Saame aru, et olemasolevad valged pvc-hallid ei ole arhitektuurselt just parim lahendus

ning nendelt võib peegelduda valgus, mis mõjub häirivalt. Kuna tegemist on

olemasolevate hoonetega, siis nende osas ei saa enam suuri muudatusi teha, kuid

planeeringuga on kavandatud täiendavat kõrghaljastust, et leevendada võimalikke

negatiivseid mõjusid ning uute hoonete kavandamisel on võimalik kavandada

lahendused, mis on visuaalselt vähem häirivad.

Planeeringuga kavandatud lahendus mõjub piirkonna arengule positiivselt ning loob

eeldused mitmekesise ettevõtluse arenguks. Samas teadvustab vald vajadust tagada, et

uus hoonestus oleks proportsionaalne ja piirkonnale sobiv. Planeeringuga seatud

ehitusõigus annab arendajatele selged piirid, millest väiksemamahuliste lahenduste

võimalus jääb endiselt avatuks. Tartu valla kogemuse järgi ei ole tööstuspargis

maksimaalne ehitusõiguse mahu realiseerimine alati esimene prioriteet, pigem

planeeringulahenduse paindlikkus, mis võimaldab püstitada ettevõtte spetsiifilist

hoonestust. Loomulikult nõustume, et tööstuspargi hoonemahud erinevad vägagi

elamupiirkonna linnaehituslikust tihedusest, aga see erinevus on juba

üldplaneeringusse sisse kirjutatud. Käesoleval juhul on tegemist aleviku ääreala

tööstuspiirkonna laiendamisega, mille osas on vallavalitsuse hinnangul võimalik

rakendada üldplaneeringus toodud maksimaalseid ehitusõiguse tingimusi.

TARTU VALLAVALITSUS

Haava tn 6 AS SEB Pank

Kõrveküla alevik Tel 510 6363 EE441010102017096005

60512 TARTU MAAKOND [email protected] Swedbank AS

Registrikood 75006486 www.tartuvald.ee EE232200221031405424

Päästeamet

[email protected]

Transpordiamet Meie: 28.07.2025 nr 7-1/137-1

[email protected]

Maa- ja Ruumiamet

[email protected]

Terviseamet

[email protected]

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve amet

[email protected]

AS Eesti Raudtee

[email protected]

Tabivere alevikus asuva Mayeri Industries AS tootmisala detailplaneeringu avaliku väljapaneku

tulemustest ning avaliku arutelu toimumisest teavitamine

Tartu Vallavalitsus võttis oma 04.06.2025. a korraldusega nr 628 vastu Tabivere alevikus asuva Mayeri

Industries AS tootmisala detailplaneeringu ning suunas avalikule väljapanekule. Planeeringu avalik

väljapanek toimus ajavahemikul 25.06.2025-08.07.2025. Selle aja jooksul laekus ühelt planeeringu

menetlusse kaasatud isikult kirjalik arvamus ning ettepanekud planeeringulahendusele.

Tartu Vallavalitsus on vaadanud läbi esitatud arvamused ja ettepanekud ning võtnud oma 17.07.2025 a

korraldusega nr 778 seisukoha esitatud ettepanekute osas (vt. lisa 1). Samuti teavitame, et Tartu

Vallavalitsus korraldab Tartu Vallvalitsuses (aadressil Haava tn 6, Kõrveküla alevik) 12.08.2025 algusega

kl 17.00 avaliku arutelu Mayeri Industries AS tootmisala detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste

tutvustamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anni Teetsmann

planeeringute spetsialist

5309 9192

[email protected]

Lisa 1: Tartu Vallavalitsuse 17.07.2025 a korraldus nr 778.asice

TARTU VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kõrveküla 17.07.2025 nr 778

Seisukoha võtmine Tabivere alevikus asuva Mayeri Industries AS tootmisala detailplaneeringu

avalikul väljapanekul laekunud ettepanekutele ning detailplaneeringu avaliku arutelu aja ja koha

määramine

Tartu Vallavalitsus võttis oma 04.06.2025. a korraldusega nr 628 vastu Tabivere alevikus asuva

Mayeri Industries AS tootmisala detailplaneeringu ning suunas avalikule väljapanekule.

Planeeringu avalik väljapanek toimus 25.06.2025-08.07.2025. Selle aja jooksul laekus ühelt

planeeringumenetlusse kaasatud isikult kirjalik arvamus ning ettepanekud planeeringulahendusele.

Kuna esitatud arvamust ega ettepanekuid ei arvestatud, siis on vajalik korraldada avaliku

väljapaneku tulemuste avalik arutelu.

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja planeerimisseaduse § 136,

Tartu Vallavalitsus

otsustab:

1. Võtta detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamuste ja ettepanekute osas

seisukoht vastavalt lisale 1.

2. Korraldada detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste ja valla seisukohtade

tutvustamiseks avalik arutelu 12.08.2025 kl 17.00 Tartu Vallavalitsuses (aadressil Haava tn

6, Kõrveküla alevik).

3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Jarno Laur

Vallavanem Eve Kallas

Vallasekretär

Lisa 1. Seisukohad Tabivere alevikus asuva Mayeri Industries AS tootmisala detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud

arvamuste kohta

Arvamuse

esitaja

Esitatud arvamus või ettepanek Tartu Vallavalitsuse seisukohad

J.S Planeeringus esitatud liikluslahendus ja liiklusanalüüs ei ole

veenev. Juurde kavandatakse 878 parkimiskohta ehk orienteeruvalt

ka nii palju sõidukeid. Samas pole planeeringus esitatud vastavat

analüüsi, kuidas see mõjutab olemasolevat olukorda.

Võrreldes olemasoleva olukorraga on liiklusekasv planeeringuga

kavandatud tegevuse ellu viimisel väga suur. Juurdepääs peab

arvestama maksimaalse liikluskoormusega. Hetkel ei tundu, et

olemasoleva olukorra jätkumine riigiteel, kui sinna lisandub selline

hulk liiklust, on turvaline. Seal tee ääres peatuvad regulaarselt

suured veoauto, teekurv on üsna järsk ja halva nähtavusega, kaks

suurt veoautot sealt üksteisest mööda sõitma ei mahu. Kuidas on see

sõiduautole turvaline olukord?

Soovin, et kui sinna kavandatakse juurde niivõrd palju liiklust, siis tagatakse see, et olukord on sõiduautoga liiklevale kohalikule

elanikule turvaline igapäevaseks liiklemiseks.

Võetud teadmiseks. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on arvestatud

Transpordiameti lähteseisukohtade ja esitatud nõuetega. Planeeringulahendus s.h.

liikluskorraldus ja juurdepääsud on kooskõlastatud Transpordiametiga, kes vastutab

riigiteedel ohutu liikluskorralduse eest. Samuti on Transpordiametil olnud võimalus

hinnata lisanduvat liikluskoormust. Transpordiameti hinnangul on kavandatud

liikluskorraldus liiklusohutusnõudeid järgivad.

Täiendavalt juhime tähelepanu, et edasistes projekteerimis- ja ehitusetappides

täpsustatakse juurdepääsude täpseid lahendusi, nähtavusulatust ja vajadusel ka muid

liiklusohutust parandavaid meetmeid. Nende rakendamine toimub koostöös

Transpordiametiga, tagamaks ohutu liiklemine nii kohalikele elanikele kui ka uutele

kasutajatele.

Planeeringu tasandil ei saa lõplikult lahendada kõiki projekteerimise ja liikluskorralduslikke detaile, kuid planeeringuga on seatud alused, mis võimaldavad

ohutu liikluse korraldamist vastavalt Transpordiameti nõuetele ja juhistele

Arumaa, Kärma, Kose ja Uuetoa majapidamistele on peale raudtee

äärde aia rajamist jalakäijate liikumisvõimalused väga piiratud.

Kõige lühem tee alevisse (keskusesse, kus asuvad arstiteenused,

toidukauplus, kool, ühistranspordiühendused ja kõik muu) on täna

suletud (Same tee lõpus). Selle tagajärjel peavad elanikud läbima

jalgsi 2,5 km lisaks, et jõuda rongipeatusesse, ja veelgi rohkem, et

pääseda poodi, apteeki või kooli.

Juhin tähelepanu ka sellele, et Tartu vald ei ole oma elanikke

Võetud teadmiseks. Saame aru, et uus raudtee piirdeaed on takistanud elanike

harjumuspärast liikumisteed Tabivere aleviku keskuse suunas ja ka vastupidiselt.

Käesoleval ajal toimuvad suured muudatused raudtee transpordi kiiruste tõstmise

suunas, et tagada mugavamad ühendused tõmbekeskuste vahel, sellega kaasneva

ohutuse tagamine on aga üha keerulisem. Seetõttu on ka raudteeületuskohti vähendatud

ja need, mis alles jäävad ehitatakse turvalisemaks. Piirdeaiad on paigaldatud eelkõige

liiklusohutust silmas pidades ning eesmärgiga suunata inimesi liikuma mööda

ametlikke raudtee ületuskohti.

Tartu vald on enne detailplaneeringu algatamist uurinud AS Eesti Raudteelt võimalusi

taolisest nende jaoks väga suurest piirangust ja muutusest

elukvaliteedile teavitanud. Kõikides majapidamistes on elanikud,

kes sõltuvad jalgsi liikumisest ja ühistranspordist suurel osal (eakad

ja lapsed), selline 2,5 km lisavahemaa läbimine pole kõigile

võimetekohane. Tänane olukord on tunduvalt halvendanud

piirkonna elanike elukvaliteeti ja iseseisvat hakkama saamist.

Vald peab tagama oma elanikele turvalise juurdepääsu alevisse ja

koju. Üks võimalus on, et Same tee lõppu rajatakse ametlik tee

ületus koht. Eriti kui arvestada, et detailplaneeringuga

kavandatakse juurde niivõrd palju uusi töökohti, samal ajal kui

elukohad on teisel pool raudteed. Teise võimalusena saab kaaluda

juurdepääsu rajamist ametliku ülekäigu kohani läbi planeeringuala

kõige otsemat ja lühemat teed pidi jalakäijate jaoks. Palun valla

seisukohta, kuidas tagatakse kõigile elanikele iseseisev

hakkamasaamine ja turvalised liikumisvõimalused.

kavandada Same tee lõppu raudtee ületuskoht. AS Eesti Raudtee, kes vastutab

raudteetaristu ohutuse eest, on kehtivate ohutusnõuete ja perspektiivse 160 km/h

rongide kiiruse tõttu välistanud võimaluse rajada sellesse asukohta samatasandiline

raudteeületus. Ainsa võimalusena oleks tehniliselt võimalik rajada eritasandiline (nt

tunnel), kuid kuna u 740 meetri kaugusel asub juba olemasolev kergliiklejate tunnel, ei

ole uue tunneli rajamine otstarbekas.

Esitatud ruumilised illustratsioonid näitavad kenasti, et kavandatud

on Tabivere alevikku sobimatu ehitusmaht. Planeeringus puudub

täielikult ehitusõiguse analüüs ning põhjendused. Valla selgitused

selle osas, et detailplaneeringuga määratakse maksimaalsed

võimalikud parameetrid ja et on võimalus, et projekteerimise etapis

ehitatakse väikemaid ning madalamaid hooneid, kui

detailplaneeringus määratud, on põhjendamatu lootuse andmine.

Mitte ükski arendaja ei soovi ehitada vähem, kui talle on lubatud.

Detailplaneeringus kavandatud maht on see, millega tuleb elanikul

arvestada ja seetõttu peabki olema see maksimaalne maht

ümbruskonda sobiv. Ei saa loota sellele, et vald ütles, et võib ka

vähem ehitada. Teiseks ei saa olla põhjenduseks ainult see, et

üldplaneeringus on lubatud hoonete suurim ehitisealune pind kuni

60% krundi pindalast. Üldplaneeringuga antud maksimaalsed

parameetrid tuleb detailplaneeringu käigus konkreetset piirkonda

Võetud teadmiseks. Planeeringuala asub Tartu valla üldplaneeringu kohaselt

kaubandus- ja büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse juhtotstarbega maa-alal,

kus on lubatud hoonete suurim ehitisealune pind kuni 60% krundi pindalast ja hoonete

maksimaalne kõrgus põhimahul kuni 14 m. Detailplaneeringus on kavandatud

ehitisealune pind kuni 50%, mis jääb üldplaneeringu piiresse ning on kooskõlas teiste

Tartu valla tööstuspiirkondade praktika ja ruumilise struktuuriga.

Planeeringu koostamisel on arvesse võetud piirkonna iseloomu ning arvestatud, et

planeeringuala jääb raudteest lääne poole, moodustades omaette ruumilise tsooni, mis

on visuaalselt ja funktsionaalselt selgelt eristatud elamupiirkonnast. Täpsem hoonete

paiknemine, arhitektuur ja materjalikasutus määratakse projekteerimise käigus, kuid

juba detailplaneeringu koostamisel on antud suunised, mis võimaldavad visuaalse

mõju vähendamist.

Planeeringus on ette nähtud visuaalse mõju leevendamine – sh kõrgetasemeline ja

kaasaegne arhitektuur, soovitus mitmekesise materjalikasutuse ja liigendatud

silmas pidades läbi analüüsida ja lahendus peab sobima

ümbruskonda. Üldplaneeringus on selgelt välja toodud, et täisehitus

on kuni 60%, mitte 60%. Tartu valla lähimad tööstuspiirkonnad

asuvad Tartu linna lähistel, kus hoonete ja elanike (potentsiaalsete

töötajate) tihedus on tunduvalt suurem. Arusaadavalt soovib

arendaja oma maa-alast välja pigistada nii palju kui võimalik.

Kahju, kui Tartu vald ei näe linna lähiala ja linnast 30 km kaugusel

asuva tööstuspiirkonna vahel erinevusi.

Lisaks on olemasolevad kõrged valged pvc hallid visuaalselt

häirivad ja peegeldavad päikesepaistelisel päeval valgust. Kui

ehitusmahtu suurendatakse, võimenduvad ka visuaalsed mõjud.

Vähendada tuleb tootmisaladelt kanduvate võimalike häiringute

mõju kõikidele üksikelamutele, mitte ainult loodesuuna elamutele.

fassaadide rakendamiseks. Planeeringus on ka sätestatud et projekteeritavate hoonete

eskiislahendused tuleb enne ehitusloa taotlemist kooskõlastada vallaarhitektiga, et

tagada esteetiliselt sobiv tulemus. Arhitektuur peab olema kõrgetasemeline, kaasaegne,

väliruumi arhitektuurselt rikastav ning ohutu inimestele, varale ja keskkonnale.

Üldplaneeringu tingimuste kokkupanekul tuginesime varasemale kogemusele

ettevõtlusalade arendamisel. Oluline on ettevõtluse arendamiseks ja töökohtade

piirkonda toomiseks luua toimivate alustingimustega planeeringudokumendid.

Planeeringudokument peab olema piisava üldistusastmega, et võimaldaks arendada

krundil erinevat tüüpi ettevõtlust. Uute ettevõtete lisandumisest ja töökohtade

loomisest võidavad eelkõige kohalikud elanikud, kellele tekib suurem töökohtade

valik.

Saame aru, et olemasolevad valged pvc-hallid ei ole arhitektuurselt just parim lahendus

ning nendelt võib peegelduda valgus, mis mõjub häirivalt. Kuna tegemist on

olemasolevate hoonetega, siis nende osas ei saa enam suuri muudatusi teha, kuid

planeeringuga on kavandatud täiendavat kõrghaljastust, et leevendada võimalikke

negatiivseid mõjusid ning uute hoonete kavandamisel on võimalik kavandada

lahendused, mis on visuaalselt vähem häirivad.

Planeeringuga kavandatud lahendus mõjub piirkonna arengule positiivselt ning loob

eeldused mitmekesise ettevõtluse arenguks. Samas teadvustab vald vajadust tagada, et

uus hoonestus oleks proportsionaalne ja piirkonnale sobiv. Planeeringuga seatud

ehitusõigus annab arendajatele selged piirid, millest väiksemamahuliste lahenduste

võimalus jääb endiselt avatuks. Tartu valla kogemuse järgi ei ole tööstuspargis

maksimaalne ehitusõiguse mahu realiseerimine alati esimene prioriteet, pigem

planeeringulahenduse paindlikkus, mis võimaldab püstitada ettevõtte spetsiifilist

hoonestust. Loomulikult nõustume, et tööstuspargi hoonemahud erinevad vägagi

elamupiirkonna linnaehituslikust tihedusest, aga see erinevus on juba

üldplaneeringusse sisse kirjutatud. Käesoleval juhul on tegemist aleviku ääreala

tööstuspiirkonna laiendamisega, mille osas on vallavalitsuse hinnangul võimalik

rakendada üldplaneeringus toodud maksimaalseid ehitusõiguse tingimusi.