Meediakampaania loovlahenduste, meediaplaneeringu ja -pindade tellimine

1

HANKELEPING nr 6.4-2.1/220ML

Päästeamet, registrikoodiga 70000585, aadressiga Raua 2, 10124 Tallinn, mida esindab

põhimääruse alusel peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Martin Lambing

ja

Inspired Universal McCann OÜ, registrikoodiga 11092436, aadressiga Harju maakond, Tallinn,

Tehnika tn 55, 10136 ja Taifuun OÜ, registrikoodiga 14545418, aadressiga Harju maakond,

Tallinn, Telliskivi tn 62/1, 10412, keda esindab Inspired Universal McCann OÜ juhatuse liige Vitali

Bondarenko,

edaspidi hankija ja täitja umbisikuliselt kui pool või üheskoos pooled, sõlmisid alljärgneva

hankelepingu (edaspidi leping):

1. Lepingu dokumendid ja mõisted

1.1. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, riigihanke viitenumber 293367

„Meediakampaania loovlahenduste, meediaplaneeringu ja -pindade tellimine“ (edaspidi

riigihange) alusdokumentidest, täitja poolt riigihanke raames esitatud pakkumusest ning

lepingu lisadest ja muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingule allakirjutamist.

1.2. Lepingu sõlmimisel tuginetakse täitja esitatud pakkumusele, lepinguga fikseeritud

kokkulepetele ning eeldatakse heas usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut

nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise

eest vastutavaks täitja.

1.3. Lepingu lisad ja lepingu muudatused on lepingu lahutamatuks osaks, moodustades

lepinguga ühtse terviku.

1.4. Lepinguga samaaegselt allkirjastatavad lisad:

1.4.1. lisa 1 - riigihanke tehnilise kirjeldus;

1.4.2. lisa 2 – üleandmise – vastuvõtmise akti vorm.

1.5. Lepingus kasutatavad mõisted:

1.5.1. tööpäev – kalendripäev, mis ei ole laupäev, pühapäev ega Eesti Vabariigi seadustega

kehtestatud riiklik püha;

1.5.2. kolmas isik – mistahes füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole lepingu pooleks.

2. Lepingu objekt

2.1. Lepingu objektiks on Eesti elanike kriisideks valmisoleku meediakampaania (edaspidi

kampaania) läbiviimiseks loovlahenduste väljatöötamine ning vajalike materjalide loomine

koos meediaplaani koostamise ja elluviimisega (edaspidi teenus) lepingus sätestatud

tingimustel ja korras.

2.2. Täitja lepingujärgsed kohustused on toodud lepingu lisas 1 tehnilises kirjelduses. Muu

hulgas on täitja lepingu täitmise käigus kohustatud:

2.2.1. välja töötama kampaania tervikkontseptsiooni ja loovlahendused;

2.2.2. looma ja tootma nii digitaalsed kui ka füüsilised reklaammaterjalid;

2.2.3. koostama meediaplaani eelnevalt valmistoodetud loovlahendustele ja need ellu

viima (broneerima kõik meediapinnad ning tagama reklaammaterjalide õigeaegse

esitamise nende eksponeerimiseks);

2.2.4. koostama sotsiaalmeedia strateegia;

2.2.5. nõustama hankijat kampaania elluviimise protsessis;

2.2.6. kooskõlastama hankijaga kõik tehnilises kirjelduses toodud tegevused ja näitajad;

2.2.7. mõõtma pakkumuses esitatavaid tegevusi ja vahendite kasutamist vastavalt

tehnilises kirjelduses toodule;

2.2.8. vastutama kampaania teostamise eest algusest lõpuni ehk loovstrateegiast ja

meediaplaanist kuni lõppteostuseni;

2.2.9. koostama kampaania kokkuvõtte vastavalt tehnilises kirjelduses toodud

tingimustele.

2

2.3. Kampaania elluviimiseks vajalikud materjalid peavad olema meediakanalitele või hankijale

tähtaegselt esitatud ning seeläbi ellu viidud poolte poolt lepingu täitmise käigus lõplikult

kokkulepitud meediaplaan ning kampaania tegevused.

2.4. Poolte esimesel töökoosolekul, mis peab toimuma koheselt pärast lepingu sõlmimist,

lepitakse kokku kampaania elluviimise ajakavas, sh täpses kampaania toimumise ajas ning

kõik vajalikud vahetähtajad. Pärast töökoosoleku toimumist esitab täitja hankijale täpse

produktsioonigraafiku.

2.4.1. Esimesel töökoosolekul vaadatakse üle riigihanke pakkumuses esitatud

loovlahendused ja meediaplaani mudel ning vajadusel teostatakse täiendusi või

muudatusi.

2.4.2. Hankijal on õigus täitjalt nõuda esitatud loovlahendustes ja meediajaotuses

täpsustuste ja muudatuste tegemist, et saavutada võimalikult täpne sobivus

sihtrühmale ja kampaania eesmärkidele.

3. Lepingu hind ja arvelduste kord

3.1. Kampaania eelarve ehk lepingu maksimaalne kogumaksumus Eesti elanike kriisideks

valmisoleku meediakampaania osas on 225 000,00 (kakssada kakskümmend viis tuhat)

eurot, millele lisandub käibemaks (edaspidi lepingu hind).

3.1.1. Kampaania eelarve peab sisaldama kõiki kulusid, mis on seotud kampaania

elluviimisega, sh kampaania kontseptsiooni ja loovlahenduste väljatöötamine,

reklaammaterjalide loomine ja tootmine, meediaplaani koostamine, meediapindade

tasusid ning kõiki kampaania elluviimisega seotud muid tasusid (töötasud,

autoriõigustega seotud tasud, töökoosolekute toimumised jne).

3.1.2. Kampaania eelarve ei või hankija jaoks tõusta lepingu kehtivuse perioodil.

3.2. Teenuse eest tasumine toimub pärast nõuetekohaselt osutatud teenuse üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastamist kontaktisikute poolt.

3.2.1. Kampaania maksumuse tasumine on lubatud ka osadena, kuid ettemaksu hankija ei

teosta. Hankija tasub vaid reaalselt osutatud teenuse või kasutatud meediapindade

eest.

3.3. Täitja esitab nõuetekohased arved hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastamisest.

3.4. Hankija tasub täitja poolt esitatud arve 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul

nõuetekohase arve kättesaamisest. Täitja poolt esitataval arvel peab maksjaks olema

märgitud Päästeamet ning lisatud lepingu punktis 12.1. märgitud vastav kontaktisiku nimi.

3.4.1. Esitatav arve peab selgelt ja üheselt vastama raamatupidamise seaduse ja

käibemaksuseaduse nõuetele.

3.5. Täitja esitab hankijale Eesti e-arve standardile vastava e-arve.

3.6. Arve tasumise kuupäevaks loetakse vastava maksekorralduse riigikassale esitamise

kuupäev.

3.7. Käesolevas lepingus esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele. Lepingust

tulenevate maksete laekumise kohaks on arvel näidatud arvelduskonto.

4. Lepingu täitmine

4.1. Täitja osutab teenust vastavalt riigihanke pakkumuses, lepingus ja selle lahutamatutes

osades sätestatule ning arvestab teenuse osutamisel hankija juhiseid ja ettepanekuid, mis ei

välju lepingus kokkulepitu raamest ega moonuta lepingu sisu, on mõistlikud ja vajalikud

kampaania eesmärkide saavutamiseks.

4.2. Täitja on kohustatud:

4.2.1. koostama ja esitama hankijale riigihanke tehnilises kirjelduses nõutud tingimustel

meediaplaani;

4.2.2. esitama hankijale kõik kokkulepitud kampaania materjalid lepingu täitmise käigus

kokkulepitavateks tähtaegadeks;

4.2.3. viima sisse muudatusi ja parandusi hankija poolt heakskiidetud tulemisse, kui ilmneb

objektiivseid asjaolusid, mis mõjutavad sisuliselt aktsepteeritud tulemit;

3

4.2.4. tegutsema teenuse osutamisel tavaliselt vajaliku professionaalse hoolsusega,

rakendades oma erialaseid teadmisi ja kogemusi parimal võimalikul viisil, osutades

teenust kvaliteetselt ja vastavuses Eestis kehtivate õigusaktide, normide ja

eeskirjadega;

4.2.5. kõik teenuse osutamisega seotud dokumendid ja materjalid kooskõlastama hankijaga

jooksvalt (sh vajadusel korduvalt), kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti ning mitte

edastama hankijaga kooskõlastamata materjale meediakanalitele;

4.2.6. teatama hankijale kõigist teenuse osutamisega seotud olulistest asjaoludest (sh.

asjaoludest, mis takistavad lepingu kohast täitmist ja asjaoludest, mis võivad

ajendada hankijat antud juhiseid muutma), samuti andma hankija nõudmisel teavet

teenuse osutamise käigu kohta;

4.2.7. lepingu täitmisel kogu meeskonna poolt tegema hankijaga igakülgset koostööd, et

saavutada kampaania eesmärgid parimal võimalikul viisil.

4.3. Täitjal on õigus:

4.3.1. teha hankijale ettepanekuid teenuse tulemuslikumaks osutamiseks;

4.3.2. nõuda hankijalt teenuse osutamisega seotud oluliste põhimõtteliste küsimuste

otsustamist;

4.3.3. saada hankijalt teenuse osutamiseks vajalikku, hankija käsutuses olevat teavet;

4.3.4. saada lepingu kohaselt teenuse osutamise eest tasu lepingus kokkulepitud

tingimustel ja korras.

4.4. Hankija on kohustatud:

4.4.1. esitama täitjale hankija käsutuses oleva vajaliku lisainformatsiooni, andmed ja

dokumendid, mis on vajalikud teenuse nõuetekohaseks osutamiseks;

4.4.2. andma viivituseta täitjale juhiseid teenuse osutamiseks, kui täitja seda nõuab;

4.4.3. informeerima viivitamatult täitjat asjaolude ilmnemisest, mis võivad takistada

lepingu objektiks oleva teenuse osutamist.

4.5. Hankijal on õigus:

4.5.1. igal ajal kontrollida teenuse osutamise käiku;

4.5.2. vajadusel teha täitjale ettekirjutusi teenuse kvaliteedi parandamiseks (ettekirjutused

on täitjale täitmiseks kohustuslikud);

4.5.3. nõuda täitjalt lepingus sätestatud nõuetest ja tähtaegadest kinnipidamist.

4.6. Pooled korraldavad lepingu täitmisel koosolekuid vastavalt vajadusele. Pool teavitab

koosoleku kokkukutsumisest teise poole kontaktisikut vähemalt 2 (kaks) tööpäeva ette.

Koosolekul vastu võetud otsused protokollitakse, protokolli valmistab ette täitja. Juhul, kui

pooled otsustavad koosolekuid mitte protokollida, peavad koosolekutel vastu võetud otsused

olema fikseeritud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

5. Teenuse üleandmise ja vastuvõtmise tingimused

5.1. Täitja esitab hankijale teenuse osutamisega seotud materjale ülevaatamiseks ja

kooskõlastamiseks teenuse osutamise käigus jooksvalt, kui pooled ei ole kokku leppinud

teisiti. Hankija kontrollib esitatud materjalide vastavust poolte poolt kokku lepitud tähtaja

jooksul.

5.1.1. Kui hankijal on materjalide osas omapoolseid täiendusi- ja/või

parandusettepanekuid, teavitab hankija sellest täitjat mõistliku tähtaja jooksul. Täitja

on kohustatud hankija ettepanekud arvesse võtma.

5.1.2. Kui hankija avastab kooskõlastamiseks esitatud materjalides vigu, puudusi või muid

lepingu tingimustele mittevastavusi on hankijal õigus jätta materjalid

kooskõlastamata, teavitades täitjat avastatud puudustest. Täitja on kohustatud

mittevastavuse likvideerima mõistliku tähtaja jooksul.

5.2. Täitja poolt osutatud teenuse hankijale üle andmine ja hankija poolt selle vastuvõtmine

vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi ka akt).

5.2.1. Aktid valmistab ette täitja lähtudes lepingu lisas 2 toodud vormist ning

allkirjastatakse poolte kontaktisikute poolt digitaalselt või paberil kahes eksemplaris.

4

5.2.2. Aktis fikseeritakse täitja poolt teostatud ja hankija poolt kooskõlastatud ja vastu

võetud teenus ning täitjale makstava tasu suurus. Allkirjastatud teenuse akt on täitjale

aluseks arve esitamisel.

5.2.3. Teenuse üleandmise ajaks loetakse lepingu tingimustele vastava teenuse akti

allkirjastamise aeg.

5.3. Täitja annab hankijale kõik teenuse tulemid üle elektrooniliselt, kasutades selleks mõnda

failiedastamise teenust. Hankijal on õigus nõuda ja täitjal kohustus esitada materjalid ka

andmekandjal.

6. Autoriõigus

6.1. Lepingu alusel väljatöötatu kuulub lepingu alusel täitjale makstava tasu eest hankijale.

Autoriõigused lepingu alusel osutatud teenuse tulemitele (v.a näitlejatele õiguslikult kuuluv

osa) kuuluvad lepingus sätestatud tingimustel hankijale. Tasu autoriõiguste üleandmise ja

litsentsimise eest sisaldub lepingu hinnas.

6.2. Hankijale kuuluvad osutatud teenuse tulemite ja loodud materjalide osas kõik autori

varalised õigused ja ainulitsents, kaasa arvatud õigus lepingu täitmisel täitja poolt koostatud

dokumente ja materjale reprodutseerida, töödelda, levitada ja üldsusele kättesaadavaks teha

mistahes vormis ja kandjal, ilma geograafiliste piiranguteta ning tähtajatult.

6.3. Hankijal on õigus lepingu alusel väljatöötatut vabalt kasutada, sh on hankijal õigus anda

lepingu alusel loodut kolmandatele isikutele kasutamiseks.

6.4. Teenuse osutamise käigus täitja poolt loodud materjalide omandi- ja autoriõigused loetakse

hankijale üle läinuks pärast vastava teenuse või materjalide eest tasumist.

6.5. Täitjal on õigus hankija eelneval kirjalikul nõusolekul teost kasutada konkurssidel, näitustel,

messidel ning kasutada kujunduselemente oma edaspidises töös.

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud

isikuandmeid, turvaandmeid ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada

poolte huve. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mille

avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi

võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

7.2. Täitja on kohustatud käsitlema lepingu täitmisel temale teatavaks saanud informatsiooni

hankija ning tema tegevuse kohta konfidentsiaalsena. Täitja on kohustatud kaitsma temale

lepingu täitmise käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsust. Vastavasisulise

informatsiooni müümist, pakkumist või levitamist täitja või temaga seotud isiku poolt

käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist.

7.3. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.

8. Poolte vastutus

8.1. Pooled vastutavad lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest. Poole vastutus lepingu

rikkumisega tekitatud kahju eest on piiratud ühekordse lepingu hinnaga. Vastutuse piirangut

ei kohaldata lepingu tahtliku rikkumise korral.

8.2. Täitja vastutab oma alltöövõtjate ja nende esindajate või töötajate tegevuse ja rikkumiste

eest, nagu enda tegude eest. Mis tahes lepingu osa alltöövõtu korras täitmise või alltöövõtja

poolt lepingu mis tahes osa täitmise heakskiitmine hankija poolt ei vabasta täitjat ühestki

tema lepingujärgsest kohustusest.

8.3. Juhul kui hankija ei tasu vastuvõetud teenuse eest tähtaegselt, on täitjal õigus nõuda hankijalt

viivise tasumist suuruses kuni 0,2 % (null koma kaks protsenti) tähtajaks tasumata summalt

iga tasumisega viivitatud päeva eest.

8.4. Juhul kui täitja ei anna lepingu tingimustele vastavat teenust hankijale üle lepingus

kokkulepitud tähtaegadeks, on hankijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 0,2 % (null

koma kaks protsenti) üleandmata teenuse maksumusest iga üleandmisega viivitatud päeva

eest.

5

8.5. Konfidentsiaalsusnõude rikkumise korral on hankijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi

vastavalt rikutud nõude olemusele kuni 10 (kümme) % lepingu hinnast iga vastava

rikkumise korral.

8.6. Lepingu eseme (sh teenuse tulemite, alusmaterjalide ja vahedokumentide) ja lepingust

tulenevate õiguste ning kohustuste müümisel, loovutamisel või muul viisil edasi andmisel

täitja poolt kolmandatele isikutele hankija eelneva kirjaliku nõusolekuta on hankijal õigus

nõuda ja täitjal kohustus maksta leppetrahvi kuni 25 % (kakskümmend viis protsenti)

lepingu hinnast.

8.7. Hankijal on õigus leppetrahv tasaarvestada täitjale makstava arve summast. Viiviste ja

leppetrahvide arvestamisel lähtuvad pooled maksumusest koos käibemaksuga.

8.8. Lepingust tulenevate viiviste ja leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine

ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Pool

vabaneb vastutusest ainult juhul, kui lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise

põhjustab vääramatu jõud.

8.9. Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega hankijale või

kolmandale isikule tekitatud kahju korral kohustub täitja taastama kahju tekitamisele

eelnenud olukorra või hüvitama hankija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud.

8.10. Pooled võivad kokkuleppel leppetrahvi, viivise või kahjuhüvitamise nõuet vähendada ja

nõude asemel leppida kokku täiendavalt tehtavates muudes kohustustes.

8.11. Piiramata teisi lepingu sätteid, astuvad pooled mõistlikke samme vähendamaks kahju, mis

on või võib olla aluseks mistahes lepingujärgsele kahju hüvitamise nõudele.

9. Lepingu kehtivus

9.1. Käesolev leping jõustub sellele allakirjutamisest poolte poolt ja kehtib kuni poolte lepingust

tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmiseni.

9.2. Hankija võib lepingu üles öelda, kui täitja viivitab teenuse hankijale üleandmisega enam kui

30 (kolmkümmend) kalendripäeva lepingu täitmise käigus kokkulepitud tähtajast.

9.3. Juhul, kui hankija lepingu üles ütleb, kuna täitja ei anna teenust üle kokkulepitud tähtajaks,

on hankijal õigus nõuda täitjalt lepingu punktis 8.4. ettenähtud leppetrahvi tasumist ning

lisaks kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.

9.4. Hankija võib lepingu põhjendatud vajaduse korral üles öelda, teatades sellest täitjale

vähemalt 4 (neli) nädalat ette ning sellisel juhul on hankija kohustatud tasuma täitjale

lepingu ülesütlemise momendiks nõuetekohaselt teostatud ja hankijale üle antud teenuse ja

materjalide eest.

9.5. Täitjal on õigus leping üles öelda, kui hankija viivitab täitjale makstava arve tasumisega

enam kui 30 (kolmkümmend) kalendripäeva.

10. Vääramatu jõud

10.1. Pool ei vastuta lepingus sätestatud kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase

täitmise eest, kui see on tingitud vääramatuks jõuks olevast asjaolust.

10.2. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest peab pool, kes tahab oma kohustuste mittetäitmisel

või mittenõuetekohasel täitmisel vääramatu jõu asjaoludele tugineda, teatama esimesel

võimalusel teisele poolele.

10.3. Vääramatuks jõuks lepingu tähenduses on igasugune poole tahtest sõltumatu ja sellele mitte

alluv sündmus või asjaolu nagu tulekahju, sõjalise iseloomuga tegevus, streik, korratus,

üleujutus või muu loetletud tunnustele vastav sündmus või asjaolu, mis takistab või teeb

võimatuks poole lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise.

10.3.1. Vääramatu jõud ei hõlma sündmusi, mis on põhjustatud poole või tema töötajate

hooletusest või tahtlikust tegevusest.

10.3.2. Vääramatu jõu asjaoludeks ei loeta täitja tarneraskuseid, mis tulenevad täitja

tarneahela tõrgetest, personali komplekteerimise raskustest või täitja või kolmandate

isikute infrastruktuuri riketest või muust sarnasest, millised asjaolud loetakse täitja

äririskiks.

10.4. Vääramatu jõu sündmuse või asjaolu toimest mõjutatud poole kohustuste täitmise tähtaeg

pikeneb vääramatu jõu toime tähtaja võrra.

6

10.5. Juhul, kui vääramatu jõud takistab lepingust tulenevate kohustuste täitmist ühtejärge 60

(kuuskümmend) päeva või kauem või on tõenäoline vääramatu jõu pikemaajaline kestvus,

on poolel õigus leping ilma etteteatamise tähtajata ühepoolselt üles öelda.

11. Lepingu muutmine ja loovutamine

11.1. Lepingu ja selle lahutamatute lisade muutmine on võimalik üksnes poolte kirjalikul

kokkuleppel arvestades vastaval hetkel kehtivas riigihangete seaduses sätestatut.

Muudatused jõustuvad pärast allakirjutamist poolte poolt või poolte poolt määratud tähtajal.

Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised.

11.2. Lepingut muuta sooviv pool teavitab lepingu muutmise vajadusest ja selle aluste esinemisest

teist poolt, andes teisele poolele vastamiseks mõistliku tähtaja.

11.3. Pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada

kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta.

11.4. Vajaduse korral lisatööde tellimine vormistatakse kooskõlas riigihangete seaduse §-ga 123

lepingu muudatusena, milleks vormistatakse lepingu lisa.

12. Poolte kontaktisikud

12.1. Hankija kontaktisik lepingu üldistes ja täitmisega seotud küsimustes ning teenuse

üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastaja on Kätlin Karula, ennetustöö osakonna

kriisiteadlikkuse talituse nõunik, telefoninumber +372 5198 4962, e-post

[email protected] või tema puudumisel Anni Alev, ennetustöö osakonna

kriisiteadlikkuse talituse juhataja, telefoninumber +372 5861 8856, e-post

[email protected].

12.1.1. Lisaks eeltoodule on punktis 12.1 toodud kontaktisiku pädevuseks ja volituseks

lepingu täitmise käigus täitja kontaktisikuga läbirääkimiste pidamine, sh lepingu

alusel pretensioonide esitamine ning vajadusel õiguskaitsevahendite rakendamise

otsustamine.

12.2. Täitja kontaktisik lepingu üldistes ja täitmisega seotud küsimustes ning teenuse üleandmise-

vastuvõtmise aktide allkirjastaja on Liis Eller, projektijuht, telefoninumber +372 5650 6748,

e-post [email protected].

12.3. Kontaktisikute muutmisel tuleb sellest viivitamatult teist poolt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis teavitada. Nimetatud teade lisatakse lepingu dokumentide juurde ning

seda ei käsitleta lepingu muutmisena.

13. Muud tingimused

13.1. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

13.2. Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled läbirääkimiste

teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtu korras Harju Maakohtus.

13.3. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi

õigusaktidest.

13.4. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust,

kui pooled oleksid lepingu sõlminud ka ilma tühise sätteta.

13.5. Lepingu tingimused ei kuulu poolte poolt avaldamisele kolmandatele isikutele, välja arvatud

seadusega sätestatud juhtudel.

13.6. Lepinguga seotud teated, mis toovad pooltele kaasa õiguslikke tagajärgi peavad olema

kirjalikus vormis ning lepingu täitmisega seotud teated peavad olema kirjalikult

taasesitatavas vormis.

13.7. Ühe lepingu poole teade loetakse teise poole poolt kätte saaduks:

13.7.1. kui teade on saadetud elektroonilisel teel (lepingu punktis 12 toodud e-posti

aadressidele) samal päeval, kui elektrooniline kiri on saadetud enne kella 17.00,

pärast kella 17.00 saadetud elektrooniline kiri loetakse kättesaaduks järgmisel

tööpäeval;

13.7.2. kui teade on saadetud tähitud kirjaga lepingus näidatud aadressil ning kui tähitud

kirja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva.

7

13.8. Pooled kohustuvad teineteist teavitama oma andmete ja/või õigusliku seisundi muutumisest

(sealhulgas ärinime muutus, äriühingu jagunemine, ühinemine, ümberkujundamine)

hiljemalt 5 (viie) kalendripäeva jooksul vastava muudatuse registreerimisest.

13.9. Leping allkirjastatakse digitaalselt, mis loetakse vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §

80 alusel võrdseks allkirjastamise kirjaliku vormiga.

14. Poolte rekvisiidid

Hankija

Päästeamet

Raua 2, 10124, Tallinn (allkirjastatud digitaalselt)

Registrikood: 70000585 Martin Lambing

Tel: +372 628 2000 peadirektori asetäitja

E-post: [email protected] peadirektori ülesannetes

Täitja

Inspired Universal McCann OÜ ja Taifuun OÜ

Tehnika tn 55, 10136 Tallinn (allkirjastatud digitaalselt)

Registrikood: 11092436 Vitali Bondarenko

Tel: +372 6608012 juhatuse liige

E-post: [email protected]

8

Hankelepingu nr 6.4-2.1/220ML lisa 2

ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT

____________________ (kuupäev)

PÄÄSTEAMET, mida esindab lepingu nr 12.1 alusel …………… (esindaja ametinimetus ja nimi),

ühelt poolt (edaspidi hankija)

ja

_______________ (teise osapoole nimi), mida esindab lepingu nr …. punkti … alusel

……………… (esindaja ametinimetus ja nimi), teiselt poolt (edaspidi täitja)

edaspidi ka pool või pooled, kinnitavad alljärgneva, ……(kuupäev)….. sõlmitud raam-

/hankelepingu nr (edaspidi leping) esemeks oleva …(teenuse nimetus)…. ja selle tulemuste

üleandmist:

1) …teenuse nimetus… ja selle tulemused on üle antud tähtaegselt: …..JAH/EI………;

2) …teenuse nimetus… ja selle tulemused vastavad lepingus sätestatud tingimustele:

…..JAH/EI………

Märkida kõik olulised tingimused, millele teenus peab vastama (näidisloetelu: vastavus tehnilistele

tingimustele, kogus, tähtaeg, kasutajakoolituse toimumine, lepingus nõutud dokumendid on

üleantud):

……………………………………………………………………………………………………………………

……………………………………………………………………………………………………………………

……………………………………………………………………………………………………………………

…………………………………………

3) Kas …teenuse nimetus… ja selle tulemused on vastu võetud: ………JAH/EI………….

Pooled kinnitavad, et käesolevas üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud andmed on õiged.

Üleandmise-vastuvõtmise akt on koostatud eesti keeles kahes eksemplaris, millest üks jääb täitjale

ja teine hankijale/üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud digitaalselt.

Hankija: Täitja:

……………………… ……………………

/Allkiri/ /Allkiri/

……………………… . ……………………

/Allkirjastaja nimi/ /Allkirjastaja nimi/

1

Riigihange „Meediakampaaniate loovlahenduste, meediaplaneeringu ja -pindade tellimine“

RSD lisa 1 – riigihanke tehniline kirjeldus osale 2 (elanikkonnakaitse kampaania)

Elanikkonnakaitse kampaania

Päästeamet kuulutab välja riigihanke kahe meediakampaania loovlahenduste, meediaplaneeringu

ja -pindade tellimiseks. Riigihanke osa 2 on Eesti elanike kriisideks valmisoleku meediakampaania

(edaspidi ka kampaania) läbiviimine.

Kampaania eesmärk on ühelt poolt suurendada Eesti inimeste teadlikkust, kuidas ja mis kanalites

riik ohuolukorras inimesi teavitab. Sealjuures on oluline, et ohuteavitusse suhtutaks alati täie

tõsidusega. Teiselt poolt tahame selgitada, mis olukordades peab inimene ohtude eest varjuma,

kuidas oma elu ja tervise kaitseks seda teha ning kuidas selleks valmistuda. Mida rohkem inimesi

suudab erinevates kriisiolukordades iseseisvalt ja teadlikult tegutseda, seda rohkem on meil

võimalik päästa elusid, ennetada tervise-, keskkonna- ja varakahjusid ning toetada abivajajaid.

Kampaania peab olema eesti- ja venekeelne.

Lepingu objekt

Riigihanke lepingu objektiks on meediakampaania loovlahenduste, meediaplaneeringu ja

meediapindade tellimine riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel ja korras. Lepingu

täitmise raames on edukaks tunnistatud pakkuja kohustatud:

1. välja töötama kampaania tervikkontseptsiooni ja loovlahendused, sh videod ja teleklipid,

raadioklipid, kujundused (sh välimeedia ja trükised), visuaalid ja/või liikuva pildiga

formaadid sotsiaalmeedias levitamiseks, mis sobivad ka hankija kanalites kasutamiseks;

2. looma ja tootma kõik vajalikud reklaammaterjalid (sh digitaalsed ja füüsilised reklaamid,

erilahendused ja muud materjalid);

3. koostama meediaplaanid ja need ellu viima (sh meediapindade broneerimine ja reklaamide

edastamine);

4. koostama sotsiaalmeedia strateegia (sh reklaami- ja sisustrateegia ning mõjuisikute

tegevusplaan koos vastavas formaadis sisutükkidega);

5. ellu viima kampaaniat toetavaid tegevusi, sh avalikel üritustel osalemine ja/või nende

korraldamine;

6. looma kampaania osana interaktiivsete elementidega õpetliku kaardi- või lauamängu, mis

sobib sihtrühmadele ja sisaldab juhendit eesti, inglise ja vene keeles;

7. looma infokandjaid (nt trükised, kleebised, praktilised esemed jm);

8. välja töötama ja teostama erilahendusi välimeedias (nt installatsioonid, miniskulptuurid,

täisbränditud pinnad);

9. nõustama hankijat kampaania elluviimise protsessis ning teostama kokkuleppel lisatöid, mis

ei kuulu lepingu esialgsesse mahtu (lisatööd vormistatakse lepingu muudatusena);

10. hiljemalt 15.12.2025 kuupäevaks hankijale üle andma kampaania kirjaliku kokkuvõtte;

11. vastutama kampaania teostamise eest algusest lõpuni ehk loovstrateegiast ja meediaplaanist

kuni lõppteostuseni.

2

1. Taust

Päästeameti ülesanne on anda Eesti inimestele vajalikud teadmised ja oskused, et tulla erinevates

kriisiolukordades võimalikult hästi iseseisvalt toime. Elanikkonnakaitses on neli prioriteetset

alateemat: kriisivarud ja –valmidus, ohuteavitus, varjumine ning evakuatsioon. Kui Päästeameti

2024. aasta sügisene kampaania keskendus eelkõige kriisivarudele ja –valmidusele, siis sel aastal

suuname tähelepanu just ohuteavitusele ja varjumisele.

1.1 Mõisted

 Elanikkonnakaitse – meetmete süsteem, mille eesmärk on kaitsta inimesi hädaolukordade

ning riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardavate ohtude korral.

 Hädaolukord – sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab

paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või

tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on

vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus, rakendada

tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid

ja vahendeid.

 Ohuteavitus – Kui ohus on inimese elu, tervis või riigi julgeolek, teavitab riik elanikke

võimalikult kiiresti ja laiaulatuslikult. Seda kutsutakse ohuteavituseks, kus lisaks riigi

ametlikele kanalitele, meediale ja sotsiaalmeediale kasutab riik väga kiire levikuga

otseteavituse viise, et anda teada, mis juhtus ning mida teha.

 Sireen – ohusireenid on oluline osa ohuteavitussüsteemist, mille eesmärk on hoiatada

inimesi ohuolukordadest. Ohusireenide süsteem edastab helisignaali, mis annab märku

sellistest olukordadest nagu sõjaline oht, suurõnnetused või hädaolukorrad (nt

kiirgusõnnetus, ohtlike kemikaalidega seotud õnnetused, terrorirünnakud, ulatuslikud

korratused jms).

 Avalik varjumiskoht - koht, mis on mõeldud avalikus ruumis viibivatele inimestele kiireks

ja lühiajaliseks varjumiseks vahetu ohu korral.

 Varjumine - tegevus, mille käigus inimesed liiguvad ohustatud piirkonnas asuvasse

siseruumi, et kaitsta oma elu ja tervist.

1.2 OHUTEAVITUS

Päästeameti tellitud uuringutest selgub, et riigi ametlikke ohuteavituse kanaleid üldjuhul

usaldatakse, usaldajaid on kokku 86%, s.h väga usaldab 28%; mitte-usaldajaid on kokku 7% ja

vastust ei osanud anda 7%. Riigi ametlikest ohuteavituse kanalitest nimetati (valikvastustega

küsimustes) kõige sagedamini ehk 64% poolt EE-ALARM mobiilteavitust (SMS-i) ja ligikaudu

poolte poolt veebilehte kriis.ee ja sireenvõrgustikku, juba veidi vähesemate poolt veebilehte

olevalmis.ee (42%), riigiinfo telefoni 1247 (27%) ning vaid viiendik nimetas riigiasutuste

sotsiaalmeediat. Samas näitab Päästeameti kogemus koolitustel ja kodunõustamistel, et inimesed

ei tea, kuidas ja mis kanalites riik neid ohtude eest teavitab.

Kui ohus on inimese elu, tervis või riigi julgeolek, teavitab riik ohustatud elanikke võimalikult

kiiresti. Sellised ohud võivad olla näiteks plahvatused, ohtlike kemikaalidega õnnetused,

massirahutused, ulatuslikud loodusõnnetused, sõjaline oht. Kui oht on konkreetses piirkonnas, siis

teavitatakse eelkõige selles ohualas puudutatud inimesi, mitte üleriigiliselt kõiki.

3

Riigi ohuteavituse terviksüsteemi nimi on EE-ALARM ja selle kaudu saadetakse kiireid ja

vahetuid teavitusi ohustatud elanikele. EE-ALARM osad on ohualapõhine SMS, mobiiliäpid „Ole

valmis!“ ja „Eesti.ee“, ribatekstid ETV ja ETV+ kanalitel, RDS tekst Vikerraadio kanalil ja kõige

ekstreemsematel juhtudel ka ohusireeni võrgustik.

Ohuteavituse edastab riik alati mitme kanali kaudu, sest kõige kiiremad teavituskanalid sisaldavad

alati kõige vähem infot ning nii tagame info leviku ka olukordades, kus mõni kriisinfo kanal

näiteks tehnilistel põhjustel ei toimi.

Ohusireenid on vaid üks osa ohuteavituse terviksüsteemist. Ohusireenid käivitab riik ainult

äärmuslikul juhul, kui on kiire ja vahetu oht inimese elule - näiteks suurõnnetused ohtlike

kemikaalidega või sõjaline oht. Kui kuuled ohusireene, siis varju esimesel võimalusel lähimasse

siseruumi ning siis otsi lisainfot. Sireenide käivitamisega koos tuleb info alati ka teiste EE-

ALARM ohuteavituskanalite kaudu.

1.3 VARJUMINE

Igal kuuendal inimesel on (elu)ohtlik väärarusaam, et varjumine = avalik varjumiskoht.

Päästeameti uuringutest selgub, et 16% Eesti elanikest - kuid lausa 31% noortest - usub, et

ohuteavituse korral tuleb esimese asjana varjuda avalikku varjumiskohta. Avalik varjumiskoht on

aga mõeldud sõjaseisukorras kasutamiseks neile inimestele, kes viibivad avalikus ruumis.

Ohuolukorras võivad kiire reageerimine ja oskus varjuda päästa sinu elu. Kui kuuled sireene või

saad EE-ALARM-ilt ohuteavituse, et tuleb varjuda, siis mine viivitamatult lähimasse siseruumi,

sulge uksed, aknad ja ventilatsioon. Sõjalise konflikti ajal varju hoone keldrisse, selle puudumisel

madalaimal korrusel, akendest eemal ning tugevate seintega ruumis. Avalikku varjumiskohta

saavad sõjaolukorras varjuda inimesed, kes on õues ning neil pole võimalik mujale kohe varjuda.

Enamus avalikke varjumiskohti avatakse alles sõjalise ohu kasvades, igapäevaselt võivad need olla

suletud.

Kuna Eestis on avalikud varjumiskohad olnud tugevalt pildis, on inimestel juurdunud

väärarusaam, et need on universaalne lahendus igas olukorras.

Ukraina sõda näitab selgelt, et siseruumides või keldris olles on ohuolukorras oluliselt väiksem

tõenäosus saada vigastada või surma kui lageda taeva all või akendega ruumis. Varjumine on

hädavajalik olukordades, kus tekib kiire ja otsene oht sinu elule ja tervisele. See võib olla

suurõnnetus ohtlike kemikaalidega, plahvatus, sõjaline rünnak jne. Varjumise eesmärk on kaitsta

end lööklaine, põlengusuitsu, lendavate esemete nagu mürsukillud ja muu otsese ohu eest.

Varjumisest väga palju avalikult ei räägita, kuna inimestele seostub see arusaadavalt keeruliste

teemadega, sh sõda. Eesti geograafiline ja poliitiline asend teeb selle teema aga väga oluliseks –

seda kahjuks näitab ka käimasolev sõda Ukrainas. Sõjaline oht Eestis on reaalne ja pikaajaline.

Inimestele on sõjalise konflikti korral suurim oht õhurünnakud: raketid, pommid, mürsud, droonid

jne. Eesti väiksuse tõttu peaks ohu korral varjuma esimesel võimalusel. Seetõttu peavad

varjumiskohad olema võimalikult lähedal: kodudes, töökohtadel, koolides ja mujal. Kuna enamus

hooneid on eraomandis, jääb varjumiskohtade ettevalmistamine ja hooldus hoone omanike või

korteriühistute ülesandeks. Riik tagab ohuteavituse ja võimalusel toetab varjumiskohtade loomist

programmide kaudu.

4

Rusikareegel on see, et hoonetes varjudes tasub olla võimalikult madalal korrusel, keldris või selle

puudumisel esimesel korrusel. Ruumide seinad ja laed peaksid olema tugevast materjalist nt:

betoon või kivi, samuti peab ruumis olema tagatud pideva värske õhu liikumine. Ruumid, kuhu

kodus või tööl varjuda, võiksid olla puhtad ning vabastatud liigsetest asjadest ja prahist. Aknad

tasub ära katta, et nende purunemisel ei lendaks ruumi klaasikilde või väljast läbi nende teisi

ohtlikke tükke. Korteriühistutes ja teistes suuremates hoonetes võiks majaomanik seista hea selle

eest, et majas olevad inimesed saaksid vajadusel kiiresti varjuda.

Varjumiskohtade tagamine on oluline inimeste enda turvalisuse jaoks. Nende tegemine on samuti

inimeste endi kätes. Korteriomanikena küsige varjumiskoha olemasolu korteriühistu juhatuselt,

töötajana oma tööandjalt, õpilasena kooli juhtkonnalt, avalike varjumiskohtade kohta

omavalitsuselt ehk iga inimene saab küsida ka iseendalt, kus on minu varjumiskoht?

Kampaania läbiv teema Kampaania kannab ideed, et ennekõike algab inimese ohutuse tagamine igaühest endast.

Kriisideks valmistumine käib samm-sammult ning ette valmistamata jätmine tähendab

potentsiaalselt enda ning enda lähedaste ohtu panemist ning potentsiaalselt ka ressursside ära

suunamist neilt inimestelt ja olukordadelt, kes seda kõige enam vajavad. Täpsemat infot oluliste

teemade kohta leiab www.rescue.ee, www.olevalmis.ee, www.kriis.ee leheküljelt, samuti

Elanikkonnakaitse tegevuskava 2024–2027 dokumendist ning muudest seotud allikatest. Pakkujalt

oodatakse ka valmisolekut tutvuda Päästeameti varasemate kampaaniate (nagu „Kriisis kuula

riiki“ või „Varu enne maru“) ning avalike seisukohavõttudega (www.rescue.ee), et leida eelpool

ja järgnevalt kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks ja loovlahenduse välja töötamisel uudseid ning

värskeid lahendusi.

2. Üldtingimused

2.1. Elanikkonnakaitse teemal hangitav kampaania peab olema süsteemselt välja töötatud,

tegevused omavahel koordineeritud ja plaanipäraselt realiseeritud ning esitatud

täislahendusena. Kampaania välja töötamise etapid, sõnumite fookused ja sõnumid tuleb

Päästeametiga kooskõlastada. Kampaaniasõnumeid ja loovlahendusi tuleb testida

fookusgruppidel, et tagada soovitud eesmärkide ja mõju saavutamine. Kampaania tulemusi

tuleb mõõta sihtgruppide lõikes ja esitada tulemustest kokkuvõte. Kõik tegevused peavad

jõudma kindla sihtrühmani ning neid kujundavate sidusgruppideni hankija poolt

kooskõlastatud turunduslikku eesmärki täitvate vahendite kaudu, hankija poolt

kooskõlastatud meediakanalites ja -formaatides. Pakkujal on loov- ja valikuvabadus

kujundada enda ekspertteadmisest tulenev lahendus hankija püsitatud eesmärgi täitmiseks.

2.2. Meediakampaania eesmärk:

2.2.1. teadlikkuse tõstmine;

2.2.2. arvamuse ja hoiaku kujundamine;

2.2.3. käitumusliku kavatsuse kujundamine.

2.3. Meediakampaania läbiviimise vahenditena käsitletakse ning pakkujal on kohustus pakkuda

järgmist.

5

2.3.1. Loovlahenduste komplekt, mis koosneb: vähemalt ühest video(tele)klipist, vähemalt

ühest heli(raadio)klipist, kujundustest (välimeedia, paberleht jms kujundused, mis

täpsemalt lepitakse kokku eduka pakkujaga lepingu täitmise käigus), videost- ja/või

muudest liikuva pildiga formaadest sotsiaalmeedias levitamiseks vastavalt kokku

lepitud kanalitele. Visuaalne materjal peab olema loodud selliselt, et seda on võimalik

Päästeametil kasutada sotsiaalmeedia sisutükkidena ning ka teistes meediakanalites.

2.3.1.1. Kui lepingu täitmise käigus selgub, et välimeedia paigutust tuleb

optimeerida (nt lisada või muuta asukohti), võib tekkida vajadus täiendava

formaadi järele, mida edukas pakkuja on kohustatud hankijale looma. See

toimub siiski välimeediale ette nähtud eelarve piires ja ei too kaasa

lisakulusid. Tuginedes eelnevale kogemusele, võib tekkida vajadus

meediaplaani lepingu täitmise käigus kohandada (lisades pindasid ja luues

lisaformaate), kuid see mahub riigihanke pakkumuses ette nähtud

eelarvesse.

2.3.2. Turunduskanalid ja reklaampinnad (tele, raadio, sotsiaalmeedia, digimeedia,

välireklaam, üritused, erilahendused, mõjuisikud jne).

2.3.3. Sündmus (näiteks olemasoleval avalikul üritusel meediakampaania toetuseks

osalemine/esindamine).

2.3.4. Mäng (nt kaardi- või lauamäng, mida saab kasutada avalikel üritustel, kodus,

koolitustel, mis oleks mobiilne, kompaktne, kerge kokku ja lahti pakkida). Kriisideks

valmisoleku interaktiivsete elementidega mäng peab olema kas kaardi- või lauamäng,

mida saab mängida nii üksi kui ka seltskonnaga. Mäng peab olema õpetlik ning

sobima kasutamiseks avalikel üritustel, kodus, koolitustel. Loodav mäng peab olema

kompaktne, lihtsasti kokkupandav ja sõiduautoga transporditav. Mäng peab sobima

hankija poolt kirjeldatud sihtrühmadele (näiteks mäng on jagatud eakohasuse

tagamiseks mitmesse raskusastmesse, mis sobiks nii algajatele kui ka

edasijõudnutele). Samuti peab mäng sisaldama põhjalikku mängujuhendit eesti,

inglise ja vene keeles. Pakkumuses esitab pakkuja mängu visuaali ja kontseptsiooni.

Eduka pakkuja kohustuseks on eelarves arvestada ja toota minimaalne võimalik arv

mänge.

2.3.5. Infokandja ehk kommunikatiivset eesmärki täitva toote levitamine (trükis, kleebis,

praktilised esemed jne).

2.3.6. Sotsiaalmeedia strateegia, mis koosneb reklaamistrateegiast, sisustrateegiast ja

mõjuisikute tegevusplaanist soovitusnimekirjast koos tegevustega. Sisustrateegiasse

ootame sisutükke, mis oleksid visuaalselt sarnased kampaania reklaamidega ning mis

toetaksid seda. Kampaania reklaamiseadistuse koos eelarvetega loob pakkuja.

Sisutükkide reklaamisoovituse loob samuti pakkuja, kuid sisutükid ja nende

võimenduse hankija kontol ja kanalites, avaldab ja seadistab hankija

kommunikatsiooniosakond. Sisutükid avaldab ja võimendab hankija oma kanalites.

Sisutükid peavad vastama järgnevatele tingimustele: videomaterjal (kuni 45 sek)

mõõdus 1080x1920 ja 1080x1350. Sisutükid peavad kandma edasi kampaania

reklaammaterjalide visuaalset keelt, kuid vastama sotsiaalmeedia sisuloome

tingimustele (mitte reklaamilikud, hook, olema kaasahaaravad ja andma edasi olulist

informatsiooni. Teksti korral peavad olema lisatud subtiitrid).

6

2.3.7. Erilahendused välimeedias (ajutised installatsioonid või miniskulptuurid, välipinna

täisbränding jne).

2.4. Meediakampaania tulemuste mõõtmine

2.4.1 Pakkuja kohustus on mõõta pakkumuses esitatavaid tegevusi ja vahendite kasutamist,

seejuures mõõta kampaania loovstrateegia ja meediaplaani realiseerimise tehnilisi

parameetreid, milleks on:

2.4.1.1 märgatavus erinevates meediakanalites;

2.4.1.2 loovlahenduse arusaadavus ja meeldivus;

2.4.1.3 sihtrühma hoiakud ja kampaania mõju (täiendava info otsimine pärast kampaania

märkamist, reklaamkujunduste, tele- ja raadioklippide sõnumitest/kontseptsioonist

arusaamine ja nendega nõustumine, hoiaku ja käitumise muutus);

2.4.1.4 sotsiaalmeedia tulemuste mõõtmine (reach, impressions, link clicks, engagement,

videomaterjali puhul video views ja keskmine vaadatavuse aeg).

2.4.2 Pakkujal on kohustus kooskõlastada hankijaga kampaania kanalite ja tegevuste

tulemusmõõdikud. Mõõtmisel tuleb eelistada mõõdikuid, mis kirjeldavad saavutatud mõju.

3. Kampaania tingimused

3.1. Kampaania peab olema eesti- ja venekeelne.

3.2. Kampaania kujundamisel ja elluviimisel tuleb arvestada põhja ja ida regioonide eripäradega,

pöörates erilist tähelepanu sealsetele suurema venekeelse elanikkonna vajadustele ja

ootustele.

3.3. Tuleb tagada, et kampaania sõnumid jõuaksid ka muukeelse (inglisekeelse) elanikkonnani,

kasutades selleks sobivaid ja sihtrühmale tõhusaid kommunikatsioonikanaleid.

3.4. Kampaania peab toimuma perioodil 06.10.2025 – 02.11.2025. Perioodi peab olema võimalik

koostöö- ja planeerimisprotsessis hankija soovil kahe nädala jagu ühes või teises suunas

liigutada.

3.5. Ajakava tuleb täielikult realiseerida (sh broneerida kõik meediapinnad ning tagada

reklaammaterjalide õigeaegne esitamine nende eksponeerimiseks).

3.6. Pakkuja koostab kampaania kirjaliku kokkuvõtte, mis esitatakse hiljemalt 15.12.2025 (juhul,

kui kampaania periood muutub, siis on pooltel õigus kokku leppida ka antud tähtaja

muutmises). Kokkuvõttes peab kajastuma kampaania läbiviimise kirjeldus, tulemuste

analüüs ning hinnang kampaania mõjule. Lisaks esitab pakkuja kampaania mõju hindamise

metoodika ja mõõtmistulemuste analüüsi. Enne kampaania algust peab pakkuja

kooskõlastama hankijaga lõpptulemuste mõõtmise ja mõõtetulemustele hinnangu andmise

metoodika ning teostuse kirjelduse (plaan, ajakava) koos põhjendusega. Mõõtmine peab

toimuma sõltumatu uuringufirma poolt, mille teenus peab sisalduma kampaania eelarves.

Pakkuja peab tagama, et hankijal on võimalus uuringufirmaga otse suhelda.

3.7. Kampaania visuaalsed materjalid peavad olema ligipääsetavad ka kuulmis- ja

nägemispuudega inimestele. Selleks peavad videomaterjalid olema subtitreeritud, veebis

kasutatavad kirjalikud tekstid peavad olema loetavad ekraanilugemistarkvara abil.

4. Autoriõigused ja materjalide üle andmine

4.1 Kõikide lepingu täitmise käigus Päästeametile üle antavate materjalide autoriõigused (v.a.

vajadusel näitlejatele õiguslikult kuuluv osa) jäävad tähtajatult Päästeametile. Kui

kampaania läbiviimisel kasutatakse näitlejaid, siis peavad näitlejatele makstavad 1 (ühe)

7

aasta autoritasud olema arvestatud pakkumuse kogumaksumuses. Juhul, kui Päästeamet

soovib teoseid kasutada pärast ühe aastast perioodi, tasub Päästeamet teoste autoritasud

vastavalt Eestis kehtivale seadusandlusele otse vastavatele isikutele.

4.2 Pakkuja annab hankijale üle kõik koostatud ja kasutatud materjalide ning nendes

kasutatavate heli-, video-, disain- või muude oluliste lahendustega seotud autorite varalised

õigused (ainulitsentsi) koos all-litsentsi andmise õigusega ilma territoriaalse ja ajalise

piiranguta.

4.3 Kõik materjalid tuleb hankijale üle anda töödeldaval kujul.

5. Tegevuste kooskõlastamine

5.1. Hankijaga tuleb kooskõlastada kõik fookused ja sõnumid, meediakampaaniaga seonduvad

turundustegevused, tele- ja raadioklippide salvestused, kujundused ja muud lahendused

(voiceover ehk hääle pealelugemine, CTA ehk call-to-action tekst, visuaal) enne töösse

andmist. Välja pakutud kujundusi, esitatud sõnumeid ja lahendusi on edukas pakkuja hankija

soovi korral kohustatud korrigeerima eesmärgiga tagada parim võimalik kampaania tulemus.

5.2. Hankijaga tuleb kooskõlastada tegevuste täpsustatud plaanid enne plaanide täide viimist.

5.3. Meediapindade ja kanalite valiku tegemisel tuleb arvestada, et kampaaniat ei tohi levitada

meediapindadel või -kanalites, mis edastavad Venemaa Föderatsiooni või muu agressorriigi

propagandat või on oma olemuselt muud veebilehed, mille sisuline eesmärk on õhutada

sõjalist tegevust ja agressiooni.

6. Kampaania sihtrühma ja sidusgruppide kirjeldus

6.1. Kampaania sihtrühma moodustavad 15.-19. a noored, 20.-39. a täiskasvanud, 40.-64. a

keskealised, 65+ a eakad, erinevad rahvused, kortermaja elanikud.

6.2. Kampaania sidusgrupi moodustavad need inimesed, kes kujundavad sihtrühma teadlikkust,

arvamust, hoiakut, kavatsust, otsust ja käitumist.

6.3. Kampaania erifookuses on sidusgrupid nagu:

6.3.1. töökollektiiv (sh tööandja, kolleegid);

6.3.2. koolikollektiiv (sh õpetajad, koolijuhid, õppurid);

6.3.3. pere ja lähedased (sh lapsed, vanemad, õed-vennad);

6.3.4. sõbrad – tuttavad (sh vaba aja veetmise, nt sportimise kaaslased).

6.4. Sihtrühma kirjeldus.

6.4.1. Probleem: Eesti elanikud ei ole valmis iseseisvaks hakkamasaamiseks

kriisilukordades.

Soovitav käitumine/hoiak: Kriisiolukorrad võivad päriselt ka Eestit tabada ja nendeks

peab valmis olema. Selleks, et kriisiolukordadeks valmis olla, tuleb indiviidipõhiselt

valmistuda.

6.4.2. Probleemse hetkekäitumise/hoiakute põhjused: Puudub usk, et kriisiolukorrad on

Eestis võimalikud ning see, et kriisiolukorrad päriselt mõjutavad elanike elukvaliteeti.

6.4.3. Probleemsed hetkekäitumisega kaasnevad negatiivsed tulemid: Eesti elanikud ei ole

kriisiolukordadeks valmis ning kriisiolukorras tekib kaos. Riigil puudub piisav

ressurss, et igat inimest aidata ja toeks olla.

6.4.4. Soovitatava käitumise tunnetatavad positiivsed tulemid: Inimesed on

kriisiolukordadest teadlikud ja nendeks valmistunud. Kriisiolukorraks valmistunud

inimene suudab säilitada rahu ja jääda ratsionaalseks. Kriisiolukorraks valmistunud

inimesel on võimalik kriisiolukorras ka oma lähedastele toeks olla.

8

7. Keelatud teemad ja tegevused

7.1. Sihtrühma ja/või sidusgruppe ei tohi ähvardada, ega süüdistada.

7.2. Kampaanias ei tohi olla seoseid poliitika, konkreetsete poliitikute või erakondadega.

7.3. Keelatud on õhutada agressiivsust, viha ja vaenu.

7.4. Kampaanias ei tohi olla sihtrühma ja/või sidusgruppide sisest ja/või vahelist vastandamist.

7.5. Kampaanias ei tohi olla vastuolusid Päästeameti alguses kirjeldatud ning kodulehel

kajastatud eesmärkide ja väärtustega.

7.6. Kampaania ei tohi olla üles ehitatud kohustustel ja karistustel baseeruvale loovstrateegiale.

7.7. Väljaspool kampaania tegevusi ei ole pakkujal lubatud kampaaniaga seotud uuringute

toorandmeid kasutada.

7.8. Kampaaniasse kaasatud mõjuisikute kontode taga on inimesed, mitte fiktiivsed kontod

(bot´id).

7.9. Kampaaniasse kaasatud mõjuisikute sisu on lugupidav ja vastavuses Eesti seaduste ning

üldiste ühiskondlike normidega.

7.10. Kampaaniasse kaasatud mõjuisikute sisuloome on vaba vihaõhutamisest,

diskrimineerimisest ja muust ebaeetilisest sisust.

7.11. Kampaaniasse kaasatud mõjuisikute varasem tegevus ei levita ega toeta teadusliku

maailmavaatega vastuolus olevaid seisukohti, nagu valeinformatsioon teaduse, tervise- või

ühiskondlike teemade kohta (nt vaktsineerimisvastasus, pseudoteadus,

konspiratsiooniteooriad) ning ei õhuta vaenu.

Loovlahenduste lähteandmed

Toetavad infoallikad

 https://www.olevalmis.ee/

 https://www.rescue.ee/et/juhend/elanikkonnakaitse

 https://kriis.ee/kriisideks-valmistumine-eestis/kriisideks-valmistumine-eestis

 https://www.rescue.ee/et/uuringud

Sümboolika

 https://sahver.eesti.ee/s/4nnXisJ39A8GDR4

Kampaania eelarve

Kogu kampaania eelarve on 225 000,00 eurot, millele lisandub käibemaks. Pakkuja on kohustatud

oma kampaania kontseptsiooni pakkumisel arvestama etteantud eelarvega ning seda ületada ei tohi.

Kõik pakutavad lahendused, loodavad ja toodetavad materjalid, meedia planeerimine ja

elluviimine peavad mahtuma kampaania eelarvesse (ehk eelarve ei ole mõeldud vaid võistlustööna

esitatu realiseerimiseks).

Pakkumuse koostamisel ning edukal pakkujal hilisemalt lepingu täitmisel tuleb lähtuda järgmisest.

1. Loovlahenduse väljatöötamisele + kõik materjalid ja tegevused (v.a sotsiaalmeedia strateegia)

võib kuluda kuni 33% ehk kuni 74 250,00 EUR + käibemaks.

2. Ülejäänud kampaania eelarve on mõeldud meediaplaani, sh sotsiaalmeediastrateegia

elluviimisega seotud kulude katmiseks.