Meediakampaania loovlahenduste, meediaplaneeringu ja -pindade tellimine

1

HANKELEPING nr 6.4-2.1/219ML

Päästeamet, registrikoodiga 70000585, aadressiga Raua 2, 10124 Tallinn, mida esindab

põhimääruse alusel peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Martin Lambing

ja

Akkadian OÜ, registrikoodiga 12927009, aadressiga Harju maakond, Tallinn, Vana-Posti tn 7-5,

10146, Good Bits Studio OÜ, registrikoodiga 16417216, aadressiga Harju maakond, Tallinn,

Peetri tn 11, 10415 ja MIXD Meedia OÜ, registrikoodiga 12859756, aadressiga Harju maakond,

Tallinn, Kursi tn 3, 10415, keda esindab Akkadian OÜ juhatuse liige Eneli Mikko,

edaspidi hankija ja täitja umbisikuliselt kui pool või üheskoos pooled, sõlmisid alljärgneva

hankelepingu (edaspidi leping)

1. Lepingu dokumendid ja mõisted

1.1. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, riigihanke viitenumber 293367

„Meediakampaania loovlahenduste, meediaplaneeringu ja -pindade tellimine“ (edaspidi

riigihange) alusdokumentidest, täitja poolt riigihanke raames esitatud pakkumusest ning

lepingu lisadest ja muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingule allakirjutamist.

1.2. Lepingu sõlmimisel tuginetakse täitja esitatud pakkumusele, lepinguga fikseeritud

kokkulepetele ning eeldatakse heas usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut

nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise

eest vastutavaks täitja.

1.3. Lepingu lisad ja lepingu muudatused on lepingu lahutamatuks osaks, moodustades

lepinguga ühtse terviku.

1.4. Lepinguga samaaegselt allkirjastatavad lisad:

1.4.1. lisa 1 - riigihanke tehniline kirjeldus;

1.4.2. lisa 2 – üleandmise – vastuvõtmise akti vorm.

1.5. Lepingus kasutatavad mõisted:

1.5.1. tööpäev – kalendripäev, mis ei ole laupäev, pühapäev ega Eesti Vabariigi seadustega

kehtestatud riiklik püha;

1.5.2. kolmas isik – mistahes füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole lepingu pooleks.

2. Lepingu objekt

2.1. Lepingu objektiks on liitiumioonakude ja akuseadmete, sh nende laadimise ohutust käsitleva

meediakampaania (edaspidi kampaania) läbiviimiseks loovlahenduste väljatöötamine ning

vajalike materjalide loomine koos meediaplaani koostamise ja elluviimisega (edaspidi

teenus) lepingus sätestatud tingimustel ja korras.

2.2. Täitja lepingujärgsed kohustused on toodud lepingu lisas 1 tehnilises kirjelduses. Muu

hulgas on täitja lepingu täitmise käigus kohustatud:

2.2.1. välja töötama kampaania tervikkontseptsiooni ja loovlahendused;

2.2.2. looma ja tootma nii digitaalsed kui ka füüsilised reklaammaterjalid;

2.2.3. koostama meediaplaani eelnevalt valmistoodetud loovlahendustele ja need ellu

viima (broneerima kõik meediapinnad ning tagama reklaammaterjalide õigeaegse

esitamise nende eksponeerimiseks);

2.2.4. koostama sotsiaalmeedia strateegia;

2.2.5. nõustama hankijat kampaania elluviimise protsessis;

2.2.6. kooskõlastama hankijaga kõik tehnilises kirjelduses toodud tegevused ja näitajad;

2.2.7. mõõtma pakkumuses esitatavaid tegevusi ja vahendite kasutamist vastavalt

tehnilises kirjelduses toodule;

2.2.8. vastutama kampaania teostamise eest algusest lõpuni ehk loovstrateegiast ja

meediaplaanist kuni lõppteostuseni;

2.2.9. koostama kampaania kokkuvõtte vastavalt tehnilises kirjelduses toodud

tingimustele.

2

2.3. Kampaania elluviimiseks vajalikud materjalid peavad olema meediakanalitele või hankijale

tähtaegselt esitatud ning seeläbi ellu viidud poolte poolt lepingu täitmise käigus lõplikult

kokkulepitud meediaplaan ning kampaania tegevused.

2.4. Poolte esimesel töökoosolekul, mis peab toimuma koheselt pärast lepingu sõlmimist,

lepitakse kokku kampaania elluviimise ajakavas, sh täpses kampaania toimumise ajas ning

kõik vajalikud vahetähtajad. Pärast töökoosoleku toimumist esitab täitja hankijale täpse

produktsioonigraafiku.

2.4.1. Esimesel töökoosolekul vaadatakse üle riigihanke pakkumuses esitatud

loovlahendused ja meediaplaani mudel ning vajadusel teostatakse täiendusi või

muudatusi.

2.4.2. Hankijal on õigus täitjalt nõuda esitatud loovlahendustes ja meediajaotuses

täpsustuste ja muudatuste tegemist, et saavutada võimalikult täpne sobivus

sihtrühmale ja kampaania eesmärkidele.

3. Lepingu hind ja arvelduste kord

3.1. Kampaania eelarve ehk lepingu maksimaalne kogumaksumus liitiumioonakude ja

akuseadmete, sh nende laadimise ohutust käsitleva meediakampaania osas on 83 000,00

(kaheksakümmend kolm tuhat) eurot, millele lisandub käibemaks (edaspidi lepingu hind).

3.1.1. Kampaania eelarve peab sisaldama kõiki kulusid, mis on seotud kampaania

elluviimisega, sh kampaania kontseptsiooni ja loovlahenduste väljatöötamine,

reklaammaterjalide loomine ja tootmine, meediaplaani koostamine, meediapindade

tasusid ning kõiki kampaania elluviimisega seotud muid tasusid (töötasud,

autoriõigustega seotud tasud, töökoosolekute toimumised jne).

3.1.2. Kampaania eelarve ei või hankija jaoks tõusta lepingu kehtivuse perioodil.

3.2. Teenuse eest tasumine toimub pärast nõuetekohaselt osutatud teenuse üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastamist kontaktisikute poolt.

3.2.1. Kampaania maksumuse tasumine on lubatud ka osadena, kuid ettemaksu hankija ei

teosta. Hankija tasub vaid reaalselt osutatud teenuse või kasutatud meediapindade

eest.

3.3. Täitja esitab nõuetekohased arved hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastamisest.

3.4. Hankija tasub täitja poolt esitatud arve 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul

nõuetekohase arve kättesaamisest. Täitja poolt esitataval arvel peab maksjaks olema

märgitud Päästeamet ning lisatud lepingu punktis 12.1. märgitud vastav kontaktisiku nimi.

3.4.1. Esitatav arve peab selgelt ja üheselt vastama raamatupidamise seaduse ja

käibemaksuseaduse nõuetele.

3.5. Täitja esitab hankijale Eesti e-arve standardile vastava e-arve.

3.6. Arve tasumise kuupäevaks loetakse vastava maksekorralduse riigikassale esitamise

kuupäev.

3.7. Käesolevas lepingus esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele. Lepingust

tulenevate maksete laekumise kohaks on arvel näidatud arvelduskonto.

4. Lepingu täitmine

4.1. Täitja osutab teenust vastavalt riigihanke pakkumuses, lepingus ja selle lahutamatutes

osades sätestatule ning arvestab teenuse osutamisel hankija juhiseid ja ettepanekuid, mis ei

välju lepingus kokkulepitu raamest ega moonuta lepingu sisu, on mõistlikud ja vajalikud

kampaania eesmärkide saavutamiseks.

4.2. Täitja on kohustatud:

4.2.1. koostama ja esitama hankijale riigihanke tehnilises kirjelduses nõutud tingimustel

meediaplaani;

4.2.2. esitama hankijale kõik kokkulepitud kampaania materjalid lepingu täitmise käigus

kokkulepitavateks tähtaegadeks;

4.2.3. viima sisse muudatusi ja parandusi hankija poolt heakskiidetud tulemisse, kui ilmneb

objektiivseid asjaolusid, mis mõjutavad sisuliselt aktsepteeritud tulemit (nt

sihtrühmale suunatud sõnumi sõnastus);

3

4.2.4. tegutsema teenuse osutamisel tavaliselt vajaliku professionaalse hoolsusega,

rakendades oma erialaseid teadmisi ja kogemusi parimal võimalikul viisil, osutades

teenust kvaliteetselt ja vastavuses Eestis kehtivate õigusaktide, normide ja

eeskirjadega;

4.2.5. kõik teenuse osutamisega seotud dokumendid ja materjalid kooskõlastama hankijaga

jooksvalt (sh vajadusel korduvalt), kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti ning mitte

edastama hankijaga kooskõlastamata materjale meediakanalitele;

4.2.6. teatama hankijale kõigist teenuse osutamisega seotud olulistest asjaoludest (sh

asjaoludest, mis takistavad lepingu kohast täitmist ja asjaoludest, mis võivad

ajendada hankijat antud juhiseid muutma), samuti andma hankija nõudmisel teavet

teenuse osutamise käigu kohta;

4.2.7. lepingu täitmisel kogu meeskonna poolt tegema hankijaga igakülgset koostööd, et

saavutada kampaania eesmärgid parimal võimalikul viisil.

4.3. Täitjal on õigus:

4.3.1. teha hankijale ettepanekuid teenuse tulemuslikumaks osutamiseks;

4.3.2. nõuda hankijalt teenuse osutamisega seotud oluliste põhimõtteliste küsimuste

otsustamist;

4.3.3. saada hankijalt teenuse osutamiseks vajalikku, hankija käsutuses olevat teavet;

4.3.4. saada lepingu kohaselt teenuse osutamise eest tasu lepingus kokkulepitud

tingimustel ja korras.

4.4. Hankija on kohustatud:

4.4.1. esitama täitjale hankija käsutuses oleva vajaliku lisainformatsiooni, andmed ja

dokumendid, mis on vajalikud teenuse nõuetekohaseks osutamiseks;

4.4.2. andma viivituseta täitjale juhiseid teenuse osutamiseks, kui täitja seda nõuab;

4.4.3. informeerima viivitamatult täitjat asjaolude ilmnemisest, mis võivad takistada

lepingu objektiks oleva teenuse osutamist.

4.5. Hankijal on õigus:

4.5.1. igal ajal kontrollida teenuse osutamise käiku;

4.5.2. vajadusel teha täitjale ettekirjutusi teenuse kvaliteedi parandamiseks (ettekirjutused

on täitjale täitmiseks kohustuslikud);

4.5.3. nõuda täitjalt lepingus sätestatud nõuetest ja tähtaegadest kinnipidamist.

4.6. Pooled korraldavad lepingu täitmisel koosolekuid vastavalt vajadusele. Pool teavitab

koosoleku kokkukutsumisest teise poole kontaktisikut vähemalt 2 (kaks) tööpäeva ette.

Koosolekul vastu võetud otsused protokollitakse, protokolli valmistab ette täitja. Juhul, kui

pooled otsustavad koosolekuid mitte protokollida, peavad koosolekutel vastu võetud otsused

olema fikseeritud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

5. Teenuse üleandmise ja vastuvõtmise tingimused

5.1. Täitja esitab hankijale teenuse osutamisega seotud materjale ülevaatamiseks ja

kooskõlastamiseks teenuse osutamise käigus jooksvalt, kui pooled ei ole kokku leppinud

teisiti. Hankija kontrollib esitatud materjalide vastavust poolte poolt kokku lepitud tähtaja

jooksul.

5.1.1. Kui hankijal on materjalide osas omapoolseid täiendusi- ja/või

parandusettepanekuid, teavitab hankija sellest täitjat mõistliku tähtaja jooksul. Täitja

on kohustatud hankija ettepanekud arvesse võtma.

5.1.2. Kui hankija avastab kooskõlastamiseks esitatud materjalides vigu, puudusi või muid

lepingu tingimustele mittevastavusi on hankijal õigus jätta materjalid

kooskõlastamata, teavitades täitjat avastatud puudustest. Täitja on kohustatud

mittevastavuse likvideerima mõistliku tähtaja jooksul.

5.2. Täitja poolt osutatud teenuse hankijale üle andmine ja hankija poolt selle vastuvõtmine

vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi ka akt).

5.2.1. Aktid valmistab ette täitja lähtudes lepingu lisas 2 toodud vormist ning

allkirjastatakse poolte kontaktisikute poolt digitaalselt või paberil kahes eksemplaris.

4

5.2.2. Aktis fikseeritakse täitja poolt teostatud ja hankija poolt kooskõlastatud ja vastu

võetud teenus ning täitjale makstava tasu suurus. Allkirjastatud teenuse akt on täitjale

aluseks arve esitamisel.

5.2.3. Teenuse üleandmise ajaks loetakse lepingu tingimustele vastava teenuse akti

allkirjastamise aeg.

5.3. Täitja annab hankijale kõik teenuse tulemid üle elektrooniliselt, kasutades selleks mõnda

failiedastamise teenust. Hankijal on õigus nõuda ja täitjal kohustus esitada materjalid ka

andmekandjal.

6. Autoriõigus

6.1. Lepingu alusel väljatöötatu kuulub lepingu alusel täitjale makstava tasu eest hankijale.

Autoriõigused lepingu alusel osutatud teenuse tulemitele (v.a näitlejatele õiguslikult kuuluv

osa) kuuluvad lepingus sätestatud tingimustel hankijale. Tasu autoriõiguste üleandmise ja

litsentsimise eest sisaldub lepingu hinnas.

6.2. Hankijale kuuluvad osutatud teenuse tulemite ja loodud materjalide osas kõik autori

varalised õigused ja ainulitsents, kaasa arvatud õigus lepingu täitmisel täitja poolt koostatud

dokumente ja materjale reprodutseerida, töödelda, levitada ja üldsusele kättesaadavaks teha

mistahes vormis ja kandjal, ilma geograafiliste piiranguteta ning tähtajatult.

6.3. Hankijal on õigus lepingu alusel väljatöötatut vabalt kasutada, sh on hankijal õigus anda

lepingu alusel loodut kolmandatele isikutele kasutamiseks.

6.4. Teenuse osutamise käigus täitja poolt loodud materjalide omandi- ja autoriõigused loetakse

hankijale üle läinuks pärast vastava teenuse või materjalide eest tasumist.

6.5. Täitjal on õigus hankija eelneval kirjalikul nõusolekul teost kasutada konkurssidel, näitustel,

messidel ning kasutada kujunduselemente oma edaspidises töös.

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud

isikuandmeid, turvaandmeid ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada

poolte huve. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mille

avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi

võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

7.2. Täitja on kohustatud käsitlema lepingu täitmisel temale teatavaks saanud informatsiooni

hankija ning tema tegevuse kohta konfidentsiaalsena. Täitja on kohustatud kaitsma temale

lepingu täitmise käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsust. Vastavasisulise

informatsiooni müümist, pakkumist või levitamist täitja või temaga seotud isiku poolt

käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist.

7.3. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.

8. Poolte vastutus

8.1. Pooled vastutavad lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest. Poole vastutus lepingu

rikkumisega tekitatud kahju eest on piiratud ühekordse lepingu hinnaga. Vastutuse piirangut

ei kohaldata lepingu tahtliku rikkumise korral.

8.2. Täitja vastutab oma alltöövõtjate ja nende esindajate või töötajate tegevuse ja rikkumiste

eest, nagu enda tegude eest. Mis tahes lepingu osa alltöövõtu korras täitmise või alltöövõtja

poolt lepingu mis tahes osa täitmise heakskiitmine hankija poolt ei vabasta täitjat ühestki

tema lepingujärgsest kohustusest.

8.3. Juhul kui hankija ei tasu vastuvõetud teenuse eest tähtaegselt, on täitjal õigus nõuda hankijalt

viivise tasumist suuruses kuni 0,2 % (null koma kaks protsenti) tähtajaks tasumata summalt

iga tasumisega viivitatud päeva eest.

8.4. Juhul kui täitja ei anna lepingu tingimustele vastavat teenust hankijale üle lepingus

kokkulepitud tähtaegadeks, on hankijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 0,2 % (null

koma kaks protsenti) üleandmata teenuse maksumusest iga üleandmisega viivitatud päeva

eest.

5

8.5. Konfidentsiaalsusnõude rikkumise korral on hankijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi

vastavalt rikutud nõude olemusele kuni 10 (kümme) % lepingu hinnast iga vastava

rikkumise korral.

8.6. Lepingu eseme (sh teenuse tulemite, alusmaterjalide ja vahedokumentide) ja lepingust

tulenevate õiguste ning kohustuste müümisel, loovutamisel või muul viisil edasi andmisel

täitja poolt kolmandatele isikutele hankija eelneva kirjaliku nõusolekuta on hankijal õigus

nõuda ja täitjal kohustus maksta leppetrahvi kuni 25 % (kakskümmend viis protsenti)

lepingu hinnast.

8.7. Hankijal on õigus leppetrahv tasaarvestada täitjale makstava arve summast. Viiviste ja

leppetrahvide arvestamisel lähtuvad pooled maksumusest koos käibemaksuga.

8.8. Lepingust tulenevate viiviste ja leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine

ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Pool

vabaneb vastutusest ainult juhul, kui lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise

põhjustab vääramatu jõud.

8.9. Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega hankijale või

kolmandale isikule tekitatud kahju korral kohustub täitja taastama kahju tekitamisele

eelnenud olukorra või hüvitama hankija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud.

8.10. Pooled võivad kokkuleppel leppetrahvi, viivise või kahjuhüvitamise nõuet vähendada ja

nõude asemel leppida kokku täiendavalt tehtavates muudes kohustustes.

8.11. Piiramata teisi lepingu sätteid, astuvad pooled mõistlikke samme vähendamaks kahju, mis

on või võib olla aluseks mistahes lepingujärgsele kahju hüvitamise nõudele.

9. Lepingu kehtivus

9.1. Käesolev leping jõustub sellele allakirjutamisest poolte poolt ja kehtib kuni poolte lepingust

tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmiseni.

9.2. Hankija võib lepingu üles öelda, kui täitja viivitab teenuse hankijale üleandmisega enam kui

30 (kolmkümmend) kalendripäeva lepingu täitmise käigus kokkulepitud tähtajast.

9.3. Juhul, kui hankija lepingu üles ütleb, kuna täitja ei anna teenust üle kokkulepitud tähtajaks,

on hankijal õigus nõuda täitjalt lepingu punktis 8.4. ettenähtud leppetrahvi tasumist ning

lisaks kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.

9.4. Hankija võib lepingu põhjendatud vajaduse korral üles öelda, teatades sellest täitjale

vähemalt 4 (neli) nädalat ette ning sellisel juhul on hankija kohustatud tasuma täitjale

lepingu ülesütlemise momendiks nõuetekohaselt teostatud ja hankijale üle antud teenuse ja

materjalide eest.

9.5. Täitjal on õigus leping üles öelda, kui hankija viivitab täitjale makstava arve tasumisega

enam kui 30 (kolmkümmend) kalendripäeva.

10. Vääramatu jõud

10.1. Pool ei vastuta lepingus sätestatud kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase

täitmise eest, kui see on tingitud vääramatuks jõuks olevast asjaolust.

10.2. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest peab pool, kes tahab oma kohustuste mittetäitmisel

või mittenõuetekohasel täitmisel vääramatu jõu asjaoludele tugineda, teatama esimesel

võimalusel teisele poolele.

10.3. Vääramatuks jõuks lepingu tähenduses on igasugune poole tahtest sõltumatu ja sellele mitte

alluv sündmus või asjaolu nagu tulekahju, sõjalise iseloomuga tegevus, streik, korratus,

üleujutus või muu loetletud tunnustele vastav sündmus või asjaolu, mis takistab või teeb

võimatuks poole lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise.

10.3.1. Vääramatu jõud ei hõlma sündmusi, mis on põhjustatud poole või tema töötajate

hooletusest või tahtlikust tegevusest.

10.3.2. Vääramatu jõu asjaoludeks ei loeta täitja tarneraskuseid, mis tulenevad täitja

tarneahela tõrgetest, personali komplekteerimise raskustest või täitja või kolmandate

isikute infrastruktuuri riketest või muust sarnasest, millised asjaolud loetakse täitja

äririskiks.

10.4. Vääramatu jõu sündmuse või asjaolu toimest mõjutatud poole kohustuste täitmise tähtaeg

pikeneb vääramatu jõu toime tähtaja võrra.

6

10.5. Juhul, kui vääramatu jõud takistab lepingust tulenevate kohustuste täitmist ühtejärge 60

(kuuskümmend) päeva või kauem või on tõenäoline vääramatu jõu pikemaajaline kestvus,

on poolel õigus leping ilma etteteatamise tähtajata ühepoolselt üles öelda.

11. Lepingu muutmine ja loovutamine

11.1. Lepingu ja selle lahutamatute lisade muutmine on võimalik üksnes poolte kirjalikul

kokkuleppel arvestades vastaval hetkel kehtivas riigihangete seaduses sätestatut.

Muudatused jõustuvad pärast allakirjutamist poolte poolt või poolte poolt määratud tähtajal.

Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised.

11.2. Lepingut muuta sooviv pool teavitab lepingu muutmise vajadusest ja selle aluste esinemisest

teist poolt, andes teisele poolele vastamiseks mõistliku tähtaja.

11.3. Pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada

kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta.

11.4. Vajaduse korral lisatööde tellimine vormistatakse kooskõlas riigihangete seaduse §-ga 123

lepingu muudatusena, milleks vormistatakse lepingu lisa.

12. Poolte kontaktisikud

12.1. Hankija kontaktisik lepingu üldistes ja täitmisega seotud küsimustes ning teenuse

üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastaja on Kätlin Karula, ennetustöö osakonna

kriisiteadlikkuse talituse nõunik, telefoninumber +372 5198 4962, e-post

[email protected] või tema puudumisel Janika Usin, ennetustöö osakonna

juhataja, telefoninumber +372 5303 3670, e-post [email protected].

12.1.1. Lisaks eeltoodule on punktis 12.1 toodud kontaktisiku pädevuseks ja volituseks

lepingu täitmise käigus täitja kontaktisikuga läbirääkimiste pidamine, sh lepingu

alusel pretensioonide esitamine ning vajadusel õiguskaitsevahendite rakendamise

otsustamine.

12.2. Täitja kontaktisik lepingu üldistes ja täitmisega seotud küsimustes ning teenuse üleandmise-

vastuvõtmise aktide allkirjastaja on Eneli Mikko, Akkadian OÜ juhatuse liige,

telefoninumber +372 5196 109, e-post [email protected].

12.3. Kontaktisikute muutmisel tuleb sellest viivitamatult teist poolt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis teavitada. Nimetatud teade lisatakse lepingu dokumentide juurde ning

seda ei käsitleta lepingu muutmisena.

13. Muud tingimused

13.1. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

13.2. Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled läbirääkimiste

teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtu korras Harju Maakohtus.

13.3. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi

õigusaktidest.

13.4. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust,

kui pooled oleksid lepingu sõlminud ka ilma tühise sätteta.

13.5. Lepingu tingimused ei kuulu poolte poolt avaldamisele kolmandatele isikutele, välja arvatud

seadusega sätestatud juhtudel.

13.6. Lepinguga seotud teated, mis toovad pooltele kaasa õiguslikke tagajärgi peavad olema

kirjalikus vormis ning lepingu täitmisega seotud teated peavad olema kirjalikult

taasesitatavas vormis.

13.7. Ühe lepingu poole teade loetakse teise poole poolt kätte saaduks:

13.7.1. kui teade on saadetud elektroonilisel teel (lepingu punktis 12 toodud e-posti

aadressidele) samal päeval, kui elektrooniline kiri on saadetud enne kella 17.00,

pärast kella 17.00 saadetud elektrooniline kiri loetakse kättesaaduks järgmisel

tööpäeval;

13.7.2. kui teade on saadetud tähitud kirjaga lepingus näidatud aadressil ning kui tähitud

kirja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva.

7

13.8. Pooled kohustuvad teineteist teavitama oma andmete ja/või õigusliku seisundi muutumisest

(sealhulgas ärinime muutus, äriühingu jagunemine, ühinemine, ümberkujundamine)

hiljemalt 5 (viie) kalendripäeva jooksul vastava muudatuse registreerimisest.

13.9. Leping allkirjastatakse digitaalselt, mis loetakse vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §

80 alusel võrdseks allkirjastamise kirjaliku vormiga.

14. Poolte rekvisiidid

Hankija

Päästeamet

Raua 2, 10124, Tallinn (allkirjastatud digitaalselt)

Registrikood: 70000585 Martin Lambing

Tel: +372 628 2000 peadirektori asetäitja

E-post: [email protected] peadirektori ülesannetes

Täitja

Akkadian OÜ, Good Bits Studio OÜ

ja MIXD Meedia OÜ (allkirjastatud digitaalselt)

Vana-Posti tn 7-5, 10146, Tallinn Eneli Mikko

Registrikood: 12927009 juhatuse liige

8

Hankelepingu nr 6.4-2.1/219ML lisa 2

ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT

____________________ (kuupäev)

PÄÄSTEAMET, mida esindab lepingu nr 12.1 alusel …………… (esindaja ametinimetus ja nimi),

ühelt poolt (edaspidi hankija)

ja

_______________ (teise osapoole nimi), mida esindab lepingu nr …. punkti … alusel

……………… (esindaja ametinimetus ja nimi), teiselt poolt (edaspidi täitja)

edaspidi ka pool või pooled, kinnitavad alljärgneva, ……(kuupäev)….. sõlmitud raam-

/hankelepingu nr (edaspidi leping) esemeks oleva …(teenuse nimetus)…. ja selle tulemuste

üleandmist:

1) …teenuse nimetus… ja selle tulemused on üle antud tähtaegselt: …..JAH/EI………;

2) …teenuse nimetus… ja selle tulemused vastavad lepingus sätestatud tingimustele:

…..JAH/EI………

Märkida kõik olulised tingimused, millele teenus peab vastama (näidisloetelu: vastavus tehnilistele

tingimustele, kogus, tähtaeg, kasutajakoolituse toimumine, lepingus nõutud dokumendid on

üleantud):

……………………………………………………………………………………………………………………

……………………………………………………………………………………………………………………

……………………………………………………………………………………………………………………

…………………………………………

3) Kas …teenuse nimetus… ja selle tulemused on vastu võetud: ………JAH/EI………….

Pooled kinnitavad, et käesolevas üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud andmed on õiged.

Üleandmise-vastuvõtmise akt on koostatud eesti keeles kahes eksemplaris, millest üks jääb täitjale

ja teine hankijale/üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud digitaalselt.

Hankija: Täitja:

……………………… ……………………

/Allkiri/ /Allkiri/

……………………… . ……………………

/Allkirjastaja nimi/ /Allkirjastaja nimi/

1

Riigihange „Meediakampaaniate loovlahenduste, meediaplaneeringu ja -pindade tellimine“

RSD lisa 1 – riigihanke tehniline kirjeldus osale 1 (akude kampaania)

Akude kampaania

Päästeamet kuulutab välja riigihanke kahe meediakampaania loovlahenduste, meediaplaneeringu

ja -pindade tellimiseks. Riigihanke osa 1 on liitiumioonakude ja akuseadmete, sh nende laadimise

ohutust käsitleva meediakampaania (edaspidi ka kampaania) läbiviimine.

Kampaania eesmärgiks on suurendada inimeste teadlikkust liitumioonakudest ja akuseadmetest

(sh nende laadimisest) tulenevatest ohtudest ja ohtude maandamise viisidest, kuid oluline on, et

kõike seda tehes väldime me noomimist ja hirmutamist.

Kampaania peab olema eesti- ja venekeelne.

Lepingu objekt

Riigihanke lepingu objektiks on meediakampaania loovlahenduste, meediaplaneeringu ja

meediapindade tellimine riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel ja korras. Lepingu

täitmise raames on edukaks tunnistatud pakkuja kohustatud:

1. välja töötama kampaania tervikkontseptsiooni ja loovlahendused, sh videod ja teleklipid,

raadioklipid, kujundused (sh välimeedia ja trükised), visuaalid ja/või liikuva pildiga

formaadid sotsiaalmeedias levitamiseks, mis sobivad ka hankija kanalites kasutamiseks;

2. looma ja tootma kõik vajalikud reklaammaterjalid (sh digitaalsed ja füüsilised reklaamid,

infokandjad, erilahendused ja muud materjalid);

3. koostama meediaplaanid ja need ellu viima (sh meediapindade broneerimine ja reklaamide

edastamine);

4. koostama sotsiaalmeedia strateegia (sh reklaami- ja sisustrateegia ning mõjuisikute

tegevusplaani koos vastavas formaadis sisutükkidega);

5. ellu viima kampaaniat toetavaid tegevusi, sh avalikel üritustel osalemine ja/või nende

korraldamine;

6. välja töötama ja teostama erilahendusi välimeedias (nt installatsioonid, miniskulptuurid,

täisbränditud pinnad);

7. looma infokandjaid (nt trükised, kleebised, praktilised esemed jm);

8. nõustama hankijat kampaania elluviimise protsessis ning teostama kokkuleppel lisatöid, mis

ei kuulu lepingu esialgsesse mahtu (lisatööd vormistatakse lepingu muudatusena);

9. hiljemalt 20.10.2025 kuupäevaks hankijale üle andma kampaania kirjaliku kokkuvõtte;

10. vastutama kampaania teostamise eest algusest lõpuni ehk loovstrateegiast ja meediaplaanist

kuni lõppteostuseni.

1. Taust

Akud on tänapäeval kergesti kättesaadavad, levinuimad nendest on liitiumioonakud.

Liitiumioonakud on suurepärase energiatihedusega ja seetõttu on need ka kõige levinumad. Oma

suuruselt on liitiumioonakud väiksed ning sobivad seega eriti hästi väikestesse, käsitsi

transporditavatesse seadmetesse.

2

Liitiumioonakud on levinud erinevates valdkondades, ulatudes väikestest kõrvaklappidest ja

nutikäekelladest kuni suurte elektriseadmeteni. Neid leidub enamikus kaasaskantavates

olmeelektroonikaseadmetes, alates sülearvutitest, mobiiltelefonidest, nutikäekelladest,

nutisõrmustest, e-sigarettidest kuni mänguasjade (nt puldiautod jm), droonide, akutööriistade ja

elektriliste hambaharjadeni. Üha enam kasutavad inimesed ka elektri(tõuke)rattaid. Oma roll on

nendel ka transpordisektoris, kus need on võimaldanud elektrisõidukitel konkureerida

sisepõlemismootoriga sõidukitega.

Vaatamata sellele, et tänapäevased liitiumioonakud on käepärased ja töökindlad, võivad

liitiumioonakud ja neid sisaldavad seadmed olla ka ohtlikud, juhul kui on ostetud ebakvaliteetsed

tooted, akud või akuseadmed pole laitmatus korras ning järgitud pole toote kasutusjuhendeid ja

ohutust. Oht tuleneb sellest, et liitiumi kujul on tegemist kergesti süttiva ja reageeriva aluselise

metalliga. Vaatamata sellele, et liitiumioonakus puuduvad vabad liitiumimetallid, sisaldavad need

liitiumioone ja muid kergesti süttivaid elektrolüüte. Tasuks meeles pidada, et hoiustades suures

mahus energiat on oht, et energia vallandub mitte kontrollitud viisil. Energia vallandumisel võib

kaasneda kiire temperatuuri tõus, suitsu teke või ka süttimine, mistõttu on tähtis, et akut

käsitletakse ja hoitakse korrektselt.

Kuigi liitiumioonakude süttimine on väga harv juhus, võivad need osutuda väga ohtlikuks. Seda

eriti kui on tegemist suure akuga, nt elektritõukerattal ning teistel suurematel sõidukitel.

Liitiumioonakud võivad kujutada endast märkimisväärset ohtu just termilise ahelreaktsiooni tõttu,

mis hästi lühidalt öeldes on protsess, mille tulemusena süttib aku ja seda sisaldav seade (ing.k.

thermal runaway). Termiline ahelreaktsioon on reaktsioonide ahel, mis on põhjustatud aku üle

kuumenemisest. Aku temperatuuri tõus lühise või ülekoormuse korral on nii kiire, et soojus ei jõua

ära kaduda. Kriitilise temperatuurini jõudes võivad akus olevad moodulid ja seega ka seade süttida.

Termiline ahelreaktsioon võib käivituda, kui akus ilmneb mingisugune viga, näiteks tekib lühis.

Kui akus tekib termiline ahelreaktsioon, kasvavad sisemised temperatuurid sekunditega ning

akusse salvestunud energia vallandub soojusena kontrollimatult. Kuumuse tõttu hakkavad akus

olevad kemikaalid lagunema, mille tulemusel tekib veel rohkem kuumust – seade, nt

elektritõukeratas, süttib. Termilise ahelreaktsiooni tõttu võib akust väljuda ka mürgiseid gaase,

suitsu ning muid väliskeskkonda kahjustavaid osakesi.

Tagamaks ohutust tuleb endale esmalt kõiki neid ohte teadvustada ning teada ka viise, kuidas

ohtlike olukordade tekkimise võimalust ära hoida.

Päästeameti statistika räägib järgmist

Viimaste aastate andmete põhjal võib öelda, et nii eluhoonetes kui ka mitteeluhoonetes toimub

aastas ligikaudu 30 akudest põhjustatud hoonetulekahju, mille kohta informatsioon jõuab

Päästeametini. Trend on stabiilne (vt allpool joonis 1). Selge on ka see, et väga sageli saavad

inimesed väiksemate tulekahjudega ise hakkama, mistõttu need Päästeameti statistikasse ei jõuagi

(nt aku paisumine, lekkimine, väiksemad põlengud).

Joonis 1.

Aasta Akudega seotud

tulekahjud

2022 26

2023 30

2024 29

3

2025 (veebruari

kuu seisuga)

5

Kokku 90

Joonis 2.

Sündmused, millele PäA reageerinud on, võib tinglikult jagada liigi järgi järgmiselt:

Aku liik Tulekahjude arv

Muude või määramata seadmete akud ja laadijad 24

Elektritõukeratas, -jalgratas, tasakaaluliikur jms 17

Kodutehnika (aruvutid, telefonid, mänguasjad, tolmuimejad, raadio ja

nende laadijad) 15

Tööriista aku 12

Sõiduki vms akud ja laadijad 7

Akupangad ja laadijad 6

Päikesepaneelide akud 4

Kokku 85

Sellest jaotusest eristuvad grupina elektritõukerattad, -jalgrattad ja tasakaaluliikurid, kodutehnika

(mis moodustab olemuselt suure grupi), aga ka erinevate tööriistade akud (nt akutrellid, elektrisaed

jms).

Lisaks toimus perioodil 2022–2024 Päästeameti andmetel vähemalt 5 väljaspool hoonet aset

leidnud elektriauto tulekahju, mis võisid otseselt või kaudselt olla seotud ka aku probleemidega.

Kuigi taolisi põlenguid tuleb käesoleval ajal veel ette pigem harva, võivad tagajärjed olla siiski

väga tõsised, mistõttu on oluline, et inimesed ei jätaks ohutusnõudeid tähelepanuta. Eriliselt

tähelepanelik tuleks olla suurema võimsusega seadmete, nt elektri(tõuke)rataste puhul, mida

leidub kodudes praeguseks juba üsna palju ning akuseadmete kasutamine on tõusuteel.

Akutüübi kasutuse eksponentsiaalsest kasvust annab aimu allolev graafik, mis kujutab nõudlust

liitiumioonakude järele käesoleval kümnendil. McKinsey instituudi prognoosi kohaselt kasvab

aastatel 2022–2030 ülemaailmne nõudlus liitiumioonakude järele veel peaaegu seitse korda,

jõudes 2030. aastal 4,7 teravatt-tunnini. Suurt osa sellest kasvust saab seostada just elektrisõidukite

laiema kasutusega, mis omakorda sõltuvad peamiselt liitiumioonakudest.

4

Nii kiire kasvu juures pole üllatav, et aeg-ajalt ei lähe kõik nii, nagu ette nähtud ja akutoitel

töötavad seadmed ütlevad üles. See hakkab kindlasti juhtuma ka Eesti inimeste kodudes, mistõttu

tuleb hakata inimestele varakult ohte teadvustama.

Kampaania sihtrühma ja sidusgruppide kirjeldus

Kampaania sihtrühma moodustavad elanikud vanuses 14-20 eluaastat ja 30-40 eluaastat.

Sihtrühma kirjeldus

Probleem: Eesti elanikud ei ole hetkel veel väga teadlikud liitiumioonakudest ja akuseadmetest

tulenevatest ohtudest või akude korrektse laadimise soovitustest, ehkki vastavaid seadmeid on

kodudes üha enam. Hetkel pole veel väga palju õnnetusi, kuna seadmed kodudes on võrdlemisi

uued, kuid liitiumioonakude ja neid sisaldavate seadmete vananedes ja üha uute seadmete

lisandudes turule/kodudesse, on reaalne oht, et üha enam õnnetusi hakkab juhtuma. Sihtrühm on

valitud selle järgi, kellel potentsiaalselt võib kodudes enim vastavaid akusid ja neid sisaldavaid

seadmeid leiduda.

Soovitav käitumine/hoiak: liitiumioonakusid ja akuseadmeid tuleb käsitleda ettevaatlikkusega

(järgides tootja juhiseid) ja laadida neid kõiki ohutusnõudeid arvesse võttes. Lisaks on oluline

soetada kvaliteetseid tooteid. Kodus olevad liitiumioonakud ja neid sisaldavad seadmed peavad

olema usaldusväärsed, laitmatult korras ja järgitud ohutusreegleid.

 Probleemse hetkekäitumise/hoiakute põhjused: inimestel puudub kogemus, et midagi võiks

akude või akuseadmetega juhtuda ning neid juhib uskumus “aga minuga ei juhtu!”

 Probleemsed hetkekäitumisega kaasnevad negatiivsed tulemid: akudest või akuseadmetest

alguse saanud tulekahjud võivad olla väga traagiliste lõppudega, kuna arenevad sageli

eluohtlikuks väga kiiresti ning aega evakueerumiseks võib olla äärmiselt vähe. Seepärast on

oluline, et inimesed neid ohte endale teadvustaksid ning ennetavalt püüaksid hoiduda ohtude

realiseerumisest.

5

 Soovitatava käitumise tunnetatavad positiivsed tulemid: inimesed teavad, kuidas akusid ja

akuseadmeid ohutult käsitleda ning kuidas õnnetuse olukorras adekvaatselt käituda.

Mõned olulisemad ohutusreeglid, mida tuleks kampaanias kasutada.

Kampaania põhisõnum mõlema vanusegrupi puhul: Aku või neid sisaldavad seadmed

peavad olema kvaliteetsed, ideaalses korras ja nende kasutamisel järgitud ohutusreegleid.

Kõige olulisemad sõnumid sihtrühmale vanuses 14-20 eluaastat

1. Taga aku ja akuseadmete laadimise ajal alati järelevalve! Aku või akuseade võib

kuumeneda ja süttida – kui sa magad, oled kodust eemal, ei saa sa sellele õigel ajal reageerida.

2. Eemalda aku laadija peale aku või akuseadme laadimist seinakontaktist! See võib üle

kuumeneda, põhjustada lühise ja isegi süttida.

3. Aku pole purunematu – mehhaanilised vigastused (nt põrutused, kukkumised,

väändumised, torked jmt) võivad viia põlenguni! Kui aku on saanud lööke, on

deformeerunud või lekib, ära kasuta seda enam, sest see kõik võib põhjustada nende

isesüttimise.

4. Lae akut ja seadmeid/akuseadmeid õigesti – mitte päikese käes ega näiteks radiaatori

kõrval! Liiga kuum või niiske keskkond suurendab süttimise ohtu. Oluline on jälgida ka seda,

et akut või akuseadmeid laetakse kohtades, kus pole ümbruses kergesti süttivaid materjale

nagu paberid, riided, plastmass, puit jmt ning laadimiskohas oleks ka suitsuandur.

5. Aku või akuseadme laadimisel jälgi, et need ei asuks kohtades, kus need takistaksid

tuleõnnetuse korral ohutut väljumist hoonest (nt koridorides, väljapääsude juures jm).

Ka magamistuba pole sobiv koht akude või akuseadmete laadimiseks, eriti magamise

ajal. Tulekahju korral võib see takistada inimestel kiiret väljumist hoonest.

Kõige olulisemad sõnumid sihtrühmale vanuses 30-40 eluaastat

1. Taga aku ja akuseadmete laadimise ajal alati järelevalve. Lae neid siis, kui oled ärkvel ja

kodus, et saaksid probleeme varakult märgata.

2. Eemalda aku laadija peale aku või akuseadme laadimist seinakontaktist!

Ülekuumenenud või defektne laadija võib süttida ka ilma, et midagi sellega ühendatud oleks.

3. Järgi alati tootja juhiseid ja kasuta õigeid, st tootja poolt ette nähtud laadimisseadmeid!

Ebakvaliteetsed või valed laadijad võivad akut kahjustada ja suurendada tuleohtu.

4. Lae akusid ja seadmeid/akuseadmeid õigesti – mitte diivanil, voodis ega päikese käes!

Pehme mööbel ja kuumus võivad aku süttimist kiirendada. Kasuta kõva ja mittesüttivat pinda.

5. Pundunud, lekkivat, haisvat või muud moodi kahjustunud akut ära kasuta! Vigane aku

võib ootamatult süttida – vii see kohe ohtlike jäätmete kogumispunkti. Eraisikud saavad

elektroonikat jäätmejaama tasuta ära anda.

Veel ohutussõnumeid, mis samuti võiksid kampaanias läbi käia.

1. Kui aku või akuseade on täis laetud, eemaldada see vooluvõrgust, et vältida nö ülelaadimist,

mis võib akut või akuseadet kahjustada.

2. Kontrolli aku ja laadija temperatuuri laadimise ajal ning taga ruumis väga hea ventilatsioon.

6

3. Sarnaselt ülekuumenemisele on akude ning akuseadmete nö tapjaks ka külm. Külmast akust

ja akuseadmest võib oodata märgatavalt lühemat tööaega ja väiksemat jõudlust. Madalate

temperatuuride korral tuleks aku ja akuseadmed enne laadimist hoida mõnda aega

toatemperatuuril.

4. Akude ja akuseadmete süttimise oht on olemas ka ilma laadimiseta – hoia akusid ja

akuseadmeid toatemperatuuril, kuivas ja hästi ventileeritud ruumis, mittesüttival pinnal ja

eemal soojusallikatest ja kergestisüttivatest materjalidest ning taga, et toas oleks olemas ka

suitsuandur.

5. Kasutuses mitte olevad akud suuna esimesel võimalusel käitlusse (võid tagastada poodi, kust

sa aku või akuseadme ostsid või vii jäätmejääma) ning ära jäta neid sahtlisse vedelema.

6. Kui kodus on paisunud, lekkiv või muud moodi nähtavalt kahjustunud aku, siis vii see

jäätmejaama. Ohtlike jäätmete kogumispunktid leiab nt koduleheküljelt www.kuhuviia.ee

Elektroonikat saab eraisik jäätmejaama tasuta ära anda – lihtsalt vii see sinna, mitte ära tassi

metsa alla või süüta põlema.

7. Liitiumioonakude ja energiasalvestusseadmete väärpaigaldus ja isevalmistatud

energiasalvestusseadmed põhjustavad samuti tuleohtlikke olukordi. Akusalvestussüsteemide

paigaldamine on elektritöö ja seda tohivad teha vaid vajalike teadmiste ja oskustega elektrialal

kompetentsed isikud. Hästi oluline on, et energiasalvestusseadme paigaldamisel oleks see

nõuetekohane ja sobilik just nendesse oludesse, kuhu seda tahetakse paigaldada ning

paigaldab kvalifitseeritud paigaldaja, st elektriala kutse- või pädevustunnistusega.

Kuidas märgata kahjustunud akut?

Kui kahtlustad, et seade (nt elektritõukeratas) ja selle aku on kahjustunud, siis tasuks otsida

järgmisi tunnuseid:

1) üleliigne kuumus: kasutamise tulemusel aku soojenemine on normaalne nähtus, kuid kui

elektritõukeratas muutub tuliseks on oht, et aku on vigane;

2) aku ja akuga seade eraldab ebaloomulikku lõhna - nn kõrbemise lõhna;

3) nähtavad lekked akust;

4) aku on muhkudega või paisunud/deformeerunud;

5) akust kostub praksumist või susisemist (susin tekib kui akumooduli kaitsesüsteem proovib

lühise tõttu liitium-iooni moodulist välja ventileerida).

Selliste tunnuste esinemisel tasub seade (nt elektritõukeratas) viia ohutusse kaugusesse ning oodata.

Katkise liitiumioonaku kasutamine on ohtlik ja akuga seade tuleks peale eelpool loetletud tunnuste

(kõrge temperatuur, susin, kõrbemise lõhn vms) möödumist viia parandusse.

Mida peab teadma, kui õnnetus on juhtunud

1. Akude ja akuseadmete tulekahju võib muutuda ohtlikuks väga kiiresti – evakueerumiseks võib

aega olla vaid mõned sekundid kuni minut.

2. Peamine soovitus tavainimestele on evakueeruda, kui suurema mahutavusega aku või seda

sisaldav akuseade (nt elektriline käsitööriist, elektriratas ja nende aku) süttib! Väiksemate

põlengute puhul, on võimalik aku või seade näiteks spetsiaalset tulekustutustekki kasutades

hoonest või sõidukist välja visata, kuid see on keeruline ning tuleb jälgida, kus aku peale seda

oma põlemist jätkab.

7

3. Akude ja akuseadmete süttimisel on põleng alati väga kiire levikuga, intensiivne ja suure

leegiga ning inimesel endal, kellel puudub kustutamise kogemus, on sellist tulekahju

kustutada võimatu, kuna liitiumioonakude puhul on nende taassüttimise oht väga suur.

4. Põlengu aeglustamiseks võid kasutada vahtkustutit, pulberkustutit, ka liiva ning olemas on ka

spetsiaalsed liitiumioonakude kustutid ja tuletekid. Põleva aku võib visata ka veeämbrisse,

kuid seda kõike pole lihtne teha ja vigastuste tekkimise tõenäosus on suur.

5. Akude ja akuseadmete põlemisel tekib väga mürgine suits ja aurud, mis on sissehingamisel

ohtlikud inimese tervisele.

6. Ruumist väljumisel sulge uksed, et piirata tule ja suitsu levikut teistesse ruumidesse.

7. Ohu korral lahku kiiresti ruumist, teavita teisi hoones viibijaid ja helista 112.

8. Oota Päästeametit – ära naase hoonesse enne, kui päästeametnikud on andnud selleks loa ja

kinnitanud, et olukord on ohutu.

Kampaania läbiv teema

Kampaania kannab ideed, et ennekõike algab inimese ohutuse tagamine igaühest endast.

Liitiumioon akud ja neid sisaldavad seadmed on tulnud, et jääda, aga inimene peab teadma

nendega kaasnevaid ohtusid ja ohtude maandamise viise.

Akud ja akuseadmed ei ole üldjuhul ohtlikud, kui neid kasutatakse mõistlikult, st välditakse nende

vigastada saamist, sh niiskuse sattumist seadmesse, ümber ei modifitseerita ning kasutatakse ja

laetakse nii nagu tootja on ette näinud. Mida aga inimesed ei armasta teha, on toote kasutusjuhendi

lugemine, kuid akude ja akuseadmete puhul on see äärmiselt oluline, et võimalikke riske maandada.

Kindlasti tuleb kontrollida, et tootel, mida kasutatakse, oleks CE-märgis. Kahtlust peaksid

tekitama tundmatu/puuduv tootja, puudulik juhend, puuduv CE märgistus, liialt odav hind või

kehvad füüsilised omadused nagu nt halvasti viimistletud ühendused ja peenikesed hapra

isolatsiooniga juhtmed.

Ära ei tohi unustada suitsuandurit ruumides, kus liitiumioonakusid või akuseadmeid laetakse.

Oluline on, et inimesed teaksid, kuidas akusid ja akuseadmeid ohutult käsitleda ning kuidas

õnnetuse olukorras adekvaatselt käituda. Akude ja akuseadmete ohutu kasutamise teadlikkus aitab

elanikel ja ettevõtetel ennetada ning vähendada õnnetusi, lisaks kaitsta enda ja teiste vara.

2. Üldtingimused

Akude ja akuseadmete ohutu kasutamise teemal hangitav kampaania peab olema süsteemselt välja

töötatud, tegevused omavahel koordineeritud ja plaanipäraselt realiseeritud ning esitatud

täislahendusena. Kampaania välja töötamise etapid, sõnumite fookused ja lõplikud sõnumid tuleb

tellijaga kooskõlastada. Kampaania põhisõnumit (aku või neid sisaldavad seadmed peavad olema

kvaliteetsed, ideaalses korras ja nende kasutamisel järgitud ohutusreegleid) on pooltel kokkuleppel

lepingu täitmise käigus õigus täpsustada. Kampaaniasõnumeid ja loovlahendusi tuleb enne

kampaania algust testida fookusgruppidel, et tagada soovitud eesmärkide ja mõju saavutamine

(kõik sellega kaasnevad kulud peavad kajastuma kampaania eelarves). Kampaania tulemusi tuleb

mõõta ja esitada tulemustest Päästeametile kokkuvõte. Kõik tegevused peavad jõudma kindla

sihtrühmani ning neid kujundavate sidusgruppideni Päästeameti poolt kooskõlastatud

turunduslikku eesmärki täitvate vahendite kaudu, Päästeameti poolt kooskõlastatud

meediakanalites ja -formaatides. Pakkujal on loov- ja valikuvabadus kujundada enda

ekspertteadmisest tulenev lahendus Päästeameti püsitatud eesmärgi täitmiseks.

8

Meediakampaania eesmärk:

 teadlikkuse suurendamine;

 arvamuse ja hoiaku kujundamine;

 käitumusliku kavatsuse kujundamine.

Meediakampaania läbiviimise vahenditena käsitletakse ning pakkujal on kohustus pakkuda

järgmist.

1) Loovlahenduste komplekt, mis koosneb: erinevatest kujundus formaatidest (nt välimeedia

jms kujundused lepitakse täpsemalt kokku eduka pakkujaga lepingu täitmise käigus),

videost- ja/või muudest liikuva pildiga formaatidest sotsiaalmeedias levitamiseks vastavalt

kokku lepitud kanalitele. Visuaalne materjal peab olema loodud selliselt, et seda on võimalik

Päästeametil kasutada sotsiaalmeedia sisutükkidena ning ka teistes meediakanalites.

1.1) Kui lepingu täitmise käigus selgub, et välimeedia paigutust tuleb optimeerida (nt

lisada või muuta asukohti), võib tekkida vajadus täiendava formaadi järele, mida

edukas pakkuja on kohustatud hankijale looma. See toimub siiski välimeediale ette

nähtud eelarve piires ja ei too kaasa lisakulusid. Tuginedes eelnevale kogemusele,

võib tekkida vajadus meediaplaani lepingu täitmise käigus kohandada (lisades

pindasid ja luues lisaformaate), kuid see mahub riigihanke pakkumuses ette nähtud

eelarvesse.

2) Turunduskanalid ja reklaampinnad (digimeedia – online meedia väljaanded ja

sotsiaalmeediakanalid, mis on kohandatud sihtgruppide eelistustele, välireklaam noorte seas

populaarsetes kohtades, nt kaubanduskeskused ja/või noortekeskused, üritused,

erilahendused, mõjuisikud, podcast´id jne).

3) Sündmus (näiteks olemasoleval avalikul üritusel meediakampaania toetuseks

osalemine/esindamine koostöös mõjuisikuga).

4) Sotsiaalmeedia strateegia, mis koosneb reklaamistrateegiast, sisustrateegiast ja mõjuisikute

soovitusnimekirjast koos tegevustega. Sisustrateegiasse ootame sisutükke, mis oleksid

visuaalselt sarnased kampaania reklaamidega ning mis toetaksid seda. Kampaania

reklaamiseadistuse koos eelarvetega loob pakkuja. Sisutükkide reklaamisoovituse loob

samuti pakkuja, kuid sisutükid ja nende võimenduse hankija kontol ja kanalites, avaldab ja

seadistab hankija kommunikatsiooniosakond. Sisutükid peavad vastama järgnevatele

tingimustele: videomaterjal (kuni 45 sek) mõõdus 1080x1920 ja 1080x1350. Sisutükid

peavad kandma edasi kampaania reklaammaterjalide visuaalset keelt, kuid vastama

sotsiaalmeedia sisuloome tingimustele (mitte reklaamilikud, hook, olema kaasahaaravad ja

andma edasi olulist informatsiooni. Teksti korral peavad olema lisatud subtiitrid).

5) Erilahendused välimeedias (ajutised installatsioonid või miniskulptuurid (näiteks

kaubanduskeskustesse paigutatud põlenud tõukeratas koos õpetliku videoga selle

kustutamisest), välipinna täisbränding jne.

6) Infokandja ehk kommunikatiivset eesmärki täitva toote levitamine (nt valguskastid, kleebis,

praktilised esemed jne).

Meediakampaania tulemuste mõõtmine

Pakkuja kohustus on mõõta pakkumuses esitatavaid tegevusi ja vahendite kasutamist, seejuures

mõõta kampaania loovstrateegia ja meediaplaani realiseerimise tehnilisi parameetreid, milleks on:

a) märgatavus erinevates meediakanalites;

9

b) loovlahenduse arusaadavus ja meeldivus;

c) sihtrühma hoiakud ja kampaania mõju (täiendava info otsimine pärast kampaania märkamist,

kindlal ajavahemikul internetis näidatud reklaamvideo täies mahus algusest-lõpuni vaatajate

arv, reklaamkujunduste, tele- ja raadioklippide sõnumitest/kontseptsioonist arusaamine ja

nendega nõustumine, hoiaku ja käitumise muutus);

d) sotsiaalmeedia tulemuste mõõtmine (reach, impressions, link clicks, engagement,

videomaterjali puhul video views ja keskmine vaadatavuse aeg).

Pakkujal on kohustus kooskõlastada hankijaga kampaania kanalite ja tegevuste tulemusmõõdikud.

Mõõtmisel tuleb eelistada mõõdikuid, mis kirjeldavad saavutatud mõju.

Kampaania tingimused

 Kampaania peab olema eesti- ja venekeelne.

 Kampaania kujundamisel ja elluviimisel tuleb arvestada põhja ja ida regioonide eripäradega,

pöörates erilist tähelepanu sealsele suurema venekeelse elanikkonna vajadustele ja ootustele.

 Tuleb tagada, et kampaania sõnumid jõuaksid ka muukeelse (inglisekeelse) elanikkonnani,

kasutades selleks sobivaid ja sihtrühmale tõhusaid kommunikatsioonikanaleid.

 Kampaania peab toimuma perioodil 08.09.2025 – 28.09.2025. Perioodi peab olema võimalik

koostöö- ja planeerimisprotsessis hankija soovil kahe nädala jagu ühes või teises suunas

liigutada.

 Ajakava tuleb täielikult realiseerida (sh broneerida kõik meediapinnad ning tagada

reklaammaterjalide õigeaegne esitamise nende eksponeerimiseks).

 Pakkuja koostab kampaania kirjaliku kokkuvõtte, mis esitatakse hiljemalt 20.10.2025 (juhul,

kui kampaania periood muutub, siis on pooltel õigus kokku leppida ka antud tähtaja

muutmises). Kokkuvõttes peab kajastuma kampaania läbiviimise kirjeldus, tulemuste

analüüs ning hinnang kampaania mõjule. Lisaks esitab pakkuja kampaania mõju hindamise

metoodika ja mõõtmistulemuste analüüsi. Enne kampaania algust peab pakkuja

kooskõlastama hankijaga lõpptulemuste mõõtmise ja mõõtetulemustele hinnangu andmise

metoodika ning teostuse kirjelduse (plaan, ajakava) koos põhjendusega. Mõõtmine peab

toimuma sõltumatu uuringufirma poolt, mille teenus peab sisalduma kampaania eelarves.

Pakkuja peab tagama, et hankijal on võimalus uuringufirmaga otse suhelda.

 Kampaania visuaalsed materjalid peavad olema ligipääsetavad ka kuulmis- ja

nägemispuudega inimestele. Selleks peavad videomaterjalid olema subtitreeritud, veebis

kasutatavad kirjalikud tekstid peavad olema loetavad ekraanilugemistarkvara abil.

Autoriõigused ja materjalide üle andmine

 Kõikide lepingu täitmise käigus hankijale üle antavate materjalide autoriõigused (v.a.

vajadusel näitlejatele õiguslikult kuuluv osa) jäävad tähtajatult Päästeametile. Kui

kampaania läbiviimisel kasutatakse näitlejaid, siis peavad näitlejatele makstavad 1 (ühe)

aasta autoritasud olema arvestatud pakkumuse kogumaksumuses. Juhul, kui Päästeamet

soovib teoseid kasutada pärast ühe aastast perioodi, tasub Päästeamet teoste autoritasud

vastavalt Eestis kehtivale seadusandlusele otse vastavatele isikutele.

 Pakkuja annab hankijale üle kõik koostatud ja kasutatud materjalide ning nendes

kasutatavate heli-, video-, disain- või muude oluliste lahendustega seotud autorite varalised

õigused (ainulitsentsi) koos all-litsentsi andmise õigusega ilma territoriaalse ja ajalise

piiranguta.

 Kõik materjalid tuleb hankijale üle anda töödeldaval kujul.

10

Tegevuste kooskõlastamine

 Päästeametiga tuleb kooskõlastada kõik fookused ja sõnumid, meediakampaaniaga seonduvad

turundustegevused, tele- ja raadioklippide salvestused, kujundused ja muud lahendused

(voiceover ehk hääle pealelugemine, CTA ehk call-to-action tekst, visuaal) enne töösse

andmist. Välja pakutud kujundusi, esitatud sõnumeid ja lahendusi on edukas pakkuja

Päästeameti soovi korral kohustatud korrigeerima eesmärgiga tagada parim võimalik

kampaania tulemus.

 Hankijaga tuleb kooskõlastada tegevuste täpsustatud plaanid enne plaanide täide viimist.

 Meediapindade ja kanalite valiku tegemisel tuleb arvestada, et kampaaniat ei tohi levitada

meediapindadel või kanalites, mis edastavad Venemaa Föderatsiooni või muu agressorriigi

propagandat või on oma olemuselt muud veebilehed, mille sisuline eesmärk on õhutada

sõjalist tegevust ja agressiooni.

Keelatud teemad ja tegevused

 Sihtrühma ja/või sidusgruppe ei tohi ähvardada, hirmutada, ega süüdistada.

 Kampaanias ei tohi olla seoseid poliitika, konkreetsete poliitikute või erakondadega.

 Keelatud on õhutada agressiivsust, viha ja vaenu.

 Kampaanias ei tohi olla sihtrühma ja/või sidusgruppide sisest ja/või vahelist vastandamist.

 Kampaanias ei tohi olla vastuolusid Päästeameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti alguses kirjeldatud ning kodulehel kajastatud eesmärkide ja väärtustega.

 Kampaania ei tohi olla üles ehitatud kohustustel ja karistustel baseeruvale loovstrateegiale.

 Väljaspool kampaania tegevusi ei ole pakkujal lubatud kampaaniaga seotud uuringute

toorandmeid kasutada.

 Kampaaniasse kaasatud mõjuisikute kontode taga on inimesed, mitte fiktiivsed kontod

(bot´id).

 Kampaaniasse kaasatud mõjuisikute sisu on lugupidav ja vastavuses Eesti seaduste ning

üldiste ühiskondlike normidega.

 Kampaaniasse kaasatud mõjuisikute sisuloome on vaba vihaõhutamisest,

diskrimineerimisest ja muust ebaeetilisest sisust.

 Kampaaniasse kaasatud mõjuisikute varasem tegevus ei levita ega toeta teadusliku

maailmavaatega vastuolus olevaid seisukohti, nagu valeinformatsioon teaduse, tervise või

ühiskondlike teemade kohta (nt vaktsineerimisvastasus, pseudoteadus,

konspiratsiooniteooriad) ning ei õhuta vaenu.

Loovlahenduste lähteandmed

Toetavad infoallikad

 Elektriseadmed | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

 Elektriohutus | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

 https://www.electricalsafetyfirst.org.uk/what-we-do/consumer-campaigns/online-

campaigns/battery-breakdown/

Sümboolika

 https://www.rescue.ee/et/juhend/sumboolika

11

 https://pilv.riigikantselei.ee/index.php/s/4zZtXRmyLFMeEm6?path=%2FAmetid%2FTar

bijakaitse%20ja%20Tehnilise%20J%C3%A4relevalve%20Amet

Kampaania eelarve

Kogu kampaania eelarve on 83 000,00 eurot, millele lisandub käibemaks. Pakkuja on kohustatud

oma kampaania kontseptsiooni pakkumisel arvestama etteantud eelarvega ning seda ületada ei tohi.

Kõik pakutavad lahendused, loodavad ja toodetavad materjalid, meedia planeerimine ja

elluviimine peavad mahtuma kampaania eelarvesse (ehk eelarve ei ole mõeldud vaid võistlustööna

esitatu realiseerimiseks).

Pakkumuse koostamisel ning edukal pakkujal hilisemalt lepingu täitmisel tuleb lähtuda järgmisest.

1. Loovlahenduse väljatöötamisele + kõik materjalid ja tegevused (v.a sotsiaalmeedia strateegia)

võib kuluda kuni 33% ehk kuni 27 500,00 EUR + käibemaks.

2. Ülejäänud kampaania eelarve on mõeldud meediaplaani, sh sotsiaalmeedia strateegia

elluviimisega seotud kulude katmiseks.