Kiri
| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.1-7/22/22560-6 |
| Registreeritud | 25.10.2022 |
| Sünkroonitud | 29.07.2025 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
| Sari | 7.1-7 Keskkonnaalaste lubade kirjavahetus ja kooskõlastused |
| Toimik | 7.1-7/2023 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | OÜ IB STEIGER |
| Saabumis/saatmisviis | OÜ IB STEIGER |
| Vastutaja | Rein Kallas (Transpordiamet, Users, Taristu haldamise teenistus, Projekteerimise osakond, Taristu kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Erki Vaguri
OÜ IB STEIGER
Männiku tee 104
11216, Tallinn, Harju maakond
Teie 05.10.2022
Meie 25.10.2022 nr 7.1-7/22/22560-2
Pallika liivakarjääri maavara kaevandamise
loa taotlus
Olete esitanud kooskõlastamiseks Märjamaa valla Pallika külas riigile kuuluval kinnisasjal Märjamaa
metskond 67 (kat tunnus 88402:002:0500) Pallika liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse, OÜ IB
Steiger 2022.
Transpordiamet, tutvunud esitatud taotlusega, märgib järgmist:
- Transpordiameti tellimusel on koostamisel „Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 78,8-99,0
Konuvere – Pärnu-Jaagupi lõigu eelprojekt“ (esialgne eskiis leitav: https://pilv.mkm.ee/s/
fwzlxiT9Yu0ZAlw). Koostamisel olev eelprojekt on eskiisi staadiumis ning käimas on
projekteerimistingimuste menetlus, keskkonnamõjude hindamine (edaspidi KMH) ning
ulukiuuringud. Valminud eskiislahendusele on kantud esialgsed ulukiläbipääsud, täpne asukoht ja
lahendus selguvad projekteerimise käigus eeldatavalt 2024. a alguses.
- Koostöös Märjamaa Vallavalitsusega on Märjamaa valla üldplaneeringus kavandamisel ökoduktide
ja suurulukitunneli suudmealadele piiranguvööndite seadmine (500 meetrit arvestades ökodukti
keskpunktist) tagamaks rohelise võrgustiku sidusus ja ulukiuuringute alusel kavandatavate
ulukirajatiste toimivus. Samale seisukohale on asunud ka eelpoolnimetatud KMH ekspert ning
vastav tingimus saab seatud ka KMH aruandes.
- Riigitee koosseisus kavandatava ökodukti suudmeala ulatub Märjamaa metskond 67 kinnisasjale
ning eelpool nimetatud 500 meetrine piiranguvöönd kattub kaevandusloa alaga. Transpordiameti
hinnangul takistab kavandatava ökodukti piiranguvööndisse (suudmealasse) kaevanduse rajamine
ulukite liikumist ja seab kahtluse alla investeeringu otstarbekuse, mistõttu ei ole seal lubatud
kaevandamine ja lageraie. Ökodukti suubmealasse ei ole lubatud kavandada ka karjääri
teenindusteid jm ökodukti toimimist pärssivaid tegevusi.
- Riigiteede teehoiukava 2021-2030 indikatiivse ehitamise kava alusel on Konuvere-Pärnu-Jaagupi
lõigu ehitus kavandatud aastatel 2025-2028.
Lähtudes eeltoodust, Transpordiamet ei kooskõlasta esitatud Pallika liivakarjääri maavara kaevandamise
loa taotlust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhtivspetsialist
projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus
Tere,
Esitan teile kooskõlastamiseks Keskkonnaameti soovil Pallika liivakarjääri kaevandamise loa taotluse kuivõrd antud maa-ala asub riigi põhimaantee nr 4 vahetusläheduses ja Transpordiamet on sama ala geolooglise uuringu raames tõstatanud järgmise küsimuse:
Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 78,8-99,0 Konuvere – Pärnu-Jaagupi lõigu eelprojekt (2+2 sõidurajaga I klassi maantee), kus täpsemaid lahendusi hetkel veel pole (projekt valmib jaanuaris 2024) ning samuti ei ole veel tehtud ulukiuuringut. Kehtivas Via Baltica teemaplaneeringus on märgitud km 92-93 lõigule konfliktala, mille ulatuses tuleb täpsustada metsloomade ülekäiguteid ja tagavate rajatiste asukoha. Tõenäoliselt on vajalik antud kohta kavandada ökodukt (vm loomarajatis), selle vajadusele on viidatud ka riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 92,6-120,6 Libatse-Nurme projekti ulukianalüüside koostamisel. Lisaks pööran tähelepanu, et seni kuni uut (km 78,8-99) projektlahendust ei ole valminud, tuleks arvestada varasemalt koostatud põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 77,7 – 88,7 Konuvere-Jädivere lõigu põhiprojektiga (Tuulekaru OÜ töö nr 17018). Projektiga on kavandatud km-l ca 78 ökodukt.
Kooskõlastatavas taotluses on põhjalikult käsitletud keskkonnaspetsialisi poolt karjääri ja ökodukti mõju 6. peatükis. Küsimuste tekkimisel palun võtke ühendust. Taotluse leiate antud kirja manusest.
Lugupidamisega
Erki Vaguri
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Mobiil: +372 53 40 37 90
Telefon: +372 66 81 017
T e e
T e e
T e e
88402:002:0390 Kaasiku
88402:002:0500
Märjamaa metskond 67
88402:002:0500
Märjamaa metskond 67
88402:002:0500
Märjamaa metskond 67
88402:002:0500
Märjamaa metskond 67
15
16
17
18
19
20
15
16
17
18
19
20
15
16
17
18
19
15
16
17
18
19
15
16
17
18
19
15
16
17
18
19
14.04.2022
vt. 16,15 m
13.04.2022
vt. 16,47 m 13.04.2022
vt. 16,60 m
13.04.2022
vt. 16,51 m
13.04.2022
vt. 16,74 m
14.04.2022
vt. 15.98 m
13.04.2022
vt. 16,60 m 13.04.2022
vt. 16,83 m
13.04.2022
vt. 16,60 m 13.04.2022
vt. 16,16 m
13.04.2022
vt. 16,16 m
vt. 16,35 m
14.04.2022
Plokk 1 aT
Plokk 1 aT Plokk 1 aT
Läbilõige I-I'
Läbilõige II-II' Läbilõige III-III'
NW m
SE m
SW m
NE m
SW m
NE m
Suudme abs kõrgus, m
Kaevandi nr K 8
18,16
2,2
K 4
18,60
2,4
K 2
18,41
2,4
K 12
17,98
2,1
2,1
K 14
18,15
2,3
2,0
2,2
K 6
18,37
2,5
K 8
18,16
2,2
K 4
18,60
2,4
K 3
18,33 18,44
K 7
18,05
K 10
1 :2
1 :2
1 :2
1 :2
1 :2
K 4
18,60
2,4
0,3
1,4
K 8-1 Kr.0,0 St.9,5 TL
2,0
K 8-2 Kr.0,0 St.30,3 TL
0,5
1,5
K 4-1 Kr.0,0 St.5,3 TL
2,2
K 4-2 Kr.0,0 St.23,1 TL
0,6
1,5
K 2-1 Kr.0,0 St.8,5 TL
1,9
K 2-2 Kr.0,0 St.32,6 TL
0,6
1,3
K 12-1 Kr.0,0 St.8,0 TL
2,0
K 12-2 Kr.0,0 St.12,7 TL
0,4
1,2
K 7-1 Kr.0,0 St.8,6 TL
1,9
K 7-2 Kr.0,0 St.19,5 TL
0,4
1,3
K 14-1 Kr.0,0 St.13,3 TL
1,8
K 14-2 Kr.0,0 St.37,8 TL
0,3
1,0
K 3-1 Kr.0,0 St.9,9 TL
1,5
K 3-2 Kr.0,0 St.19,3 TL
0,3
1,3
Kr.0,0 St.16,4 TL
1,9
Kr.0,0 St.29,4 TL
0,4
1,3
Kr.0,0 St.7,3 TL
2,0
K 6-2 Kr.0,0 St.12,4 TL
0,3
1,4
K 8-1 Kr.0,0 St.9,5 TL
2,0
K 8-2 Kr.0,0 St.30,3 TL
K 6-1
K 10-1
K 10-2
0,5
1,5
K 4-1 Kr.0,0 St.5,3 TL
2,2
K 4-2 Kr.0,0 St.23,1 TL
K 14-3 Kr.0,0 St.78,1
0,5
1,5
K-4-1 Kr.0,0 St.5,3 TL
2,2
0 200 m100
Kasvukiht Savi
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)
Mõõtmise kuupäev Veetaseme abs kõrgus, m
Kaevandi sügavus, m
Täiteliiv
Täiteliiv (aleuriitne, savikas)
TL - täiteliiv Savi- ja tolmusisaldus (fr.<0,063mm), % Kruusa sisaldus (fr.>31,5mm), % Proovi number
Tehnogeensed setted
III kategooria kaitsealused liigid
Kaevandamise eelne ja -järgne põhjavee tase
Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
Nõlva hoidetervik (nõlvus 1 : 2)
/
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
Joonis nr
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
12.08.2022Epp Kuslap
Erki Vaguri
Marina Minerals OÜ 2 / 3
Harju maakond, Tallinn,Tartu mnt 83-806, 10115
22/4082
Rapla maakond, Märjamaa vald
Pallika liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked
V 1 : 50
H 1 : 2 000
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
geoloogilisi läbilõikeid.
3. Kasutatud töö "Rapla maakonna Pallika uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne"
2. Kogu alal maaparandussüsteemi hoiuala JÄDIVERE5 (TP-675) tunnus: 5111470020070.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
(kuradi-sõrmkäpp) Dactylorhiza maculata
(kuradi-sõrmkäpp) Dactylorhiza maculata
(kahelehine käokeel)
Platanthera bifolia
17.99
17.52
18.68
17.52
17.41
17.16
17.71
16.19
17.49
17.73
16.76
17.44
16.64
16.75
16.91
17.14
17.24
17.07
16.83
16.71
16.64
16.69
16.79
16.93
17.18
17.24
17.09
16.85
16.76
16.68
16.73
16.82
16.97
17.20
17.27
17.12
16.93
16.82
16.74
16.81
16.91
17.06
17.23
17.30
17.18
17.04
16.90
16.81
16.88
16.90
17.02
17.15
17.29
17.38
17.28
17.15
17.02
16.94
16.99
17.04
17.09
17.26
17.39
17.46
17.40
17.22
17.07
17.04
17.02
17.07
17.12
17.33
17.50
17.61
17.46
17.28
17.08
16.99
16.88
16.97
17.21
17.41
17.67
17.76
17.67
17.36
17.12
16.89
16.83
16.80
17.04
17.26
17.62
17.91
17.55
17.20
16.98
16.81
17.12
17.47
17.85
88402:002:0390
Kaasiku
88402:002:0500
Märjamaa metskond 67
88402:002:0783
Nurme
88402:002:0832
Kivi
88402:002:0176
Lepiku 8 8 4 0 1 :0
0 1 :0
5 6 8
T u h in
u m
e ts a
17.59
17.59
18.12
17.76
18.15
18.37
18.10
18.07
18.15
18.38
18.44
18.76
18.50
17.66
17.68
17.64
18.46
18.66
18.52
18.77
18.58
18.52
18.72
18.78
18.56
18.58
18.49
18.72
18.80
18.61
18.62
18.45
18.52
18.71
18.46
18.76
18.65
18.73
18.38
18.39
18.28
18.12
18.12
18.01
18.09
18.07
18.07
18.20
18.17
18.13
17.99
17.99
17.96
18.07
18.02
17.81
17.87
17.96
17.92
17.89
18.13
17.85
17.82
17.72
18.22
17.81
18.58
18.28
18.63
18.40
18.33
18.50
18.39
18.46
18.62
18.57
18.46
17.98
18.20
18.02
17.88
17.86
18.04
17.99
18.43
18.76
18.69
18.60
18.47
18.10
17.90
18.07
18.20
17.85
18.44
19 .01
18 .9 3
18 .89
18 .7 8
18 .7 9
18 .7 2
18 .8 5
18 .4 7
18 .1 6
18.41
18 .55
18.22
18.02
18.07
18.52
18.45
18.45
18.88
18.90
Märjamaa metskond 67
88402:002:0500
Nurme
88402:002:0783
17.95
03.05.2022
17.76
03.05.2022
15.9
14.04.2022
16.1
14.04.2022
14.04.2022
16.5
14.04.2022
16.0
13.04.2022
16.2
13.04.2022 16.7
13.04.2022 16.6
13.04.2022 16.5
14.04.2022 16.1
14.04.2022 16.3 13.04.2022
16.6
13.04.2022 16.8
13.04.2022 16.5
14.04.2022 16.0
13.04.2022 17.3
03.05.2022
17.95
1 6 .0
1 8
18
17
1 7
1 8
18
1 7
1 8
18
1 7
1 7
1 7 K 1
18,80
17,30
0,6 0,9
K 2
18,41
16,51
0,6
1,3
K 3
18,33
16,83
0,3
1,2
K 4
18,60
16,40
0,5
1,7
K 5
18,32
16,62
0,3
1,4
K 6
18,37
16,37
0,4
1,6
K 7
18,44
16,54
0,4
1,5
K 8
18,16
16,16
0,3
1,7
K 9
18,44
16,54
0,3
1,6
K 10
8,05
16,15
0,3
1,6
K 11
18,02
15,92
0,5
1,6
K 12
17,98
15,98
0,6
1,4
K 13
18,24
16,14
0,6
1,5
K 14
18,15
16,35
0,4
1,4
K 15
18,04
16,04
0,4
1,6
18,41
16,51
0,6
1,3
K 2
1
2
3
4
1'
2'
3'
4'
5'
6'
7'
5 2 4 6
0 0
5 2 4 8
0 0
5 2 5 0
0 0
6 505 400
6 505 000
6 504 800
6 504 600
Kaevandi nr
Suudme abs kõrgus, m
Lamami abs kõrgus, m
Katendi paksus, m
Kasuliku kihi paksus, m (TL - täiteliiv)
0 200 m100
Kaardileht nr 6311 Vigala, 6312 Järvakandi
Maapinna samakõrgusjoon, m
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
1
Maaparandushoiuala
III kategooria kaitsealused liigid
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
1 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
/
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
Joonis nr
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
12.08.2022Epp Kuslap
Erki Vaguri
Marina Minerals OÜ
1 : 2 000
3 / 3
Harju maakond, Tallinn,Tartu mnt 83-806, 10115
22/4082
Rapla maakond, Märjamaa vald
Pallika liivakarjäär Korrastatud ala plaan
Metsa kõlvik (21, 44 ha)
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
5. Pallika liivamaardla piir ühtib Pallika liivakarjääri mäeeraldise piiriga.
- Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 06.05.2022).
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 06.05.2022);
4. Plaani koostamisel on kasutatud:
3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev
Metsa kõlvik, 21,44 ha
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Mäeeraldise piiripunktide
koordinaadid
Nr X Y
1 6 505 199,78 524 554,28
2 6 505 290,55 524 817,28
3 6 504 759,54 525 108,79
4 6 504 614,87 524 848,43
Pindala 18,05 ha
Mäeeraldise teenindusmaa
piiripunktide koordinaadid
Nr X Y
1' 6 505 199,78 524 554,28
2' 6 505 290,55 524 817,28
3' 6 505 303,64 524 855,73
4' 6 504 838,63 525 111,00
5' 6 504 792,64 525 090,62
6' 6 504 724,48 525 128,04
7' 6 504 579,10 524 866,42
Pindala 21,44 ha
N
18
(kuradi-sõrmkäpp) Dactylorhiza maculata
(kuradi-sõrmkäpp) Dactylorhiza maculata
(kahelehine käokeel)
Platanthera bifolia
88402:002:0390
Kaasiku
88402:002:0500
Märjamaa metskond 67
88402:002:0783
Nurme
88402:002:0832
Kivi
88402:002:0176
Lepiku 8 8 4 0 1 :0
0 1 :0
5 6 8
T u h in
u m
e ts a
17.59
17.59
18.12
17.76
18.15
18.37
18.10
18.07
18.15
18.38
18.44
18.76
18.50
18.25
18.39
18.06
18.37
18.11
18.33
17.66
17.68
17.64
18.46
18.66
18.52
18.77
18.58
18.52
18.72
18.78
18.56
18.58
18.49
18.72
18.80
18.61
18.62
18.45
18.52
18.71
18.46
18.76
18.65
18.73
18.38
18.39
18.28
18.12
18.12
18.01
18.09
18.07
18.07
18.20
18.17
18.13
17.99
17.99
17.96
18.07
18.02
17.81
17.87
17.96
17.92
17.89
18.13
17.85
17.82
17.72
18.22
17.90
17.97
18.29
18.02
18.14
18.16 17.81
17.90
18.03
17.99
18.02
17.99
18.05
18.05
18.13
18.73
18.02
18.05
18.58
18.28
18.63
18.40
18.33
18.50
18.39
18.46
18.62
18.57
18.46
18.29
18.31
18.38
18.33
18.18
18.12
18.01
17.85
18.58
18.58
17.90
17.98
18.22
18.43
17.99
18.18
18.67
18.74
18.48
18.38
18.62
18.56
18.36
18.24
18.11
18.46
18.02
18.14
18.43
18.51
18.45
18.63
18.22
18.29
18.39
18.26
18.34
18.25
18.00
18.20
18.41
18.39
18.47
18.15
18.41
18.25
18.65
18.24
18.31
18.00
17.89
18.28
18.11
18.11
18.02
17.99
17.96
17.92
18.27
18.45
18.05
17.86
18.12
18.43
18.07
18.48
18.29
18.24
18.02
18.30
18.00
18.02
17.88
17.86
18.04
18.17 18.25
18.28
18.48
17.94
18.43
18.34
18.61
18.08
17.99
17.86
18.27
18.01
18.30
18.34
18.34
18.31
18.29
18.39
18.22
18.03
18.26
18.48
18.50
18.38
18.45
18.41 18.32
18.61
18.12
18.59
18.54
18.43
18.76
18.69
18.60
18.35
18.47
18.10
19.10
18.56
18.10
18.49
18.23
17.99
18.07
18.48
18.25 18.02
18.53
18.09
18.35
18.25
18.37
18.14
17.90
18.55
18.07
18.42
18.54
18.16 18.54
18.60
18.48
18.25
18.16
18.33
18.21
18.34 18.28
18.24
18.20 18.23
18.25
18.28
18.27
18.33
17.85
18.04
18.03
17.87
18.44
19 .01
18 .9 3
18 .89
18 .7 8
18 .7 9
18 .7 2
18 .8 5
18 .4 7
18 .1 6
18.41
18 .55
18.22
18.02
18.07
18.52
18.45
18.45
18.88
18.90
1 9 .1
6
1 8 .7
9
1 8 .8
5
1 8 .8
6
1 8 .9
9
1 9 .0
5
1 8 .7
8
1 8 .8
8
1 9 .0
2
1 8 .6
4
1 8 .7
2
1 8 .7
1
1 8 .5
7
1 8 .9
1
1 8 .6
6
Märjamaa metskond 67
88402:002:0500
Nurme
88402:002:0783
17.95
03.05.2022
17.76
03.05.2022
15.9
14.04.2022
16.1
14.04.2022
14.04.2022
16.5
14.04.2022
16.0
13.04.2022
16.2
13.04.2022 16.7
13.04.2022 16.6
13.04.2022 16.5
14.04.2022 16.1
14.04.2022 16.3 13.04.2022
16.6
13.04.2022 16.8
13.04.2022 16.5
14.04.2022 16.0
13.04.2022 17.3
03.05.2022
17.95
1 8
1 6 .5
1 6 .0
1 6 .5
1 6 .5
1 7 .0
1 6 .5
18
18
1 8
1 8
18
18
18
Plokk 1 aT
I
I' I'
II'
III
I
K 1
18,80
17,30
0,6 0,9
K 2
18,41
16,51
0,6
1,3
K 3
18,33
16,83
0,3
1,2
K 4
18,60
16,40
0,5
1,7
K 5
18,32
16,62
0,3
1,4
K 6
18,37
16,37
0,4
1,6
K 7
18,44
16,54
0,4
1,5
K 8
18,16
16,16
0,3
1,7
K 9
18,44
16,54
0,3
1,6
K 10
18,05
16,15
0,3
1,6
K 11
18,02
15,92
0,5
1,6
K 12
17,98
15,98
0,6
1,4
K 13
18,24
16,14
0,6
1,5
K 14
18,15
16,35
0,4
1,4
K 15
18,04
16,04
0,4
1,6
18,41
16,51
0,6
1,3
K 2
1
2
3
4
1'
2'
3'
4'
5'
6'
7'
5 2 4 6
0 0
5 2 4 8
0 0
5 2 5 0
0 0
6 505 400
6 505 000
6 504 800
6 504 600
Kaevandi nr
Suudme abs kõrgus, m
Lamami abs kõrgus, m
Katendi paksus, m
Kasuliku kihi paksus, m (TL - täiteliiv)
0 200 m100
Kaardileht nr 6311 Vigala, 6312 Järvakandi
Maapinna samakõrgusjoon, m
Geoloogilise läbilõike joon
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
I'I
1
Maaparandushoiuala
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)
III kategooria kaitsealused liigid
Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
1 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
/
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
Joonis nr
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
12.08.2022Epp Kuslap
Erki Vaguri
Marina Minerals OÜ
1 : 2 000
1 / 3
Harju maakond, Tallinn,Tartu mnt 83-806, 10115
Mäeeraldise plaan
22/4082
Rapla maakond, Märjamaa vald
Pallika liivakarjäär
8. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
7. Pallika liivamaardla piir ühtib Pallika liivakarjääri mäeeraldise piiriga.
kujutatud illustratiivsena plaani paremaks loetavuseks.
6. Nõlva hoideterviku ülemine piir ühtib mäeeraldise piiriga. Plaanil on hoideterviku alumine piir
ja varu arvutuse plaani (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3944).
- Töö "Rapla maakonna Pallika uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne" topograafilise
- Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 06.05.2022);
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 06.05.2022);
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 05.2022
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Nõlva hoideterviku alumine piir (nõlvus 1:2 mäeeraldise piirist)
Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Mäeeraldise piiripunktide
koordinaadid
Nr X Y
1 6 505 199,78 524 554,28
2 6 505 290,55 524 817,28
3 6 504 759,54 525 108,79
4 6 504 614,87 524 848,43
Pindala 18,05 ha
Mäeeraldise teenindusmaa
piiripunktide koordinaadid
Nr X Y
1' 6 505 199,78 524 554,28
2' 6 505 290,55 524 817,28
3' 6 505 303,64 524 855,73
4' 6 504 838,63 525 111,00
5' 6 504 792,64 525 090,62
6' 6 504 724,48 525 128,04
7' 6 504 579,10 524 866,42
Pindala 21,44 ha
N
18
17
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
Marina Minerals OÜ taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Pallika liivakarjääri
mäeeraldisele, et alustada tegevust taotletavas piirkonnas ehitusmaavarade kaevadamise
valdkonnas ja seeläbi pakkuda piirkonnas vajalikku kvaliteetset ehitusmaterjali.
Suurematest ehitusobjektidest, kus Pallika liivakarjäärist kaevandatud liiva saab kasutada, jääb
Via Baltica Jädivere õgvenduse trassikoridor mõnekümne meetri kaugusele itta (joonis 1.1,
trassivariant 6B) ja Rail Baltica kavandatav trassikoridor ~20 km kaugusele ida suunda.
Joonis 1.1 Pallika liivakarjääri asend Via Baltica trassikoridori suhtes
Piirkonda planeeritud suuremahulised ehitusobjektid kasvatavad piirkonna maavarade vajadust
ning arvestades taotletava Pallika liivakarjääri soodsat asukohta Via Baltica trassikoridori
suhtes on otstarbekas maavara kaevandamine ehituobjektile võimalikult lähedal. Selliselt saab
minimeerida materjali transpordiga kaasnevat keskkonnamõju ning samuti vähendada ka
ehitusmaksumust.
Pallika liivakarjäärist kaevandatud materjali planeeritakse kasutada piirkonna taristuehituses
ning võimalusel kaubastada materjali asfaldi- ning betoonitehastele.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Pallika liivakarjäär asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Pallika külas riigile
kuuluval kinnistul Märjamaa metskond 67 (katastritunnusega 88402:002:0500). Taotletav
mäeeraldis jääb Märjamaa metskond 67 kinnistu loodeosasse.
Maapinna reljeef taotletavas Pallika liivakarjääris on tasane, maapinna absoluutkõrgused jäävad
enamasti ~17,5 - 18,5 m vahemikku. Alal kasvab valdavalt nooremapoolne ja keskealine
segamets (kask, kuusk, mänd, lepp), kus on tehtud harvendusraiet. Mäeeraldise teenindusmaa
põhja-, lõuna- ja idaserva piiritlevad metsateed ja -sihid ning nende servadesse rajatud
kuivenduskraavid.
Taotletav mäeeraldis kattub kogu ulatuses maaparandussüsteemiga JÄDIVERE5 (TP-675)
(tunnus 5111470020070). Ligikaudu 210 kaugusel läänes asub eesvool JÄDIVERE5 (TP-675)
(tunnus 51114700200700011M) ja ~280 m kaugusele kirde ja ida suunda jääb eesvool
JÄDIVERE9 (tunnus 51114700200700021M). Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus on
lisatud taotlusele.
Pallika liivakarjäärist ligikaudu 600 m kaugusele itta jääb Tallinn - Pärnu - Ikla maantee
(tee nr 4), vahetult lõunas asub metsatee Riigimetsa tee (tee nr 8840159).
Pallika mäeeraldise teenindusmaa ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 aladega, samuti ei jää
alale kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Vahetult läänes, edelas ja idas asuvad
III kategooria kaitsealuste liikide kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata) (KLO9301702,
KLO9305236 ja KLO9301698) ja kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) (KLO9303060,
KLO9303061) kasvukohad. Ligikaudu 190 m kaugusel idas asub vääriselupaik VEP nr 206817.
Lähimad elamud jäävad taotletavast Pallika mäeeraldisest 520 - 650 m kaugusele kirdesse ja
itta Kivirähe (katastritunnusega 88402:002:0550), Veileri (88402:002:0410) ja Uuelepiku
(88402:002:0083) kinnistutele.
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Geoloogiline uuring Pallika liivakarjääri alal teostati 2022. aastal ning selle tulemused on
kinnitatud aruandes „Rapla maakonnas Pallika uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“
(koostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3944, EGF 9606).
Pallika liivakarjääris on katendiks 0,1 - 0,4 m paksune mulla ja keskmiselt 0,2 m paksune
huumusega liiva kiht, mida kokku moodustab kasvukihi. Kokku on katendi paksus 0,3 - 0,6 m,
keskmiselt 0,4 m.
Pallika liivakarjääri piires on geoloogiline ehitus ühtlane ja väljapeetud nii vertikaalselt kui ka
lateraalselt. Läbilõikes võib välja eraldada kaks väljapeetud paksusega liiva kihti. Ülaosas lasub
väga peeneteraline beežikas liiv, milles on valdav terasuurus 0,063…0,125 mm (~87%).
Taotletava mäeeraldise ida- ja keskosas on antud liivas savi- ja tolmusisaldus enamasti alla
10%, lääne- ja põhjaosas veidi kõrgem, jäädes valdavalt 12 - 17% vahemikku. Kirjeldatud kihi
paksus on kaevandite andmeil 0,7 - 1,2 m, keskmiselt 0,9 m. Läbilõike alumises osas lasub hall
aleuriitne, veidi savikas liiv, milles on samuti valdav terasuurus 0,063…0,125 mm (~78%), kuid
võrreldes lasuva liivaga kõrgem peenosise (<0,063 mm) sisaldus, mis on kõikjal üle 10% (12,4
- 32,6%, keskmiselt 20,6%). Erinevalt ülaosas lasuvast liivast, on antud liivakihi savi- ja
tolmusisaldus kõrgem ida- ja keskosas, olles enamasti >19% ning lääne- ja põhjaosas
mõnevõrra madalam (~12 - 17%). Kihi paksus on 0,2 - 0,7 m, keskmiselt
0,5 m.
Kaks kirjeldatud kihti moodustavad Pallika liivakarjääri kasuliku kihi, mille paksus on
0,9 - 1,7 m, keskmiselt 1,5 m. Kasuliku kihi lamamiks on sinakashall sitke savi, vaid
mäeeraldise kagunurgas oli liiva lamamiks sinakashall liivsavimoreen, milles esines valdavalt
karbonaatseid veeriseid läbimõõduga kuni 10 cm ligikaudu 10%.
Tabel 6.1. Pallika uuringuruumi setete põhinäitajate koondtabel
Liiva erim
Purdsetete klassifikatsioon (Sinisalu,
Kleesment, 2002)
Maavara kasutusala (määrus
nr 52) Maa-
vara veerised kruus liiv peenosis kruus liiv peenosis
>64 2…64 0,063…2 <0,063 ≥31,5 0,063…31,5 <0,063
mm, % mm, %
väga peene-
teraline liiv 0,00 0,01 88,05 11,94 0,00 88,06 11,94 TL
(ülemine kiht)
aleuriitne liiv 0,00 0,03 79,35 20,62 0,00 79,38 20,62 TL
(alumine kiht)
Kasulik kiht
Plokk 1 aT 0,00 0,02 84,68 15,30 0,00 84,70 15,30 TL
Pallika liivakarjääris lasuvad liivad on madalate filtratsiooniomadustega – filtratsioonimoodul
jääb vahemikku <0,1 - 0,3 m /ööpäevas.
Pallika liivakarjääri alal on hüdrogeoloogilises läbilõikes maapinnalt esimeseks veekihiks
Kvaternaari veekompleks, mis on seotud Antsülusjärve liivade levikuga. Veepidemeks on
vähese veejuhtivusega savi ja/või moreen. Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub
sademetest. Põhjavee tase jäi uuringuaegsete mõõtmiste andmetel (13. - 14.04.2022)
veepidemeks oleva savi pinnale, 1,5 - 2,1 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 15,9 -
17,3 m, väikese langusega lääne suunas. Arvestades sellega, et uuring tehti veetaseme
kõrgperioodil lumesulamise ajal, siis võib eeldada, et veetaseme miinimumperioodil karjääri
setetes vett ei esine. Uuringu ajal olid ümbritsevad kuivenduskraavid täitunud lumesulaveega
ja nendes jäi veetase ligikaudu 0,8 m sügavusele maapinnast ehk ligikaudu 17,7 - 17,9 m abs
kõrgusele.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Taotletava Pallika liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 21,44 ha, sh mäeeraldise
pindala 18,05 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab kogu ulatuses Pallika liivamaardla aktiivse
tarbevaru plokki 1.
Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna mäeeraldise servadesse tuleb jätta külgneva
maapinna stabiilsuse tagamiseks hoidetervik. Pallika liivakarjääris on materjali püsivaks
nõlvuseks arvestatud 1:2. Hoidetervikuga kattuvas osas kaevandamata jääv varu on arvutatud
kasutades mudeltarkvara MicroStation Inroads.
Tabel 4.1 Taotletav maavara kogus Pallika liivakarjääris (seisuga 01.06.2022. a)
Plokk Hõlmatud
pindala, ha
Varu
paiknemine
Taotletav
tarbevaru,
tuh m3
Kadu, tuh m3
Kaevandatav
tarbevaru,
tuh m3
Plokk 1 aT 18,05 Veepealne 268 5 263
Kaevandamisluba Pallika liivakarjääris taotletakse 10 aastaks. Keskmiseks arvutuslikuks
kaevandamise aastamääraks on seega ~30 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu
juures ammendatakse Pallika liivakarjäär ~9 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul jõutakse
mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Kaevandamise tingimused Pallika liivakarjääris ei ole keerulised – kogu kaevandatav maavara
asub põhjaveetasemest kõrgemal, maavara lasundi paksus ei ole suur ning karjäärile on hea
ligipääs mäeeraldise idapiirist vaid ~600 m kaugusel kulgevalt Tallinn - Pärnu - Ikla maanteelt
lähtuvalt Riigimetsa teelt (tee nr 8840159).
Enne kaevandamise alustamist tuleb mäeeraldiselt raadata mets, juurida kännud ja teisaldada
kattekiht. Katend kooritakse lähtuvalt prognoositavast kaevandamise mahust järk-järgult
buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus seda
kasutatakse müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks ning peale maavara ammendamist
kasutatakse katendit karjääriala korrastamisel.
Pallika liivakarjääris kaevandatakse maavara ekskavaatoriga ja laaduriga. Maavara väljamine
ekskavaatoriga toimub nii, et ekskavaator seisab astangu peal ja ammutab kaevist enda eest
ning tõstab selle otse kallurile. Kaevandamisel kopplaaduriga seisab laadur astangu all ja
ammutab kaevist alt ülesse. Kaevis laetakse otse kalluritele väljaveoks.
Kogu kaevandatav maavara turustataks ning Pallika liivakarjääri tootmisprotsessis jäätmeid ei
teki. Täpne kaevandamistööde metoodika ja ajakava pannakse paika kaevandamise projektis.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja
maastikupildi visuaalne muutumine. Pallika liivakarjääris on varu kogu ulatuses veetasemest
kõrgemal, seega kaevandamisel vett karjäärist välja ei pumbata ning veetaset ei alandata.
Mõju välisõhule
Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise
käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise
korral on määrav mäeeraldistel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra
tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (buldooser, ekskavaator, frontaallaadur,
kallurauto). Masinate loetelu ning nende poolt tekitatavad müratasemed on esitatud tabelis 6.1.
Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed
Masin
Masina spetsifikatsioonis
antud müratase 15 m
kaugusel müraallikast Lmax
dB(A)
Mõõdetud müratase 15 m
kaugusel müraallikast, Lmax
dB(A)
Buldooser8582
Kallurauto8476
Ekskavaator8581
Frontaallaadur8079
Vastavalt Eesti Vabariigi kehtestatud müratasemete piirväärtustele, tohib elamutega piirkonnas
(II kategooria elamuala) olla müra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja,
mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva
olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset.
Lähimad elamud jäävad Pallika liivakarjäärist ~520 m kaugusele. Teades kaugust
punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada
mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2)
Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A);
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Selle kohaselt taotletava karjääri puhul on buldooseri või ekskavaatori (suurimad müraallikad)
töötamisel maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt:
Lp1 = 82 + 20log10(15) – 20log10(190) = 54 dB(A)
,kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel mõõdetud müratase, väärtusega 82 dB(A).
Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra Pallika liivakarjäärile lähimal
elamualal Kivirähe kinnistul on kuni 54 dB. Arvutuslik tase ei ületa kehtivat II kategooria
elamuala päevast piirtaset, samas on oluline märkida, et arvutuse puhul ei ole arvestatud
masinate paiknemist hoonestusala tasapinnast madalamal ja karjääri ning elamu vahele jäävaid
müra tõkestavaid puid. Lisaks planeeritakse rajada mäeeraldise servale müratõkkevall, mis
takistab ülenormatiivse müra leviku mäeeraldise piiridest väljapoole. Eelnevast lähtuvalt ei ole
põhjust eeldada, et kaevandamise käigus tekkiv müra hakkab ületama lähimates majapidamises
kehtestatud piirtaset ja kujutama ohtu nende elanikele.
Võimaliku mõju minimiseerimiseks ja vältimiseks on soovitatav eluhoonetele lähemal
paikneval mäeeraldise piiril samaaegselt mitte töötada mitme mehhanismiga. Võimalikult
suures ulatuses tuleb müra leviku takistamiseks karjääri ümbruses mets säilitada. Pallika
liivakarjääri mäeeraldisel ei planeerita kaevandamist öisel ajal (23.00 - 7.00).
Kaevandamismasinate poolt tekitatav tolmu hulk on väike, sadestudes praktiliselt
õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest,
kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel.
Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv tolm võib
levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele. Arvestades elamute
paiknemist väljaveotee suhtes, siis tuleb arendajal vajadusel kasutusele võtta tolmu levikut
piiravad meetmed (niisutamine, CaCl). Kaevise transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise
efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede ja ladude niisutamine ning erinevate
kemikaalide kasutamine, millega on võimalik tolmu teke viia nulli – lähedaseks.
Tolmu võib eralduda vähesel määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus
liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on
võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks sarnaselt teedega. Karjääris ei ole
plaanid kasutada sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme, kuna materjal ei ole
sobilik sõelumiseks ega purustamiseks, seega tolmu levik ja teke kaevandamisel on
minimaalne. Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni
faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. ~30 000 m3 kaevandamisel on tahkete
osakeste summaarne heitkogus ~0,029 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67
„Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise
tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei
ületata.
Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst
lähtuvate heitgaaside (NOx, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris
töötavad tehniliselt korras ja nõuetele vastavad mehhanismid ning seetõttu ei teki heitgaaside
õhusaastega probleeme.
Keskkonnaohutus
Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel
teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal.
Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust või
õli.
Seadmeid hooldatakse ning remonditakse selleks ettenähtud remonditöökodades või selleks
kohaldatud alal. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse
likvideerimiseks on karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti või kõrgelt kontsentreeritud
mittetoksilist pesuvahendit, millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Avariide
likvideerimise viisid planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis
Kaevandamisjäätmed
Pallika liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse,
mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse kaevandamise ajal mäeeraldise teenindusmaal
müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks vastavalt koostatavale kaevandamise projektile ning
peale maavara ammendamist kasutatakse mäeeraldise teenindusmaal ladustatud katend
karjääriala korrastamiseks vastavalt korrastamise projektile. Tekkiv katend kasutatakse
korrastamisel karjäärisüvendi põhja tõstmiseks, et oleks tagatud korrastamisele seatud nõue
maapinna kõrguse ja veetaseme suhtes. Katend kasutatakse korrastamisel ära kogu mahus.
Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning
korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Kaevandamisjäätmeid
jäätmeseaduse mõistes antud tegevuste käigus ei teki.
Mäeeraldiselt peale metsa raadamist välja juuritavad kännud realiseeritakse – kännud antakse
edasi küttematerjalina ja jäätmeseaduse mõistes tegevuse käigus ei teki.
Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib,
on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada ning taotleda jäätmeluba.
Mõju looduskaitselistele liikidele
Pallika liivakarjääris ei ole Natura 2000 alasid või looduskaitsealasid. Taotletavast
mäeeraldisest läänes, edelas ja kagus asuvad III kategooria kaitsealuste liikide kuradi-sõrmkäpp
(Dactylorhiza maculata) ja kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) kasvukohad.
Looduskaitseseaduse § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja
selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist
selles elupaigas.
Liivakarjäärides mõjutavad ümbritsevat taimkatet valdavalt veetaseme alanduse korral
kuivendusmõju ning karjääri toodangu transpordiga seotud tolmuheide. Kavandatava tegevuse
raames vett ära ei juhita ning veetaset ei alandata, seega kuivendusmõju kaitstavatele
taimeliikidele puudub. Kuival perioodil välditakse karjäärisisestel teedel tolmuheidet
niisutamise või kaltsiumkloriidiga töötlemise teel, mis vähendab olulisel määral tolmuheidet.
Kaevandamine võib vähesel määral mõjutada läände ja edelasse jäävate, karjäärile lähimate
taimede kasvutingimusi, kuid ohtu liigi säilimisele elupaigas tervikuna kaevandamine ei kujuta.
Mõju rohevõrgustikule
Taotletav Pallika liivakarjäär paikneb täies mahus Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ järgses
rohevõrgustiku alal (joonis 6.1) ning kaetud Metsaregistri (22.09.2022) andmetel okaspuu
enamusega lati- keskealiste või täiskasvanud metsadega. Rapla maakonnaplaneeringus 2030+
on toodud järgnevad asjakohased tingimused rohevõrgustiku kasutamiseks: rohelise võrgustiku
alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline
võrgustik jääks toimima – see tähendab, et säilitada tuleb rohelise võrgustiku terviklikkus,
sidusus ja vältida loodusalade killustamist. Looduslike alade osatähtsus rohelise võrgustiku
tuumaladel ei tohi langeda alla 90% pindalast ning koridorides alla 70% koridori keskmisest
läbimõõdust, vajadusel tuleb rakendada kompenseerivaid meetmeid (metsastamine, põõsarinde
rajamine, puude istutamine võrade liitumine jms). Maavarade kasutamisel rohevõrgustiku alal
on eesmärk negatiivse keskkonnamõju minimeerimine ning looduslike protsesside ja
maastikuilme taastamine pärast majandustegevuse lõppemist. Rohevõrgustiku
planeerimisjuhendi1 kohaselt on maavara kaevandamine ajutine tegevus, mille järgselt ala
korrastatakse. Taotletava Pallika liivakarjääri kaevandamisjärgseks korrastamissuunaks on ala
metsastamine (ptk 7), mis toetab antud piirkonnas rohevõrgustiku toimimist.
Tuumala pindala, kus asub taotletav Pallika liivakarjäär on ligikaudu 6570 ha, taotletava Pallika
liivakarjääri teenindusmaa pindala on 21,44 ha. Seega moodustab taotletava karjääri
teenindusmaa rohevõrgustiku tuumalast ligikaudu 0,3%, arvestades juurde ülejäänud tuumalas
olevad mittelooduslikud alad (teed, hooned), siis moodustavad mittelooduslikud alad koos
1 Kutsar, R., Metspalu, P., Eschbaum, K., Vahtrus, S., Sepp, K. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend.
Tallinn-Tartu.
taotletava karjääriga tuumalast alla 1% jättes üle 99% tuumalast kaetuks looduslike
ökosüsteemidega. Seega on täidetud Rapla maakonnaplaneeringus 2030+ toodud tingimused
rohevõrgustiku kasutamiseks.
Joonis 6.1. Taotletav Pallika liivakarjääri paiknemine rohevõrgustiku ning Rapla
maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via
Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0-92,0″ maantee ja selle ökodukti suhtes.
Kuna rohevõrgustiku tuumala on taotletava karjääri asukohas küllaltki kitsas (ligikaudu 1,5 km,
taotletava karjääri pikkus antud asukohas ligikaudu 670 m), siis ettevaatusprintsiibist tulenevalt
on asjakohane avada ja korrastada karjäär kahes jaos – lõunaosana (ligikaudu 9 ha) ja
põhjaosana (ligikaudu 9 ha), vähendades nii üheaegset mõju rohevõrgustikule. Karjääri
kaheosalisel avamisel ja korrastamisel on tagatud ka tuumaladest piiravam rohevõrgustiku
koridori nõue, mille kohaselt looduslike alade osakaal ei lange rohekoridoris alla 70%, kuna sel
juhul moodustab karjääri töötav osa 22% jättes looduslikuks 78%. Kuna karjäär öisel ajal ei
tööta, mil on peamine ulukite liikumise aeg, siis on tõenäoline, et karjääri töötamise ajal
kasutavad karjääri läbiliikumiseks ka ulukid. Karjääri töötamise ajal tuleb tagada nõlvade
ohutus ulukite karjäärist läbiliikumiseks. Samuti toetab rohevõrgustiku toimimist
kaevandusjärgne maa korrastamine pärismaiste puuliikidega.
Lisaks paiknemisele rohevõrgustiku alal paikneb taotletava tegevuse teenindusmaast ligikaudu
270 m kaugusel ida suunas planeeritav ökodukt, mis on vajalik riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla
(E67) km 78,8-99,0 Konuvere – Pärnu-Jaagupi lõigust ülepääsu tagamiseks ulukitele.
Transpordiameti projektijuht on Pallika uuringuloa taotluse menetluses edastanud info, et
koostamisel on riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 78,8-99,0 Konuvere – Pärnu-Jaagupi
lõigu eelprojekt (2+2 sõidurajaga I klassi maantee), kus täpsemaid lahendusi hetkel veel pole
(projekt valmib jaanuaris 2024) ning samuti ei ole veel tehtud ulukiuuringut. Kehtivas Via
Baltica teemaplaneeringus on märgitud km 92-93 lõigule konfliktala, mille ulatuses tuleb
täpsustada metsloomade ülekäiguteid ja tagavate rajatiste asukoha. Tõenäoliselt on vajalik
antud kohta kavandada ökodukt (vm loomarajatis), selle vajadusele on viidatud ka riigitee 4
Tallinn-Pärnu-Ikla km 92,6-120,6 Libatse-Nurme projekti ulukianalüüside koostamisel. Lisaks
pööran tähelepanu, et seni kuni uut (km 78,8-99) projektlahendust ei ole valminud, tuleks
arvestada varasemalt koostatud põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 77,7 – 88,7
Konuvere-Jädivere lõigu põhiprojektiga (Tuulekaru OÜ töö nr 17018). Projektiga on
kavandatud km-l ca 78 ökodukt. Keskkonnaamet on oma 14.09.2022 kirjas nr DM-121067-4
palunud käsitleda küsimust, et kas seoses ökodukti rajamisega on võimalik karjääri rajada ja
millistel tingimustel.
Raplamaa maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67)
Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0-92,0“, mille on
kehtestanud Rapla maavanem oma 23.05.2016 korraldusega nr 1-1/16/348 kohaselt tuleks
trassi koridoriga külgnevate metsamajandusmaade majandamisel arvestada rohelise võrgustiku
toimimise ja sidususe säilitamise vajadusega ning säilitada metsamassiivid võimalikult suures
ulatuses. Lubatud ei ole ulatuslik lageraie maanteega külgnevatel aladel. Rapla
maakonnaplaneeringu 2030+ järgi tuleb ökoduktide kavandamisel arvestada, et ökodukti
kavandamine peab olema terviklik ning võimaldama loomade läbipääsu ka
paralleelselt/lähestikku kavandatud taristuobjekte (maantee ja raudtee) puhul.
Kaevandamisluba Pallika liivakarjääris taotletakse 10 aastaks, arvestades koostamisel oleva
riigitee nr 4 Konuvere – Pärnu-Jaagupi lõigu eelprojekti (2+2 sõidurajaga) eeldatavat
valmimisaega siis ökodukti enese valmimise ajaks on taotletav karjäär ammendatud ning
korrastatud. Seega eeldatavalt ei toimu taotletavas Pallika liivakarjääris samal ajal kui toimub
ulukite liikumine ökodukti kaudu ning karjääril puudub koosmõju ökodukti toimimisele.
Võimaldamaks puistu ja ala loodusliku ilme mõningast taastumist taotletava Pallika
liivakarjääri ökoduktile lähemas piirkonnas on soovitav karjäär avada lõunapoolt ning peale
maavara ammendamist antud piirkonnas see osa ka esimesena korrastada. Taotletav Pallika
liivakarjääri korrastamise suund metsastamine toetab ökodukti toimimist ning juhu kui
kasutatakse eelpool toodud leevendusmeetmeid puudub karjääril oluline mõju ökodukti ja
rohevõrgustiku toimimisele.
7. Kaevandatud maa korrastamine
Pallika liivakarjääris asub kaevandatav maavara kagu ulatuses põhjaveetasemest kõrgemal
ning sellest tulenevalt planeerib Marina Minerals OÜ Pallika liivakarjääris peale varu
ammendamist taastada metsamaa (graafiline lisa 3/3).
Kuna põhjaveetase määrati geoloogilise uuringuga taotletava mäeeraldise lamamisse,
veepidemeks olevate savide lasumis, siis tuleb peale maavara ammendamist Pallika
liivakarjääris metsa taastamiseks karjäärisüvendi põhi täita 0,7 m paksuse kihina, et oleks
tagatud korrastamisele seatud veetaseme nõue (veetase maainnast minimaalselt 0,7 m
sügavusel). Pallika liivakarjääri karjäärisüvendi põhja täitmiseks vajalik materjali kogus on
~125 tuh m3, mis tähendab, et karjääri täitmiseks tuleb kogu mahus kasutada mäeeraldiselt
eemaldatud katend mahus 73 tuh m3 ning täiendavalt karjääri lisaks tuua täitmiseks sobilikke
materjale mahus ~52 tuh m3.
Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus
määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb
koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud
maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu
kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise
kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. Koostatavas
korrastamise projektis täpsustakse ka täitmiseks sobilikud ja kasutatavad materjalid.
Hinnanguline kulu Pallika liivakarjääri korrastamiseks taotluse koostamise ajal on
~ 3 000 eur/ha kohta ehk kogu mäeeraldise teenindusmaa korrastamiseks kokku ~ 65 000 eur.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.
Taotleja:
Caspar Rüütel / allkirjastatud digitaalselt /
Marina Minerals OÜ
Juhatuse liige
Taotluse koostas 16.08.2022. a
Epp Kuslap / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mäeinsener
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kiri | 25.08.2025 | 1 | 7.1-7/25/22560-13 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Marina Minerals OÜ |
| Pallika liivakarjääri kaevandamise loa taotluse kooskõlastamine | 28.07.2025 | 1 | 7.1-7/25/22560-12 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Marina Minerals OÜ |
| Pallika liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-519660 andmine | 08.08.2023 | 721 | 7.1-7/23/22560-11 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Keskkonnaamet |
| Kiri | 01.02.2023 | 909 | 7.1-7/22/22560-10 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Keskkonnaamet |
| Pallika liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest teavitamine | 31.01.2023 | 910 | 7.1-7/22/22560-9 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Keskkonnaamet |
| Kiri | 30.11.2022 | 972 | 7.1-7/22/22560-8 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Keskkonnaamet |
| Pallika liivakarjääri muudetud taotlusest | 22.11.2022 | 980 | 7.1-7/22/22560-7 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Keskkonnaamet |
| Kiri | 05.10.2022 | 1028 | 7.1-7/22/22560-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | OÜ Inseneribüroo STEIGER |