OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta

Haridus- ja Noorteamet

[email protected]

Lõõtsa tn 4

11415, Harju maakond, Tallinn

28.07.2025 nr 11.3-1/25/3517

Registrikood: 77001292

OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340, edaspidi rakendusüksus) teeb meetme

„Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ tegevuse „Õppurite õpivalikute suunamine kutse- ja

kõrghariduses – Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia“ raames otsuse Haridus- ja Noorteameti

(edaspidi toetuse saaja või hankija) projektis „IT Akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine

kutse-, üld- ja huvihariduses“ (nr 2021-2027.4.04.24-0004; edaspidi projekt).

Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja ei ole projektiga seotud riigihanke viitenumbriga 243173

„Meenete ja reklaamkingituste ostmine“ läbiviimisel järginud riigihangete seaduses1 (edaspidi

RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus rikkumistega seotud kulude osas

finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 768,48 eurot (sh käibemaks 129,51

eurot).

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS ) § 28, Vabariigi Valitsuse

12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ÜM2022) § 34 lg 1 punkt 2, § 35 lg 1, 3 ja 5, § 36, § 37 lg 4, Vabariigi

Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude

abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja

kord“ (edaspidi ÜM2014) § 228, haridus- ja teadusministri 29.12.2023 käskkiri nr 1.1-2/23/369

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „IT akadeemia ja inseneriakadeemia

arendamine kutse-, üld- ja huvihariduses“ elluviimiseks (edaspidi TAT), samuti projekti raames

esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) ja toetuse saajaga peetud kirjavahetus.

TAT punkt 12.1 sätestab, et elluviijale kohalduvad lisaks TATis sätestatule ÜM2022 §-s 11

sätestatud kohustused, mille lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete

seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Haridus- ja Noorteamet on avaliku

sektori hankija RHS § 5 lg 2 p 1 tähenduses ja on kohustatud seega läbi viima riigihanke, järgides

RHSis sätestatud korda.

1 Kuni 31.05.2022 kehtinud redaktsioon.

1. Riigihankes nr 243173 tuvastatud rikkumised

Toetuse saaja viis avatud hankemenetlusena läbi rahvusvahelise riigihanke nr 243173 „Meenete

ja reklaamkingituste ostmine“ (hanketeade avaldati 29.11.2021) pakkumuste esitamise tähtajaga

05.01.2022. Nimetatud tähtajaks esitati neli pakkumust. Hankija tunnistas edukaks VM Disain OÜ

(12662858), Roi OÜ (10060150) ja Kinkston OÜ (10947930) pakkumused ja sõlmis 03.02.2022

raamlepingu nr 1.6-5/22/158 (edaspidi raamleping) eeldatava kogumaksumusega 300 000 eurot

(käibemaksuta) tähtajaga 36 kuud.

Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 243173 (edaspidi hange) raamlepingu täitmise (KD-d 823,

911, 1187, 1189, 1193 ja 1194) kontrollimisel järgmised puudused:

1.1. Hankeleping on sõlmitud raamlepingu tingimusi eirates, minikonkursside läbiviimine ei

ole kontrollitav ega läbipaistev ning vastavaks ja edukaks on tunnistatud mittevastavad

pakkumused

1.1.1. Juhtumi asjaolud ja toetuse saaja selgitused

Raamlepingu punkti 4.5.2 kohaselt hankija annab minikonkursi pakkumuste esitamiseks mõistliku

tähtaja, mis ei ole lühem kui 5 (viis) tööpäeva.

Raamlepingus on kehtestatud:

4.6.2. minikonkursi pakkumuste hindamiskriteeriumid vastavalt lepingu punktile 4.9., pakkumuse

esitamise tähtaja ja tingimused.

4.9. Hankija hindab vastavaks tunnistatud minikonkursi pakkumusi majandusliku soodsuse alusel.

Majandusliku soodsuse hindamise kriteeriumiks võib olla kas:

4.9.1. ainult pakkumuse maksumus (osakaaluga 100 väärtuspunkti) või;

4.9.2. kasutades erinevaid kriteeriume nagu madalaim pakkumuse maksumus (osakaaluga 40

väärtuspunkti) ja toote kvaliteet (osakaaluga 60 väärtuspunkti).

4.10. Lepingu punktis 4.9. kirjeldatud ning vastaval juhul kasutatav hindamiskriteerium

sätestatakse hankija poolt minikonkursi kutses, lähtuvalt hankija vastava hetke vajadustest ja/või

tellimuse asjaoludest.

4.10.1. Kui hankija ei ole minikonkursi kutses pakkumuste hindamiskriteeriumit täpsustanud,

hindab hankija ja valib parima pakkumuse ehk minikonkursi eduka pakkuja välja madalaima

pakkumuse maksumuse alusel.

Kulurida nr 823 - Hankija edastas 22.07.2024 kell 14.06 pakkumuskutse e-kirja teel kõikidele

raamlepingu partneritele sooviga tellida dressipluusid/pusad Inseneriakadeemiale.

Pakkumuskutses olid toodud toote tehnilised nõuded:

Nt mudel French Terry 22442. Pusa peab olema kvaliteetne, pehme, puuvillane. Ilma kapuutsita.

Peab vastu pidama vähemalt 15 pesukorda ilma omadusi muutmata. Koostis: vähemalt 80%

puuvilla ja lisaks peab sisaldama elastaani või samaväärset materjali (polüestrit vms). Kanga kaal

peab olema 240gr/m2. Arvnäitajate lubatud kõikumine kuni +/- 10%. Unisex Regular fit.

Dressipluusi kanga värv, millele trükitakse kujundus, peab olema võimalikult sarnane

Inseneriakadeemia põhitoonile:

Hex #003cff

RGB 0, 60, 255

CMYK 100, 41, 0, 0

PMS 293

Kogus: 10tk

Suurused:

1tk S

4tk M

4tk L

1tk XL

Lisaks palus hankija pakkujatel koos pakkumusega edastada kanga värvitooni näidise (koos

värvikoodiga), millele kujundus trükitakse. Kuidas ja kuhu täpsemalt tuli näidis edastada, toodud

ei olnud.

Hankija kehtestas ka hindamiskriteeriumid:

Tellija hindab lisaks pakkumuse maksumusele (50%) kanga värvitooni sarnasust eeltoodud

põhitoonile (50%).

Kolmest raamlepingu partnerist esitasid pakkumuse kaks, kellest mitte kumbki ei esitanud

pakkumusega nõutud kanga värvitooni näidist. Pakkumustes on lihtsalt märgitud värvitoon Royal

blue.

Hankija hindas pakkumusi ainult madalaima maksumuse alusel.

Hankija ei ole järginud hindamiskriteeriumite kehtestamisel raamlepingu sätet, pakkumuste

hindamisel ei ole järginud enda kehtestatud hindamiskriteeriumeid ning vastavaks ja edukaks on

tunnistatud mittevastav pakkumus.

Toetuse saaja ei ole järginud RHS § 3 üldpõhimõtteid, eeskätt läbipaistvuse ja kontrollitavuse

(RHS § 3 p 1) ja isikute võrdse kohtlemise põhimõtet (RHS § 3 p 2).

Toetuse saaja selgitas, et hankija hindas sobivaimaks kõige soodsama pakkumise ning suure

töökoormuse tõttu unustas ekslikult/ei pannud tähele teiste hindamiskriteeriumite

vastavust/mittevastavust.

Kulurida nr 911 – Hankija edastas 29.11.2024 kell 13.58 pakkumuskutse e-kirja teel kõikidele

raamlepingu partneritele sooviga tellida dressipluusid/pusad Inseneriakadeemiale.

Pakkumuskutses olid toodud toote tehnilised nõuded:

Nt mudel French Terry 22442. Pusa peab olema kvaliteetne, pehme, puuvillane. Ilma kapuutsita.

Peab vastu pidama vähemalt 15 pesukorda ilma omadusi muutmata. Koostis: vähemalt 80%

puuvilla ja lisaks peab sisaldama elastaani või samaväärset materjali (polüestrit vms). Kanga kaal

peab olema 240gr/m2. Arvnäitajate lubatud kõikumine kuni +/- 10%. Unisex Regular fit.

Dressipluusi kanga värv, millele trükitakse kujundus, peab olema võimalikult sarnane

Inseneriakadeemia põhitoonile:

Hex #003cff

RGB 0, 60, 255

CMYK 100, 41, 0, 0

PMS 293

Kogus: 20 tk

Lisaks palus hankija pakkujatel koos pakkumusega edastada kanga värvitooni näidise (koos

värvikoodiga), millele kujundus trükitakse. Kuidas ja kuhu täpsemalt tuli näidis edastada, toodud

ei olnud ja keegi pakkujatest ei palunud täpsustust ka.

Hankija kehtestas ka hindamiskriteeriumid:

Tellija hindab lisaks pakkumuse maksumusele (50%) kanga värvitooni sarnasust eeltoodud

põhitoonile (50%).

Üks raamlepingu partner pakkumuskutsele ei reageerinud, teine vastas, et 240g/m2 paksusega

French terry materjali kahjuks pakkuda ei ole, kolmas raamlepingu partner esitas küll pakkumuse,

aga jättis esitamata pakkumusega nõutud kanga värvitooni näidise.

Hankija ei ole lähtunud raamlepingu tingimustest ning vastavaks ja edukaks on tunnistatud

pakkumus, mis ei vasta tingimustele.

Toetuse saaja ei ole järginud RHS § 3 üldpõhimõtteid eeskätt läbipaistvuse ja kontrollitavuse (RHS

§ 3 p 1) ja isikute võrdse kohtlemise põhimõtet (RHS § 3 p 2).

Kuluread nr 1187 ja 1189 - hankija edastas 11.07.2024 kell 10.42 pakkumuskutse e-kirja teel

kõikidele raamlepingu partneritele pakkumuste esitamise tähtajaga 15.07.2024 sooviga tellida

järgmised tooted:

Nr Toode ja kirjeldus Kogus

1.

Over-sized lõikega T-särk naistele - Särk on mõnusalt paksust materjalist ja laiema

lõikega. Toode on valmistatud 100% puuvillast, materjali kaal: 200 g/m2. Nt särk Blaster.

Esiküljel keskel ProgeTiigri ikoon ja tagaküljel üleval tekst “MINA OLEN

PROGETIIGER” (font “nine by five”) alumises servas 3 logo (ProgeTiiger, ESF ja

Harno). Särgi värv naturaalne beežikas või valge. Särk ei tohi paista läbi. Trükitehnika

vastavalt sellele, et kvaliteet oleks logodel hea ning peaks vastu vähemalt 15 pesukorda.

Särkide suurused kinnitatakse hankijaga peale konkreetse mudeli mõõdutabeli edastamist.

Arvnäitajate lubatud kõikumine kuni +/- 10%.

10 tk

2.

A5 märkmik, 50 lk. Kartongist kaaned täistrükiga + 2 sisulehte, ülejäänud lehed

joonelised, millel all servas ProgeTiigri logo. Lisatud soovitud kaante kujunduse fail.

Pakkumise esitamisel palun arvestada vajadusel tekstide kurvimise jm trükifailiga vaja

minevate tegevustega. Lisatud pdf fail, vajadusel saab ka png või svg faili (ei oska ise

tekste kurvida).

750 tk

3.

Puuvillast ostukott. Värvus naturaalne (beežikas). Materjali tihedus minimaalselt 140

g/m². Esiküljel ProgeTiigri ikoon jutumulli ja tekstiga, tagaküljel 3 logo (ProgeTiiger, ESF

ja Harno). Lisatud png fail koti esikülje kujundusega, vajadusel saab ka pdf või svg faili.

Ei oska ise tekste kurvida, kui see jutumullis oleva teksti puhul on vajalik. Pakkumise

esitamisel palun arvestada vajadusel tekstide kurvimise jm trükifailiga vaja minevate

tegevustega.

250 tk

4.

Lihtne metallist korpusega pastapliiats vajutusmehhanismiga. Värvus oranž. Peale

trükitud 3 logo (ProgeTiiger, ESF ja Harno). Võimalusel ProgeTiiger ühel pool ning ESF

ja Harno teisel pool. Lisatud manusena logode ühevärvilised versioonid ning ESF logo

puhul väikesemete puhul kasutatav logo.

750 tk

Esimene võimalik pakkumuste esitamise tähtaeg raamlepingu tingimuste kohaselt oleks pidanud

olema 18.07.2024 kell 24.00.

Kaks raamlepingu partnerit esitasid pakkumuse, kolmas jättis pakkumuskutsele reageerimata. Üks

pakkumuse esitanud pakkujatest saatis pakkumuse 16.07.2025 ehk siis, kui pakkumuste esitamise

tähtaeg oli juba möödunud.

Pakkumuste kogumaksumuse alusel kujunes pakkumuste paremusjärjestus lähtudes odavaimast

maksumusest järgmiselt:

Toode VM Disain OÜ Roi OÜ

1. 1. Over-sized lõikega T-särk

naistele 10 tk

24/tk, 240 € 11,90 /tk, 118,98 €

2. 2. A5 märkmik, 750 tk 1,99 / tk, 1 492,50 € 2,58 / tk, 1 935 €

3. 3. Puuvillast ostukott. 250 tk 3,88 / tk, 970 €

2,63 / tk, 1 969,83 € -

koguseks on märgitud 750 tk.

250 tk, 657,50 €

4. 4. Pastapliiats

vajutusmehhanismiga 750 tk

0,56 / tk, 420 €

0,44 / tk, 328,13 €

KOKKU 3 122,50 € 3 039,61 €

Kuna hankija ei lisanud minikonkursi pakkumuskutsesse hindamiskriteeriumeid, siis pidi hankija

lähtuma raamlepingu punktist 4.10.1, st hindama ja valima parima pakkumuse ehk minikonkursi

eduka pakkuja välja madalaima pakkumuse maksumuse alusel. Kõige soodsama pakkumuse tegi

Roi OÜ ja hankija oleks pidanud kõik tooted tellima Roi OÜ-lt.

Raamleping ega ka pakkumuskutse ei sisalda infot, et hankija hindab minikonkurssidel tooteid

eraldi ehk jagab minikonkursi ühe menetluse raames osadeks ja ei vaata pakkumust kui ühtset

tervikut. Hankija tellis kolm odavamat toodet ROI OÜ-lt ja ühe odavama VM Disain OÜ-lt.

Kuna VM Disain pakkumus laekus peale pakkumuste esitamise tähtaega ja oli seetõttu muutunud

mittevastavaks, siis oleks pidanud hankija igal juhul tellima kõik tooted Roi OÜ-lt.

Hankija on rikkunud minikonkursi läbiviimisel erinevaid raamlepingu ja RHS-i sätteid:

1) Eirates raamlepingu tingimusi ja jätmata pakkumuste esitamiseks mõistlikku tähtaega,

rikkus hankija RHS § 3 punkti 1, § 30 lõiget 1 ja lg 9 punkti 2.

2) Eirates raamlepingus ja minikonkursil kehtestatud tingimusi, tunnistades ühe toote osas

vastavaks ja edukaks pakkumuse, mis laekus peale pakkumuste esitamise tähtaega, rikkus

hankija RHS § 3 punkte 1 ja 2 ja § 30 lõiget 1.

Kuluread nr 1193 ja 1194 - Hankija edastas 16.09.2024 kell 11.09 pakkumuskutse e-kirja teel

kõikidele raamlepingu partneritele sooviga tellida meeneid:

Nr Toode ja kirjeldus Kogus

1.

Erikujulised helkurid. ProgeTiigri logo kujuga helkurid, kõrgus 70 mm. 4 erineva

näoga ProgeTiigrid (250x4). Helkuri kinnitus Parrot tüüpi. NB! Ühtekuuluvuspoliitika

fondide Euroopa Liidu embleemi kõrguse väikseim lubatud mõõt on 10 mm.

1000 tk

2. Puuvillast pinal. Ühel küljel trükitud raketi kujundus ja teisel küljel 3 logo (ProgeTiiger,

Harno ja ESF). 500 tk

3. Valget värvi torusall (120 -135 g/m2). Trükitud üleni ProgeTiigri 4 erinevast näost muster

ja ühel küljel alumises servas 3 logo (ProgeTiiger, Harno ja ESF). 1000 tk

Minikonkursile laekus kaks pakkumust, üks raamlepingu partner pakkumuskutsele ei reageerinud.

Pakkumuste kogumaksumuse alusel kujunes pakkumuste paremusjärjestus lähtudes odavaimast

maksumusest järgmiselt:

Toode VM Disain OÜ Roi OÜ

5. 1. Over- Erikujulised helkurid,

1000 tk

0,55 / tk, 550 € 1,09 / tk, 1 090 €

6. 2. Puuvillast pinal, 500 tk 2,59 / tk, 1 295 € 3,17 / tk, 1 585 €

7. 3. Valget värvi torusall, 1000

tk

0,99 / tk, 990 € 1,73 / tk, 1 730 €

KOKKU 2 835 € 4 405 €

Pakkumuskutses oli torusalli materjali paksuseks märgitud 120-135 g/m2. Edukas pakkuja pakkus

torusalli, mille materjali paksus oli 140 g. Teise pakkuja pakkumus sisaldas torusalli, mille

materjali paksus oli 145 g/m2. Hankija on vastavaks ja edukaks tunnistanud pakkumused, mis ei

vasta minikonkursi tingimustele.

VM Disain OÜ pakutud helkurite ja pinalitega esines probleeme ja hankija tellis need nimetused

Roi OÜ-lt. Kuna hankija ei ole pakkumuskutses kehtestanud, et hindab tooteid eraldi, siis tuli

pakkumusi vaadata kui ühtset tervikut. Paraku oli mõlemas pakkumuses üks toode, mis ei vastanud

tingimustele, seega oleks tulnud mõlemad pakkumused tunnistada mittevastavaks ja viia läbi uus

minikonkurss.

Minikonkursi läbiviimisel hankija ei järginud RHS § 3 punkti 1.

1.1.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Minikonkursid kuluridadel nr 823 ja 911 – hankija küll rakendas raamlepingu punkti 4.9.2, aga

mitte sellistel tingimustel nagu nägi ette raamleping. Nimelt, hankija määras

hindamiskriteeriumiteks madalaima pakkumuse 50% ja värvitooni sarnasuse 50%.

Hankija ei järginud raamlepingus ega ka minikonkursil kehtestatud tingimusi. Lisaks oleks tulnud

saabunud pakkumused tunnistada mittevastavaks, kuna pakkumustega ei esitatud nõutud näidist.

Mainimata ei saa jätta ka asjaolu, et kulureal nr 823 ühe pakkuja pakutud toode ei vastanud ka

tehnilistele nõuetele. Hankija märkis pakkumuskutses, et kanga kaal peab olema 240gr/m2,

arvnäitajate lubatud kõikumine kuni +/- 10%. Üks pakkuja pakkus toodet, mille kanga kaal oli 280

g/m², mis aga ei jää lubatud piiridesse. Seega oleks tulnud see pakkumus ka sel põhjusel tunnistada

mittevastavaks.

Hankija ei ole tegutsenud minikonkursi läbiviimisel läbipaistvalt kehtestades

hindamiskriteeriumitele sellised osakaalud, mida raamleping ei sätestanud ning jättes

minkonkursil hindamiskriteeriumid osaliselt rakendamata ning tunnistades vastavaks

pakkumused, mis tegelikult ei vastanud kõikidele minikonkursil kehtestatud tingimustele.

RHS § 3 punktis 1 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et pakkujad

teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate

ning pädevate asutuste poolt. Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et hankemenetlus peab olema

läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui vormi poolest tagantjärgi

tuvastatav.

Minikonkurss kuluridadel nr 1187 ja 1189 – Hankija on rikkunud minikonkursi läbiviimisel

erinevaid raamlepingu ja RHS-i sätteid.

Esiteks, hankija kehtestas raamlepingus toodust 3 tööpäeva lühema pakkumuste esitamise tähtaja.

Hankija ise on raamlepingu punktiga 4.5.2 kehtestanud pakkumuste esitamise mõistlikuks

tähtajaks vähemalt 5 tööpäeva.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 kohaselt hakkab tähtaja kulgemine järgmisel

päeval pärast selle kalendripäeva saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. TsÜS § 136

lg 9 alusel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. TsÜSi kohaselt oleks pidanud

pakkumuste esitamise tähtaeg olema 18.07.2024 kell 24.00. Hankija aga andis pakkumuste

esitamise tähtajaks 2 tööpäeva, mis on 60% lühem kui raamlepinguga nõutud.

Kui hankija oleks lähtunud raamlepingus kehtestatud pakkumuste esitamise tähtaegadest, siis VM

Disain OÜ pakkumus oleks jäänud lubatud tähtaja sisse ja pakkumus oleks olnud vastav, kuigi

majanduslikult mitte kõige soodsam. Pakkumuste esitamise tähtajast pakkumuse hiljem esitanud

pakkuja selgitas rakendusüksusele, et tegelikult nende enda arvates sai pakkumus tähtaegselt

esitatud, aga kuna pakkuja kiirustas pakkumuse tegemisel ja ei kontrollinud enne arvuti sulgemist,

kas e-kiri on ikka ära saadetud, siis e-kiri siiski hankijale kohale ei jõudnud. Kui aga pakkuja

avastas, et pakkumus ei olegi hankijani jõudnud, saatis ootel oleva pakkumuse koheselt hankijale.

Paraku oli see päev hiljem kui pakkumuste esitamise tähtaeg ja sel hetkel oli esitatud pakkumus

juba mittevastav. Rakendusüksus selgitab, et pakkujal lasub pakkumuse esitamisel

hoolsuskohustus, mille hulka loetakse ka kohustus esitada pakkumus õigeaegselt. Isegi kui

pakkumus on jäänud õigeaegselt esitamata inimliku eksituse tõttu, on sellise pakkumuse

vastuvõtmine hankija poolt vastuolus isikute võrdse kohtlemise põhimõttega, kuivõrd selline

pakkuja on saanud võrreldes teiste pakkujatega pikema tähtaja pakkumuse esitamiseks.

RHS § 30 lõike 1 kohaselt tuleb raamlepingul põhinevad hankelepingud sõlmida lähtuvalt

raamlepingu tingimustest ning RHS §-s 30 sätestatud korrast.

RHS § 30 lg 9 punkti 2 kohaselt hankija sätestab pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja,

arvestades hankelepingu eseme keerukust ja pakkumuste esitamiseks vajalikku aega. Mõistlik aeg

on määratlemata õigusmõiste, mis sõltub konkreetsetest asjaoludest. Hankija peab määrama

pakkumuste esitamiseks tähtaja, mis võimaldab mh tutvuda pakkumuse esitamise ettepanekus

kajastatud asjaoludega, komplekteerida vastavalt asjaoludele pakkumus ning see hankijale esitada.

Erisusena ei näe RHS-is raamlepinguid puudutav regulatsioon ette aga minimaalseid tähtaegu,

mistõttu on hankijal raamlepingu puhul pakkumuste esitamise tähtaja määramisel laiem

kaalutlusruum. Sellegipoolest piirab selle kaalutlusõiguse kuritarvitamist riigihanke korraldamise

üldpõhimõttena läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõte (RHS § 3 p 1).

Eirates raamlepingus sätestatud minikonkursside pakkumuse esitamise tähtaegu, rikkus hankija

muu hulgas RHS § 3 punktides 1 ja 2 väljendatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Jätmata

minikonkurssidel raamlepingu partneritele raamlepingus sätestatud aega pakkumuse esitamiseks,

ei ole hankija käitunud minikonkursi korraldamisel läbipaistvalt ega proportsionaalselt ning pole

kohelnud pakkujaid võrdselt.

Teiseks, raamleping ega ka pakkumuskutse ei sisaldanud infot, et hankija hindab minikonkurssidel

tooteid eraldi ehk jagab minikonkursi ühe menetluse raames osadeks ja ei vaata pakkumust kui

ühtset tervikut. Hankija tellis kolm toodet Roi OÜ-lt ja ühe VM Disain OÜ-lt.

Hankija ei ole käitunud minikonkursi läbiviimisel läbipaistvalt jagades pakkumuste hindamise

faasis minikonkursi osadeks. RHS §-s 3 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte

eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja

kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Seadusandja on muuhulgas rõhutanud,

et hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii

sisu kui vormi poolest tagantjärgi tuvastatav.

Raamlepingus ei ole sätestatud, kas hankija hindab minikonkurssidel nimetatud tooteid eraldi või

ühtse tervikuna. Samuti puudus vastav info konkreetses pakkumuskutses. Tavapäraselt hinnatakse

hankemenetluses pakkumust ühtse tervikuna, kui just hankija ei ole eraldi märkinud, et hindab

tooteid eraldi ehk osade kaupa. Kui raamlepingu partnerid oleksid teadnud, et hankija hindab

minikonkursil tooteid eraldi, oleks pakkumuste sisu, maksumus ja minikonkursi tulemus võinud

olla teine.

Arvestades, et kõige madalama kogumaksumusega pakkumuse tegi Roi OÜ, siis oleks tulnud kõik

tooted tellida ka Roi OÜ-lt.

Kolmandaks, olenemata sellest, et VM Disain OÜ pakkumus oli mittevastav, sest pakkuja esitas

pakkumuse peale pakkumuste esitamise tähtaega, otsustas hankija VM Disain OÜ pakkumusest

tellida ühe toote, mis oli teise pakkuja pakkumuses toodust odavam.

Hankija ei ole käitunud minikonkursi läbiviimisel läbipaistvalt, tunnistades ühe toote osas

vastavaks ja edukaks pakkuja, kelle pakkumus laekus pakkumuste esitamise tähtajast hiljem ja mis

tulnuks seetõttu tagasi lükata. RHS §-s 3 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte

eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja

kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Seadusandja on muuhulgas rõhutanud,

et hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii

sisu kui vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. Isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda,

et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise

põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse isikuid ühte moodi. Antud juhul ei ole

pakkujaid võrdselt koheldud, kuivõrd hankija on tellinud osaliselt tooteid pakkujalt, kelle

pakkumus tulnuks tagasi lükata.

Minikonkurss kuluridadel 1193 ja 1194 - Hankija uuris VM Disain OÜ-lt torusalli materjali

tihedust. Viimane vastas, et nemad kasutavad vaid 140 g torusalli materjali. Olenemata sellest, et

pakutud toode ei vastanud tingimustele, sest hankija soovis torusalli, mille materjali paksus oleks

120-135 g/m2, tunnistas hankija pakkumuse vastavaks ja edukaks ning tellis torusalli VM Disain

OÜ-lt.

Tellimuse koostamise käigus ilmnes, et VM Disain OÜ pakutud helkurid ei vasta nõuetele (kõrgus

on erinev) ning hankija tellis helkurid teiselt raamlepingu partnerilt ehk Roi OÜ-lt.

Raamlepingus ei ole sätestatud, kas hankija hindab minikonkurssidel nimetatud tooteid eraldi või

ühtse tervikuna. Samuti puudus vastav info konkreetses pakkumuskutses. Tavapäraselt hinnatakse

hankemenetluses pakkumust ühtse tervikuna, kui just hankija ei ole eraldi märkinud, et hindab

tooteid eraldi ehk osade kaupa.

Kuna Roi OÜ pakkumus oli mittevastav, sest nende pakutava torusalli materjali paksus oli 145

g/m2, siis hankija oleks pidanud ka selle pakkumuse tunnistama mittevastavaks ja ei oleks tohtinud

tellida mittevastava pakkumuse teinud pakkujalt helkureid.

Olukorras, kus kõik esitatud pakkumused osutuvad mittevastavaks, oleks hankija pidanud

korraldama uutel tingimustel uue minikonkursi. Ei ole välistatud, et uuel minikonkursil oleks

osalenud ka kolmas raamlepingu partner, sest viimane ei osanud kommenteerida, miks nad

kõnealusel minikonkursil ei osalenud, ja minikonkursi tulemus oleks võinud olla hoopis teine.

Hankija ei ole käitunud minikonkursi läbiviimisel läbipaistvalt, tunnistades vastavaks ja edukaks

pakkuja, kelle pakkumus ei vastanud hankija kehtestatud tingimustele. RHS §-s 3 kirjeldatud

läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi,

et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt.

Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja üheste

reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. Isikute võrdse

kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale

soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse

isikuid ühte moodi.

Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse

kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just

hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud

hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis

pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama. Sama põhimõte kehtib

ka minikonkurssidel.

1.1.3. Rikkumisele kohalduv finantskorrektsiooni määr 10%

ÜM2022 § 34 lg 1 punkti 2 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse

saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust.

ÜM2022 § 35 lg 1 sätestab, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse

või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb

põhjendatud oht, et täitmata jätmine on toonud kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust sõltuvalt

rikkumise raskusest 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti tegevusele eraldatud toetusest sõltuvalt

asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud juhul, kui käesolevas jaos on sätestatud

teisiti.

ÜM2022 § 36 alusel kohaldatakse riigihankega seotud rikkumise korral ÜM2014 §-e 22–229.

Otsuse punktis 1.1 toodud rikkumiste osas esinevad ÜM2014 § 228 toodud asjaolud, mille

kohaselt, kui hankemenetluses ilmneb §-des 22–227 nimetamata riigihangete seaduse rikkumine,

kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale §

21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes

formaalne.

ÜM2014 § 21 lõike 1 kohaselt vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25

protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest.

Rakendusüksuse hinnangul ei ole käesoleva rikkumiste olulisust ja raskust hinnates

proportsionaalne rakendada kõige rangemat finantskorrektsiooni määra. Arvestades menetluse

eripära (minikonkurssi), ei pea rakendusüksus sellises suurusjärgus korrektsiooni tegemist

proportsionaalseks. Rakendusüksuse hinnangul on praegusel juhul põhjendatud rakendada

kõikides episoodides korrektsiooni 10%-lises määras.

Kuivõrd minikonkursil on võimalike pakkujate ring teada ning oluliselt piiratum kui raamlepingu

sõlmimisele eelnenud hankemenetluses, siis võib finantsmõju minikonkursil raamlepingu reeglite

mittekorrektse järgimise korral olla väiksem kui hankemenetluses.

Rakendusüksuse hinnangul ei esine siiski sedavõrd erandlikke ja kaalukaid asjaolusid, et

kirjeldatud rikkumiste osas rakendada 10% madalamat korrektsiooni määra. Toetuse saaja ei

järginud minikonkursi korraldamisel raamlepingu ja RHS-i sätteid ega ka minikonkursil enda

kehtestatud tingimusi. Eelduslikult oleks hankija pidanud korraldama kõikides episoodides uue

minikonkursi, kuna kõik saabunud pakkumused ei vastanud tingimustele, mistõttu on

rakendusüksuse hinnangul tegemist raskema loomuga rikkumisega. Antud juhul pole teada,

milliseks võinuks kujuneda pakkumused ja sellest tulenevalt ka minikonkursi tulemused siis, kui

hankija oleks korraldanud uued minikonkursid ja järginud korrektselt omaenda kehtestatud

tingimusi. Eeltoodust tulenevalt pole põhjendatud kümnest protsendist madalama, nt 2% või 5%-

list finantskorrektsiooni, rakendamine.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 103 lõike 1 koosmõjus ühissätete

määruse selgituste punktiga 70 tuleb rakendusüksusel finantskorrektsiooni määra üle otsustamisel

muu hulgas arvestada proportsionaalsuse põhimõttega, mistõttu on rakendusüksus analüüsinud ka

seda, et kas esinevad sellised erandlikud asjaolud, mille tõttu võiks lugeda proportsionaalseks ka

mõnda muud finantskorrektsiooni määra kui ÜM2014 § 21 lõikes 1 toodud. Rakendusüksus on

hinnanud käesolevas otsuses kirjeldatud rikkumiste asjaolusid üksikasjalikult ning on seisukohal,

et ei esine selliseid asjaolusid.

Tulenevalt eeltoodust on rakendusüksuse hinnangul otsuse punktis 1.1 kirjeldatud rikkumiste

olulisust ja raskust ning võimalikku finantsmõju hinnates proportsionaalne rakendada kõikidele

juhtumitele 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

Rakendusüksus selgitab, et üldjuhul ei ole riigihangete rikkumiste korral võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtuasjades nr C-743/18

ja C 406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

1.2. Hanke kuludele (KD-d nr 823, 911, 1187, 1189, 1193 ja 1194) rakendatav

finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Hanke raames tekkinud kulusid on projekti tegevuse:

 4.2.2. „Inseneeria valdkonna arendustegevused kutsehariduses“ raames esitatud

kuludokumendiga nr 823 ja 911 abikõlblikus summas 1 473,15 eurot, millele lisandub 9.

ühtse määra alusel kulud (otsene kulu 7%) 103,13 eurot. Kokku 1 576,28 eurot. Toetus on

toetuse saajale välja maksmata.

 5.2.3. „IKT õppe arendamine üldhariduses“ raames esitatud kuludokumendiga nr 1187,

1189, 1193 ja 1194 abikõlblikus summas 5 708,92 eurot, millele lisandub 9. ühtse määra

alusel kulud (otsene kulu 7%) 399,64 eurot. Kokku 6 108,56 eurot. Toetus on toetuse

saajale välja maksmata.

Kokku esitatud kulusid 7 182,07 eurot, millele lisanduvad ühtse määra alusel kulud summas

502,77 eurot, kokku 7 684,84 eurot.

Lähtuvalt otsuse punktist 1.1 loeb rakendusüksus hankega seotud kuludest mitteabikõlblikuks

768,48 eurot (7 684,84*10%), millest toetus on 768,48 eurot.

ÜM2022 § 37 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetuse ja

omafinantseeringu eelarvet vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal toetuse andmise

tingimuste käskkirjas kehtivale proportsioonile. Kui projekti toetuse ja omafinantseeringu

proportsioon on muutunud, vähendatakse väljamakstud toetust ja omafinantseeringut vastavalt

makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile.

ÜM2022 § 37 lõike 4 alusel vähendab rakendusasutus finantskorrektsiooni otsuse alusel toetuse

andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Kui vastavat muudatust ei

ole tehtud, loetakse, et finantskorrektsiooni otsuses nimetatud ulatuses on projekti abikõlblike

kulude eelarve väiksem.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Tulenevalt ÜSS § 13 lg 2 punktist 3 annab rakendusüksus enne finantskorrektsiooni otsuse

tegemist võimaluse toetuse saajal esitada oma seisukohad. Rakendusüksus edastas 09.07.2025

toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht antud

otsuse kohta hiljemalt 23.07.2025.

Toetuse saaja andis 22.07.2025 rakendusüksusele teada, et kommetaarid puuduvad.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „IT Akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja

huvihariduses“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 768,48 eurot, millest toetus moodustab

100%;

2. vähendada riigihankega nr 243173 seotud KD nr 823, 911, 1187, 1189, 1193, 1194

abikõlblikke kulusid 10% võrra;

3. teha rakendusasutusele ettepanek vähendada projekti tegevuse 4.2.2. „Inseneeria

valdkonna arendustegevused kutsehariduses“ eelarvet summas 147,32 eurot ja tegevuse

5.2.3. „IKT õppe arendamine üldhariduses“ eelarvet summas 570,89 eurot, mille tõttu 9.

Ühtse määra alusel kulud (otsene kulu 7%) eelarve summa väheneb 50,27 eurot.

Otsuse peale on õigus esitada ÜSS § 31 lg 1, § 32 lg 3 ja haldusmenetluse seaduse § 75 kohaselt

vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest

teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helge-Ülle Luide

sotsiaal- ja regionaalarengu talituse juhataja

toetuse rakendamise osakonna juhataja ülesannetes

Koostaja: Kairi Puur

5066131

[email protected]