| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 21-3/25/6421-1 |
| Registreeritud | 29.07.2025 |
| Sünkroonitud | 30.07.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 21 Digiarengu korraldamine |
| Sari | 21-3 Elektroonilise side võrkude ja teenuste kavandamise ja korraldamise kirjavahetus |
| Toimik | 21-3/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Advokaadibüroo COBALT O |
| Saabumis/saatmisviis | Advokaadibüroo COBALT O |
| Vastutaja | Tõnu Nirk (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Digitaristu- ja küberturvalisuse valdkond, Digitaristu- ja küberturvalisuse osakond, Sideturgude talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Eesti +372 665 1888 [email protected]
Läti +371 6720 1800 [email protected]
Leedu +370 5250 0800 [email protected]
Välisministeerium
Islandi väljak 1
15059 Tallinn, Eesti
e-post: [email protected]
Advokaadibüroo COBALT OÜ
Kawe Plaza, Pärnu mnt 15
10141 Tallinn, Eesti
E-post: [email protected]
Saadetud e-posti teel
22.07.2025
Selgitustaotlus
Austatud Välisministeerium,
Advokaadibüroo COBALT esindab ettevõtjat, kelle nimel ja palvel esitame käesoleva
selgitustaotluse.
Palume Välisministeeriumil vastata märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse
pöördumise esitamise seaduse („MSVS“) § 2 lg 2 p-i 2 alusel esitatud õigusalase selgituse taotlusele
seoses riigi üksuse asutuse selgitusega asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide kohta.
Selgitustaotluse sisuks on Välisministeeriumi õiguslik hinnang ja ministeeriumi tegevuse, täpsemalt
sisevõrkude ja -teenuste nõuete aluseks olevate õigusaktide kohta õigusalase selgituse andmine.
Täpsemalt, kuivõrd Välisministeerium kui riigi üksuse asutus peab enda tegevuse raames
kohaldama relevantseid Euroopa Liidu norme, palume selgitada riist- või tarkvara kasutusloa Eesti
siseriikliku regulatsiooni ja selle seotust Euroopa Liidu õigusega. Juhul, kui Välisministeeriumi
hinnangul on mõni muu valitsuse asutus sobilikum käesolevale selgitustaotlusele vastamiseks,
palume taotluse sellisele asutusele edastada ja sellest meid teavitada.
Riist- või tarkvara kasutusluba on seotud elektroonilise side seaduse („ESS“) 8.peatükiga, kus on
reguleeritud sideteenuse osutamiseks esitavad nõuded. ESS § 873 lg 1 alusel ei tohi sideteenuse
osutamisel sidevõrgus kasutatav riist- või tarkvara ohustada riigi julgeolekut, mistõttu lg 2 alusel
esineb sideettevõtjal kohustus TTJA-d teavitada kasutatavast riist- või tarkvarast ja taotleda vastavat
kasutusluba (lg 3). Elektroonilise sidega seonduv on reguleeritud see-eest ka Euroopa Liidu tasandil,
täpsemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2018/1972 („Direktiiv“), millega
kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik1.
Selgitustaotluse ese
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik. Arvutivõrgus kättesaadav siin: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02018L1972-20241018
2 | 3
Välisministeerium on koostanud dokumendi, kus on antud muuhulgas ülevaade Eesti seisukohtade
kaitsmist Euroopa Liidu Kohtus2. Üks nendes kohtuasjadest, mida Välisministeerium käsitles, oli
pooleliolev kohtuasi C-354/24 Elisa Eesti, kus Tallinna Halduskohus on Euroopa Kohtult küsinud
mitu eelotsuse küsimust. Eesti on Euroopa Kohtule enda seisukoha Välisministeeriumi dokumendi
järgi esitanud.
Välisministeeriumi dokumendi järgi on Eesti seisukohaks järgnev: „riigisisesed õigusnormid kuuluvad
küll direktiivi 2018/1972 kohaldamisalasse, kuid ei ole selle ega muude EL-i õigusnormidega
vastuolus“ (lk 17, p 8).
Kuivõrd Välisministeerium on oma tegevuses samuti seotud Euroopa Liidu õigusega, palume
selgitustaotluses täiendavat põhjendust ESS-i ja Direktiivi õiguslike vahekordade osas. Täpsemalt:
1. Esiteks paluksime selgitada, mis õiguslikel ja faktilistel alustel on jõutud seisukohani, et ESS-
i relevantsed normid kuuluvad Direktiivi kohaldamisalasse. Kuna ESS § 873 on üles ehitatud
eeldusest, et riist- ja tarkvarad sideteenustes võivad olla potentsiaalne julgeoleku risk, siis
on see riiklikult rohkem reguleeritud. Seega, palun täpsustage, kuidas suhestub Eesti kui
liikmesriigi ja EL pädevused julgeoleku ja sideteenuste valdkonnas. Kuivõrd Euroopa Liidu
Lepingu3 („ELL“) artikli 4 lg 2 alusel on Euroopa Liidul kohustus austada liikmesriigi
põhifunktsioone, rõhutades, et eelkõige riigi julgeolek jääb iga liikmesriigi ainuvastutusse,
siis kuidas võeti seda arvesse seisukoha, et riigisisesed õigusnormid kuuluvad direktiivi
2018/1962 kohaldamisalasse, loomisel.
2. Teiseks ja eelneva küsimuse jätkuks - Direktiivis esineb keeld piirata elektroonilise side
võrkude ja teenuste pakkumise vabadust artikli 12 lõike 1 tähenduses. Õigusalase selgituse
taotluses palume täpsustada, millisest seisukohast ja millistel kaalutlustel ollakse lähtutud
leides, et puudub vastuolu mõlema EL õigusakti osas – nii ELL artikli 4 lõike 2 (riigi julgeoleku
ainuvastutuse) kui ka Direktiivi artikli 12 lõike 1 (keelu osas piirata elektroonilise side
pakkumise vabadust). Nende kaalutluste põhjal palun selgitada, kuidas see suhestub ESS-
i rakendamisesse – mis ulatuses ja põhjustel on Eestil diskretsioon ning mil määral on see
EL õiguse tasemel ära reguleeritud. Selle valguses – olukorras, kus riigi seisukohaks on, et
julgeoleku kaalutlustel elektroonilise side võrkudele piirangute seadmine on liikmesriigi
ainupädevuses (kas ELL art 4 lg 2, Euroopa Liidu Toimimise lepingu4 art 36 või muu
relevantse normi alusel), kas antud diskretsioon on Eesti suhtes piiramatu või esinevad
asjaolud, nt täitevvõimule liigse diskretsiooni andmine ja seeläbi proportsionaalsuse
põhimõte rikkumine, mispuhul julgeoleku kaalutlustel piirangute seadmine langeb
siseriiklikust pädevusest välja ja nii olles siiski vastuolus EL õigusnormidega.
3. Täiendavalt piirangute kaalutluste osas - kuidas on tõlgendatud Direktiivi artikli 12 lõike 1
keeldu ESS-i riist- ja tarkvara kasutusloa kohustuse osas, olukorras, kus vajalik võib olla
enne kohustuse kehtestamist teavitada Euroopa Komisjoni. Kas teavitamiskohustuse
rikkumise korral esineks Välisministeeriumi hinnangul kohustus jätta riigisisesed
õigusnormid kohaldamata?
2 Välisministeerium. „Ülevaade Eesti osalemisest Euroopa Liidu Kohtu ja EFTA kohtu menetlustes, Eesti vastu algatatud rikkumismenetlustest ning Projekti „EU PILOT“ päringutest aastal 2024“ Arvutivõrgus kättesaadav siin: https://vm.ee/media/9148/download 3 Euroopa Liidu leping. Arvutivõrgus kättesaadav siin: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A12016M%2FTXT 4 Euroopa Liidu toimimise leping. Arvutivõrgus kättesaadav siin: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02016E%2FTXT-20250315
3 | 3
4. Eraldiseisvalt paluks õigusliku selgitust olukorrale, kus riist- või tarkvara, mis oli sidevõrgus
enne selgitustaotluse esemeks oleva meetme (loakohustuse) kehtestamist olemas, antaks
meetme jõustumisel kasutusluba lühemaks ajaks, kui on sell riist- või tarkvara kasulik eluiga
– kas sellisel juhul ollakse hinnangul, et riik omandab justkui kasutusloa lõppemisel riist- või
tarkvara õiguspäraselt, mispuhul tekiks isikule kahju hüvitamise nõue? Kui ollakse
seisukohal, et nõue esineb, siis selgitage palun, mil määral oleks kirjeldatud olukorra puhul
tegemist omandi äravõtmisega Euroopa Liidu põhiõiguse harta5 artikli 17 lõike 1 II lause
tähenduses.
Selgitustaotluse alus
Selgitustaotlus on esitatud MSVS § 2 lg 2 p-i 2 alusel, mille alusel võib isik pöörduda adressaadi
poole õigusalase selgituse andmiseks. Selgitustaotluse adressaat on MSVS § 2 lg 4 alusel
riigiasutus, milleks käesoleva taotluse puhul on Välisministeerium. Õigusalase selgituse andmine
eeldab MSVS § 3 alusel muuhulas, et adressaat annab selgituse asutuse tegevuse aluseks olevate
õigusaktide kohta. Leiame, et Välisministeeriumil esineb kohustus Euroopa Liidu õiguse norme, mis
on selgitustaotluse esemeks, kohaldada , mistõttu on tegemist asutuse tegevuse aluseks olevate
õigusaktide kohta.
Adressaadil esineb MSVS § 5 lg 1 alusel vastamiskohustus ning puudub ükski lg 9 p-des välja toodud
vastamise loobumise alustest. Taotluse puhul on tegemist õigusalase selgituse taotlusega, mis oma
sisult erineb MSVS § 2 lg 2 p-s 2 defineeritud selgitustaotlusega. Kuivõrd esineb erinevus taotluse
sisu ja adressaadi kohustatud tegevuse osas (taotletakse spetsiifilist õigusalast selgitust, mitte
üldisemat teabe analüüsi), mida taotluse esitaja ei ole eelneva aasta jooksul esitanud. Seega ei ole
alust adressaadil keelduda MSVS § 5 lg 9 p-i 8 alusel.
Eelnevast tulenevalt palume Välisministeeriumil vastata esitatud õigusalase selgituse taotlusele e-
postile [email protected]
Lugupidamisega
/digitaalselt allkirjastatud/
Mart Blöndal
Vandeadvokaat
5 Euroopa Liidu põhiõiguste harta.
Aruvtivõrgus kättesaadav siin: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:12016P/TXT
Reg. number: 4-4/4344-3
Reg. kuupäev: 29.07.2025
Sisu: Vastavalt MSVS § 5 lõikele 3 edastab Välisministeerium selgitustaotluse vastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, milles
Advokaadibüroo Cobalt palub selgitada riist- või tarkvara kasutusloa Eesti siseriikliku regulatsiooni ja selle seotust Euroopa Liidu õigusega.
*** TÄHELEPANU *** See e-kiri (kaasa arvatud manused) on mõeldud ainult e-kirja adressaatidele ning võib sisaldada ametialaseks kasutamiseks ettenähtud teavet. Teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, palun teavitage sellest kohe saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist.
*** ATTENTION *** This e-mail and its attachments may contain official information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be unlawful.
Eesti +372 665 1888 [email protected]
Läti +371 6720 1800 [email protected]
Leedu +370 5250 0800 [email protected]
Välisministeerium
Islandi väljak 1
15059 Tallinn, Eesti
e-post: [email protected]
Advokaadibüroo COBALT OÜ
Kawe Plaza, Pärnu mnt 15
10141 Tallinn, Eesti
E-post: [email protected]
Saadetud e-posti teel
22.07.2025
Selgitustaotlus
Austatud Välisministeerium,
Advokaadibüroo COBALT esindab ettevõtjat, kelle nimel ja palvel esitame käesoleva
selgitustaotluse.
Palume Välisministeeriumil vastata märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse
pöördumise esitamise seaduse („MSVS“) § 2 lg 2 p-i 2 alusel esitatud õigusalase selgituse taotlusele
seoses riigi üksuse asutuse selgitusega asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide kohta.
Selgitustaotluse sisuks on Välisministeeriumi õiguslik hinnang ja ministeeriumi tegevuse, täpsemalt
sisevõrkude ja -teenuste nõuete aluseks olevate õigusaktide kohta õigusalase selgituse andmine.
Täpsemalt, kuivõrd Välisministeerium kui riigi üksuse asutus peab enda tegevuse raames
kohaldama relevantseid Euroopa Liidu norme, palume selgitada riist- või tarkvara kasutusloa Eesti
siseriikliku regulatsiooni ja selle seotust Euroopa Liidu õigusega. Juhul, kui Välisministeeriumi
hinnangul on mõni muu valitsuse asutus sobilikum käesolevale selgitustaotlusele vastamiseks,
palume taotluse sellisele asutusele edastada ja sellest meid teavitada.
Riist- või tarkvara kasutusluba on seotud elektroonilise side seaduse („ESS“) 8.peatükiga, kus on
reguleeritud sideteenuse osutamiseks esitavad nõuded. ESS § 873 lg 1 alusel ei tohi sideteenuse
osutamisel sidevõrgus kasutatav riist- või tarkvara ohustada riigi julgeolekut, mistõttu lg 2 alusel
esineb sideettevõtjal kohustus TTJA-d teavitada kasutatavast riist- või tarkvarast ja taotleda vastavat
kasutusluba (lg 3). Elektroonilise sidega seonduv on reguleeritud see-eest ka Euroopa Liidu tasandil,
täpsemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2018/1972 („Direktiiv“), millega
kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik1.
Selgitustaotluse ese
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik. Arvutivõrgus kättesaadav siin: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02018L1972-20241018
2 | 3
Välisministeerium on koostanud dokumendi, kus on antud muuhulgas ülevaade Eesti seisukohtade
kaitsmist Euroopa Liidu Kohtus2. Üks nendes kohtuasjadest, mida Välisministeerium käsitles, oli
pooleliolev kohtuasi C-354/24 Elisa Eesti, kus Tallinna Halduskohus on Euroopa Kohtult küsinud
mitu eelotsuse küsimust. Eesti on Euroopa Kohtule enda seisukoha Välisministeeriumi dokumendi
järgi esitanud.
Välisministeeriumi dokumendi järgi on Eesti seisukohaks järgnev: „riigisisesed õigusnormid kuuluvad
küll direktiivi 2018/1972 kohaldamisalasse, kuid ei ole selle ega muude EL-i õigusnormidega
vastuolus“ (lk 17, p 8).
Kuivõrd Välisministeerium on oma tegevuses samuti seotud Euroopa Liidu õigusega, palume
selgitustaotluses täiendavat põhjendust ESS-i ja Direktiivi õiguslike vahekordade osas. Täpsemalt:
1. Esiteks paluksime selgitada, mis õiguslikel ja faktilistel alustel on jõutud seisukohani, et ESS-
i relevantsed normid kuuluvad Direktiivi kohaldamisalasse. Kuna ESS § 873 on üles ehitatud
eeldusest, et riist- ja tarkvarad sideteenustes võivad olla potentsiaalne julgeoleku risk, siis
on see riiklikult rohkem reguleeritud. Seega, palun täpsustage, kuidas suhestub Eesti kui
liikmesriigi ja EL pädevused julgeoleku ja sideteenuste valdkonnas. Kuivõrd Euroopa Liidu
Lepingu3 („ELL“) artikli 4 lg 2 alusel on Euroopa Liidul kohustus austada liikmesriigi
põhifunktsioone, rõhutades, et eelkõige riigi julgeolek jääb iga liikmesriigi ainuvastutusse,
siis kuidas võeti seda arvesse seisukoha, et riigisisesed õigusnormid kuuluvad direktiivi
2018/1962 kohaldamisalasse, loomisel.
2. Teiseks ja eelneva küsimuse jätkuks - Direktiivis esineb keeld piirata elektroonilise side
võrkude ja teenuste pakkumise vabadust artikli 12 lõike 1 tähenduses. Õigusalase selgituse
taotluses palume täpsustada, millisest seisukohast ja millistel kaalutlustel ollakse lähtutud
leides, et puudub vastuolu mõlema EL õigusakti osas – nii ELL artikli 4 lõike 2 (riigi julgeoleku
ainuvastutuse) kui ka Direktiivi artikli 12 lõike 1 (keelu osas piirata elektroonilise side
pakkumise vabadust). Nende kaalutluste põhjal palun selgitada, kuidas see suhestub ESS-
i rakendamisesse – mis ulatuses ja põhjustel on Eestil diskretsioon ning mil määral on see
EL õiguse tasemel ära reguleeritud. Selle valguses – olukorras, kus riigi seisukohaks on, et
julgeoleku kaalutlustel elektroonilise side võrkudele piirangute seadmine on liikmesriigi
ainupädevuses (kas ELL art 4 lg 2, Euroopa Liidu Toimimise lepingu4 art 36 või muu
relevantse normi alusel), kas antud diskretsioon on Eesti suhtes piiramatu või esinevad
asjaolud, nt täitevvõimule liigse diskretsiooni andmine ja seeläbi proportsionaalsuse
põhimõte rikkumine, mispuhul julgeoleku kaalutlustel piirangute seadmine langeb
siseriiklikust pädevusest välja ja nii olles siiski vastuolus EL õigusnormidega.
3. Täiendavalt piirangute kaalutluste osas - kuidas on tõlgendatud Direktiivi artikli 12 lõike 1
keeldu ESS-i riist- ja tarkvara kasutusloa kohustuse osas, olukorras, kus vajalik võib olla
enne kohustuse kehtestamist teavitada Euroopa Komisjoni. Kas teavitamiskohustuse
rikkumise korral esineks Välisministeeriumi hinnangul kohustus jätta riigisisesed
õigusnormid kohaldamata?
2 Välisministeerium. „Ülevaade Eesti osalemisest Euroopa Liidu Kohtu ja EFTA kohtu menetlustes, Eesti vastu algatatud rikkumismenetlustest ning Projekti „EU PILOT“ päringutest aastal 2024“ Arvutivõrgus kättesaadav siin: https://vm.ee/media/9148/download 3 Euroopa Liidu leping. Arvutivõrgus kättesaadav siin: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A12016M%2FTXT 4 Euroopa Liidu toimimise leping. Arvutivõrgus kättesaadav siin: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02016E%2FTXT-20250315
3 | 3
4. Eraldiseisvalt paluks õigusliku selgitust olukorrale, kus riist- või tarkvara, mis oli sidevõrgus
enne selgitustaotluse esemeks oleva meetme (loakohustuse) kehtestamist olemas, antaks
meetme jõustumisel kasutusluba lühemaks ajaks, kui on sell riist- või tarkvara kasulik eluiga
– kas sellisel juhul ollakse hinnangul, et riik omandab justkui kasutusloa lõppemisel riist- või
tarkvara õiguspäraselt, mispuhul tekiks isikule kahju hüvitamise nõue? Kui ollakse
seisukohal, et nõue esineb, siis selgitage palun, mil määral oleks kirjeldatud olukorra puhul
tegemist omandi äravõtmisega Euroopa Liidu põhiõiguse harta5 artikli 17 lõike 1 II lause
tähenduses.
Selgitustaotluse alus
Selgitustaotlus on esitatud MSVS § 2 lg 2 p-i 2 alusel, mille alusel võib isik pöörduda adressaadi
poole õigusalase selgituse andmiseks. Selgitustaotluse adressaat on MSVS § 2 lg 4 alusel
riigiasutus, milleks käesoleva taotluse puhul on Välisministeerium. Õigusalase selgituse andmine
eeldab MSVS § 3 alusel muuhulas, et adressaat annab selgituse asutuse tegevuse aluseks olevate
õigusaktide kohta. Leiame, et Välisministeeriumil esineb kohustus Euroopa Liidu õiguse norme, mis
on selgitustaotluse esemeks, kohaldada , mistõttu on tegemist asutuse tegevuse aluseks olevate
õigusaktide kohta.
Adressaadil esineb MSVS § 5 lg 1 alusel vastamiskohustus ning puudub ükski lg 9 p-des välja toodud
vastamise loobumise alustest. Taotluse puhul on tegemist õigusalase selgituse taotlusega, mis oma
sisult erineb MSVS § 2 lg 2 p-s 2 defineeritud selgitustaotlusega. Kuivõrd esineb erinevus taotluse
sisu ja adressaadi kohustatud tegevuse osas (taotletakse spetsiifilist õigusalast selgitust, mitte
üldisemat teabe analüüsi), mida taotluse esitaja ei ole eelneva aasta jooksul esitanud. Seega ei ole
alust adressaadil keelduda MSVS § 5 lg 9 p-i 8 alusel.
Eelnevast tulenevalt palume Välisministeeriumil vastata esitatud õigusalase selgituse taotlusele e-
postile [email protected]
Lugupidamisega
/digitaalselt allkirjastatud/
Mart Blöndal
Vandeadvokaat
5 Euroopa Liidu põhiõiguste harta.
Aruvtivõrgus kättesaadav siin: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:12016P/TXT
Eesti +372 665 1888 [email protected]
Läti +371 6720 1800 [email protected]
Leedu +370 5250 0800 [email protected]
Välisministeerium
Islandi väljak 1
15059 Tallinn, Eesti
e-post: [email protected]
Advokaadibüroo COBALT OÜ
Kawe Plaza, Pärnu mnt 15
10141 Tallinn, Eesti
E-post: [email protected]
Saadetud e-posti teel
22.07.2025
Selgitustaotlus
Austatud Välisministeerium,
Advokaadibüroo COBALT esindab ettevõtjat, kelle nimel ja palvel esitame käesoleva
selgitustaotluse.
Palume Välisministeeriumil vastata märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse
pöördumise esitamise seaduse („MSVS“) § 2 lg 2 p-i 2 alusel esitatud õigusalase selgituse taotlusele
seoses riigi üksuse asutuse selgitusega asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide kohta.
Selgitustaotluse sisuks on Välisministeeriumi õiguslik hinnang ja ministeeriumi tegevuse, täpsemalt
sisevõrkude ja -teenuste nõuete aluseks olevate õigusaktide kohta õigusalase selgituse andmine.
Täpsemalt, kuivõrd Välisministeerium kui riigi üksuse asutus peab enda tegevuse raames
kohaldama relevantseid Euroopa Liidu norme, palume selgitada riist- või tarkvara kasutusloa Eesti
siseriikliku regulatsiooni ja selle seotust Euroopa Liidu õigusega. Juhul, kui Välisministeeriumi
hinnangul on mõni muu valitsuse asutus sobilikum käesolevale selgitustaotlusele vastamiseks,
palume taotluse sellisele asutusele edastada ja sellest meid teavitada.
Riist- või tarkvara kasutusluba on seotud elektroonilise side seaduse („ESS“) 8.peatükiga, kus on
reguleeritud sideteenuse osutamiseks esitavad nõuded. ESS § 873 lg 1 alusel ei tohi sideteenuse
osutamisel sidevõrgus kasutatav riist- või tarkvara ohustada riigi julgeolekut, mistõttu lg 2 alusel
esineb sideettevõtjal kohustus TTJA-d teavitada kasutatavast riist- või tarkvarast ja taotleda vastavat
kasutusluba (lg 3). Elektroonilise sidega seonduv on reguleeritud see-eest ka Euroopa Liidu tasandil,
täpsemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2018/1972 („Direktiiv“), millega
kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik1.
Selgitustaotluse ese
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik. Arvutivõrgus kättesaadav siin: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02018L1972-20241018
2 | 3
Välisministeerium on koostanud dokumendi, kus on antud muuhulgas ülevaade Eesti seisukohtade
kaitsmist Euroopa Liidu Kohtus2. Üks nendes kohtuasjadest, mida Välisministeerium käsitles, oli
pooleliolev kohtuasi C-354/24 Elisa Eesti, kus Tallinna Halduskohus on Euroopa Kohtult küsinud
mitu eelotsuse küsimust. Eesti on Euroopa Kohtule enda seisukoha Välisministeeriumi dokumendi
järgi esitanud.
Välisministeeriumi dokumendi järgi on Eesti seisukohaks järgnev: „riigisisesed õigusnormid kuuluvad
küll direktiivi 2018/1972 kohaldamisalasse, kuid ei ole selle ega muude EL-i õigusnormidega
vastuolus“ (lk 17, p 8).
Kuivõrd Välisministeerium on oma tegevuses samuti seotud Euroopa Liidu õigusega, palume
selgitustaotluses täiendavat põhjendust ESS-i ja Direktiivi õiguslike vahekordade osas. Täpsemalt:
1. Esiteks paluksime selgitada, mis õiguslikel ja faktilistel alustel on jõutud seisukohani, et ESS-
i relevantsed normid kuuluvad Direktiivi kohaldamisalasse. Kuna ESS § 873 on üles ehitatud
eeldusest, et riist- ja tarkvarad sideteenustes võivad olla potentsiaalne julgeoleku risk, siis
on see riiklikult rohkem reguleeritud. Seega, palun täpsustage, kuidas suhestub Eesti kui
liikmesriigi ja EL pädevused julgeoleku ja sideteenuste valdkonnas. Kuivõrd Euroopa Liidu
Lepingu3 („ELL“) artikli 4 lg 2 alusel on Euroopa Liidul kohustus austada liikmesriigi
põhifunktsioone, rõhutades, et eelkõige riigi julgeolek jääb iga liikmesriigi ainuvastutusse,
siis kuidas võeti seda arvesse seisukoha, et riigisisesed õigusnormid kuuluvad direktiivi
2018/1962 kohaldamisalasse, loomisel.
2. Teiseks ja eelneva küsimuse jätkuks - Direktiivis esineb keeld piirata elektroonilise side
võrkude ja teenuste pakkumise vabadust artikli 12 lõike 1 tähenduses. Õigusalase selgituse
taotluses palume täpsustada, millisest seisukohast ja millistel kaalutlustel ollakse lähtutud
leides, et puudub vastuolu mõlema EL õigusakti osas – nii ELL artikli 4 lõike 2 (riigi julgeoleku
ainuvastutuse) kui ka Direktiivi artikli 12 lõike 1 (keelu osas piirata elektroonilise side
pakkumise vabadust). Nende kaalutluste põhjal palun selgitada, kuidas see suhestub ESS-
i rakendamisesse – mis ulatuses ja põhjustel on Eestil diskretsioon ning mil määral on see
EL õiguse tasemel ära reguleeritud. Selle valguses – olukorras, kus riigi seisukohaks on, et
julgeoleku kaalutlustel elektroonilise side võrkudele piirangute seadmine on liikmesriigi
ainupädevuses (kas ELL art 4 lg 2, Euroopa Liidu Toimimise lepingu4 art 36 või muu
relevantse normi alusel), kas antud diskretsioon on Eesti suhtes piiramatu või esinevad
asjaolud, nt täitevvõimule liigse diskretsiooni andmine ja seeläbi proportsionaalsuse
põhimõte rikkumine, mispuhul julgeoleku kaalutlustel piirangute seadmine langeb
siseriiklikust pädevusest välja ja nii olles siiski vastuolus EL õigusnormidega.
3. Täiendavalt piirangute kaalutluste osas - kuidas on tõlgendatud Direktiivi artikli 12 lõike 1
keeldu ESS-i riist- ja tarkvara kasutusloa kohustuse osas, olukorras, kus vajalik võib olla
enne kohustuse kehtestamist teavitada Euroopa Komisjoni. Kas teavitamiskohustuse
rikkumise korral esineks Välisministeeriumi hinnangul kohustus jätta riigisisesed
õigusnormid kohaldamata?
2 Välisministeerium. „Ülevaade Eesti osalemisest Euroopa Liidu Kohtu ja EFTA kohtu menetlustes, Eesti vastu algatatud rikkumismenetlustest ning Projekti „EU PILOT“ päringutest aastal 2024“ Arvutivõrgus kättesaadav siin: https://vm.ee/media/9148/download 3 Euroopa Liidu leping. Arvutivõrgus kättesaadav siin: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A12016M%2FTXT 4 Euroopa Liidu toimimise leping. Arvutivõrgus kättesaadav siin: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02016E%2FTXT-20250315
3 | 3
4. Eraldiseisvalt paluks õigusliku selgitust olukorrale, kus riist- või tarkvara, mis oli sidevõrgus
enne selgitustaotluse esemeks oleva meetme (loakohustuse) kehtestamist olemas, antaks
meetme jõustumisel kasutusluba lühemaks ajaks, kui on sell riist- või tarkvara kasulik eluiga
– kas sellisel juhul ollakse hinnangul, et riik omandab justkui kasutusloa lõppemisel riist- või
tarkvara õiguspäraselt, mispuhul tekiks isikule kahju hüvitamise nõue? Kui ollakse
seisukohal, et nõue esineb, siis selgitage palun, mil määral oleks kirjeldatud olukorra puhul
tegemist omandi äravõtmisega Euroopa Liidu põhiõiguse harta5 artikli 17 lõike 1 II lause
tähenduses.
Selgitustaotluse alus
Selgitustaotlus on esitatud MSVS § 2 lg 2 p-i 2 alusel, mille alusel võib isik pöörduda adressaadi
poole õigusalase selgituse andmiseks. Selgitustaotluse adressaat on MSVS § 2 lg 4 alusel
riigiasutus, milleks käesoleva taotluse puhul on Välisministeerium. Õigusalase selgituse andmine
eeldab MSVS § 3 alusel muuhulas, et adressaat annab selgituse asutuse tegevuse aluseks olevate
õigusaktide kohta. Leiame, et Välisministeeriumil esineb kohustus Euroopa Liidu õiguse norme, mis
on selgitustaotluse esemeks, kohaldada , mistõttu on tegemist asutuse tegevuse aluseks olevate
õigusaktide kohta.
Adressaadil esineb MSVS § 5 lg 1 alusel vastamiskohustus ning puudub ükski lg 9 p-des välja toodud
vastamise loobumise alustest. Taotluse puhul on tegemist õigusalase selgituse taotlusega, mis oma
sisult erineb MSVS § 2 lg 2 p-s 2 defineeritud selgitustaotlusega. Kuivõrd esineb erinevus taotluse
sisu ja adressaadi kohustatud tegevuse osas (taotletakse spetsiifilist õigusalast selgitust, mitte
üldisemat teabe analüüsi), mida taotluse esitaja ei ole eelneva aasta jooksul esitanud. Seega ei ole
alust adressaadil keelduda MSVS § 5 lg 9 p-i 8 alusel.
Eelnevast tulenevalt palume Välisministeeriumil vastata esitatud õigusalase selgituse taotlusele e-
postile [email protected]
Lugupidamisega
/digitaalselt allkirjastatud/
Mart Blöndal
Vandeadvokaat
5 Euroopa Liidu põhiõiguste harta.
Aruvtivõrgus kättesaadav siin: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:12016P/TXT
Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526
Justiits- ja Digiministeerium
Digitaristu- ja küberturvalisuse osakond
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
29.07.2025 nr 4-4/4344-3
Selgitustaotluse edastamine
Välisministeeriumile on esitatud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse
pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lõike 2 punkti 2 ja § 3 alusel taotlus õigusalase
selgituse andmiseks elektroonilise side seaduse ja direktiivi 2018/19721 kohta ning nendega
seoses teatud Euroopa Liidu esmase õiguse sätete tõlgendamise kohta. Välisministeeriumi
hinnangul on sellise õigusalase selgituse andmine Vabariigi Valitsuse seaduse § 59 kohaselt
Justiits- ja Digiministeeriumi pädevuses. Seega vastavalt MSVS § 5 lõikele 3 edastab
Välisministeerium selgitustaotluse vastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kerli Veski
juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler
Lisa: Selgitustaotlus
Teadmiseks: Advokaadibüroo COBALT OÜ
Heli Hirsik, 637 7432
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa
elektroonilise side seadustik, ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214.
Eesti +372 665 1888 [email protected]
Läti +371 6720 1800 [email protected]
Leedu +370 5250 0800 [email protected]
Välisministeerium
Islandi väljak 1
15059 Tallinn, Eesti
e-post: [email protected]
Advokaadibüroo COBALT OÜ
Kawe Plaza, Pärnu mnt 15
10141 Tallinn, Eesti
E-post: [email protected]
Saadetud e-posti teel
22.07.2025
Selgitustaotlus
Austatud Välisministeerium,
Advokaadibüroo COBALT esindab ettevõtjat, kelle nimel ja palvel esitame käesoleva
selgitustaotluse.
Palume Välisministeeriumil vastata märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse
pöördumise esitamise seaduse („MSVS“) § 2 lg 2 p-i 2 alusel esitatud õigusalase selgituse taotlusele
seoses riigi üksuse asutuse selgitusega asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide kohta.
Selgitustaotluse sisuks on Välisministeeriumi õiguslik hinnang ja ministeeriumi tegevuse, täpsemalt
sisevõrkude ja -teenuste nõuete aluseks olevate õigusaktide kohta õigusalase selgituse andmine.
Täpsemalt, kuivõrd Välisministeerium kui riigi üksuse asutus peab enda tegevuse raames
kohaldama relevantseid Euroopa Liidu norme, palume selgitada riist- või tarkvara kasutusloa Eesti
siseriikliku regulatsiooni ja selle seotust Euroopa Liidu õigusega. Juhul, kui Välisministeeriumi
hinnangul on mõni muu valitsuse asutus sobilikum käesolevale selgitustaotlusele vastamiseks,
palume taotluse sellisele asutusele edastada ja sellest meid teavitada.
Riist- või tarkvara kasutusluba on seotud elektroonilise side seaduse („ESS“) 8.peatükiga, kus on
reguleeritud sideteenuse osutamiseks esitavad nõuded. ESS § 873 lg 1 alusel ei tohi sideteenuse
osutamisel sidevõrgus kasutatav riist- või tarkvara ohustada riigi julgeolekut, mistõttu lg 2 alusel
esineb sideettevõtjal kohustus TTJA-d teavitada kasutatavast riist- või tarkvarast ja taotleda vastavat
kasutusluba (lg 3). Elektroonilise sidega seonduv on reguleeritud see-eest ka Euroopa Liidu tasandil,
täpsemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2018/1972 („Direktiiv“), millega
kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik1.
Selgitustaotluse ese
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik. Arvutivõrgus kättesaadav siin: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02018L1972-20241018
2 | 3
Välisministeerium on koostanud dokumendi, kus on antud muuhulgas ülevaade Eesti seisukohtade
kaitsmist Euroopa Liidu Kohtus2. Üks nendes kohtuasjadest, mida Välisministeerium käsitles, oli
pooleliolev kohtuasi C-354/24 Elisa Eesti, kus Tallinna Halduskohus on Euroopa Kohtult küsinud
mitu eelotsuse küsimust. Eesti on Euroopa Kohtule enda seisukoha Välisministeeriumi dokumendi
järgi esitanud.
Välisministeeriumi dokumendi järgi on Eesti seisukohaks järgnev: „riigisisesed õigusnormid kuuluvad
küll direktiivi 2018/1972 kohaldamisalasse, kuid ei ole selle ega muude EL-i õigusnormidega
vastuolus“ (lk 17, p 8).
Kuivõrd Välisministeerium on oma tegevuses samuti seotud Euroopa Liidu õigusega, palume
selgitustaotluses täiendavat põhjendust ESS-i ja Direktiivi õiguslike vahekordade osas. Täpsemalt:
1. Esiteks paluksime selgitada, mis õiguslikel ja faktilistel alustel on jõutud seisukohani, et ESS-
i relevantsed normid kuuluvad Direktiivi kohaldamisalasse. Kuna ESS § 873 on üles ehitatud
eeldusest, et riist- ja tarkvarad sideteenustes võivad olla potentsiaalne julgeoleku risk, siis
on see riiklikult rohkem reguleeritud. Seega, palun täpsustage, kuidas suhestub Eesti kui
liikmesriigi ja EL pädevused julgeoleku ja sideteenuste valdkonnas. Kuivõrd Euroopa Liidu
Lepingu3 („ELL“) artikli 4 lg 2 alusel on Euroopa Liidul kohustus austada liikmesriigi
põhifunktsioone, rõhutades, et eelkõige riigi julgeolek jääb iga liikmesriigi ainuvastutusse,
siis kuidas võeti seda arvesse seisukoha, et riigisisesed õigusnormid kuuluvad direktiivi
2018/1962 kohaldamisalasse, loomisel.
2. Teiseks ja eelneva küsimuse jätkuks - Direktiivis esineb keeld piirata elektroonilise side
võrkude ja teenuste pakkumise vabadust artikli 12 lõike 1 tähenduses. Õigusalase selgituse
taotluses palume täpsustada, millisest seisukohast ja millistel kaalutlustel ollakse lähtutud
leides, et puudub vastuolu mõlema EL õigusakti osas – nii ELL artikli 4 lõike 2 (riigi julgeoleku
ainuvastutuse) kui ka Direktiivi artikli 12 lõike 1 (keelu osas piirata elektroonilise side
pakkumise vabadust). Nende kaalutluste põhjal palun selgitada, kuidas see suhestub ESS-
i rakendamisesse – mis ulatuses ja põhjustel on Eestil diskretsioon ning mil määral on see
EL õiguse tasemel ära reguleeritud. Selle valguses – olukorras, kus riigi seisukohaks on, et
julgeoleku kaalutlustel elektroonilise side võrkudele piirangute seadmine on liikmesriigi
ainupädevuses (kas ELL art 4 lg 2, Euroopa Liidu Toimimise lepingu4 art 36 või muu
relevantse normi alusel), kas antud diskretsioon on Eesti suhtes piiramatu või esinevad
asjaolud, nt täitevvõimule liigse diskretsiooni andmine ja seeläbi proportsionaalsuse
põhimõte rikkumine, mispuhul julgeoleku kaalutlustel piirangute seadmine langeb
siseriiklikust pädevusest välja ja nii olles siiski vastuolus EL õigusnormidega.
3. Täiendavalt piirangute kaalutluste osas - kuidas on tõlgendatud Direktiivi artikli 12 lõike 1
keeldu ESS-i riist- ja tarkvara kasutusloa kohustuse osas, olukorras, kus vajalik võib olla
enne kohustuse kehtestamist teavitada Euroopa Komisjoni. Kas teavitamiskohustuse
rikkumise korral esineks Välisministeeriumi hinnangul kohustus jätta riigisisesed
õigusnormid kohaldamata?
2 Välisministeerium. „Ülevaade Eesti osalemisest Euroopa Liidu Kohtu ja EFTA kohtu menetlustes, Eesti vastu algatatud rikkumismenetlustest ning Projekti „EU PILOT“ päringutest aastal 2024“ Arvutivõrgus kättesaadav siin: https://vm.ee/media/9148/download 3 Euroopa Liidu leping. Arvutivõrgus kättesaadav siin: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A12016M%2FTXT 4 Euroopa Liidu toimimise leping. Arvutivõrgus kättesaadav siin: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02016E%2FTXT-20250315
3 | 3
4. Eraldiseisvalt paluks õigusliku selgitust olukorrale, kus riist- või tarkvara, mis oli sidevõrgus
enne selgitustaotluse esemeks oleva meetme (loakohustuse) kehtestamist olemas, antaks
meetme jõustumisel kasutusluba lühemaks ajaks, kui on sell riist- või tarkvara kasulik eluiga
– kas sellisel juhul ollakse hinnangul, et riik omandab justkui kasutusloa lõppemisel riist- või
tarkvara õiguspäraselt, mispuhul tekiks isikule kahju hüvitamise nõue? Kui ollakse
seisukohal, et nõue esineb, siis selgitage palun, mil määral oleks kirjeldatud olukorra puhul
tegemist omandi äravõtmisega Euroopa Liidu põhiõiguse harta5 artikli 17 lõike 1 II lause
tähenduses.
Selgitustaotluse alus
Selgitustaotlus on esitatud MSVS § 2 lg 2 p-i 2 alusel, mille alusel võib isik pöörduda adressaadi
poole õigusalase selgituse andmiseks. Selgitustaotluse adressaat on MSVS § 2 lg 4 alusel
riigiasutus, milleks käesoleva taotluse puhul on Välisministeerium. Õigusalase selgituse andmine
eeldab MSVS § 3 alusel muuhulas, et adressaat annab selgituse asutuse tegevuse aluseks olevate
õigusaktide kohta. Leiame, et Välisministeeriumil esineb kohustus Euroopa Liidu õiguse norme, mis
on selgitustaotluse esemeks, kohaldada , mistõttu on tegemist asutuse tegevuse aluseks olevate
õigusaktide kohta.
Adressaadil esineb MSVS § 5 lg 1 alusel vastamiskohustus ning puudub ükski lg 9 p-des välja toodud
vastamise loobumise alustest. Taotluse puhul on tegemist õigusalase selgituse taotlusega, mis oma
sisult erineb MSVS § 2 lg 2 p-s 2 defineeritud selgitustaotlusega. Kuivõrd esineb erinevus taotluse
sisu ja adressaadi kohustatud tegevuse osas (taotletakse spetsiifilist õigusalast selgitust, mitte
üldisemat teabe analüüsi), mida taotluse esitaja ei ole eelneva aasta jooksul esitanud. Seega ei ole
alust adressaadil keelduda MSVS § 5 lg 9 p-i 8 alusel.
Eelnevast tulenevalt palume Välisministeeriumil vastata esitatud õigusalase selgituse taotlusele e-
postile [email protected]
Lugupidamisega
/digitaalselt allkirjastatud/
Mart Blöndal
Vandeadvokaat
5 Euroopa Liidu põhiõiguste harta.
Aruvtivõrgus kättesaadav siin: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:12016P/TXT
Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526
Justiits- ja Digiministeerium
Digitaristu- ja küberturvalisuse osakond
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
29.07.2025 nr 4-4/4344-3
Selgitustaotluse edastamine
Välisministeeriumile on esitatud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse
pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lõike 2 punkti 2 ja § 3 alusel taotlus õigusalase
selgituse andmiseks elektroonilise side seaduse ja direktiivi 2018/19721 kohta ning nendega
seoses teatud Euroopa Liidu esmase õiguse sätete tõlgendamise kohta. Välisministeeriumi
hinnangul on sellise õigusalase selgituse andmine Vabariigi Valitsuse seaduse § 59 kohaselt
Justiits- ja Digiministeeriumi pädevuses. Seega vastavalt MSVS § 5 lõikele 3 edastab
Välisministeerium selgitustaotluse vastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kerli Veski
juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler
Lisa: Selgitustaotlus
Teadmiseks: Advokaadibüroo COBALT OÜ
Heli Hirsik, 637 7432
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa
elektroonilise side seadustik, ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214.