Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
Viit | 8-2/6371 |
Registreeritud | 29.07.2025 |
Sünkroonitud | 30.07.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
Sari | 8-2 Arvamused teiste ministeeriumide eelnõudele (arvamused, memod, kirjavahetus) |
Toimik | 8-2/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Haridus- ja Teadusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Haridus- ja Teadusministeerium |
Vastutaja | Margit Juhkam (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/25-0844 - Riigi teaduspreemiate põhimäärus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 19.08.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d19ed24b-8e87-4a82-bf50-836bd3840684 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d19ed24b-8e87-4a82-bf50-836bd3840684?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
EELNÕU
24.07.2025
MÄÄRUS
Riigi teaduspreemiate põhimäärus
Määrus kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 6
lõike 3 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega reguleeritakse riiklike teaduspreemiate suurus, liigid, määramise tingimused ja kord
ning riigi teaduspreemiate komisjoni moodustamine, ülesanded ja töökord.
§ 2. Riigi teaduspreemiad
Eesti Vabariigi teaduspreemiad määratakse igal aastal Eesti akadeemilistele töötajatele,
teadlastele ja teaduskollektiividele silmapaistva teadus- ja arendustöö tulemuste eest.
§ 3. Teaduspreemiate suurus ja liigid
(1) Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määratakse igal aastal üks elutööpreemia
suurusega 65 000 eurot.
(2) Igal aastal määratakse eelmise nelja kalendriaasta jooksul valminud ja avaldatud parimate
teadustööde esiletõstmiseks kuni kaheksa aastapreemiat suurusega 20 000 eurot järgmistes
teadus- ja arendustegevuse valdkondades:
1) loodusteadused;
2) tehnika ja tehnoloogia;
3) arsti- ja terviseteadused;
4) põllumajandusteadused ja veterinaaria;
5) sotsiaalteadused;
6) humanitaarteadused ja kunstid.
(3) Vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava
teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud
teaduslikul avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö eest võib määrata
teaduspreemia väljapaistva avastuse eest suurusega 50 000 eurot.
2
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teaduspreemia määratakse olenemata sellest, kas
autorit on sama või muude teadustööde eest varem autasustatud Eesti Vabariigi teaduspreemia,
rahvusvaheliste preemiate või autasudega.
§ 4. Ettepanekute esitamine teaduspreemia määramiseks
(1) Käesoleva määruse paragrahvis 5 nimetatud riigi teaduspreemiate komisjon kuulutab
teaduspreemiate määramise aastale eelneva aasta 1. oktoobriks välja teaduspreemiate konkursi
koos konkursitingimustega. Konkursiteade avaldatakse Eesti Teaduste Akadeemia veebilehel,
Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel ja Eesti Teadusinfosüsteemis.
(2) Ettepanekuid teaduspreemia määramiseks võivad riigi teaduspreemiate komisjonile esitada:
1) ülikoolide ning positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste akadeemilised
otsustuskogud;
2) Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikud;
3) Eesti Noorte Teaduste Akadeemia otsustuskogu;
4) Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Teenusmajanduse Koda.
(3) Ettepanekud teaduspreemiate määramiseks esitatakse riigi teaduspreemiate komisjonile
teaduspreemiate määramise aastale eelneva aasta 10. detsembriks.
(4) Teaduskollektiivi esitamise puhul teaduspreemia kandidaadiks on oluline kollektiivi
liikmete isiklik teaduslik panus, mis peab olema ettepanekus täpselt kirjeldatud.
(5) Aastapreemia saanud teadustööde tsükli ühtegi osa ei ole lubatud kaasautoritel järgmistel
aastatel aastapreemiale esitatavate teadustööde tsüklite osana kasutada.
(6) Aastapreemiaga autasustatud akadeemilisi töötajaid, teadlasi ja teaduskollektiive võib taas
esitada aastapreemia määramiseks kümne aasta möödudes teaduspreemia määramisest.
§ 5. Riigi teaduspreemiate komisjon
(1) Teaduspreemiate konkursi korraldab ning preemiate määramise ettepanekuid arutab ja
teadustöid hindab riigi teaduspreemiate komisjon (edaspidi komisjon).
(2) Komisjoni moodustab ja selle koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest
vastutava ministri ettepanekul kuni kuueks aastaks. Komisjoni töö korraldamise eest vastutab
valdkonna eest vastutav minister.
(3) Komisjon koosneb vähemalt 12-st teadus- ja arendustegevuse erinevate valdkondade
tunnustatud teadlasest.
(4) Komisjoni esimees on ametikoha järgi Eesti Teaduste Akadeemia president. Komisjoni
hääleõiguseta sekretäri nimetab komisjoni esimees.
(5) Komisjon avalikustab teaduspreemiate määramiseks nõuetekohaselt esitatud ettepanekud
teaduspreemiate määramise aasta 20. jaanuariks.
(6) Komisjonil on õigus:
1) tutvustada teaduspreemiate kandidaate ajakirjanduses või mõnel muul avalikul moel;
2) kaasata teaduspreemiate määramise ettepanekute hindamiseks eksperte, sealhulgas
ettevõtlusorganisatsioonide esindajaid
3
3) teha käesoleva määruse§ 3 lõikes 2 nimetatud teadus- ja arendustegevuse valdkonnas sobiva
tasemega teadustööde puudumisel valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek jätta selles
valdkonnas teaduspreemia määramata;
4) muuta aastapreemia määramise ettepaneku valdkondlikku kuuluvust või määrata
aastapreemia elutööpreemia kandidaadile vastava perioodi teadustööde põhjal või vaadelda
avastuspreemiale esitatud tööde tsüklit sobiva valdkonna aastapreemia kandidaadina;
5) aastapreemiate väljaandmisel võib komisjon kasutada käesoleva määruse § 3 lõikes 2
nimetatud ajavahemiku pikendamisel kaalutlusõigust.
§ 6. Riigi teaduspreemiate komisjoni töökord
(1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui komisjoni istungist võtab osa kaks kolmandikku
komisjoni liikmetest.
(2) Komisjon võtab istungil vastu otsuse teaduspreemiate määramiseks salajasel hääletusel
lihthäälteenamusega.
(3) Kui teaduspreemia kandidaatidest ükski ei saa lihthäälteenamust, korraldatakse enim
poolthääli saanud kandidaatide vahel teine hääletusvoor. Kui ka teises hääletusvoorus ei
õnnestu komisjonil otsust vastu võtta, otsustab komisjoni esimees või tema äraolekul teda
vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 6 asendav komisjoni liige, kas korraldada veel üks
hääletusvoor, eelistada kindlat kandidaati, heita liisku või teha valdkonna eest vastutavale
ministrile ettepanek jagada teaduspreemia mitme kandidaadi vahel.
(4) Kui komisjoni liige on esitatud teaduspreemia kandidaadiks, ei osale ta sellel aastal
komisjoni töös. Kui komisjoni liige on viimase kuue aasta jooksul olnud elutööpreemia
kandidaadi mõne teadustöö kaasautor, ei osale ta sellele kandidaadile elutööpreemia määramise
arutelul ja hääletamisel. Kui komisjoni liige on aastapreemiale esitatud teadustööde tsükli osa
kaasautor, ei osale ta vastava teadus- ja arendustegevuse valdkonna aastapreemia määramise
arutelul ja hääletamisel.
(5) Kui komisjoni liige võib mõnel käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud põhjusel olla
kandidaadi suhtes erapoolik või esineb huvide konflikt, taandab ta ennast sellele kandidaadile
teaduspreemia määramise arutelust ja hääletamisest.
(6) Kui komisjoni liige ei osale käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 alusel teaduspreemiate
hindamisel, arvestatakse lihthäälteenamus vastavalt hääleõiguslike komisjoni liikmete arvule.
Komisjoni esimehe äraolekul või juhul, kui tal on huvide konflikt käesoleva paragrahvi
lõigetes 4 ja 5 nimetatud juhul, asendab teda komisjoni vanim hääleõiguslik liige.
(7) Komisjoni tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi
eelarves Eesti Teaduste Akadeemiale selleks ettenähtud vahenditest. Komisjoni teenindamise
tagab Eesti Teaduste Akadeemia.
§ 7. Teaduspreemiate määramine ja üleandmine
(1) Teaduspreemiad määrab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri esildisel
komisjoni ettepanekute alusel.
(2) Teaduspreemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames.
§ 8. Määruse jõustumine
4
Määrus jõustub 1. oktoobril 2025. aastal.
Kristen Michal
peaminister
Kristina Kallas
haridus- ja teadusminister
Keit Kasemets
riigisekretär
Seletuskiri Vabariigi Valitsuse määruse „Riigi teaduspreemiate põhimäärus“
eelnõu juurde
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Riigi teaduspreemiate põhimäärus kehtestatakse uue terviktekstina, sest kehtiv 10. oktoobri
2024. a määrus nr 63 „Riigi teaduspreemiate põhimäärus“ muutub kehtetuks 1. oktoobrist 2025,
kui jõustub teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus (edaspidi TAIKS).
Määrus kehtestatakse TAIKS § 6 lõike 3 alusel.
Viimased muudatused kehtivasse määrusesse viidi sisse 2024. aastal ning muudatuste
tulemusel ühtlustati pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määratava preemia
rahaline suurus teiste Eestis väljaantavate elutöö preemiatega. Eelnõu koostamisel on lähtutud
kehtiva riigi teaduspreemiate määruse sõnastusest.
Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja
arendustegevuse osakonna nõunik Mariann Saaliste (735 0214, [email protected]),
teadus- ja arendustegevuse osakonna peaekspert Katrin Mandra (735 0142,
[email protected]) ning õigus- ja personalipoliitika osakonnaõigusnõunik Kirke Treial
(730 1080, [email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Vastavalt TAIKS § 6 lõikele 3 reguleeritakse
määrusega riiklike teaduspreemiate suurus, liigid, määramise tingimused ja kord ning riigi
teaduspreemiate komisjoni moodustamine, ülesanded ja töökord.
Eelnõu §-s 2 sätestatakse, kellele Eesti Vabariigi teaduspreemiad (edaspidi preemia)
määratakse. Preemiad määratakse Eesti akadeemilistele töötajatele, teadlastele ja
teaduskollektiividele silmapaistvate teadus- ja arendustöö tulemuste eest. Kuigi teaduspreemia
määratlus hõlmab arendustööle suunatud aspekte, kehtib sarnaselt varasemaga põhimõte, et
teadussaavutused on kõigi teaduspreemiate liikide määramisel primaarsed.
Eelnõu §-s 3 sätestatakse preemiate suurus ja liigid. Lõike 1 kohaselt määratakse igal aastal
üks 65 000 euro suurune elutööpreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest.
Preemia suurus on sarnane teiste Eestis väljaantavate elutööpreemiatega (nt haridustöötaja
elutööpreemia, Wiedemanni keeleauhind, kultuuri elutöö preemia).
Lõike 2 kohaselt antakse igal aastal välja 20 000 euro suurused aastapreemiad, et tõsta esile
eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimaid teadustöid. Preemiaid on kokku
kuni kaheksa ning need määratakse kõikides Frascati käsiraamatus1 toodud
teadusvaldkondades. Igas valdkonnas on võimalik igal aastal anda välja vähemalt üks 20 000
euro suurune preemia, kuid preemiate määramine on paindlik. Näiteks võib ühes valdkonnas
ühel aastal välja anda kolm aastapreemiat ning teises valdkonnas jätta preemia sel aastal välja
andmata. Arvestades asjaolu, et mõned Frascati valdkonnad on väga laia fookusega (nt
loodusteadused), on võimalik välja anda kuni kaheksa aastapreemiat. Väljaantavate
aastapreemiate arvu üle otsustab teaduspreemiate komisjon kaalutlusõiguse alusel.
1https://www.oecd.org/content/dam/oecd/en/publications/reports/2015/10/frascati-manual-
2015_g1g57dcb/9789264239012-en.pdf
Aastapreemiate väljaandmise aluseks on eelneva nelja kalendriaasta jooksul valminud ja
avaldatud parimad teadustööd.
Lõike 3 kohaselt võib igal aastal välja anda ühe 50 000 euro suuruse preemia väljapaistva
teadusliku avastuse eest. Mõeldud on avastusi, leiutisi või teadus- ja arendustööd, mis on
oluliselt mõjutanud konkreetset teadusvaldkonda, aidanud kaasa uue teadusvaldkonna
rajamisele või viinud suure sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni.
Lõikes 4 on täpsustatud tingimust, et väljapaistva teadusliku avastuse eest võib preemiat
määrata olenemata sellest, kas autorit (autoreid) on sama töö või muude tööde eest varem
autasustatud Eesti teaduspreemia(te), elutööpreemia või rahvusvaheliste preemiate või
autasudega.
Eelnõu §-s 4 on sätestatud kes, kuidas ja millal esitab ettepanekud preemia määramiseks.
Lõikes 1 on sätestatud, et konkursi väljakuulutamise tähtaeg on teaduspreemiate määramise
aastale eelneva aasta 1. oktoober. Samuti on lõikes sätestatud, et koos konkursiteatega tuleb
avaldada ka konkursi tingimused (info esitatavate dokumentide ning nende saatmise korra ja
tingimuste kohta). Samuti see, et konkursiteade avaldatakse Eesti Teaduste Akadeemia ja
Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel ning Eesti Teadusinfosüsteemis.
Lõikes 2 on fikseeritud, kes võivad riigi teaduspreemiate komisjonile ettepanekuid esitada.
Kehtiv määrus sätestab, et ettepanekuid preemia määramiseks võivad riigi teaduspreemiate
komisjonile esitada ülikoolide ning positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste
akadeemilised otsustuskogud ja Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikud, Eesti Tööandjate
Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Teenusmajanduse Koda ning Eesti Noorte Teaduste
Akadeemia otsustuskogu.
Lõikes 3 sätestatakse tähtaeg ettepanekute esitamiseks, milleks on 15. detsember.
Lõikes 4 täpsustatakse, et preemiale esitatud teaduskollektiivi puhul peab iga kollektiivi liikme
isiklik teaduslik panus olema täpselt formuleeritud. Kollektiivi liikmete isikliku panuse täpne
formuleerimine aitab hiljem kaasa preemiasumma õiglasemale jagamisele juhul, kui kollektiiv
osutub preemia vääriliseks.
Lõikes 5 täpsustatakse aastapreemiale esitatavate teadustööde piiranguid ühise autorsuse puhul.
Silmas on peetud kaasautorsust autoriõiguse seaduse § 30 lõike 2 mõttes. Tegemist on nende
juhtudega, kus teadustöö osadel on igaühel iseseisev tähendus. Näiteks juhul, kui aastapreemia
on saanud tööde tsükkel, ei ole lubatud kaasautorite poolt järgmistel aastatel tsükli ühtegi osa
aastapreemiale esitatavate tsüklite osana kasutada. Teadustööde tsükli all mõeldakse omavahel
sisuliselt seotud osadest koosnevat teadustööd. Sageli esitatakse ettepanekuid preemia
määramiseks tööde tsüklitele, milles sisalduvad üksikud artiklid on varem aastapreemia saanud
tööde tsüklite komponendid. Ei ole mõistlik anda aastapreemiat välja kaks korda sama töö eest.
Lõige 6 kohaselt võib aastapreemiale esitada varasemalt aastapreemiaga autasustatud
akadeemilisi töötajaid, teadlasi ja teaduskollektiive taas esitada uue teadustöö eest kümne aasta
möödudes preemia määramisest.
Eelnõu §-s 5 sätestatakse komisjonile esitatavad nõuded.
Lõikes 1 sätestatakse, et konkursi läbiviimist korraldab ning preemiate määramiseks esitatud
ettepanekuid arutab ja teadustöid hindab riigi teaduspreemiate komisjon.
Lõikes 2 sätestatakse, et komisjoni koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus haridus- ja
teadusministri ettepanekul kuni kuueks aastaks. Samuti see, et komisjoni töö eest vastutab
valdkonna eest vastutav minister. Ettepanekut komisjoni kooseisu kinnitamiseks tehes püütakse
võimalusel arvestada soolist, vanuselist, institutsionaalset ja valdkondlikku tasakaalu.
Lõikes 3 sätestatakse, et komisjon koosneb vähemalt 12-st teadus- ja arendustegevuse erinevate
valdkondade tunnustatud teadlasest, sh akadeemikutest.
Lõike 4 kohaselt komisjoni esimees on ametikoha järgi Eesti Teaduste Akadeemia president.
Esimehe mistahes põhjusel eemaloleku korral täidab seda rolli komisjoni ealiselt vanim liige.
Komisjoni hääleõiguseta sekretäri nimetab komisjoni esimees. Sekretär korraldab komisjoni
töö tehnilise poole, aga ei osale hindamisprotsessis.
Lõikest 5 tulenevalt avalikustab komisjon preemiate määramiseks nõuetekohaselt esitatud
ettepanekud 20. jaanuariks.
Lõikes 6 sätestatakse komisjoni õigused. Komisjonil on õigus avalikkusele tutvustada
teaduspreemiatele esitatud kandidaate ja nende tegevust. Üha enam on oluline tugineda
teadustulemustele ning vastavalt nendele võtta vastu ühiskonda puudutavaid otsuseid.
Teaduskommunikatsioonil on üha suurem roll meie igapäevaelus. Teaduspreemia määramise
ettepanekute hindamiseks on võimalik kasutada eksperte, sh ettevõtlusorganisatsioonide
esindajaid. Välisekspertide kaasamine on paljudel juhtudel ainus võimalus adekvaatselt
hinnata, kas tegemist on paradigmaatilise avastusega ja/või kas see on muutnud vastava
valdkonna maailmapilti. Samuti võib osutuda vajalikuks ettevõtlusorganisatsioonidest
ekspertide kaasamine. Samas on komisjonile laekunud ettepanekuid selle kategooria preemia
andmiseks töödele, mis ilmselgelt ei vasta nõutud kriteeriumitele. Sellisel juhul piisab
otsustamiseks komisjoni liikmete kompetentsist ning välisekspertide kaasamine võib anda
pigem negatiivse signaali Eesti teaduse kohta.
Lõike 6 punktis 3 sätestatakse erand § 3 lõikele 2 olukorraks, kui mõnes valdkonnas ei ole
aastapreemiaks sobival tasemel teadustöid. Kuivõrd välja antakse kuni kaheksa preemiat ja
igas valdkonnas vähemalt üks, siis olukorras, kus mõnes valdkonnas kvalifitseeruvaid töid ei
ole, võibki mõni teine valdkond anda komisjoni soovitusest sõltuvalt välja isegi kolm preemiat.
Lõike 6 punktis 4 antakse erandjuhul komisjonile võimalus muuta aastapreemia määramise
ettepaneku valdkondlikku kuuluvust. Üha enam on teadusvaldkonnad interdistsiplinaarsed ning
seetõttu võib osutuda vajalikuks kvalifitseerida esitatud töö teises valdkonnas.
Lõike 6 punkti 5 kohaselt on komisjonil kaalutlusõigus määruse § 3 lõikes 2 nimetatud
ajaperioodi pikendamise osas. Säte hõlmab neid kandidaate, kes on viimase nelja kalendriaasta
jooksul viibinud emapuhkusel, lapsendaja puhkusel või vanemapuhkusel, täidavad
hoolduskohustust või on eemal meditsiinilistel põhjustel. Nimetatud juhtudel võib komisjon
arvestada pikemat ajaperioodi kui neli aastat. Täpse arvestusse minevate aastate arvu otsustab
komisjon vastavalt tegelikult teadustööst eemal viibitud aastate arvule. Eesti teadlaskond on
noorenemas ja üha rohkem on teadusesse tulnud naisteadlasi, kes teadustöö kõrvalt on loonud
endale pere ja on seetõttu olnud mõne(d) aasta(d) aktiivsest teadustööst eemal. Lapsendaja
puhkuse või vanemapuhkuse tõttu saab pikendada ka meesteadlaste osas toetuse määramisel
arvesse minevat perioodi.
Eelnõu §-s 6 sätestatakse teaduspreemiate komisjoni töökord. Lõikes 1 täpsustatakse, et
üldreeglina on komisjon otsustusvõimeline, kui komisjoni istungist võtab osa kaks
kolmandikku komisjoni liikmetest. Komisjoni otsustusvõimelisus ei ole seotud esimehe
kohalolekuga. Istungit võib läbi viia mistahes vormis, sealhulgas veebipõhise koosolekuna.
Lõike 2 kohaselt võtab komisjon otsuse preemiate hindamise osas vastu lihthäälteenamusega
salajasel hääletusel.
Lõike 3 kohaselt, kui teaduspreemia kandidaatidest ükski ei saa lihthäälteenamust,
korraldatakse enim poolthääli saanud kandidaatide vahel teine hääletusvoor. Kui ka teises
hääletusvoorus ei õnnestu komisjonil otsust vastu võtta, otsustab komisjoni esimees või tema
äraolekul teda vastavalt § 6 lõikele 5 asendav komisjoni liige, kas korraldada veel üks
hääletusvoor, eelistada kindlat kandidaati, heita liisku või teha valdkonna eest vastutavale
ministrile ettepanek jagada teaduspreemia mitme kandidaadi vahel. Kui teaduspreemia
kandidaadiks osutub teaduskollektiiv, tehakse ministrile ettepanek teaduspreemia jagamise
kohta kollektiivi liikmete vahel vastavalt nende teaduslikule panusele.
Lõikes 4 sätestatakse, kuidas osalevad komisjoniliikmed komisjoni töös, kui nad ise on esitatud
preemia kandidaadiks või teinud kuue aasta jooksul koostööd elutööpreemia kandidaadiga või
olnud aastapreemiale esitatud tööde tsükli mingi osa kaasautoriks. Järjest enam publitseeritakse
interdistsiplinaarseid paljude kaasautoritega töid, kus igal autoril on väike ja kindel, kuid mitte
määrav roll. Taolise kaasautorluse puhul ei ole mõistlik komisjoni liikmeid arutelust välja jätta.
Küll aga on loogiline, et ka sellise kaasautorluse puhul võib alati tekkida kahtlus erapooletuses
siis, kui vastav töö kuulub preemiale esitatud tsüklisse.
Lõikes 5 antakse komisjoni liikmele võimalus end teatud juhtudel preemia määramise arutelust
või hääletamisest taandada. Komisjoni senine praktika ja hea tava on olnud, et kõigil juhtudel,
kui kaasautorlus või muud sidemed (nt pere- või tööalased sidemed) komisjoni liikme ja
preemiakandidaatide vahel võivad anda tunnistust erapoolikusest, siis esitavad komisjoni
liikmed enesetaanduse palve kas arutelust või hääletusest.
Lõike 6 kohaselt kui komisjoni liige ei osale lähtuvalt sama paragrahvi lõigetes 4-5 toodud
põhjustel teadustööde hindamisel, arvestatakse lihthäälteenamust vastavalt hääleõiguslikele
komisjoni liikmete arvule ning ei kohaldata kahe kolmandiku liikmete osavõtu nõuet, et
komisjon oleks otsustusvõimeline. Kuna tegemist on suhteliselt väikese arvu
komisjoniliikmetega ja suhteliselt suure arvu kandidaatidega, on oluline ette näha võimalikke
nn patisituatsioone. Seetõttu sätestatakse määruses võimalus teadustöö hindamise otsustamisel
kasutada lihthäälteenamust vastavalt hääleõiguslike komisjoniliikmete arvule.
Lõikes 7 säilitatakse põhimääruse senine sõnastus, millega sätestatakse, et komisjoni
tegevusega seotud kulud katab Haridus- ja Teadusministeerium eelarves Eesti Teaduste
Akadeemiale selleks ettenähtud vahenditest. Komisjoni teenindamise tagab Eesti Teaduste
Akadeemia.
Eelnõu §-s 7 sätestatakse, kuidas preemiad määratakse ja millal üle antakse. Preemiad määrab
Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri esildisel komisjoni ettepanekute alusel. Preemiate
üleandmine on eelnõus sõnastatud nii, et preemiad antakse preemia saajatele üle Eesti Vabariigi
aastapäeva tähistamise raames.
Eelnõu §-s 8 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub koos teadus- ja arendustegevuse
ning innovatsiooni korralduse seaduse jõustumisega 1. oktoobril 2025. aastal.
3. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusaktidega.
5. Eelnõu mõjud
Määrusega luuakse alus riigi teaduspreemiate määramiseks. Tegemist ei ole uue
regulatsiooniga, riigi teaduspreemiaid on välja antud aastakümneid. 2024. aastal tehtud
muudatusega ühtlustati pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määratava preemia
rahaline suurus teiste Eestis väljaantavate elutöö preemiatega, muudeti valdkondade
klassifikatsioone, milles preemiaid välja antakse, samuti komisjoni õiguseid ja teaduspreemiate
määramise korda. Uue põhimääruse kehtestamine annab aluse jätkata riigi teaduspreemiate
väljaandmist ning tunnustada sellega teadlasi väljapaistvate teadus- ja arendustöö tulemuste
eest. Kuivõrd eelnõuga ei tehta muudatusi võrrelduna seni kehtinud riigi teaduspreemiate
põhimäärusega, ei kaasne eelnõuga ka täiendavaid mõjusid.
Vabariigi Valituse 10. oktoobri 2024 määrus nr 63 „Riigi teaduspreemiate põhimäärus“
tunnistatakse TAIKS-i jõustumisel kehtetuks ning käesolev eelnõu kehtestatakse uue
terviktekstina.
Sihtrühmad, keda määrus mõjutab:
Eesti Teaduste Akadeemia, Haridus- ja Teadusministeerium
5.1. Sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju
Määruse eelnõul ei ole otsest puutumust soolise võrdõiguslikkuse ning võrdseid võimalusi
edendava mõjuga. Riigi teaduspreemiate määramise kõige olulisem kriteerium on
silmapaistvad teadustulemused. Eelnõul on positiivne sotsiaalne mõju läbi ühiskonna
teadlikkuse tõstmise teadlaste töö tulemustest.
5.2. Mõju haridusele, kultuurile ja spordile
Määruse eelnõul on positiivne mõju teadlaste stimuleerimisel nende silmapaistva teadus- ja
arendustöö tunnustamise kaudu.
5.3. Mõju riigivalitsemisele
Määruse eelnõuga kavandatav regulatsioon annab selge raamistiku riigi teaduspreemiate
määramiseks, kehtestades teaduspreemiate suuruse, nende liigid, määramise tingimused ja
korra ning riigi teaduspreemiate komisjoni tegevusega seonduva. Eelnõus on määratletud
Vabariigi Valitsuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Teaduste Akadeemia rollid
seoses riigi teaduspreemiate määramisega.
Määruse jõustumisega ei kaasne otseseid mõjusid järgnevates valdkondades: majandus, loodus-
ja elukeskkond, infotehnoloogia ja infoühiskond, riigikaitse ja välisturvalisus, siseturvalisus,
regionaalareng.
Kavandatud muudatusega ei kaasne ebasoovitatavaid mõjusid.
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse jõustumisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi kulusid ja tulusid.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. oktoobril 2025 teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse
seaduse jõustumisel.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Riigikantseleile ning arvamuse
avaldamiseks teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele,
Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Teenusmajanduse Kojale ning
Eesti Teaduste Akadeemiale ning Eesti Noorte Teaduste Akadeemiale.
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
haridus- ja teadusministri ülesannetes
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
Kooskõlastamiseks:
Ministeeriumid
Riigikantselei
24.07.2025 nr 8-1/25/3177
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Riigi
teaduspreemiate põhimäärus“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude
infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.
Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
haridus- ja teadusministri ülesannetes
Lisa:
1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Arvamuse avaldamiseks:
teadus- ja arendusasutused, ülikoolid, evalveeritud rakenduskõrgkoolid, Eesti Tööandjate
Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Teenusmajanduse Koda, Eesti Teaduste Akadeemia,
Eesti Noorte Teaduste Akadeemia
Mariann Saaliste
735 0214