Vabaühenduste riikliku rahastamise variraporti MKM peatüki sisuline valideerimine

3-4711-2 20.03.2025 Väljaminev kiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

AHTI KUNINGAS PNOEE-37707040318 2025-03-20 11:59:04

Lisa_Täidetud küsimustik.pdf

Vabaühenduste riikliku rahastamise protsessiga seotud küsimused

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile

Viited dokumentidele

MKM avalik dokumendiregister https://adr.rik.ee/mkm/.

MKM-i ja valitsemisala asutuste aastased kinnitatud eelarved, sh eraldi lisana on esitatud

MKM-i eelarvest antavad sihtotstarbelised ja tegevustoetused Eelarve ja majandusteave |

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti koduleht: Tarbijakaitsetegevuse rahastamine |

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Vabaühendused saavad taotleda tarbijakaitselist

tegevustoetust | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja Dokumendid | Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet.

Kehtivad toetuste andmise tingimuste määrused, käskkirjad, asjakohased seadused jms leiab

Riigiteataja kodulehelt Avaleht–Riigi Teataja.

Eelnõude infosüsteem https://eelnoud.valitsus.ee/.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi koduleht Perioodi 2021-2027 struktuurifondide

regionaalarengu meetmed | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

Sotsiaalministeeriumi koduleht: Strateegilise partnerluse rahaline toetamine |

Sotsiaalministeerium.

Kasutatud lühendid:

MAKid – maakondlike arenduskeskuste võrgustik ja sellesse kuuluvad organisatsioonid

MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

TTJA – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

ReM – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

SoM – Sotsiaalministeerium

EIS – Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

RTK – Riigi Tugiteenuste Keskus

Tabel 1. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmist avaliku huvi tagamiseks.

1. AVALIK HUVI Rahastamine põhineb avalikul huvil ja on kooskõlas ministeeriumi strateegiliste

eesmärkidega.

1.1.Kas rahastamise tingimustes on

välja toodud, et toetatakse avalikes

huvides tegutsevaid

organisatsioone?

Rahastamise tingimused sõltuvad konkreetsest

toetusest (sh välisvahendid), mida reguleeritakse

vastavate aktidega, sh ministri määruste või

käskkirjadega, kus on määratletud ka toetuse saaja

vorm ja vajadusel temale esitatavad lisanõuded. Nt

tarbijakaitsetegevuse toetuse korral jah, saab

eraldada üleriigilisel tasandil tarbijate huve

esindavale ühendusele või ühenduste liidule, kelle

tegevus on oluline tarbijate õiguste ja huvide

edendamise ning tarbijakaitsealase teabe ja

nõustamise kättesaadavuse parandamiseks.

1.2.Kas rahastamise korras on viide, et

otsused peavad olema kooskõlas

avalike huvidega?

Üldiselt otseselt sõna-sõnaliselt ei viidata, kuid

kaudselt taotlejatele esitatavad nõuded pigem

viitavad.

1.3.Kas korras või lepingus on

viidatud, millisesse arengukavasse

toetus panustab?

Jah, vt MAK-ide toetamise käskkirja seletuskirja.

Tarbijakaitsetegevuse toetuse taotluste esitamise

kutses oli viidatud, et taotluses esitatud tegevused

peavad vastama Euroopa Liidu tarbijakaitse

tegevuskavas aastateks 2020-2025 seatud

prioriteetidele.

1.4.Kas veebilehelt on leitav, mis on

rahastamise eesmärk?

Jah, seoses ümberkorraldustega MAK-ide kohta

leiab ReM-i kodulehel ning tarbijakaitsetegevuse

toetuse korral TTJA kodulehel.

1.5.Kas sisse on seatud strateegilise

partnerluse ja/või pikaajaliste

tegevustoetuste praktika, mis

indikeerib, mil määral on

ühenduste roll läbi mõeldud ja

seostatud valdkonna

eesmärkidega?

2023. aastal MKM-is strateegilisi partnerlusi ei

sõlmitud, küll aga on seda planeeritud teha

võrdsuspoliitika teemadel 2025. aastal

(väljatöötamisel). Ettevõtlustoetusi puudutavas

teemas on MKM vastanud 13.12.2023 kirjaga nr

18-5/2023/4717-2 Vabaühenduste Liidu

ettepanekule kaotada äriühingute ja

mittetulundusühingute ning sihtasutuste erisus ning

hõlmata ka vabaühendused MKM-i haldusalas

jaotatavate ettevõtlustoetuste ringi.

Tarbijakaitsetegevuse toetuse eraldamisel ei ole

eesmärgiks toetada pikaajaliselt ühte konkreetset

organisatsiooni, vaid lähtutakse esitatud taotluste

sisust ning sellest, millise organisatsiooni pakutud

tegevus vastab enim tarbijakaitse vajadustele ja

panustab tarbija õiguste kaitsesse, sh arvestatakse

toetuse eraldamisel taotlustes esitatud tegevuste

aktuaalsust.

Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja

tuua hilisemad muudatused, mis ei

puuduta 2023. aastat (2024+ ja

planeerimisel), kuid on olulised avaliku

huvi ja rahastamise ministeeriumi

strateegiliste eesmärkidega seotuse

osas välja tuua.

01.07.2023 liikus MKM-i võrdse kohtlemise ja

soolise võrdõiguslikkuse edendamise rahaline

toetamine, mille voor toimus 2022. aastal ja toetuse

saajatega sõlmiti lepingud kolmeks aastaks):

Strateegilise partnerluse rahaline toetamine |

Sotsiaalministeerium. Praegu planeeritakse uut

määrust täiendatud toetustingimustega ja

taotlusvooru 2024. a I poolde. Lisaks on alates 1.

jaanuarist 2025 liitunud ministeeriumiga ruumilise

planeerimise ja maakasutuse valdkond. Seega on

MKM olnud väga koormatud kahe suuremahulise

ümberkorraldusega ning töökorraldust

reguleerivate juhiste väljatöötamine ja

rakendamine on pidev protsess. MKM-i

valitsemisala toetuste jagamist korraldavad

eelkõige EIS ja RTK.

Tabel 2. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuse saajate tegevuse tulemuslikkust.

2. TULEMUSLIKKUS

Ühenduste riigieelarveline rahastamine on tulemuslik.

2.1. Kas rahastamise tingimused ja

kriteeriumid toetavad rahastamise

üldiste ja/või täpsustatud valdkondlike

või programmipõhiste eesmärkide

saavutamist?

Jah, nii MAK-ide kui ka tarbijakaitsetegevuse

toetamisel.

2.2. Kas kriteeriumid võimaldavad

hinnata ühenduste rahastamise

tulemuslikkust?

Jah, nii MAK-ide kui ka tarbijakaitsetegevuse

toetamisel.

2.3. Kas rahastamistingimustes on

kokku lepitud toetuse tulemuslikkuse

hindamiseks läbivad indikaatorid,

ministeeriumil on nende

mõõtmiseks/hindamiseks metoodika ja

kord?

MAKide toetamisel on tulemuslikkuse

hindamiseks mõõdikud kokku lepitud (jah).

Tarbijakaitsetegevuse toetuse korral ei ole.

2.4. Kas rahastamise taotluse ja

toetusraha kasutamise aruande vormid

sisaldavad minimaalselt

väljundindikaatoreid, võimalusel ka

tulemusindikaatoreid?

MAKide toetamisel on ja tarbijakaitsetegevuse

toetuse korral ei ole.

2.5. Milline on tavapraktika toetusele

kvalifitseeruvaile taotlejatele

eraldatava toetussumma suuruse

otsustamisel (pigem kõigile midagi või

suurem summa kõige võimakamale)?

Kas ja millistel puhkudel esineb

kõrvalekaldeid tavapraktikast?

Ei kohaldu, oleneb toetusest ehk ei ole ühte

tavapraktikat.

2.6. Kuidas on võimalik leida avalikku

infot tegevustoetuste saajate tegevuse

tulemuste kohta?

MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused

majandusaastaaruanded on avalikult äriregistrist

kättesaadavad, samuti konkreetsete maakondlike

arenduskeskuste majandusaastaaruanded.

Tarbijakaitsetegevuse toetuse saajate

tegevusaruanded on leitavad TTJA

dokumendiregistrist ning Toetuse saajaga sõlmitud

leping on avaldatud ameti kodulehel, leping

sisaldab ka toetuse raames läbiviidavaid tegevusi.

2.7. Kas raha jagamise ja kasutamise

halduskulud on kulutõhusad?

Jah.

2.8. Kas viimati lõppenud vooru(de)

aruannete kohta on tehtud

koondanalüüs, et hinnata

Jah, tarbijakaitsetegevuse toetuse saaja esitatud

tegevusaruannet hinnatakse läbiviidud tegevuste

tulemuslikkust silmas pidades.

meetmete/programmide

tulemuslikkust?

2.9. Kas hindamise tulemustest on

muudetud rahastamisprogramme/

meetmeid?

Ei kohaldu või ei ole.

Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja

tuua hilisemad muudatused, mis ei

puuduta 2023. aastat (2024+ ja

planeerimisel), kuid on olulised

rahastamise tulemuslikkusega seoses

välja tuua.

MAK-ide toetamine on liikunud ReM-i

valitsemisalasse. Tarbijakaitsetegevuse

toetusvooru 2025. aastal ei korraldata TTJA

otsusega ning seoses riigieelarve kärbete

vajadusega.

Tabel 3. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste saajate kaasamist rahastusprotsessi

kujundamisse.

3. KAASATUS

Rahastamisprotsessi väljatöötamisse kaasatakse seotud osapooled.

3.1. Kas olulisemate

rahastamisprotsessi reguleerivate

alusdokumentide ja rahastamise

tingimuste väljatöötamisel

konsulteeritakse ühendustega (sh

varakult eesmärkide püstitamise

etapis)?

Jah, järgitakse tavapärast õigusloome tava, sh

analüüsitud toetuste korral nende väljatöötamisel.

Aastal 2023 olid peamised toetused seotud

välisvahenditest jagatavate toetustega, milline

protsess on väga hästi reguleeritud.

3.2. Rahastamisprotsessi reguleerivate

alusdokumentide ja tingimuste

väljatöötamisel on kaasarääkimise

võimalus on antud kõigile asjast

huvitatud ühendustele?

Jah, järgitakse tavapärast õigusloome tava.

3.3. Raha kasutamise järel küsitakse

ühendustelt tagasisidet

rahastamisprotsessi reguleerivate

alusdokumentide;

rahastamistingimuste, rahastamise

protsessi; rahastaja töökultuuri kohta?

Oleneb toetusest.

Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja

tuua hilisemad muudatused, mis ei

puuduta 2023. aastat (2024+ ja

planeerimisel), kuid on olulised

rahastamisprotsessi

uuendamisel/muutmisel seotud

osapoolte kaasamisega seoses.

Strateegiline partnerlus on 2025. aastal

väljatöötamisel, sellesse on kaasatud ka

huvirühmad.

Tabel 4. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmise ja kasutamise läbipaistvust.

4. LÄBIPAISTVUS

Toetuse andmine ja kasutamine on läbipaistev

4.1 Palun linkige ministeeriumi

veebilehel olevale infole, mis kirjeldab

rahastamise põhimõtteid, tingimusi,

rahastamisprotsessi ja selle tulemusi.

Kuna MAKide toetus on alates 1. jaanuarist 2024

REMi vastutusalas, siis MKMi kodulehel

sellekohast infot ei ole. Küll aga on

rahastamistingimusi põhjalikult käsitletud 2023.

aastal kehtinud käskkirjas ja selle seletuskirjas,

mis leiab avalikust dokumendihaldussüsteemist.

Tarbijakaitsetegevuse viimase taotlusvooru

(avaldatud aastal 2022 perioodiks 2023-2024)

kohta leiab infot TTJA kodulehelt.

4.2. Kas ministeeriumis kehtiv

rahastamise kord on kooskõlas

rahastamise juhendmaterjaliga?

Ei ole täidetav, ei ole eraldi vabaühenduste

rahastamiste korda.

4.3. Kas toetusi eraldatakse

vabaühendustele avaliku konkursi

alusel?

Ei ole täidetav, ei ole eraldi vabaühenduste

rahastamiste korda.

4.4. Kas kehtivate lepingute või otsuste

alusel juba teada olevad toetuste saajad

on nimeliselt välja toodud RES-is?

Jah, riigieelarve seaduse seletuskirja lisas on

kohustus nimetada toetuse saajad, sh MTÜ

Maakondlikud Arenduskeskused. Samas 2023.

aasta riigieelarve ja selle seletuskiri kavandati

2022. aastal, mil Omanike Keskliidu MTÜ

taotlemine ja rahastamise heakskiitmine ei olnud

veel teada, ega olnud võimalik nimetada. Toetus

otsustati Tarbijakaitsetegevuse 2023.–2024. aasta

riigieelarvelise toetuse taotlusvooru kaudu.

4.5. Kas ja kust on leitavad toetuse

saajate tegevusaruanded?

Jah, äriregistrist on leitavad nii MTÜ

Maakondlikud Arenduskeskused

majandusaastaaruanne kui ka vajadusel

detailsemalt maakondlike arenduskeskuste

majandusaastaaruanded. Tarbijakaitsetegevuse

toetuse korral TTJA avalikust dokumendiregistrist.

4.6. Kas taotluste hindamise kord on

avalik ja üheselt mõistetav

(hindamiskomisjon, kriteeriumid),

hindamiskomisjoni koosseis avalik?

Tarbijakaitsetegevuse toetuse käskkiri toetuse

eraldamise otsusega koos hindamiskomisjoni

seisukohtade ja ettepanekutega saadetakse

kõikidele taotlejatele ning on avalikult kõigile

ligipääsetav TTJA dokumendiregistris (Delta).

4.7. Kas vabaühendused saavad

tagasisidet toetuse andmise ja

mitteandmise otsuste kohta?

Jah.

Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja

tuua hilisemad muudatused, mis ei

puuduta 2023. aastat (2024+ ja

planeerimisel), kuid on olulised toetuste

andmise ja kasutamise läbipaistvuse

kontekstis.

Tabel 5. Vastused küsimustele, mis puudutavad vabaühenduste võrdset ligipääsu toetustele.

5. LIGIPÄÄSETAVUS

Ühendustele on tagatud võrdne ligipääs rahastamisele (õiglus).

5.1. Kas on kehtestatud selged

rahastamise reeglid ja

valikukriteeriumid, mida järgitakse?

Konkreetsete käsitletud toetuste korral jah. Nt

tarbijakaitsetegevuse toetuse andmise kord on

sätestatud tarbijakaitseseaduses ning vastavas

ministri määruses.

5.2. Kas rahastamise korras on eristatud

projektitoetus, tegevustoetus ja teenuse

delegeerimine?

Konkreetsete käsitletud toetuste korral on mõlemal

juhul tegemist tegevustoetusega, mis on vastavates

õigusaktides välja toodud.

5.3. Kas erandid (nt nn katuseraha või

sihtfinantseerimine) on korras

selgitatud?

Ei kohaldu, kuna üldist korda ei ole.

5.4. Kas toetuse andmise tingimused on

Teie hinnangul objektiivsed ja

potentsiaalseid taotlejaid

mittediskrimineerivad? (Konkursi

tingimused ei loo eeliseid konkreetsele

ühendusele või ühenduste rühmale.)

Jah, kuid sõltuvad toetuse andmise eesmärgist.

5.5. Kas toetuse andmise tingimused on

rahastamise eesmärgi ja otstarbe suhtes

asjakohased ja põhjendatud. See

tähendab, et rahastamise tingimused

tulenevad rahastamise eesmärgist.

Jah

5.6. Kas kaasfinantseeringu nõuded on

mõistlikud ja ei sea piiranguid

ligipääsule?

Ei kohaldu käsitletavate toetuste korral.

Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja

tuua hilisemad muudatused, mis ei

puuduta 2023. aastat (2024+ ja

planeerimisel), kuid on olulised

vabaühenduste võrdse ligipääsu

tagamisel rahastamisele.

Ei kohaldu käsitletavate toetuste korral.

Strateegiline partnerlus on 2025. aastal

väljatöötamisel.

Tabel 6. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetatud vabaühenduste võimekuse edendamist.

6. VÕIMEKUS

Rahastamine edendab ühenduste võimekust.

6.1. Kas ministeerium hindab

valdkondlikult rahastatavate

vabaühenduste vajadusi?

2023. aastal eraldi ei hinnanud.

6.2. Kas rahastamine toetab Teie

hinnangul ühenduse professionaalsust

ja pädevust ning tegevuse

jätkusuutlikkust?

Ei ole võimalik üheselt vastata. Nt

tarbijakaitsetegevuse toetuse eesmärk on

soodustada ja toetada vabaühenduste tegevust,

samas sellest ei saa sõltuda tarbijaühenduste

elujõulisus ning tegevuse jätkusuutlikkus

tervikuna.

6.3. Kas toetuse saaja võimekuse kasvu

ministeeriumi poolse strateegilise

partnerluse rahastamise tulemusena on

võimalik hinnata?

Ei kohaldu, strateegilise partnerluse toetusi ei

kavandatud MKM-is, võeti vaid leping üle 2023.

aastal.

6.4. Kas projekti- ja tegevustoetused

võimaldavad katta ka organisatsiooni

üldkulusid?

Jah, käsitletavate toetuste korral.

Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja

tuua hilisemad muudatused, mis ei

puuduta 2023. aastat (2024+ ja

planeerimisel), kuid on olulised

rahastatavate ühenduste võimekuse

edendamise kontekstis.

Ei kohaldu käsitletavate toetuste korral.

Strateegiline partnerlus on 2025. aastal

väljatöötamisel.

Vastus Vabaühenduste Liidu pöördumisele.pdf

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Maarja-Liisa Kapaun

Vabaühenduste Liit

[email protected]

Teie 21.02.2025

Meie 20.03.2025 nr 3-4/711-2

Vastus Vabaühenduste Liidu pöördumisele

Austatud Maarja-Liisa Kapaun

Täname pöördumise eest! Täidetud küsimustik on lisatud.

Juhime tähelepanu, et küsitud perioodil ja sellele järgneval aastal (2023–2024) tegi Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium valitsuse otsustel läbi suured struktuursed ümberkorraldused,

mistõttu on kogu ministeeriumi töökorraldus samuti muutustes. Võrreldes 2023. aasta alguse

seisuga ei ole ministeeriumis enam transpordi, meremajanduse, ehituse ega energeetika valdkonda

(liikusid Kliimaministeeriumisse) ega digiarengu valdkonda (liikus Justiits- ja

Digiministeeriumisse). Ministeeriumi koosseisus on teadus- ja arendustegevuse, majanduse,

ettevõtluse ja innovatsioonivaldkond, mis on samuti läbinud muudatusi, sh on ettevõtluse

regionaalse arengu korraldamine liikunud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse (sh

maakondlike arenduskeskuste võrgustik ehk MAKid või MAK-võrgustik). Ministeeriumiga on

liitunud töövaldkond ning võrdsete võimaluste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkond (alates

01.07.2023) ning ruumilise planeerimise ja maakasutuse valdkond (alates 01.01.2025).

2023. aastal ei kavandatud ega sõlmitud ministeeriumis strateegilisi partnerlusi, küll aga võtsime

üle juba sõlmitud lepingud võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise toetamiseks.

See taotlusvoor toimus 2022. aastal ja toetuse saajatega sõlmiti lepingud kolmeks aastaks, seega

kavandati see Sotsiaalministeeriumis. Rohkem infot võib leida Sotsiaalministeeriumi kodulehelt:

Strateegilise partnerluse rahaline toetamine | Sotsiaalministeerium. Kuna 2023. aastal uusi

strateegilise partnerluse lepinguid ei sõlmitud, siis seda lisatud küsimustikus ei käsitleta. Küll aga

käib uue taotlusvooru väljatöötamine, millesse kaasatakse asjassepuutuvad osapooled ning

avaldatakse asjakohased materjalid. Taotlusvooru välja kuulutamise aluseks olev määrus läks

05.03.2025. a asjasse puutuvatele organisatsioonidele, nende seas ka Vabaühendute Liidule,

arvamuse andmiseks.

Küsimustikus ei käsitleta ka välisvahenditest rahastatavaid toetusi ja nende andmise korda. Nende

rakendamise kohta leiab riigiüleselt infot Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) kodulehelt 2021-2027

2 (2)

rakendusperiood | Riigi Tugiteenuste keskus, samuti taotlusvoorude ajakava jm info

Taotlusvoorude ajakava | Riigi Tugiteenuste keskus. Samuti ei käsitleta küsimustikus riigi asutatud

sihtasutuste ja mittetulundusühingute rahastamist.

2023. aastal jagati Riigikogus ka fraktsioonitoetusi ehk nn katuserahasid, mille osas puudub

ministeeriumil otsustusõigus ja täidetakse vaid järelevalve funktsiooni, mistõttu küsimustikus neid

toetusi ei käsitleta. Veelgi enam, 2024. aasta riigieelarve pressikonverentsil teavitas

rahandusminister, et katuserahasid 2024. aasta eelarvesse ei planeeritud, ning alates 2024. aastast

ei ole neid ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse kinnitatud, mis kindlasti

suurendab läbipaistvust.

Lisaks eelpool nimetatule on 2023. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

valitsemisalas riigieelarvelisest vahenditest toetatud:

1. ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22.01.2019 käskkirja nr 1.1-1/19-007 alusel

välisvahendite kasutamise kaasrahastusena toetas Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium MTÜ-d Maakondlikud Arenduskeskused, mis on

tänaseks liikunud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse, ning

2. majandus- ja taristuministri 16.03.2016 määruse nr 25 alusel on Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet andnud toetust Eesti Omanike Keskliidu MTÜ-le (küsimustikus viidatud

kui tarbijakaitsetegevuse toetus).

Juhime tähelepanu, et kuna strateegilisi partnerlusi 2023. aastal Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumis ei kavandatud, vastavat korda ei olnud sisse seatud jms, siis

küsimustikus viidatud üldisele lähenemisele oli keeruline vastata ning lähtusime eeskätt

konkreetsetest eespool nimetatud toetuste andmistest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

Lisa: Täidetud küsimustik

Lisaadressaat: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Kristel Järve

+372 639 7619 [email protected]

E-kiri.eml

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere

Peagi on valmimas vabaühenduste riikliku rahastamise variraport. Soovin enne seda ministeeriumidega neid puudutavate peatükkide sisu valideerida.

Selleks lisan kirjale kolm faili:

MKM peatüki sisuline valideerimine – fail, millele tagasisidet ootan.
3-4711-2 20.03.2025 Väljaminev kiri – ministeeriumi antud vastused koos küsimustega, mille abil informatsiooni kogusin.
Hindamiskriteeriumid ja metoodika, mille alusel on vaadeldud ministeeriumi praktikate kattuvust ühenduste rahastamise juhendmaterjali soovitustega.

Palun anda tagasiside 2 nädala jooksul (12. augustiks).

Kuna käimas on suvepuhkuste periood, saadan selle kirja ka ministeeriumi üldmeilile.

Lugupidamisega

Maarja-Liisa Kapaun

huvikaitsespetsialist

Vabaühenduste Liit

[email protected]

5686 4114