Vabaühenduste riikliku rahastamise variraporti SIM peatüki sisuline valideerimine

Hindamiskriteeriumid ja metoodika
Hindamiskriteeriumid on paigutatud viide teemagruppi: avalik huvi; tulemuslikkus; kaasatus; läbipaistvus; ligipääsetavus; võimekus. Iga teemagrupi hinne kujuneb eelmise variraporti hindamismetoodika alusel, kus kriteeriumi täidetuse korral sai ministeerium ühe plusspunkti ning mittetäidetuse korral miinuspunkti. Kui kriteerium oli täidetud osaliselt, märgiti tulemuseks „nii või naa“ või „+/-“. 2016. aasta variraportis anti tulemused edasi värvikoodidega, kus punane oli kõige kehvem tulemus ning järgnesid paremuse suunal oranž, kollane, heleroheline ja kõrgeima tulemuse värvina tumeroheline. Hall värv tähistas olukorda, kus hindamise polnud info vähesuse tõttu võimalik. Värvikoodide sisuline tähendus on teemagrupi sisulise täidetuse osakaalu näitamine (0%-100%). Säilitasin võrreldavuse eesmärgil värvikoodid ja andsin hinnangu esialgu samamoodi. Peale värvikoodidega hinnangute valmimist kodeerisin need ümber ka 5-palli süsteemi, kus 1 on kõike kehvem tulemus ja 5 kõige kõrgem.


Avalik huvi
Juhendis: "Rahastatakse ühenduste selliseid eesmärke ja tegevusi, mis toetavad ühenduse liikmes- või töötajaskonnast laiema sihtgrupi huvisid. Rahastada võib ka tegevusi, mille sihtgrupp on ühenduse liikmeskond vm kitsas rühm, kui sel juhul peab see olema ülejäänud ühiskonnaliikmetega võrreldes ebasoodsas olukorras. Ebasoodsas olukorras oleva sihtgrupina käsitletakse tavaliselt erilist abi vajavaid gruppe, näiteks lapsi, puuetega inimesi või vähemusrahvuste gruppe."
1. Rahastamise tingimustes on välja toodud, et toetatakse avalikes huvides tegutsevaid organisatsioone.
2. Rahastamise korras on viide, et otsused peavad olema kooskõlas avalike huvidega.
Juhendis: "Ühenduste rahastamine on seostatud[M1] valdkondlike ja/ või piirkondlike, kohalike, üle-eestiliste ja/või rahvusvaheliste strateegiliste dokumentidega (arengukavad, tegevusprogrammid, kontseptsioonid jm)."
3. Veebilehelt on leitav rahastamise eesmärk.
4. Korras või lepingus on viidatud, millisesse arengukavasse toetus panustab.
5. Sisse on seatud strateegilise partnerluse ja pikaajaliste tegevustoetuste praktika. See indikeerib, mil määral on ühenduste roll läbi mõeldud ja seostatud valdkonna eesmärkidega.


Tulemuslikkus
1. Rahastaja seab sellised rahastamise tingimused ja kriteeriumid, mis toetavad planeeritud eesmärkide saavutamist ja võimaldavad hinnata ühenduste rahastamise tulemuslikkust tervikuna.
2. Rahastamistingimustes on kokku lepitud läbivad indikaatorid, rahastaja on kehtestanud nende mõõtmise/hindamise metoodika ja korra.
3. Taotluse ja aruande vormid sisaldavad minimaalselt väljundindikaatoreid ja võimalusel ka tulemusindikaatoreid.
4. Raha jagamise ja kasutamise halduskulud on tõhusad (ministeeriumi hinnangul) ja ei tekita ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust (läbipaistvus on tagatud, kuid protsess on halduskoormuse mõttes tasakaalus).
5. Aruannete pealt on tehtud koondanalüüs ja/või hinnatud rahastamise (meetme/programmi) tulemuslikkust.
6. Tulemuslikkuse hindamise põhjal on vajadusel muudetud rahastamise viisi või seda, mille elluviimiseks toetusi antakse.

Kaasatus
1. Olulisemate rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja rahastamistingimuste väljatöötamisel konsulteeritakse pühendustega võimalikult varakult, soovitavalt eesmärkide püstitamise etapis.
2. Kaasarääkimise võimalus on antud kõigile asjast huvitatud osapooltele, valdkonnas või piirkonnas tegutsevatele ühendustele.
3. Raha kasutamise järel küsitakse ühendustelt tagasisidet rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja tingimuste, rahastamisprotsessi ja rahastaja töökultuuri kohta.

Läbipaistvus
1. Rahastaja veebilehel on olemasavalik teave ühenduste rahastamise põhimõtete ja tingimuste, rahastamisprotsessi ja selle tulemuste kohta, mis on lihtsasti leitav.
2. Koostatud on rahastamise kord, mis on kooskõlas rahastamise juhendmaterjaliga (maksimaalne tulemus); on tehtud muudatusi olemasolevas rahastamise korras (kesktase); on tehtud väikeseid muudatusi olemasolevas korras (miinimum).
3. Raha eraldatakse avaliku konkursi alusel, mis loob parimad tingimused rahastusprotsessi läbipaistvuse tagamiseks.
4. Aruanded on ministeeriumi lehelt leitavad/kättesaadavad/viidatud).
5. Hindamise kord on avalik ja üheselt mõistetav, hindamiskomisjoni koosseis ja kriteeriumid on avalikud.
6. Ühendused saavad enda kandidatuuri osas tagasisidet.

Ligipääsetavus
1. On kehtestatud selged rahastamise reeglid ja valikukriteeriumid, mida rahastamisel järgitakse sh. on selgitatud erandid.
2. Eristatud on projektitoetus, tegevustoetus ja teenuste rahastus.
3. TAT-id on objektiivsed ja potentsiaalseid taotlejaid mittediskrimineerivad. Konkursi tingimused ei tohi luua eeliseid konkreetsetele ühendustele või ühenduste rühmale.
4. Toetuste andmise tingimused on rahastamise eesmärgi ja otstarbe suhtes asjakohased ja põhjendatud. See tähendab, et rahastamise tingimused peavad tulenema rahastamise eesmärgist.
5. Kaasfinantseerimise tingimused on läbimõeldud ja mõistlikud.

Võimekus
1. Rahastamine toetab ühenduse eesmärkide saavutamist, professionaalsust ja pädevust ning tegevuse jätkusuutlikkust.
2. Esimese hindamiskriteeriumi täidetust on võimalik selgelt hinnata.
3. Toetus võimaldab katta organisatsiooni üldkulusid.

Siseministeerium
Avalik huvi Rahastamise korras on üheselt välja toodud, et rahastatakse avalikus huvis tegutsevaid organisatsioone ja rahastamisotsused on kooskõlas avalike huvidega. Seotavad rahastamislepingud ja ministeeriumi veebileht viitavad, millistesse arengukavadesse rahastatud ühenduste tegevus panustab (lepingus kirjas ka, milliste tegevuste kaudu). Sisse on seatud strateegiline partnerlus.
Tulemuslikkus Mõju hindamise kriteerium ei ole lahti selgitatud ja sellepärast ei saa öelda, kas sellest on abi rahastamise laiema tulemuslikkuse hindamisel. Samuti ei ole rahastamistingimustes kokku lepitud muid läbivaid tulemuslikkuse hindamise indikaatoreid ega metoodikat. Summade jaotumus taotlejate vahel oleneb suuresti toetatavast tegevusest. Rahastatud ühendused esitavad aruandluses ülevaate peamiselt tulemusindikaatoritest. Esitatud aruannete kohta ei tehta koondanalüüsi.
Kaasatus Otsest tagasiside küsimist vabaühendustelt lõppenud voorude kohta ei tehta. Uute voorude väljatöötamisel on asjast huvitatud pooltel võimalus esitada enda arvamus, millega tegeldakse jooksvalt. Alusdokumentide väljatöötamisel võetakse arvesse ka vabaühenduste osalusel läbi viidud rahastamise korrastamise programmis loodud juhendmaterjali.
Läbipaistvus Rahastamise lehekülg ministeeriumi veebis on üsna askeetlikult sisustatud. Rahastamise kord tugineb vabaühenduste rahastamise juhendmaterjalile. Toetusi jagatakse konkursi korras. Rahastamise kord selgitab ka sihtfinantseeringut. 2023. aasta RES seletuskirjas on rahastatavad (osaliselt nimepidi, osaliselt valdkonniti) välja toodud. Konkurssidele laekunud avalduste sisulise hindamise kriteeriumid on kirjas TAT-is. Taotluste hindamisel antakse taotlejaile tagasisidet ja võimalus kõrvaldada vormilised puudused. Otsus osaliseks rahastamiseks tehakse dialoogis taotlejaga. Toetuste kasutamise aruannetele saab ministeeriumi dokumendiregistrist ligi.
Ligipääsetavus Rahastamise reeglid (kriteeriumid) on selgelt välja toodud koos nende eest saadavate punktide summadega. Ei ole näidatud, mille alusel nende kriteeriumide sees punkte jagatakse. Rahastamise korras on eristatud tegevus- ja projektitoetus. Tegevustoetuse jagamine on 2021 rahastamise korras (võrreldes 2018 aasta rahastamise korraga) sõnastatud samuti üldjuhul konkursi korras toimuvaks. Erandid (sihtfinantseerimine) on rahastamise korras välja toodud, kuid neil peab olema selge eesmärk. Toetuse taotlejaile esitatud nõuded ei ole diskrimineerivad ja tulenevad rahastamise eesmärgist. Omafinantseeringu nõue puudub.
Võimekus Ühenduste vajaduste eraldiseisvat hindamist ei tehta. Samuti ei ole seatud mõõdikuid taotleja võimekuse kasvu hindamiseks seoses saadud toetustega. Ministeeriumi hinnangul on taotluse hindamise kriteeriumide seas paar, mis võimaldavad võimekust pinnapealselt mõõta (panus valdkonna arengusse ja vastutavate isikute kompetents). Rahastus võimaldab katta ekspertsuse tõstmise kulusid (strateegialoome, ekspertide kaasamine jne). Toetustega saab katta ka üldkulusid.

Vabaühenduste riikliku rahastamise protsessiga seotud küsimused Siseministeeriumile

Viited dokumentidele
Siseministeeriumis 2023. aastal kehtinud dokumentide viited, mida on kasutatud eeltäidetud vastuste kujundamisel:
Määrus: Riigieelarvelise toetuse andmise kord. Käskkiri. Vaadatud 24.01.2025, riigieelarvelise_toetuse_andmise_kord_2021.pdf
Dokumendiregister: Siseministeeriumi avalik dokumendiregister. Vaadatud 24.01.2025, Siseministeeriumi avalik dokumendiregister
Veebilehekülg: Siseministeeriumi veebilehekülg. Vaadatud 24.01.2025, Kodanikuühiskond | Siseministeerium
Hindamiskomisjoni moodustamine: Hindamiskomisjoni moodustamine strateegilise partneri leidmiseks aastateks 2023–2026. Käskkiri. Siseministeeriumi avalik dokumendiregister, 01.03.2023 nr 1-3/41. Vaadatud 24.01.2025.
Tabel 1. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmist avaliku huvi tagamiseks.
1. AVALIK HUVI
Rahastamine põhineb avalikul huvil ja on kooskõlas ministeeriumi strateegiliste eesmärkidega.
1.1. Kas rahastamise tingimustes on välja toodud, et toetatakse avalikes huvides tegutsevaid organisatsioone?
Riigieelarvelise toetuse lepingu üldtingimustes on kirjas, et toetust tuleb kasutada avalikes huvides ja mitte tulu teenimiseks.
1.2. Kas rahastamise korras on viide, et otsused peavad olema kooskõlas avalike huvidega?
Jah, toetuse kasutamise eesmärgi alapunktina.
1.3. Kas korras või lepingus on viidatud, millisesse arengukavasse toetus panustab?
Toetuse andmise (rahastamise) korras:
Toetuse kasutamise põhieesmärk peab olema suunatud Siseministeeriumi või tema valitsemisala asutuse tegevusvaldkonna ja selle arengu toetamiseks ning eesmärkide täitmiseks.

Lepingus:
Sisaldab infot, millisesse programmi ja mis tegevuste raames toetuse saaja panustab.
1.4. Kas veebilehelt on leitav, mis on rahastamise eesmärk?
Veebilehel on kirjas, et strateegilisi partnereid kaasatakse 2021-2024 "Sidusa Eesti arengukava 2021-2030" programmi "Kogukondlik Eesti" tegevuste ellu viimiseks.
1.5. Kas sisse on seatud strateegilise partnerluse ja/või pikaajaliste tegevustoetuste praktika, mis indikeerib, mil määral on ühenduste roll läbi mõeldud ja seostatud valdkonna eesmärkidega?
Jah
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised avaliku huvi ja rahastamise ministeeriumi strateegiliste eesmärkidega seotuse osas välja tuua.
01.02.2024 Siseministri käskkirjaga nr 1-3/10 muudeti Siseministri 14.07.2021 käskkirja nr 1-3/71 järgmiselt:
1. muudeti käskkirja punkti 2.8 ja sõnastati see järgmiselt: „2.8. Kui analüüsi tulemusel selgub, et tegemist on vähese tähtsusega abiga, kontrollib valdkonna eest vastutav struktuuriüksus või punktis 7.6 nimetatud komisjon vähese tähtsusega abi registrist vähese tähtsusega abi vaba jääki. Seejuures kontrollitakse, kas toetuse taotlejale on kavandatava toetuse andmise kuupäevast arvates viimase kolme aasta jooksul vähese tähtsusega abi antud ning jälgitakse, et vähese tähtsusega abi andmisel ei ületataks punktis 2.12 sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäära. Kui vähese tähtsusega abi vaba jääk on väiksem kui taotletav toetus, siis ei saa taotlust rahuldada ega toetust anda.“.
2. muudeti käskkirja punkti 2.12 ja sõnastati see järgmiselt: „2.12. Vähese tähtsusega abina käsitatakse väikeses mahus antavat abi, mis ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust ega konkurentsi. Vähese tähtsusega abi võib anda samale isikule kokku kuni 300 000 eurot kolme aasta jooksul arvates kavandatava toetuse andmise kuupäevast.“.



Tabel 2. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuse saajate tegevuse tulemuslikkust.
2. TULEMUSLIKKUS
Ühenduste riigieelarveline rahastamine on tulemuslik.
2.1. Kas rahastamise tingimused ja kriteeriumid toetavad rahastamise üldiste ja/või täpsustatud valdkondlike või programmipõhiste eesmärkide saavutamist?
Rahastamise tingimustes välja toodud üldised nõuded toetuse taotlejale ning toetuse taotlusele on indikaatoriks sellest, kas taotlev organisatsioon suudab vajalikul määral ja efektiivselt tegutseda, et aidata täita eesmärki, mille nimel toetust jagatakse. Taotluste hindamise komisjoni neli peamist kvalitatiivset kriteeriumi keskenduvad veelgi enam sellele, milline on taotleja võimekus ja kompetents. Lisaks vaadeldakse hindamiskomisjoni poolt ka taotleja poolt välja toodud tegevuste mõju peamise eesmärgini jõudmisel.
2.2. Kas kriteeriumid võimaldavad hinnata ühenduste rahastamise tulemuslikkust?
Nii ja naa. Palju rõhku on ühenduse võimekusel. Mõju hindamise kriteerium ei ole lahti selgitatud ja sellepärast ei saa hinnata, kas sellest on abi rahastamise laiema tulemuslikkuse hindamisel.
2.3. Kas rahastamistingimustes on kokku lepitud toetuse tulemuslikkuse hindamiseks läbivad indikaatorid, ministeeriumil on nende mõõtmiseks/hindamiseks metoodika ja kord?
Ei ole
2.4. Kas rahastamise taotluse ja toetusraha kasutamise aruande vormid sisaldavad minimaalselt väljundindikaatoreid, võimalusel ka tulemusindikaatoreid?
Taotlusele lisatud mõõdikud ja aruande vorm (Vabaühenduste Liidu 2023. aasta aruande näitel) kirjeldavad peamiselt tulemusindikaatoreid.
2.5. Milline on tavapraktika toetusele kvalifitseeruvaile taotlejatele eraldatava toetussumma suuruse otsustamisel (pigem kõigile midagi või suurem summa kõige võimekamale)? Kas ja millistel puhkudel esineb kõrvalekaldeid tavapraktikast?
Üldiselt on sellele küsimusele keeruline vastata, sest see on toetusmeetme kujundamise küsimus - millise meetodiga saab parima tulemuse, kas selleks on siis võimalikult paljudele natuke toetust anda või parimatele suurem summa. See oleneb väga palju konkreetsest toetatavast tegevusest, kui suur on huvitatute ring ja kui palju raha on võimalik toetuseks eraldada.

2.6. Kuidas on võimalik leida avalikku infot tegevustoetuste saajate tegevuse tulemuste kohta?
Toetuste tulemus- ja finantsaruanded on kättesaadavad Siseministeeriumi avalikust dokumendiregistrist. Aruanded lisatakse failina vastava lepingu juurde.
2.7. Kas raha jagamise ja kasutamise halduskulud on Teie (ministeeriumi) hinnangul kulutõhusad?
Pole päris kindel, kas saame aru, mida on mõeldud „raha kasutamise halduskulude“ all. Raha jagamise halduskulud n-ö „katuserahade“ eraldamisel kindlasti ei olnud kulutõhusad, kuna nõudsid ca 2 kuu vältel aastast ühe ministeeriumi nõuniku tööajast üle poole.
2.8. Kas viimati lõppenud vooru(de) aruannete kohta on tehtud koondanalüüs, et hinnata meetmete/programmide tulemuslikkust?
Ei ole
2.9. Kas hindamise tulemustest (pn 2.8) on muudetud rahastamisprogramme/meetmeid?
Ei ole
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastamise tulemuslikkusega seoses välja tuua.


Tabel 3. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste saajate kaasamist rahastusprotsessi kujundamisse.
3. KAASATUS
Rahastamisprotsessi väljatöötamisse kaasatakse seotud osapooled.
3.1. Kas olulisemate rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja rahastamise tingimuste väljatöötamisel konsulteeritakse ühendustega (sh varakult eesmärkide püstitamise etapis)?
Rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja rahastamise tingimuste väljatöötamisel on võetud arvesse 2011. aasta augustist 2013. aasta märtsini ellu viidud kodanikeühenduste riikliku rahastamise korrastamise programmi, kuhu kuulusid ka kodanikeühenduste esindajad ning mis koosnes kolmest suuremast osast:
• ühtsete rahastamispõhimõtete väljatöötamine;
• juhendmaterjalide koostamine koos näidisdokumentidega rahastamise liikide lõikes;
• koolituste korraldamine juhendmaterjalide rakendamiseks.

3.2. Kas rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja tingimuste väljatöötamisel on kaasarääkimise võimalus on antud kõigile asjast huvitatud ühendustele?
Ei oska kindlalt öelda, kas kõigil asjast huvitatutel ühendustel oli võimalus kaasa rääkida.
3.3. Raha kasutamise järel küsitakse ühendustelt tagasisidet rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide; rahastamistingimuste, rahastamise protsessi; rahastaja töökultuuri kohta?
Ei otseselt ei küsita, kuid ühendustel, kes seda soovivad on võimalus pakkuda protsessi kohta tagasisidet.
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastamisprotsessi uuendamisel/muutmisel seotud osapoolte kaasamisega seoses.


Tabel 4. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmise ja kasutamise läbipaistvust.
4. LÄBIPAISTVUS
Toetuse andmine ja kasutamine on läbipaistev
4.1 Palun linkige ministeeriumi veebilehel olevale infole, mis kirjeldab rahastamise põhimõtteid, tingimusi, rahastamisprotsessi ja selle tulemusi.

Riigieelarvelise rahastamise lehekülg ministeeriumi kodulehel on üsna askeetlikult sisustatud (https://www.siseministeerium.ee/riigieelarvelised-toetused).
Sellelt on samas leitavad (dokumentidena):
1. toetuse taotlemise vorm
2. toetuse andmise kord
3. toetuslepingu vorm
4. finants- ja tegevusaruande vorm

Lisaks: https://www.siseministeerium.ee/labipaistev-rahastamine#toetuse-andmise-kord


4.2. Kas ministeeriumis kehtiv rahastamise kord on kooskõlas rahastamise juhendmaterjaliga?
Üldjoontes küll.
4.3. Kas toetusi eraldatakse vabaühendustele avaliku konkursi alusel?
Jah, üldjuhul.
Rahastamise korras on kirjas ka võimalus, et esitatakse sihitud pakkumine asutuse juhi poolt või pakutakse toetust VV korralduse või Riigikogu otsuse tulemusena väljaspool konkurssi.

Toetuse andmine käib konkursi korras. Otsetoetus on erand
4.4. Kas kehtivate lepingute või otsuste alusel juba teada olevad toetuste saajad on nimeliselt välja toodud RES-is?

Kuivõrd uuritakse 2023. aastat, siis infot saab 2023. aasta riigieelarve seaduse seletuskirjast. See on kättesaadav siit lingilt:
https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-eelarvestrateegia/riigieelarved#2023-aasta-riigieel

Lisas 3 on nimetatud isikud, kellele toetust antakse, osad nimeliselt, osad valdkonna kaupa.

4.5. Kas ja kust on leitavad toetuse saajate tegevusaruanded?
Avaliku dokumendiregistri kaudu on ligipääs olemas.
4.6. Kas taotluste hindamise kord on avalik ja üheselt mõistetav (hindamiskomisjon, kriteeriumid), hindamiskomisjoni koosseis avalik?
Taotluste vormilistele nõuetele vastavust hindab isik, kes on määratud toetuse andmise tingimustes või kelle on määranud asutuse juht.

Taotlusi hindab sisuliselt asutuse juhi või tema volitatud isiku moodustatud komisjon.

Taotlusi hinnatakse sisuliselt toetuse andmise tingimustes sätestatud hindamiskriteeriumite alusel. Kui kinnitatud hindamiskriteeriume ei ole, lähtub komisjon taotluste hindamisel järgmistest kriteeriumitest:
7.7.1. taotleja kogemused ja suutlikkus plaanitud tegevusi ellu viia;
7.7.2. taotluses nimetatud tegevuste olulisus ja eeldatav mõju punktis 4 nimetatud eesmärgi saavutamisele;
7.7.3. tegevuste metoodika ja teostatavus;
7.7.4. taotluses esitatud eelarve põhjendatus ja vajalikkus ning rahakasutuse tõhusus;
7.7.5. olenevalt konkursi eripärast taotleja omafinantseeringu või vabatahtliku tegevuse osakaal;
7.7.6. vajaduse korral valdkonna ekspertide hinnang.
4.7. Kas vabaühendused saavad tagasisidet toetuse andmise ja mitteandmise otsuste kohta?
Jah. Kui taotluses on vormilisi puudusi, antakse taotlejale nende kõrvaldamiseks aega vähemalt viis tööpäeva. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi etteantud tähtajaks, võib valdkonna eest vastutava struktuuriüksuse juhataja jätta taotluse sisuliselt hindamiseks esitamata ja selle koos põhjendustega taotlejale tagastada.

Komisjon võib teha taotlejale ettepaneku täiendada taotluse sisu, eelarvet või eeldatavat tulemust. Sel juhul pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg taotlejale taotluse täpsustamiseks antud tähtaja võrra.

Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole komisjoni hinnangul põhjendatud, võib komisjon teha taotleja nõusolekul asutuse juhile või tema volitatud isikule kirjaliku ettepaneku toetussummat vähendada ja taotluses märgitud tegevusi muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses nimetatud eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse vähendamise või tegevuste muutmisega, teeb komisjon asutuse juhile või tema volitatud isikule ettepaneku jätta taotlus rahuldamata.

Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsus vormistatakse kooskõlas haldusmenetluse seadusega.
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised toetuste andmise ja kasutamise läbipaistvuse kontekstis.



Tabel 5. Vastused küsimustele, mis puudutavad vabaühenduste võrdset ligipääsu toetustele.
5. LIGIPÄÄSETAVUS
Ühendustele on tagatud võrdne ligipääs rahastamisele (õiglus).
5.1. Kas on kehtestatud selged rahastamise reeglid ja valikukriteeriumid, mida järgitakse?
Käskkirjas on välja toodud neli kriteeriumit, kuid ei ole näidatud, mille alusel nende kriteeriumite sees punkte jagatakse.

Komisjon hindab taotlusi tulenevalt järgmistest kvalitatiivsetest hindamiskriteeriumitest:
3.5.1. tegevuskavas toodud tegevuste omavaheline seostus ja nende mõju „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ konkursi eesmärkidele ning oodatavate tulemuste saavutamisele – maksimaalselt 40 punkti;
3.5.2. indikatiivse eelarve vastavus tegevuskavale, põhjendatus ja kulude vajalikkus tegevuste elluviimiseks – maksimaalselt 25 punkti;
3.5.3. taotleja senine panus ja võimekus valdkonna strateegilisel arendamisel, sh võimekus tegutseda üle-eestiliselt – maksimaalselt 25 punkti;
3.5.4. tegevuste elluviimise eest vastutava(te) isiku(te) kompetents – maksimaalselt 10 punkti.
5.2. Kas rahastamise korras on eristatud projektitoetus, tegevustoetus ja teenuse delegeerimine?
Korras on eristatud tegevus- ja projektitoetus. Tegevustoetuse jagamine on 2021 rahastamise korras (võrreldes 2018 aasta rahastamise korraga) sõnastatud samuti üldjuhul konkursi korras toimuvaks.

1.3. Toetus on kindla eesmärgi täitmiseks antav rahaline abi, mis jaguneb tegevustoetuseks ja projektitoetuseks.
(2018 sõnastus):
1.3.1. Tegevustoetus on rahastamisliik, millega asutus toetab taotleja tegevust ja arengut tervikuna, et säilitada või suurendada toetuse saaja võimet.
(2021 sõnastus):
1.4.1. Tegevustoetus on rahastamisliik, millega asutus toetab üldjuhul konkursi alusel toetuse saaja tegevust ja arengut tervikuna, et säilitada või suurendada toetuse
saaja võimet oma tegevusi ellu viia.
1.3.2. Projektitoetus on rahastamisliik, millega asutus toetab üldjuhul konkursi alusel, kindla eesmärgi saavutamisele suunatud, ajas ja ruumis piiritletud ühekordset toetuse saaja poolt elluviidavat tegevust või tegevuste kogumit.
5.3. Kas erandid (nt nn katuseraha või sihtfinantseerimine) on korras selgitatud?
2.4. Toetust võib anda asutuse juhi otsusel ka erandkorras väljaspool konkurssi. Otsetoetuse andmine peab olema põhjendatud ja selle põhjendatust peab saama hiljem kontrollida.

2.5. Toetuse andmise aluseks võib olla ka Vabariigi Valitsuse korraldus või Riigikogus riigieelarve eelnõu menetlemisel tehtud otsus toetuse andmise kohta. Sel juhul ei korraldata toetuse andmiseks konkurssi. Toetuse andja peab jälgima, et Vabariigi Valitsuse korralduses või Riigikogu riigieelarve eelnõu menetlemisel tehtud otsuses toetuse andmise kohta oleks märgitud toetuse saaja, toetuse summa ja toetuse kasutamise eesmärk.

Seega, erandid on rahastamise korras välja toodud. Võrreldes 2018 (kehtetu) rahastamise korraga on sõnastusest kaotatud järgmised nüansid:
1. VV korralduse või Riigikogu otsusega määratud toetuse puhul "ei ole vaja edastata esitatud taotlust komisjonile hindamiseks, vaid toetuse saajaga sõlmitakse riigieelarvelise toetuse leping."
2. Juhul kui eelnimetatud korralduses või otsuses ei ole toetuse kasutamise eesmärki esitatud, tuleb toetuse andjal alustada toetuse saajaga läbirääkimisi, et määrata riigieelarvelise toetuse lepingus kindlaks toetuse kasutamise eesmärk.
5.4. Kas toetuse andmise tingimused on Teie hinnangul objektiivsed ja potentsiaalseid taotlejaid mittediskrimineerivad? (Konkursi tingimused ei loo eeliseid konkreetsele ühendusele või ühenduste rühmale.)
Toetuse taotlejaile esitatud nõuded ei ole mingil viisil diskrimineerivad, võttes arvesse toetamise eesmärki ja ministeeriumi tegutsemisvaldkonda.
5.5. Kas toetuse andmise tingimused on rahastamise eesmärgi ja otstarbe suhtes asjakohased ja põhjendatud. See tähendab, et rahastamise tingimused tulenevad rahastamise eesmärgist.
Jah, saab öelda, et TAT tulenevad rahastamise eesmärgist.
5.6. Kas kaasfinantseeringu nõuded on mõistlikud ja ei sea piiranguid ligipääsule?
Korras ei ole sellest kirjutatud. Sellised üldised nõuded seega puuduvad?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised vabaühenduste võrdse ligipääsu tagamisel rahastamisele.


Tabel 6. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetatud vabaühenduste võimekuse edendamist.
6. VÕIMEKUS
Rahastamine edendab ühenduste võimekust.
6.1. Kas ministeerium hindab valdkondlikult rahastatavate vabaühenduste vajadusi?
Ei hinda, kui mõnd vabaühendust rahaliselt toetatakse, on ta esitanud taotluses ülevaate oma organisatsiooni vajadustest.
6.2. Kas rahastamine toetab Teie hinnangul ühenduse professionaalsust ja pädevust ning tegevuse jätkusuutlikkust?
Toetab, kuna võimaldab abikõlbulike kuludena katta ka ekspertide kaasamist, strateegialoomet jm organisatsiooni enda või selle poolt läbi viidava programmi professionaalsust/pädevust.
6.3. Kas toetuse saaja võimekuse kasvu ministeeriumi poolse strateegilise partnerluse rahastamise tulemusena on võimalik hinnata?
Otseselt selleks ei ole seatud mõõdikuid. Taotluse hindamise kriteeriumide seas on kaks kriteeriumi, mis võimaldavad toetuse saaja võimekuse kasvu mingil määral hinnata: taotleja senine panus ja võimekus valdkonna strateegilisel arendamisel, sh võimekus tegutseda üle-eestiliselt; tegevuste elluviimise eest vastutava(te) isiku(te) kompetents. Siiski, selliste kriteeriumidega antav hinnang jääb väga pinnapealseks. Lisaks võib isikute kompetents küll tõusta, kuid organisatsiooni kompetentsi jätkusuutlikkust selle põhjal hinnata ei saa.
6.4. Kas projekti- ja tegevustoetused võimaldavad katta ka organisatsiooni üldkulusid?
Kaetavad kulud peavad olema rahastuse taotluses toodud põhilise tegevuse elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud. Jäetud on siiski üsna lai skaala tegevusi, mida abikõlbulikuks nimetatakse: nt ka tegevusega seotud kontori üürikulud, vahendite ja mööbli soetamine, mida võib nimetada organisatsiooni üldkuludeks.
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastatavate ühenduste võimekuse edendamise kontekstis.