Hindamiskriteeriumid ja metoodika
Hindamiskriteeriumid on paigutatud viide teemagruppi: avalik huvi; tulemuslikkus; kaasatus; läbipaistvus; ligipääsetavus; võimekus. Iga teemagrupi hinne kujuneb eelmise variraporti hindamismetoodika alusel, kus kriteeriumi täidetuse korral sai ministeerium ühe plusspunkti ning mittetäidetuse korral miinuspunkti. Kui kriteerium oli täidetud osaliselt, märgiti tulemuseks „nii või naa“ või „+/-“. 2016. aasta variraportis anti tulemused edasi värvikoodidega, kus punane oli kõige kehvem tulemus ning järgnesid paremuse suunal oranž, kollane, heleroheline ja kõrgeima tulemuse värvina tumeroheline. Hall värv tähistas olukorda, kus hindamise polnud info vähesuse tõttu võimalik. Värvikoodide sisuline tähendus on teemagrupi sisulise täidetuse osakaalu näitamine (0%-100%). Säilitasin võrreldavuse eesmärgil värvikoodid ja andsin hinnangu esialgu samamoodi. Peale värvikoodidega hinnangute valmimist kodeerisin need ümber ka 5-palli süsteemi, kus 1 on kõike kehvem tulemus ja 5 kõige kõrgem.


Avalik huvi
Juhendis: "Rahastatakse ühenduste selliseid eesmärke ja tegevusi, mis toetavad ühenduse liikmes- või töötajaskonnast laiema sihtgrupi huvisid. Rahastada võib ka tegevusi, mille sihtgrupp on ühenduse liikmeskond vm kitsas rühm, kui sel juhul peab see olema ülejäänud ühiskonnaliikmetega võrreldes ebasoodsas olukorras. Ebasoodsas olukorras oleva sihtgrupina käsitletakse tavaliselt erilist abi vajavaid gruppe, näiteks lapsi, puuetega inimesi või vähemusrahvuste gruppe."
1. Rahastamise tingimustes on välja toodud, et toetatakse avalikes huvides tegutsevaid organisatsioone.
2. Rahastamise korras on viide, et otsused peavad olema kooskõlas avalike huvidega.
Juhendis: "Ühenduste rahastamine on seostatud[M1] valdkondlike ja/ või piirkondlike, kohalike, üle-eestiliste ja/või rahvusvaheliste strateegiliste dokumentidega (arengukavad, tegevusprogrammid, kontseptsioonid jm)."
3. Veebilehelt on leitav rahastamise eesmärk.
4. Korras või lepingus on viidatud, millisesse arengukavasse toetus panustab.
5. Sisse on seatud strateegilise partnerluse ja pikaajaliste tegevustoetuste praktika. See indikeerib, mil määral on ühenduste roll läbi mõeldud ja seostatud valdkonna eesmärkidega.


Tulemuslikkus
1. Rahastaja seab sellised rahastamise tingimused ja kriteeriumid, mis toetavad planeeritud eesmärkide saavutamist ja võimaldavad hinnata ühenduste rahastamise tulemuslikkust tervikuna.
2. Rahastamistingimustes on kokku lepitud läbivad indikaatorid, rahastaja on kehtestanud nende mõõtmise/hindamise metoodika ja korra.
3. Taotluse ja aruande vormid sisaldavad minimaalselt väljundindikaatoreid ja võimalusel ka tulemusindikaatoreid.
4. Raha jagamise ja kasutamise halduskulud on tõhusad (ministeeriumi hinnangul) ja ei tekita ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust (läbipaistvus on tagatud, kuid protsess on halduskoormuse mõttes tasakaalus).
5. Aruannete pealt on tehtud koondanalüüs ja/või hinnatud rahastamise (meetme/programmi) tulemuslikkust.
6. Tulemuslikkuse hindamise põhjal on vajadusel muudetud rahastamise viisi või seda, mille elluviimiseks toetusi antakse.

Kaasatus
1. Olulisemate rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja rahastamistingimuste väljatöötamisel konsulteeritakse pühendustega võimalikult varakult, soovitavalt eesmärkide püstitamise etapis.
2. Kaasarääkimise võimalus on antud kõigile asjast huvitatud osapooltele, valdkonnas või piirkonnas tegutsevatele ühendustele.
3. Raha kasutamise järel küsitakse ühendustelt tagasisidet rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja tingimuste, rahastamisprotsessi ja rahastaja töökultuuri kohta.

Läbipaistvus
1. Rahastaja veebilehel on olemasavalik teave ühenduste rahastamise põhimõtete ja tingimuste, rahastamisprotsessi ja selle tulemuste kohta, mis on lihtsasti leitav.
2. Koostatud on rahastamise kord, mis on kooskõlas rahastamise juhendmaterjaliga (maksimaalne tulemus); on tehtud muudatusi olemasolevas rahastamise korras (kesktase); on tehtud väikeseid muudatusi olemasolevas korras (miinimum).
3. Raha eraldatakse avaliku konkursi alusel, mis loob parimad tingimused rahastusprotsessi läbipaistvuse tagamiseks.
4. Aruanded on ministeeriumi lehelt leitavad/kättesaadavad/viidatud).
5. Hindamise kord on avalik ja üheselt mõistetav, hindamiskomisjoni koosseis ja kriteeriumid on avalikud.
6. Ühendused saavad enda kandidatuuri osas tagasisidet.

Ligipääsetavus
1. On kehtestatud selged rahastamise reeglid ja valikukriteeriumid, mida rahastamisel järgitakse sh. on selgitatud erandid.
2. Eristatud on projektitoetus, tegevustoetus ja teenuste rahastus.
3. TAT-id on objektiivsed ja potentsiaalseid taotlejaid mittediskrimineerivad. Konkursi tingimused ei tohi luua eeliseid konkreetsetele ühendustele või ühenduste rühmale.
4. Toetuste andmise tingimused on rahastamise eesmärgi ja otstarbe suhtes asjakohased ja põhjendatud. See tähendab, et rahastamise tingimused peavad tulenema rahastamise eesmärgist.
5. Kaasfinantseerimise tingimused on läbimõeldud ja mõistlikud.

Võimekus
1. Rahastamine toetab ühenduse eesmärkide saavutamist, professionaalsust ja pädevust ning tegevuse jätkusuutlikkust.
2. Esimese hindamiskriteeriumi täidetust on võimalik selgelt hinnata.
3. Toetus võimaldab katta organisatsiooni üldkulusid.

Rahandusministeerium
Avalik huvi TAT-is ei ole rahastatavate organisatsioonide avalike huvide teenimise nõuet otsesõnu välja toodud, kuid sellele viitab rahastamise eesmärk. Samuti on viidatud, millise rakenduskava elluviimisse toetus panustab. Ka ministeeriumi veebis on rahastamise eesmärgid põhjalikult selgitatud. Strateegilist partnerlust (definitsiooni järgi) sisse seatud ei ole.
Tulemuslikkus TAT-id toetavad rahastamise eesmärkide saavutamist kuivõrd eesmärkidena on toodud poliitikakujundamises kaasarääkimise ja toetuste kasutamise võimekuse suurendamine. Kriteeriumid võimaldavad hinnata tulemuslikkust ja ülevaadet tulemusindikaatoreist oodatakse ka aruandluses. Tegevustoetuste saajate tegevuste tulemusi puudutav info ei ole avalikult kättesaadav. Ministeerium hindab raha jagamise ja kasutamise protsessi kulutõhusaks. Voorulist taotlemist ei toimu. Aruannete pinnalt koondanalüüsi ei tehta ega selle tulemustele toetudes meetmeid ei muudeta.
Kaasatus Ministeeriumi hinnangul toimub vabaühendustega rahastamise tingimuste ja -protsessi alane konsulteerimine piisavalt varajases etapis ja piisaval hulgal. Kaasarääkimise võimalus antakse kõigile asjast huvitunutele. Suhtlus partneritega toimub seirekohtumistel, millest saadav tagasiside on olnud positiivne.
Läbipaistvus Ministeeriumi veebis on rahastamist puudutav info suhteliselt kergesti leitav. Toetuste eraldamine ei käi avaliku konkursi alusel ega vooruliselt. Meetme olemusest tulenevalt haldab RTK andmeid rahastatud projektide, tegevuste ja indikaatorite kohta struktuuritoetuste registris (ei ole avalik). Taotlejad saavad toetuse andmise või mitteandmise otsuse kohta tagasisidet. Toetuse saajaid ei ole nimeliselt RES-is välja toodud.
Ligipääsetavus Kehtestatud tehnilise abi rahastamise reeglid ja valikukriteeriumid on selged. Meetme eripärast tulenevalt ei ole eristatud erinevaid rahastamise liike ja erandeid. Toetuse eesmärgist tulenevalt on ligipääsetavusel piirangud (rakenduskava elluviijad: administratsioon, sotsiaalpartnerid, partnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid (kohalike omavalitsuste riigi tasandi esindusorganisatsioon, kodanikuühiskonda esindav organisatsioon)). TAT-id toetavad eesmärki ning kaasfinantseeringu nõue on 27,8%.
Võimekus Abikõlblike kulude spekter on lai ja toetab ühenduse professionaalsuse kasvu ning jätkusuutlikkust. Määruses on toetatavad tegevused täpselt loetletud, mis viitab, et vajadusi on eelnevalt hinnatud. Võimekuse kasvu hinnatakse rahastuse toel läbi viidud tegevuste pinnalt ning toetatav ühendus on ka ise seirekomisjoni liige. Võimekuse püsima jäämise kontekst ei ole samas selge.

Vabaühenduste riikliku rahastamise protsessiga seotud küsimused Rahandusministeeriumile

Viited dokumentidele
Rahandusministeeriumis 2023. aastal kehtinud dokumentide viited, mida on kasutatud vastuste kujundamisel:
1. Euroopa Liidu 2021–2027 struktuuritoetuste rahastusperioodi ettevalmistav kaasamine - https://rtk.ee/toetuste-ulevaated-ja-oigusaktid/euroopa-liidu-valisvahendid/rakendusperiood-2021-2027#kaasamine-
2. Perioodi 2021–2027 tehnilise abina toetuse andmise tingimused - https://www.riigiteataja.ee/akt/130092022004?leiaKehtiv
Tabel 1. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmist avaliku huvi tagamiseks.
1. AVALIK HUVI
Rahastamine põhineb avalikul huvil ja on kooskõlas ministeeriumi strateegiliste eesmärkidega.
1.1. Kas rahastamise tingimustes on välja toodud, et toetatakse avalikes huvides tegutsevaid organisatsioone?
Jah
1.2. Kas rahastamise korras on viide, et otsused peavad olema kooskõlas avalike huvidega?
Ei
1.3. Kas korras või lepingus on viidatud, millisesse arengukavasse toetus panustab?
Jah
1.4. Kas veebilehelt on leitav, mis on rahastamise eesmärk?
Jah
1.5. Kas sisse on seatud strateegilise partnerluse ja/või pikaajaliste tegevustoetuste praktika, mis indikeerib, mil määral on ühenduste roll läbi mõeldud ja seostatud valdkonna eesmärkidega?
Jah
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised avaliku huvi ja rahastamise ministeeriumi strateegiliste eesmärkidega seotuse osas välja tuua.


Tabel 2. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuse saajate tegevuse tulemuslikkust.
2. TULEMUSLIKKUS
Ühenduste riigieelarveline rahastamine on tulemuslik.
2.1. Kas rahastamise tingimused ja kriteeriumid toetavad rahastamise üldiste ja/või täpsustatud valdkondlike või programmipõhiste eesmärkide saavutamist?
Jah
2.2. Kas kriteeriumid võimaldavad hinnata ühenduste rahastamise tulemuslikkust?
Jah
2.3. Kas rahastamistingimustes on kokku lepitud toetuse tulemuslikkuse hindamiseks läbivad indikaatorid, ministeeriumil on nende mõõtmiseks/hindamiseks metoodika ja kord?
Jah
2.4. Kas rahastamise taotluse ja toetusraha kasutamise aruande vormid sisaldavad minimaalselt väljundindikaatoreid, võimalusel ka tulemusindikaatoreid?
Jah
2.5. Milline on tavapraktika toetusele kvalifitseeruvaile taotlejatele eraldatava toetussumma suuruse otsustamisel (pigem kõigile midagi või suurem summa kõige võimakamale)? Kas ja millistel puhkudel esineb kõrvalekaldeid tavapraktikast?
Igale toetuse saajale on seirekomisjoniga kooskõlastatud aastane toetuse maht. Nendest kokkulepitud mahtudest ei ole olnud seni erisusi.
2.6. Kuidas on võimalik leida avalikku infot tegevustoetuste saajate tegevuse tulemuste kohta?
Avalikus veebis sellekohast infot ei ole avaldatud.
2.7. Kas raha jagamise ja kasutamise halduskulud on kulutõhusad?
Jah

2.8. Kas viimati lõppenud vooru(de) aruannete kohta on tehtud koondanalüüs, et hinnata meetmete/programmide tulemuslikkust?
Voorulist taotlemist ei toimu.
2.9. Kas hindamise tulemustest on muudetud rahastamisprogramme/meetmeid?
Ei
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastamise tulemuslikkusega seoses välja tuua.


Tabel 3. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste saajate kaasamist rahastusprotsessi kujundamisse.
3. KAASATUS
Rahastamisprotsessi väljatöötamisse kaasatakse seotud osapooled.
3.1. Kas olulisemate rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja rahastamise tingimuste väljatöötamisel konsulteeritakse ühendustega (sh varakult eesmärkide püstitamise etapis)?
Jah
3.2. Rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja tingimuste väljatöötamisel on kaasarääkimise võimalus on antud kõigile asjast huvitatud ühendustele?
Jah
3.3. Raha kasutamise järel küsitakse ühendustelt tagasisidet rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide; rahastamistingimuste, rahastamise protsessi; rahastaja töökultuuri kohta?
Suhtlus partneritega toimub seirekohtumistel. 16.05.2024 seirekohtumisel viidi läbi arutelu teemal“ Partnerite kaasamine ja sotsiaalpartnerite suutlikkus: mida on tehtud TA toetusega,
kuidas partnereid laiemalt poliitikakujundamisse kaasatakse ja mis on partnerite ettepanekud
edaspidiseks.“, kus toimiv tegevuse rahastamise protsess sai positiivset tagasisidet.


Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastamisprotsessi uuendamisel/muutmisel seotud osapoolte kaasamisega seoses.


Tabel 4. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmise ja kasutamise läbipaistvust.
4. LÄBIPAISTVUS
Toetuse andmine ja kasutamine on läbipaistev
4.1 Palun linkige ministeeriumi veebilehel olevale infole, mis kirjeldab rahastamise põhimõtteid, tingimusi, rahastamisprotsessi ja selle tulemusi.

Välistoetused: https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/valistoetused#periood-2021-2027
>
2021-2027 meetmepõhised õigusaktid: https://rtk.ee/2021-2027-meetmepohised-oigusaktid#tehniline-abi
>
Perioodi 2021–2027 tehnilise abina toetuse andmise tingimused: https://www.riigiteataja.ee/akt/130092022004?leiaKehtiv
4.2. Kas ministeeriumis kehtiv rahastamise kord on kooskõlas rahastamise juhendmaterjaliga?
Jah
4.3. Kas toetusi eraldatakse vabaühendustele avaliku konkursi alusel?
Ei
4.4. Kas kehtivate lepingute või otsuste alusel juba teada olevad toetuste saajad on nimeliselt välja toodud RES-is?

Ei
4.5. Kas ja kust on leitavad toetuse saajate tegevusaruanded?
Riigi Tugiteenuste Keskuses, kes tegeleb toetuse saajate projektide menetlemisega. Andmeid rahastatud projektide, tegevuste ja indikaatorite kohta hoitakse struktuuritoetuste registris.
4.6. Kas taotluste hindamise kord on avalik ja üheselt mõistetav (hindamiskomisjon, kriteeriumid), hindamiskomisjoni koosseis avalik?
Voorulist taotlemist ei toimu.
4.7. Kas vabaühendused saavad tagasisidet toetuse andmise ja mitteandmise otsuste kohta?
Jah
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised toetuste andmise ja kasutamise läbipaistvuse kontekstis.


Tabel 5. Vastused küsimustele, mis puudutavad vabaühenduste võrdset ligipääsu toetustele.
5. LIGIPÄÄSETAVUS
Ühendustele on tagatud võrdne ligipääs rahastamisele (õiglus).
5.1. Kas on kehtestatud selged rahastamise reeglid ja valikukriteeriumid, mida järgitakse?
Jah
5.2. Kas rahastamise korras on eristatud projektitoetus, tegevustoetus ja teenuse delegeerimine?
Ei
5.3. Kas erandid (nt nn katuseraha või sihtfinantseerimine) on korras selgitatud?
Ei
5.4. Kas toetuse andmise tingimused on Teie hinnangul objektiivsed ja potentsiaalseid taotlejaid mittediskrimineerivad? (Konkursi tingimused ei loo eeliseid konkreetsele ühendusele või ühenduste rühmale.)
Jah
5.5. Kas toetuse andmise tingimused on rahastamise eesmärgi ja otstarbe suhtes asjakohased ja põhjendatud. See tähendab, et rahastamise tingimused tulenevad rahastamise eesmärgist.
Jah
5.6. Kas kaasfinantseeringu nõuded on mõistlikud ja ei sea piiranguid ligipääsule?
Jah
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised vabaühenduste võrdse ligipääsu tagamisel rahastamisele.


Tabel 6. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetatud vabaühenduste võimekuse edendamist.
6. VÕIMEKUS
Rahastamine edendab ühenduste võimekust.
6.1. Kas ministeerium hindab valdkondlikult rahastatavate vabaühenduste vajadusi?
Jah
6.2. Kas rahastamine toetab Teie hinnangul ühenduse professionaalsust ja pädevust ning tegevuse jätkusuutlikkust?
Jah
6.3. Kas toetuse saaja võimekuse kasvu ministeeriumi poolse strateegilise partnerluse rahastamise tulemusena on võimalik hinnata?
Toetatud partner on ka Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjoni liige. Võimekuse kasv tuleneb ühenduse poolt rahastuse toel läbi viidud tegevustest.
6.4. Kas projekti- ja tegevustoetused võimaldavad katta ka organisatsiooni üldkulusid?
Üldkulude mõiste ei ole siin küsimustikus lahti kirjeldatud. Kõik toetusest abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud on määruses täpselt loetletud.
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastatavate ühenduste võimekuse edendamise kontekstis.

Hindamiskriteeriumid ja metoodika
Hindamiskriteeriumid on paigutatud viide teemagruppi: avalik huvi; tulemuslikkus; kaasatus; läbipaistvus; ligipääsetavus; võimekus. Iga teemagrupi hinne kujuneb eelmise variraporti hindamismetoodika alusel, kus kriteeriumi täidetuse korral sai ministeerium ühe plusspunkti ning mittetäidetuse korral miinuspunkti. Kui kriteerium oli täidetud osaliselt, märgiti tulemuseks „nii või naa“ või „+/-“. 2016. aasta variraportis anti tulemused edasi värvikoodidega, kus punane oli kõige kehvem tulemus ning järgnesid paremuse suunal oranž, kollane, heleroheline ja kõrgeima tulemuse värvina tumeroheline. Hall värv tähistas olukorda, kus hindamise polnud info vähesuse tõttu võimalik. Värvikoodide sisuline tähendus on teemagrupi sisulise täidetuse osakaalu näitamine (0%-100%). Säilitasin võrreldavuse eesmärgil värvikoodid ja andsin hinnangu esialgu samamoodi. Peale värvikoodidega hinnangute valmimist kodeerisin need ümber ka 5-palli süsteemi, kus 1 on kõike kehvem tulemus ja 5 kõige kõrgem.


Avalik huvi
Juhendis: "Rahastatakse ühenduste selliseid eesmärke ja tegevusi, mis toetavad ühenduse liikmes- või töötajaskonnast laiema sihtgrupi huvisid. Rahastada võib ka tegevusi, mille sihtgrupp on ühenduse liikmeskond vm kitsas rühm, kui sel juhul peab see olema ülejäänud ühiskonnaliikmetega võrreldes ebasoodsas olukorras. Ebasoodsas olukorras oleva sihtgrupina käsitletakse tavaliselt erilist abi vajavaid gruppe, näiteks lapsi, puuetega inimesi või vähemusrahvuste gruppe."
1. Rahastamise tingimustes on välja toodud, et toetatakse avalikes huvides tegutsevaid organisatsioone.
2. Rahastamise korras on viide, et otsused peavad olema kooskõlas avalike huvidega.
Juhendis: "Ühenduste rahastamine on seostatud[M1] valdkondlike ja/ või piirkondlike, kohalike, üle-eestiliste ja/või rahvusvaheliste strateegiliste dokumentidega (arengukavad, tegevusprogrammid, kontseptsioonid jm)."
3. Veebilehelt on leitav rahastamise eesmärk.
4. Korras või lepingus on viidatud, millisesse arengukavasse toetus panustab.
5. Sisse on seatud strateegilise partnerluse ja pikaajaliste tegevustoetuste praktika. See indikeerib, mil määral on ühenduste roll läbi mõeldud ja seostatud valdkonna eesmärkidega.


Tulemuslikkus
1. Rahastaja seab sellised rahastamise tingimused ja kriteeriumid, mis toetavad planeeritud eesmärkide saavutamist ja võimaldavad hinnata ühenduste rahastamise tulemuslikkust tervikuna.
2. Rahastamistingimustes on kokku lepitud läbivad indikaatorid, rahastaja on kehtestanud nende mõõtmise/hindamise metoodika ja korra.
3. Taotluse ja aruande vormid sisaldavad minimaalselt väljundindikaatoreid ja võimalusel ka tulemusindikaatoreid.
4. Raha jagamise ja kasutamise halduskulud on tõhusad (ministeeriumi hinnangul) ja ei tekita ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust (läbipaistvus on tagatud, kuid protsess on halduskoormuse mõttes tasakaalus).
5. Aruannete pealt on tehtud koondanalüüs ja/või hinnatud rahastamise (meetme/programmi) tulemuslikkust.
6. Tulemuslikkuse hindamise põhjal on vajadusel muudetud rahastamise viisi või seda, mille elluviimiseks toetusi antakse.

Kaasatus
1. Olulisemate rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja rahastamistingimuste väljatöötamisel konsulteeritakse pühendustega võimalikult varakult, soovitavalt eesmärkide püstitamise etapis.
2. Kaasarääkimise võimalus on antud kõigile asjast huvitatud osapooltele, valdkonnas või piirkonnas tegutsevatele ühendustele.
3. Raha kasutamise järel küsitakse ühendustelt tagasisidet rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja tingimuste, rahastamisprotsessi ja rahastaja töökultuuri kohta.

Läbipaistvus
1. Rahastaja veebilehel on olemasavalik teave ühenduste rahastamise põhimõtete ja tingimuste, rahastamisprotsessi ja selle tulemuste kohta, mis on lihtsasti leitav.
2. Koostatud on rahastamise kord, mis on kooskõlas rahastamise juhendmaterjaliga (maksimaalne tulemus); on tehtud muudatusi olemasolevas rahastamise korras (kesktase); on tehtud väikeseid muudatusi olemasolevas korras (miinimum).
3. Raha eraldatakse avaliku konkursi alusel, mis loob parimad tingimused rahastusprotsessi läbipaistvuse tagamiseks.
4. Aruanded on ministeeriumi lehelt leitavad/kättesaadavad/viidatud).
5. Hindamise kord on avalik ja üheselt mõistetav, hindamiskomisjoni koosseis ja kriteeriumid on avalikud.
6. Ühendused saavad enda kandidatuuri osas tagasisidet.

Ligipääsetavus
1. On kehtestatud selged rahastamise reeglid ja valikukriteeriumid, mida rahastamisel järgitakse sh. on selgitatud erandid.
2. Eristatud on projektitoetus, tegevustoetus ja teenuste rahastus.
3. TAT-id on objektiivsed ja potentsiaalseid taotlejaid mittediskrimineerivad. Konkursi tingimused ei tohi luua eeliseid konkreetsetele ühendustele või ühenduste rühmale.
4. Toetuste andmise tingimused on rahastamise eesmärgi ja otstarbe suhtes asjakohased ja põhjendatud. See tähendab, et rahastamise tingimused peavad tulenema rahastamise eesmärgist.
5. Kaasfinantseerimise tingimused on läbimõeldud ja mõistlikud.

Võimekus
1. Rahastamine toetab ühenduse eesmärkide saavutamist, professionaalsust ja pädevust ning tegevuse jätkusuutlikkust.
2. Esimese hindamiskriteeriumi täidetust on võimalik selgelt hinnata.
3. Toetus võimaldab katta organisatsiooni üldkulusid.

Rahandusministeerium
Avalik huvi TAT-is ei ole rahastatavate organisatsioonide avalike huvide teenimise nõuet otsesõnu välja toodud, kuid sellele viitab rahastamise eesmärk. Samuti on viidatud, millise rakenduskava elluviimisse toetus panustab. Ka ministeeriumi veebis on rahastamise eesmärgid põhjalikult selgitatud. Strateegilist partnerlust (definitsiooni järgi) sisse seatud ei ole.
Tulemuslikkus TAT-id toetavad rahastamise eesmärkide saavutamist kuivõrd eesmärkidena on toodud poliitikakujundamises kaasarääkimise ja toetuste kasutamise võimekuse suurendamine. Kriteeriumid võimaldavad hinnata tulemuslikkust ja ülevaadet tulemusindikaatoreist oodatakse ka aruandluses. Tegevustoetuste saajate tegevuste tulemusi puudutav info ei ole avalikult kättesaadav. Ministeerium hindab raha jagamise ja kasutamise protsessi kulutõhusaks. Voorulist taotlemist ei toimu. Aruannete pinnalt koondanalüüsi ei tehta ega selle tulemustele toetudes meetmeid ei muudeta.
Kaasatus Ministeeriumi hinnangul toimub vabaühendustega rahastamise tingimuste ja -protsessi alane konsulteerimine piisavalt varajases etapis ja piisaval hulgal. Kaasarääkimise võimalus antakse kõigile asjast huvitunutele. Suhtlus partneritega toimub seirekohtumistel, millest saadav tagasiside on olnud positiivne.
Läbipaistvus Ministeeriumi veebis on rahastamist puudutav info suhteliselt kergesti leitav. Toetuste eraldamine ei käi avaliku konkursi alusel ega vooruliselt. Meetme olemusest tulenevalt haldab RTK andmeid rahastatud projektide, tegevuste ja indikaatorite kohta struktuuritoetuste registris (ei ole avalik). Taotlejad saavad toetuse andmise või mitteandmise otsuse kohta tagasisidet. Toetuse saajaid ei ole nimeliselt RES-is välja toodud.
Ligipääsetavus Kehtestatud tehnilise abi rahastamise reeglid ja valikukriteeriumid on selged. Meetme eripärast tulenevalt ei ole eristatud erinevaid rahastamise liike ja erandeid. Toetuse eesmärgist tulenevalt on ligipääsetavusel piirangud (rakenduskava elluviijad: administratsioon, sotsiaalpartnerid, partnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid (kohalike omavalitsuste riigi tasandi esindusorganisatsioon, kodanikuühiskonda esindav organisatsioon)). TAT-id toetavad eesmärki ning kaasfinantseeringu nõue on 27,8%.
Võimekus Abikõlblike kulude spekter on lai ja toetab ühenduse professionaalsuse kasvu ning jätkusuutlikkust. Määruses on toetatavad tegevused täpselt loetletud, mis viitab, et vajadusi on eelnevalt hinnatud. Võimekuse kasvu hinnatakse rahastuse toel läbi viidud tegevuste pinnalt ning toetatav ühendus on ka ise seirekomisjoni liige. Võimekuse püsima jäämise kontekst ei ole samas selge.

Vabaühenduste riikliku rahastamise protsessiga seotud küsimused Rahandusministeeriumile

Viited dokumentidele
Rahandusministeeriumis 2023. aastal kehtinud dokumentide viited, mida on kasutatud vastuste kujundamisel:
1. Euroopa Liidu 2021–2027 struktuuritoetuste rahastusperioodi ettevalmistav kaasamine - https://rtk.ee/toetuste-ulevaated-ja-oigusaktid/euroopa-liidu-valisvahendid/rakendusperiood-2021-2027#kaasamine-
2. Perioodi 2021–2027 tehnilise abina toetuse andmise tingimused - https://www.riigiteataja.ee/akt/130092022004?leiaKehtiv
Tabel 1. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmist avaliku huvi tagamiseks.
1. AVALIK HUVI
Rahastamine põhineb avalikul huvil ja on kooskõlas ministeeriumi strateegiliste eesmärkidega.
1.1. Kas rahastamise tingimustes on välja toodud, et toetatakse avalikes huvides tegutsevaid organisatsioone?
Jah
1.2. Kas rahastamise korras on viide, et otsused peavad olema kooskõlas avalike huvidega?
Ei
1.3. Kas korras või lepingus on viidatud, millisesse arengukavasse toetus panustab?
Jah
1.4. Kas veebilehelt on leitav, mis on rahastamise eesmärk?
Jah
1.5. Kas sisse on seatud strateegilise partnerluse ja/või pikaajaliste tegevustoetuste praktika, mis indikeerib, mil määral on ühenduste roll läbi mõeldud ja seostatud valdkonna eesmärkidega?
Jah
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised avaliku huvi ja rahastamise ministeeriumi strateegiliste eesmärkidega seotuse osas välja tuua.


Tabel 2. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuse saajate tegevuse tulemuslikkust.
2. TULEMUSLIKKUS
Ühenduste riigieelarveline rahastamine on tulemuslik.
2.1. Kas rahastamise tingimused ja kriteeriumid toetavad rahastamise üldiste ja/või täpsustatud valdkondlike või programmipõhiste eesmärkide saavutamist?
Jah
2.2. Kas kriteeriumid võimaldavad hinnata ühenduste rahastamise tulemuslikkust?
Jah
2.3. Kas rahastamistingimustes on kokku lepitud toetuse tulemuslikkuse hindamiseks läbivad indikaatorid, ministeeriumil on nende mõõtmiseks/hindamiseks metoodika ja kord?
Jah
2.4. Kas rahastamise taotluse ja toetusraha kasutamise aruande vormid sisaldavad minimaalselt väljundindikaatoreid, võimalusel ka tulemusindikaatoreid?
Jah
2.5. Milline on tavapraktika toetusele kvalifitseeruvaile taotlejatele eraldatava toetussumma suuruse otsustamisel (pigem kõigile midagi või suurem summa kõige võimakamale)? Kas ja millistel puhkudel esineb kõrvalekaldeid tavapraktikast?
Igale toetuse saajale on seirekomisjoniga kooskõlastatud aastane toetuse maht. Nendest kokkulepitud mahtudest ei ole olnud seni erisusi.
2.6. Kuidas on võimalik leida avalikku infot tegevustoetuste saajate tegevuse tulemuste kohta?
Avalikus veebis sellekohast infot ei ole avaldatud.
2.7. Kas raha jagamise ja kasutamise halduskulud on kulutõhusad?
Jah

2.8. Kas viimati lõppenud vooru(de) aruannete kohta on tehtud koondanalüüs, et hinnata meetmete/programmide tulemuslikkust?
Voorulist taotlemist ei toimu.
2.9. Kas hindamise tulemustest on muudetud rahastamisprogramme/meetmeid?
Ei
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastamise tulemuslikkusega seoses välja tuua.


Tabel 3. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste saajate kaasamist rahastusprotsessi kujundamisse.
3. KAASATUS
Rahastamisprotsessi väljatöötamisse kaasatakse seotud osapooled.
3.1. Kas olulisemate rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja rahastamise tingimuste väljatöötamisel konsulteeritakse ühendustega (sh varakult eesmärkide püstitamise etapis)?
Jah
3.2. Rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja tingimuste väljatöötamisel on kaasarääkimise võimalus on antud kõigile asjast huvitatud ühendustele?
Jah
3.3. Raha kasutamise järel küsitakse ühendustelt tagasisidet rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide; rahastamistingimuste, rahastamise protsessi; rahastaja töökultuuri kohta?
Suhtlus partneritega toimub seirekohtumistel. 16.05.2024 seirekohtumisel viidi läbi arutelu teemal“ Partnerite kaasamine ja sotsiaalpartnerite suutlikkus: mida on tehtud TA toetusega,
kuidas partnereid laiemalt poliitikakujundamisse kaasatakse ja mis on partnerite ettepanekud
edaspidiseks.“, kus toimiv tegevuse rahastamise protsess sai positiivset tagasisidet.


Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastamisprotsessi uuendamisel/muutmisel seotud osapoolte kaasamisega seoses.


Tabel 4. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmise ja kasutamise läbipaistvust.
4. LÄBIPAISTVUS
Toetuse andmine ja kasutamine on läbipaistev
4.1 Palun linkige ministeeriumi veebilehel olevale infole, mis kirjeldab rahastamise põhimõtteid, tingimusi, rahastamisprotsessi ja selle tulemusi.

Välistoetused: https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/valistoetused#periood-2021-2027
>
2021-2027 meetmepõhised õigusaktid: https://rtk.ee/2021-2027-meetmepohised-oigusaktid#tehniline-abi
>
Perioodi 2021–2027 tehnilise abina toetuse andmise tingimused: https://www.riigiteataja.ee/akt/130092022004?leiaKehtiv
4.2. Kas ministeeriumis kehtiv rahastamise kord on kooskõlas rahastamise juhendmaterjaliga?
Jah
4.3. Kas toetusi eraldatakse vabaühendustele avaliku konkursi alusel?
Ei
4.4. Kas kehtivate lepingute või otsuste alusel juba teada olevad toetuste saajad on nimeliselt välja toodud RES-is?

Ei
4.5. Kas ja kust on leitavad toetuse saajate tegevusaruanded?
Riigi Tugiteenuste Keskuses, kes tegeleb toetuse saajate projektide menetlemisega. Andmeid rahastatud projektide, tegevuste ja indikaatorite kohta hoitakse struktuuritoetuste registris.
4.6. Kas taotluste hindamise kord on avalik ja üheselt mõistetav (hindamiskomisjon, kriteeriumid), hindamiskomisjoni koosseis avalik?
Voorulist taotlemist ei toimu.
4.7. Kas vabaühendused saavad tagasisidet toetuse andmise ja mitteandmise otsuste kohta?
Jah
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised toetuste andmise ja kasutamise läbipaistvuse kontekstis.


Tabel 5. Vastused küsimustele, mis puudutavad vabaühenduste võrdset ligipääsu toetustele.
5. LIGIPÄÄSETAVUS
Ühendustele on tagatud võrdne ligipääs rahastamisele (õiglus).
5.1. Kas on kehtestatud selged rahastamise reeglid ja valikukriteeriumid, mida järgitakse?
Jah
5.2. Kas rahastamise korras on eristatud projektitoetus, tegevustoetus ja teenuse delegeerimine?
Ei
5.3. Kas erandid (nt nn katuseraha või sihtfinantseerimine) on korras selgitatud?
Ei
5.4. Kas toetuse andmise tingimused on Teie hinnangul objektiivsed ja potentsiaalseid taotlejaid mittediskrimineerivad? (Konkursi tingimused ei loo eeliseid konkreetsele ühendusele või ühenduste rühmale.)
Jah
5.5. Kas toetuse andmise tingimused on rahastamise eesmärgi ja otstarbe suhtes asjakohased ja põhjendatud. See tähendab, et rahastamise tingimused tulenevad rahastamise eesmärgist.
Jah
5.6. Kas kaasfinantseeringu nõuded on mõistlikud ja ei sea piiranguid ligipääsule?
Jah
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised vabaühenduste võrdse ligipääsu tagamisel rahastamisele.


Tabel 6. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetatud vabaühenduste võimekuse edendamist.
6. VÕIMEKUS
Rahastamine edendab ühenduste võimekust.
6.1. Kas ministeerium hindab valdkondlikult rahastatavate vabaühenduste vajadusi?
Jah
6.2. Kas rahastamine toetab Teie hinnangul ühenduse professionaalsust ja pädevust ning tegevuse jätkusuutlikkust?
Jah
6.3. Kas toetuse saaja võimekuse kasvu ministeeriumi poolse strateegilise partnerluse rahastamise tulemusena on võimalik hinnata?
Toetatud partner on ka Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjoni liige. Võimekuse kasv tuleneb ühenduse poolt rahastuse toel läbi viidud tegevustest.
6.4. Kas projekti- ja tegevustoetused võimaldavad katta ka organisatsiooni üldkulusid?
Üldkulude mõiste ei ole siin küsimustikus lahti kirjeldatud. Kõik toetusest abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud on määruses täpselt loetletud.
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastatavate ühenduste võimekuse edendamise kontekstis.