Selgitustaotlus

Jürgen Ligi

Rahandusminister

[email protected]

Koopia

[email protected]

Eesti Gaasiliidu selgitustaotlus biometaani ja veeldatud biometaani aktsiisiga maksustamisest Eesti

Vabariigis

Biokütuste maksustamise poliitika Euroopa Liidus

On üheselt selge, et biometaan on oma olemuselt keskkonnasõbralik rohekütus, sest neid toodetakse

taastuvatest energiaallikatest. Euroopa Liidus on juba üle 20 aasta arendatud poliitikat, mille eesmärgiks

on soodustada biokütuste kasutamist. Nii on märgitud direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse

ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik, preambuli p 26 - Biokütuste

edendamiseks oleks soovitatav luua ühenduse raamistik, mis võimaldab liikmesriikidel aktsiisist

vabastada või seda vähendada, parandades sel viisil siseturu toimimist ning pakkudes liikmesriikidele ja

ettevõtjatele piisavat õiguskindlust. Tuleks piirata konkurentsi moonutamist ja säilitada soodustus,

millega vähendatakse biokütuste tootjate ja turustajate põhikulusid muu hulgas liikmesriikide kohanduste

kaudu, milles võetakse arvesse tooraine hindu. Sama direktiivi artikkel 16 näeb ette võimaluse vabastada

aktsiisist biomassist valmistatud tooted.

Seejärel on biometaani, kui taastuva energiaallika kasutuselevõttu korduvalt tugevdavalt käsitletud.

Näiteks direktiivi (EL) 2023/2413 preambuli p 9 määratleb, et direktiivis sätestatud muudatustega

toetatakse kavale „REPowerEU“ lisatud komisjoni talituste 18. mai 2022. aastatöödokumendis

„Tegevuskava „REPowerEU“ rakendamine: investeerimisvajadused, vesinikusektori edendamise algatus

ja biometaani eesmärkide saavutamine“ seatud liidu eesmärgi – toota 2030. aastaks igal aastal 35 miljardit

kuupmeetrit säästvat biometaani – saavutamist, toetades seeläbi varustuskindlust ja liidu kliimaeesmärke.

Viimati on sama põhimõtet käsitletud direktiivis (EL) 2024/1788 maagaasi ja vesinikuturu kohta (nn

gaasidirektiiv), mille preambuli p 34 sätestab, et praeguste maagaasi jaemüügituru lünkade täitmiseks on

vaja kõrvaldada olemasolevad konkurentsi- ja tehnoloogilised tõkked, mis takistavad alternatiivse,

taastuvatel energiaallikatel põhineva tarnimise, uute teenuste, teenuste parema taseme ja odavamate

tarbijahindade kujunemist, tagades samal ajal vähekaitstud tarbijate ja energiaostuvõimetute tarbijate

kaitse.

Biokütuste maksustamise poliitika Eestis

ATKEAS ajaloolise arenguga tutvudes ei ole kusagilt võimalik tuvastada seadusandja tahet veeldatud

biometaani aktsiisiga maksustamiseks. Näiteks alates 01.07.2017.a jõustunud ATKEAS-e redaktsiooni

ajal Eesti veeldatud biometaaniga ei kaubeldudki, mistõttu ei arutatud ka sellise kauba maksustamist

2

aktsiisiga. 01.07.2017 jõustunud redaktsiooni väljatöötamiskavatsustest nähtub, et tegelikult oligi soov

maksustada nimelt taastumatuid kütuseid, kuivõrd leiti, et hinna poolest ei suuda biometaan fossiilset

päritolu maagaasiga konkureerida, kuid MKMi hinnangul oli realistlik lähiaastatel biometaani toota ja

tarbida vähemalt 3% transpordikütuste tarbimise mahust, mis olnuks oluline panus biokütuse

kasutuselevõtu eesmärgi saavutamisel ning kütuse impordi vähendamisel.

Käesoleval hetkel tegeleb Kliimaministeerium Taastuvenergia direktiivi (EL) 2023/2413 muudatuste ja

gaasidirektiivi (EL) 2024/1788 ülevõtmisega Eesti õigusesse. Nagu üleval viidatud toetavad mõlemad

direktiivid toetavad tugevalt biometaani laiemat kasutuselevõttu.

Seega on EL ja Eesti kliimapoliitika suunatud biokütuste eelistamisele ja fossiilsete kütuste vähendamisel

ning selle eesmärgi saavutamiseks on liikmesriikidel kohustus kõrvaldada turutõkked.

1. Biokütuste seaduslik maksustamise Eestis

Eestis reguleerib kütuste maksustamist alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus. Eesti Maksu

ja Tolliamet on seisukohal, et veeldatud biometaani tuleb maksustada aktsiisiga nagu mootorivedelgaasi

ja/või vedelgaasi, kuna ATKEAS § 19 lõiked 10¹ ja 11 määratlevad kütusena mootorivedelgaasi ja

vedelgaasi kaubad, mille KNi kaheksa numbrit on 2711 12 11 kuni 2711 19 00. Need on mõlemas lõikes

identsed koodid, kuid aktsiisiga maksustamine on erinev – ATKEAS § 66 lg 5 kohaselt 79,91 eurot 1000

kilogrammi vedelgaasi kohta ja lg 51 193 eurot 1000 kilogrammi mootorivedelgaasi kohta.

Meie hinnangul on selline lähenemine siiski vastuolus ATKEAS § 27 sätestatud aktsiisivabastusega.

Viidatud ATKES § 27 lg 1 p 287 näeb ette selgesõnalise aktsiisivabastuse biokütusele, mis on nimetatud

ATKEAS § 19 lg 14 p 21, s.o biokütus KN koodiga 2711 29 00 (s.o biogaas gaasilises olekus) ja ATKES

§ 27 lg 1 p 288 näeb ette selgesõnalise aktsiisivabastuse kütusele, mille tarbimine on tõendatud biometaani

päritolutunnistuse kasutamisega energiamajanduse korralduse seaduse (EnKS) § 327 mõistes. Viimati

viidatud norm käsitleb muuhulgas üheseltmõistetavalt veeldatud biometaani päritolutunnistust.

Eelnevat kinnitab selgelt ATKEAS § 19 lg 14 ülesehitus. Jättes kõrvale asjassepuutumatu ja keskendudes

biogaasile, tuleb seda lõiget lugeda visualiseerituna kahe eraldiseisva biokütuse definitsioonina:

a) „(14) Biokütus käesoleva seaduse mõistes on kütus:

21) mille KNi kaheksa numbrit on 2711 29 00, välja arvatud käesoleva lõike punktis 22 nimetatud

kütus;“

b) „(14) Biokütus käesoleva seaduse mõistes on kütus:

22) mille tarbimine on tõendatud biometaani päritolutunnistuse kasutamisega energiamajanduse

korralduse seaduse § 327 mõistes;“

ATKEAS § 27 sätestatud aktsiisivabastusega biokütused saavad olla järgmised KN koodidega kütused:

1) Biogaas gaasilises olekus (KN 2711 2900), mida edastatakse võrguväliselt, on aktsiisist

vabastatud biokütus vastavalt ATKEAS § 27 lg 1 p 287 otse viitega sellele KN koodile.

2) Biometaan gaasilises olekus (KN 2711 2900) ja maagaas gaasilises olekus (KN 2711 2100),

mille tarbimiskohas kasutatakse päritolutunnistust, „muutes“ sellega tavalise maagaasi

3

ATKEAS mõistes biokütuseks ATKEAS § 27 lg 1 p 288 kohaselt, kusjuures KN kood ei

muutu;

3) Veeldatud maagaas (KN 2711 1100), mille tarbimiskohas kasutatakse päritolutunnistust,

„muutes“ sellega tavalise LNG (ehk antud juhul ATKEAS § 66 lg 102 veeldatud olekus

mootorimaagaas) ATKEAS mõistes biokütuseks, kusjuures KN kood ei muutu;

4) Veeldatud biometaan (KN 2711 1900), mida ei tarbita veeldatud kujul, vaid mis

taasgaasistatakse, ja mille saadus gaasiline biometaan (KN 2711 29 00) on aktsiisist vabastatud

biokütus vastavalt ATKEAS § 27 lg 1 p 287 otse viitega sellele KN koodile.

2. Probleemi olemus

Probleemi olemus näib olevat selles, et EMTA tõlgendab veeldatud biometaani maksustamist kitsalt läbi

kaubakoodi 2711 19 00, kuna ATKEAS § 19 lõiked 10¹ ja 11 määratlevad selle koodiga kauba kütusena.

KN aluseks olev EL määrus (nõukogu määrus (EMÜ nr 2658/87) määratleb kaubagrupis 27

mineraalkütused, mineraalõlid ja nende destilleerimissaadused; bituumenained; mineraalvahad.

Alajaotuses 2711 on nimetatud „naftagaasid ja muud gaasilised süsivesikud“ ning seal alajaotuses leidub

ka KN kood 2711 19 00 nimetusega „muud gaasilises olekus“ - alajaotus 2711 29 00 tähistab lihtsalt

„muud“.

Euroopa Komisjoni Kombineeritud Nomenklatuuri selgitavatele märkuste kohaselt (2019/C 0/01) kuulub

KN koodiga 2711 19 00 alamrubriiki biomassist saadav veeldatud gaas ja 2711 29 00 biomassist saadav

gaas (gaasilises olekus).

ATKEAS-e § 19 lg 101 ja 11 ning § 66 lg 5 ja 51 koosmõjust ja Euroopa Komisjoni selgitavatest

märkustest on EMTA vastuolulisel seisukohal, et taastuvat veeldatud biometaani tuleb maksustada täpselt

samamoodi, nagu taastumatut vedelgaasi ja mootorivedelgaasi, kuid biometaani ilma veeldamata

maksustama ei pea.

3. Probleemi lahendus

Turuosaliste arvates ei vasta EMTA tõlgendus veeldatud biometaani maksustamisest õigusriigi

põhimõtetele ja see on segane.

Põhiseaduse § 113 kohaselt sätestab riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse

maksed sätestab seadus. Maksukorralduse seaduse § 4 lg 3 kohaselt peab maksuseaduses olema sätestatud

maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja, maksu saaja või laekumise koht, maksu

tasumise tähtpäev või tähtaeg (perioodilise maksu puhul maksustamisperiood), maksusumma arvutamise

ja tasumise kord ja sellega kaasnevad lisakohustused ning võimalikud maksusoodustused. MKS § 4 lg 2

kohaselt on maksumaksjal kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse.

Riigikohtu otsuses (RKPJKo 17.06.1998, 3-4-1-5-98) märgitakse, et kui seadus ei vasta MKS-s sätestatud

maksuseaduse kohustuslikele tunnustele, siis ei tohi sellise seaduse alusel antud määrus mõjutada

maksukohustust, sest selline seadus ei ole maksuseadus. Maksumaksja ei pruugi tema maksukohustust

mõjutavat üksikut normi leida väljastpoolt maksuseadusega määratud piire.

Leiame, et ülal toodud asjaolude, aktide ja normide valguses on seadusandja tahe on olnud ajalooliselt,

grammatiliselt, teleoloogiliselt, süsteemselt ja ka võrdlevalt tõlgendades biokütuste, s.h veeldatud

biometaani aktsiisiga maksustamisest vabastamine.

4

ATKEAS regulatsioonis ei ole võimalik tuletada veeldatud biometaani maksustamist läbi KN koodi 2711

19 00 ainult sel põhjusel, et aktsiisivabastust reguleerivas normis § ATKEAS § 27 lg 1 p 288 ei leidu

täiendavat otsest viidet KN koodile. Arvesse tuleb siiski võtta tõsiasja, et läbi ATKEAS viitenormide on

veeldatud biometaan aktsiisist vabastatud EnKS § 327 normist tulenevalt koosmõjus § ATKEAS § 27 lg

1 p 288 ja § 19 lg 14 p 22.

Rõhutame, et kindlasti ei saa veeldatud biometaani maksustada sarnaselt fossiilse vedelgaasi ja

mootorivedelgaasiga, sest see ei ole kunagi olnud seadusandja mõte ega vasta kuidagi õigusriigi

põhimõttele ega Eesti energiapoliitikale, mille eesmärk on kindlustada riigi energeetiline sõltumatus,

varustuskindlus ja konkurentsivõimelised energiahinnad.

Lähtudes eeltoodust palume üleval kirjeldatud põhimõttelise vaidluse lahendamiseks

Rahandusministeeriumil selgitust järgmisele küsimustele:

Kas Eestis kehtiva õiguse kohaselt (A) tuleb pidada biometaani aktsiisist vabastatuks sõltumata

biometaani agregaatolekust, või (B) on seadusandja tõepoolest soovinud aktsiisist vabastada

üksnes gaasilise biometaani kuid veeldatud olekusse viidud biometaan tuleks aktsiisiga

maksustada sarnaselt taastumatute naftagaasidega?

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Heiko Heitur

Tegevjuht

Jürgen Ligi

Rahandusminister

[email protected]

Koopia

[email protected]

Eesti Gaasiliidu selgitustaotlus biometaani ja veeldatud biometaani aktsiisiga maksustamisest Eesti

Vabariigis

Biokütuste maksustamise poliitika Euroopa Liidus

On üheselt selge, et biometaan on oma olemuselt keskkonnasõbralik rohekütus, sest neid toodetakse

taastuvatest energiaallikatest. Euroopa Liidus on juba üle 20 aasta arendatud poliitikat, mille eesmärgiks

on soodustada biokütuste kasutamist. Nii on märgitud direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse

ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik, preambuli p 26 - Biokütuste

edendamiseks oleks soovitatav luua ühenduse raamistik, mis võimaldab liikmesriikidel aktsiisist

vabastada või seda vähendada, parandades sel viisil siseturu toimimist ning pakkudes liikmesriikidele ja

ettevõtjatele piisavat õiguskindlust. Tuleks piirata konkurentsi moonutamist ja säilitada soodustus,

millega vähendatakse biokütuste tootjate ja turustajate põhikulusid muu hulgas liikmesriikide kohanduste

kaudu, milles võetakse arvesse tooraine hindu. Sama direktiivi artikkel 16 näeb ette võimaluse vabastada

aktsiisist biomassist valmistatud tooted.

Seejärel on biometaani, kui taastuva energiaallika kasutuselevõttu korduvalt tugevdavalt käsitletud.

Näiteks direktiivi (EL) 2023/2413 preambuli p 9 määratleb, et direktiivis sätestatud muudatustega

toetatakse kavale „REPowerEU“ lisatud komisjoni talituste 18. mai 2022. aastatöödokumendis

„Tegevuskava „REPowerEU“ rakendamine: investeerimisvajadused, vesinikusektori edendamise algatus

ja biometaani eesmärkide saavutamine“ seatud liidu eesmärgi – toota 2030. aastaks igal aastal 35 miljardit

kuupmeetrit säästvat biometaani – saavutamist, toetades seeläbi varustuskindlust ja liidu kliimaeesmärke.

Viimati on sama põhimõtet käsitletud direktiivis (EL) 2024/1788 maagaasi ja vesinikuturu kohta (nn

gaasidirektiiv), mille preambuli p 34 sätestab, et praeguste maagaasi jaemüügituru lünkade täitmiseks on

vaja kõrvaldada olemasolevad konkurentsi- ja tehnoloogilised tõkked, mis takistavad alternatiivse,

taastuvatel energiaallikatel põhineva tarnimise, uute teenuste, teenuste parema taseme ja odavamate

tarbijahindade kujunemist, tagades samal ajal vähekaitstud tarbijate ja energiaostuvõimetute tarbijate

kaitse.

Biokütuste maksustamise poliitika Eestis

ATKEAS ajaloolise arenguga tutvudes ei ole kusagilt võimalik tuvastada seadusandja tahet veeldatud

biometaani aktsiisiga maksustamiseks. Näiteks alates 01.07.2017.a jõustunud ATKEAS-e redaktsiooni

ajal Eesti veeldatud biometaaniga ei kaubeldudki, mistõttu ei arutatud ka sellise kauba maksustamist

2

aktsiisiga. 01.07.2017 jõustunud redaktsiooni väljatöötamiskavatsustest nähtub, et tegelikult oligi soov

maksustada nimelt taastumatuid kütuseid, kuivõrd leiti, et hinna poolest ei suuda biometaan fossiilset

päritolu maagaasiga konkureerida, kuid MKMi hinnangul oli realistlik lähiaastatel biometaani toota ja

tarbida vähemalt 3% transpordikütuste tarbimise mahust, mis olnuks oluline panus biokütuse

kasutuselevõtu eesmärgi saavutamisel ning kütuse impordi vähendamisel.

Käesoleval hetkel tegeleb Kliimaministeerium Taastuvenergia direktiivi (EL) 2023/2413 muudatuste ja

gaasidirektiivi (EL) 2024/1788 ülevõtmisega Eesti õigusesse. Nagu üleval viidatud toetavad mõlemad

direktiivid toetavad tugevalt biometaani laiemat kasutuselevõttu.

Seega on EL ja Eesti kliimapoliitika suunatud biokütuste eelistamisele ja fossiilsete kütuste vähendamisel

ning selle eesmärgi saavutamiseks on liikmesriikidel kohustus kõrvaldada turutõkked.

1. Biokütuste seaduslik maksustamise Eestis

Eestis reguleerib kütuste maksustamist alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus. Eesti Maksu

ja Tolliamet on seisukohal, et veeldatud biometaani tuleb maksustada aktsiisiga nagu mootorivedelgaasi

ja/või vedelgaasi, kuna ATKEAS § 19 lõiked 10¹ ja 11 määratlevad kütusena mootorivedelgaasi ja

vedelgaasi kaubad, mille KNi kaheksa numbrit on 2711 12 11 kuni 2711 19 00. Need on mõlemas lõikes

identsed koodid, kuid aktsiisiga maksustamine on erinev – ATKEAS § 66 lg 5 kohaselt 79,91 eurot 1000

kilogrammi vedelgaasi kohta ja lg 51 193 eurot 1000 kilogrammi mootorivedelgaasi kohta.

Meie hinnangul on selline lähenemine siiski vastuolus ATKEAS § 27 sätestatud aktsiisivabastusega.

Viidatud ATKES § 27 lg 1 p 287 näeb ette selgesõnalise aktsiisivabastuse biokütusele, mis on nimetatud

ATKEAS § 19 lg 14 p 21, s.o biokütus KN koodiga 2711 29 00 (s.o biogaas gaasilises olekus) ja ATKES

§ 27 lg 1 p 288 näeb ette selgesõnalise aktsiisivabastuse kütusele, mille tarbimine on tõendatud biometaani

päritolutunnistuse kasutamisega energiamajanduse korralduse seaduse (EnKS) § 327 mõistes. Viimati

viidatud norm käsitleb muuhulgas üheseltmõistetavalt veeldatud biometaani päritolutunnistust.

Eelnevat kinnitab selgelt ATKEAS § 19 lg 14 ülesehitus. Jättes kõrvale asjassepuutumatu ja keskendudes

biogaasile, tuleb seda lõiget lugeda visualiseerituna kahe eraldiseisva biokütuse definitsioonina:

a) „(14) Biokütus käesoleva seaduse mõistes on kütus:

21) mille KNi kaheksa numbrit on 2711 29 00, välja arvatud käesoleva lõike punktis 22 nimetatud

kütus;“

b) „(14) Biokütus käesoleva seaduse mõistes on kütus:

22) mille tarbimine on tõendatud biometaani päritolutunnistuse kasutamisega energiamajanduse

korralduse seaduse § 327 mõistes;“

ATKEAS § 27 sätestatud aktsiisivabastusega biokütused saavad olla järgmised KN koodidega kütused:

1) Biogaas gaasilises olekus (KN 2711 2900), mida edastatakse võrguväliselt, on aktsiisist

vabastatud biokütus vastavalt ATKEAS § 27 lg 1 p 287 otse viitega sellele KN koodile.

2) Biometaan gaasilises olekus (KN 2711 2900) ja maagaas gaasilises olekus (KN 2711 2100),

mille tarbimiskohas kasutatakse päritolutunnistust, „muutes“ sellega tavalise maagaasi

3

ATKEAS mõistes biokütuseks ATKEAS § 27 lg 1 p 288 kohaselt, kusjuures KN kood ei

muutu;

3) Veeldatud maagaas (KN 2711 1100), mille tarbimiskohas kasutatakse päritolutunnistust,

„muutes“ sellega tavalise LNG (ehk antud juhul ATKEAS § 66 lg 102 veeldatud olekus

mootorimaagaas) ATKEAS mõistes biokütuseks, kusjuures KN kood ei muutu;

4) Veeldatud biometaan (KN 2711 1900), mida ei tarbita veeldatud kujul, vaid mis

taasgaasistatakse, ja mille saadus gaasiline biometaan (KN 2711 29 00) on aktsiisist vabastatud

biokütus vastavalt ATKEAS § 27 lg 1 p 287 otse viitega sellele KN koodile.

2. Probleemi olemus

Probleemi olemus näib olevat selles, et EMTA tõlgendab veeldatud biometaani maksustamist kitsalt läbi

kaubakoodi 2711 19 00, kuna ATKEAS § 19 lõiked 10¹ ja 11 määratlevad selle koodiga kauba kütusena.

KN aluseks olev EL määrus (nõukogu määrus (EMÜ nr 2658/87) määratleb kaubagrupis 27

mineraalkütused, mineraalõlid ja nende destilleerimissaadused; bituumenained; mineraalvahad.

Alajaotuses 2711 on nimetatud „naftagaasid ja muud gaasilised süsivesikud“ ning seal alajaotuses leidub

ka KN kood 2711 19 00 nimetusega „muud gaasilises olekus“ - alajaotus 2711 29 00 tähistab lihtsalt

„muud“.

Euroopa Komisjoni Kombineeritud Nomenklatuuri selgitavatele märkuste kohaselt (2019/C 0/01) kuulub

KN koodiga 2711 19 00 alamrubriiki biomassist saadav veeldatud gaas ja 2711 29 00 biomassist saadav

gaas (gaasilises olekus).

ATKEAS-e § 19 lg 101 ja 11 ning § 66 lg 5 ja 51 koosmõjust ja Euroopa Komisjoni selgitavatest

märkustest on EMTA vastuolulisel seisukohal, et taastuvat veeldatud biometaani tuleb maksustada täpselt

samamoodi, nagu taastumatut vedelgaasi ja mootorivedelgaasi, kuid biometaani ilma veeldamata

maksustama ei pea.

3. Probleemi lahendus

Turuosaliste arvates ei vasta EMTA tõlgendus veeldatud biometaani maksustamisest õigusriigi

põhimõtetele ja see on segane.

Põhiseaduse § 113 kohaselt sätestab riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse

maksed sätestab seadus. Maksukorralduse seaduse § 4 lg 3 kohaselt peab maksuseaduses olema sätestatud

maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja, maksu saaja või laekumise koht, maksu

tasumise tähtpäev või tähtaeg (perioodilise maksu puhul maksustamisperiood), maksusumma arvutamise

ja tasumise kord ja sellega kaasnevad lisakohustused ning võimalikud maksusoodustused. MKS § 4 lg 2

kohaselt on maksumaksjal kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse.

Riigikohtu otsuses (RKPJKo 17.06.1998, 3-4-1-5-98) märgitakse, et kui seadus ei vasta MKS-s sätestatud

maksuseaduse kohustuslikele tunnustele, siis ei tohi sellise seaduse alusel antud määrus mõjutada

maksukohustust, sest selline seadus ei ole maksuseadus. Maksumaksja ei pruugi tema maksukohustust

mõjutavat üksikut normi leida väljastpoolt maksuseadusega määratud piire.

Leiame, et ülal toodud asjaolude, aktide ja normide valguses on seadusandja tahe on olnud ajalooliselt,

grammatiliselt, teleoloogiliselt, süsteemselt ja ka võrdlevalt tõlgendades biokütuste, s.h veeldatud

biometaani aktsiisiga maksustamisest vabastamine.

4

ATKEAS regulatsioonis ei ole võimalik tuletada veeldatud biometaani maksustamist läbi KN koodi 2711

19 00 ainult sel põhjusel, et aktsiisivabastust reguleerivas normis § ATKEAS § 27 lg 1 p 288 ei leidu

täiendavat otsest viidet KN koodile. Arvesse tuleb siiski võtta tõsiasja, et läbi ATKEAS viitenormide on

veeldatud biometaan aktsiisist vabastatud EnKS § 327 normist tulenevalt koosmõjus § ATKEAS § 27 lg

1 p 288 ja § 19 lg 14 p 22.

Rõhutame, et kindlasti ei saa veeldatud biometaani maksustada sarnaselt fossiilse vedelgaasi ja

mootorivedelgaasiga, sest see ei ole kunagi olnud seadusandja mõte ega vasta kuidagi õigusriigi

põhimõttele ega Eesti energiapoliitikale, mille eesmärk on kindlustada riigi energeetiline sõltumatus,

varustuskindlus ja konkurentsivõimelised energiahinnad.

Lähtudes eeltoodust palume üleval kirjeldatud põhimõttelise vaidluse lahendamiseks

Rahandusministeeriumil selgitust järgmisele küsimustele:

Kas Eestis kehtiva õiguse kohaselt (A) tuleb pidada biometaani aktsiisist vabastatuks sõltumata

biometaani agregaatolekust, või (B) on seadusandja tõepoolest soovinud aktsiisist vabastada

üksnes gaasilise biometaani kuid veeldatud olekusse viidud biometaan tuleks aktsiisiga

maksustada sarnaselt taastumatute naftagaasidega?

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Heiko Heitur

Tegevjuht