Riigihangete seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

EELNÕU

Riigihangete seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

§ 1. Riigihangete seaduse muutmine

Riigihangete seaduse § 200 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Mõjuval põhjusel võib vaidlustuskomisjon pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud tähtaega kuni 60 päevani. Menetlusosalisi teavitatakse tähtaja pikendamisest ja

vaidlustuse menetlemise lõppemise eeldatavast tähtajast.“.

§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 258 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) 1280 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem;

2) 2560 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või

ületab seda.“.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 2 jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn 2025

Algatab Vabariigi Valitsus 2025

(allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Ministeeriumid

Riigihangete seaduse ning

riigilõivuseaduse muutmise seaduse

eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks riigihangete seaduse ja

riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Arvestades eelnõu väikest mahtu palume

kooskõlastust või tagasisidet kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad: 1. Seaduse eelnõu;

2. Seaduse eelnõu seletuskiri

Lisaadressaadid:

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Riigikantselei

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Audiitorkogule

Eesti Arhitektide Liit,

Eesti Ehitusettevõtjate Liit

AS Eesti Energia

Eesti Tervisekassa

Eesti Haiglate Liit

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit

Eesti Kindlustusseltside Liit

Eesti Maksu- ja Tolliametile

Eesti Turismifirmade Liit

Eesti Töötukassa

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ

Elering AS

MTÜ Korruptsioonivaba Eesti

Meie 16.07.2025 nr 1.1-10.1/3317-1

2

Eesti Ravimitootjate Liit

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Rektorite Nõukogule

Riigi Kinnisvara AS

Riigi Tugiteenuste Keskus

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Ülikool

Tartu Ülikool

Tervise Heaolu ja Infosüsteemide Keskus ja

Riigihangete Vaidlustuskomisjon

Madina Talu 5885 1418

[email protected]

1

Riigihangete seaduse ja riigilõivu seaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Seaduse eelnõu käsitleb riigihangete vaidlusi lahendava vaidlustuskomisjoni tööd ja rahastust.

Riigihanke korraldamisest tekkinud vaidlusi lahendab kohustusliku kohtuvälise organina

riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi VaKo). VaKo asub Rahandusministeeriumi

valitsemisalas.

VaKo töökoormus on vaidlustuste arvu kasvu tõttu märkimisväärselt suurenenud. Kehtiv kord

näeb ette kõigi vaidlustuste lahendamise 30 päeva jooksul. Eelnõuga antakse VaKo-le võimalus

pikendada vaidlustuse lahendamise tähtaega keerukamatel juhtudel kuni 30 päeva võrra. See

tagab VaKo-le vajaliku paindlikkuse otsuste kõrge kvaliteedi säilitamiseks.

Vaidlustuskomisjoni asutamisel kavandati üksuse tegevuse kulud katta vaidlustusasjade

riigilõivude arvelt. Riigilõivuseaduses sätestatud määrad pärinevad 2007. aastast ja katavad

praegu vaid 55% VaKo tööjõukuludest. Eelnõuga taastatakse riigihangete vaidlustuste

riigilõivumäärade kulupõhisus viies lõivud vastavusse tegelike kuludega.

1.2 Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna

nõunikud Anna Poots ([email protected], tel 5885 1313) ja Madina Talu ([email protected],

tel 5885 1418). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi personali-

ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected], tel 5885 1439),

eelnõu on keeleliselt toimetanud sama osakonna keeletoimetaja Heleri Piip ([email protected],

tel 5303 2849).

1.3 Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõuga muudetakse riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) redaktsiooni RT I, 17.04.2025,32 ja

riigihangete seaduse (edaspidi RHS) redaktsiooni RT I, 07.06.2024, 11.

Eelnõu võetakse vastu Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 104 punktist 14 alusel Riigikogu

lihthäälteenamusega.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Eelnõu vajalikkus

Eelnõu on ajendatud vajadusest luua VaKo-le võimalus pikendada vaidlustuste läbivaatamise

aega. Kehtiva õiguse kohaselt peab VaKo vaatama vaidlustuse läbi eranditult 30 päeva jooksul.

Vaidlustuskomisjonis töötab varasema 4 liikme asemel 3 liiget, kuid vaidlustuste arv on

võrreldes paari aasta taguse ajaga oluliselt kasvanud. Vaidlustuste läbivaatamise aja

pikendamine 30 päeva võrra annab keerukamate vaidluste puhul või puhkuste perioodil

komisjonile töö ladusaks korraldamiseks vajaliku paindlikkuse.

Lisaks muudetakse eelnõuga riigihangete vaidlustuse esitamisel tasutavad riigilõivumäärad

rohkem vastavaks VaKo tegelikele kuludele. RLS § 4 lõike 1 kohaselt kehtestatakse

2

riigilõivumäär lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest (kulupõhimõte), samas

hankeasjades kehtivad riigilõivumäärad ei ole enam kulupõhimõttega kooskõlas.

Praegused riigihangete vaidlustuse esitamise riigilõivumäärad kehtivad aastast 2007, mil VaKo

loodi. Sellel ajal oli riigihangetes vaidlustuse esitamise riigilõiv 10 000 krooni alla

rahvusvahelise piirmäära riigihankes ja 20 000 krooni üle rahvusvahelise piirmäära riigihankes.

Euro tulekul arvutati riigilõivud sendise täpsusega ümber kroonidest eurodesse.

RLS redaktsioonis, mis võeti vastu 22. aprillil 2010. a ja kehtis kuni 2014. aastani, olid

riigilõivumäärad järgmised:

1) 639,11 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem;

2) 1278,23 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära.

Kehtiva RLS-i kohaselt on riigilõivud RHS alusel tehtavate toimingute eest 640 eurot (alla

rahvusvahelise piirmäära riigihangetes) ja 1280 eurot (üle rahvusvahelise piirmäära

riigihangetes). See tähendab, et kehtiva RLS-iga riigilõivumäärad ainult ümardati. Seega on

riigihangetes vaidlustuse esitamiseks sätestatud riigilõivumäärad olnud põhimõtteliselt

muutumatud rohkem kui 17 aastat, samas on märgatavalt suurenenud tööjõukulud ja muud

kulud.

Lõivumäärasid tuleb tõsta, et VaKo toimingutega seotud riigilõivud kataksid senisest suuremas

ulatuses komisjoni tegelikke tegevuskulusid riigihangete vaidlustuste menetlemisel. Ühtlasi

soodustab see vaidlustuste läbimõeldumalt esitamist.

Eelnõu § 2 rakendamine 1. jaanuarist 2026. a on põhjendatud, sest õiguslikult on tegemist kõigi

puudutatud isikute jaoks lihtsate muudatustega, millega kohanemiseks ei vajata pikemat

ülemineku aega.

2.2. Väljatöötamiskavatsuse koostamine

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri“ § 1 lõike 1 punkti 5 alusel eelnõule väljatöötamiskavatsust ei koostatud, sest

seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Esimese paragrahviga muudetakse RHS-i, teise

paragrahviga RLS-i ning kolmas paragrahv sätestab seaduse jõustumise.

Eelnõu § 1

Eelnõuga täiendatakse RHS § 200 uue lõikega 11, mis näeb ette VaKo-le uue võimalusena

mõjuval põhjusel pikendada otsuste tegemise tähtaega kuni 60 päevani. Tähtaja pikendamisest

tuleb menetlusosalisi teavitada ja informeerida menetluse lõpetamise eeldatavast ajast. Uus

regulatsioon on ajendatud VaKo töökoormuse tõusust. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb kõik

vaidlustused läbi vaadata 30 päeva jooksul sõltumata vaidlustuse keerukusest. Seaduse

muudatus annab VaKo-le võimaluse pikendada vaidlustuse läbivaatamist 1–30 päeva sõltuvalt

asja keerukusest või muudest asjaoludest.

Vaidlustuskomisjon töötab senise 4 liikme asemel alates aprillist 2022 3-liikmelisena.

Riigieelarve kärbete tõttu täiendava liikme värbamist ei kavandata. Samas on vaidlustuste arv

3

tõusnud pea kõrgeimale tasemele komisjoni ajaloos. Kui perioodil 2017–2023 jäi vaidlustuste

arv komisjoni ühe liikme kohta vahemikku 50–70, siis 2024. aastal oli see näitaja juba 86 ning

trend on tõusev. Vaidlustuste läbivaatamise aja pikendamine annab komisjonile võimaluse töö

sujuvamaks korraldamiseks keerukamate vaidluste puhul või puhkuste perioodil.

Eelnõu § 2

Eelnõuga tõstetakse VaKo-le vaidlustuse esitamise riigilõiv 1280 euroni, kui riigihanke

eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem, ning 2560 euroni, kui riigihanke

eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda.

Riigihanke rahvusvaheline piirmäär jääb sõltuvalt hanke esemest ja hankija tüübist vahemikku

143 000 eurot kuni 5 538 000 eurot. Euroopa Komisjon vaatab iga kahe aasta tagant

rahvusvahelised piirmäärad üle ning vajadusel muudab neid delegeeritud määrusega. Vastavalt

WTO riigihankelepingu kohasele arvutamismeetodile võtab komisjon kõnealuste piirmäärade

väärtuste arvutamisel aluseks Rahvusvahelise Valuutafondi eriarveldusühikutes (SDR)

väljendatud euro keskmise päevakursi 24 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 1.

jaanuaril jõustuvale läbivaatamisele eelnevaks 31. augustiks.

Nende aastate jooksul, mil RHS-i alusel riigihangete vaidlustuse esitamise riigilõivumäärad on

püsinud muutumatuna (alates 2007. aasta), on oluliselt kasvanud riigi kulutused RHS-i alusel

vaidlustuste menetlemisele. 2024. aastal oli VaKo liikmete palgafondi kulu ligikaudu 330 000

eurot aastas. Lisaks on aastate jooksul kallinenud kvaliteetse menetluse tagamiseks vajalikud

muud kulud, sh riist- ja tarkvara arendused. Vaidlused VaKo-s on muutunud oluliselt

keerukamaks. VaKo lahendab RHS-ga seonduvaid vaidlusi sõltumata nende maksumusest –

näiteks on VaKo pädevuses hankija poolt nn väikehankes tehtud otsusega seonduvate vaidluste

lahendamine.

VaKo liikmete ametipalk on võrdne maa- ja halduskohtu kohtuniku ametipalgaga. 2008. aastal

oli maakohtuniku põhipalga summaks 37 628 krooni ehk umbes 2405 eurot kuus. 2025. aastal

on haldus- ja maakohtuniku põhipalgaks 5 858,49 eurot.1 Seega on viimase 17 aasta jooksul

tõusnud maa- ja halduskohtuniku ning VaKo liikmete palgad, umbes 140%. Alates 2007.

aastast on tarbijahinnaindeks suurenenud 76% võrra.2 Tulenevalt hindade tõusust on kõik VaKo

majanduskulud oluliselt suurenenud. 2007. aasta tasemele jäänud riigilõivudest ei ole võimalik

enam komisjoni kulusid vajalikul määral katta.

Kaudselt mõjutab vaidlustuste mahtu ka riigihangete mahu kasv. Näiteks, 2007. aastal

korraldati 7 398 riigihanget, mille kogumaksumus oli 19,8 miljardit krooni (1,26 miljardit

eurot). 2024. aastal korraldati juba 8 791 (kasvanud 19%) riigihanget kogumaksumusega 6,46

miljardit eurot (kasvanud üle 4 korra).3

Majandusnäitajatele tuginedes saaks riigilõivumäärasid tõsta üksnes maksejõulisuse

põhimõttega kooskõlas, arvestades inflatsiooni ja riigihangete mahu tõusu.

Lisaks kogukulude kasvule mõjutab riigilõivu suurust ka vaidlustuste arvu prognoos. Alates

2022. aastast on riigihangetes vaidlustuste esitamine olnud tõusvas trendis. Võrreldes 2022.

1 Avaliku sektori statistika. Rahandusministeerium. https://fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-

kinnisvara/riigihaldus/avaliku-sektori-statistika#ametnike-palgaandmed 2 Statistikaamet. IA021. Tarbijahinnaindeksi muutus.

https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__hinnad/IA021/table/tableViewLayout2 3 Rahandusministeeriumi statistika. https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked

4

aastaga on esitatud vaidlustuste arv suurenenud 50% ning menetlusse võetud vaidlustuste arv

32% võrra.

Eelnõu eesmärk on riigihanke vaidlustuse riigilõivumäärad ajakohastada ning viia need

paremasse vastavusse aja jooksul muutunud kulukomponentidega selliselt, et see aitaks katta

vaidlustuste lahendamisega kaasnevaid töö- ja majanduskulusid.

Riigilõivu määra kehtestamisel on üldpõhimõtteks, et kehtestatakse riigilõiv sellises määras,

mis kataks vähemalt toiminguga kaasnevad kulud, kuid samas ei oleks liiga suur, ning et selle

eesmärgiks ei saaks riigile iseseisva täiendava tuluallika loomine. Kavandatavate muudatuse

aluseks on võetud kulupõhimõte. Selle kohaselt peab riigilõivumäär katma vähemalt toimingu

tegemisega seotud otsesed ja teatud ulatuses ka kaudsed kulud. Otsesed kulud on näiteks

palgafond, materjalikulu (kontoritarbed jne). Kaudsete kuludena võib välja tuua majandus- ja

halduskulu (rent, elektrikulu, seadmete soetamise ja hoolduse kulu jms), arhiveerimisega

seonduva kulu, juhtimis- ja raamatupidamiskulud. Kulupõhimõtet on rõhutanud ka Riigikohus4

leides, et RLS-i § 2 kohaselt on riigilõiv seaduses sätestatud juhul ja RLS-is sätestatud määras

tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest. Sama seaduse § 4 lõike 1 järgi kehtestatakse

riigilõivumäär lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest (kulupõhimõte). RLS-i § 4

lõige 2 sätestab, et toimingu eesmärgist, sellest saadavast hüvest ja kaalukast avalikust huvist,

eelkõige sotsiaal- ja majanduspoliitilistest kaalutlustest lähtuvalt võib riigilõivumäära

kehtestada kulupõhimõttest erinevalt. Seega on riigilõivu eesmärgiks riigi tehtava avalik-

õigusliku toimingu kulutuste täielik või osaline hüvitamine.

RHS alusel tehtavate toimingute eest ettenähtud riigilõivumäärade kehtestamisel on aluseks

võetud taotluste menetlemise või toimingute tegemisega seotud otsesed ja kaudsed kulud.

Vaidlustamise esitamisel nähakse ette riigilõivumäär, et jätkuvalt katta vaidluse

läbivaatamisega seotud kulud ja tagada menetluse kiirus ning kvaliteet.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu omab puutumust Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on kooskõlas:

Nõukogu direktiiv 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise

korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 395,

30.12.1989, lk 33–35) ja nõukogu direktiiv 92/13/EMÜ veevarustus-, energeetika-, transpordi-

ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse

eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 76, 23.3.1992,

lk 14–20) (koos õiguskaitsedirektiivid).

6. Seaduse mõjud

6.1. RHS-is vaidlustuskomisjoni otsuse tähtaja pikendamine

6.1.1. Mõju valdkond: mõju majandusele

4 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. novembri 2010. aasta määrus nr 3-2-1-95-10, p 9.

5

Sihtrühm: Hankijad ja pakkujad

Mõjutatud sihtrühma suurus on potentsiaalselt suur.

Esiteks, iga füüsiline ja juriidiline isik võib riigihankes esitada pakkumusi, st olla pakkuja rollis.

Riigihangete registri andmetel on seisuga 6. mai 2025. a registreeritud 44 555 ettevõtjat, neist

33 789 Eestist. Isegi kui nende hulka ei kuuluks füüsilisi isikuid, siis mõjutatute hulka kuuluks

28% Eesti ettevõtjatest. Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal 158 378 majanduslikult

aktiivset ettevõtet.5

Eestis on ligikaudu 2000 hankijat, kellest keskmiselt 700 teevad riigihankeid iga-aastaselt.

RHS-i muudatuste mõjul võib vaidlustuse menetlemine võtta potentsiaalselt rohkem aega.

Samas muudatuse tagajärjel eelduslikult ei kaasne hankijate ja pakkujate käitumisharjumuste

muutmist, sest vaidlustuses otsuse tegemise tähtaja pikendamine mõjutab sihtrühma kaudselt.

Mõju avaldamise sagedus on väike, sest üldjuhul on vaidlustatud riigihangete osakaal sama

ning võrreldes riigihangete koguarvuga6 pigem marginaalne. Tuginedes viimase viie aasta

vaidlustuskomisjoni andmetele vaidlustatakse aastas keskmiselt 209 riigihanget. Vaidlustusi

esitatakse aastas keskmiselt 155 erineva pakkuja poolt. Seega tõenäosus, et pakkuja vaidlustab

riigihanke on 3%.

Mõju ulatus on eelduslikult väike, sest sihtrühmale ei kaasne käitumise muutust ega

kohanemisraskusi, sest muudatusega ei tulene töökoormuse kasvu ega lisaväljaminekut.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike. Küll vaidlustuses otsuse tegemise

tähtaja pikendamine võib sihtrühmale mõjuda pigem negatiivselt, sest ollakse harjunud sellega,

et vaidlustus lahendatakse lühema aja jooksul. Samas on tegemist harva juhuga, kuna säilib

üldine vaidluse lahendamise tähtaeg.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.1.2. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Sihtrühm: riigihangete vaidlustuskomisjon

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike võrreldes riigiasutuste koguarvuga. Kavandatav

muudatus puudutab vaid VaKo liikmeid..

Kehtiva seaduse kohaselt teeb VaKo vaidlustuse sisulise lahendamise kohta otsuse 30 päeva

jooksul puudusteta vaidlustuse laekumisest arvates. Teatud juhtudel teeb VaKo otsuse 35 päeva

jooksul puudusteta vaidlustuse laekumisest arvates. Samas puudub VaKo liikmetel võimalus

pikendada otsuse tegemise aega ning seda võimalust soovitaksegi tekitada.

Mõju avaldamise sagedus on pigem keskmine 2024. aasta riigihangete vaidlustuste kestuseks

oli keskmiselt 19 päeva (kõige kauem kestnud vaidlustus võttis aega 81 päeva, kuid see on

pigem erandlik). Kokku ei tehtud otsust tähtaja sees 19 juhul (keskmiselt 4 päeva üle tähtaja

ning mediaan 2 päeva üle tähtaja), see aga moodustab 8% vaidlustustest.

5 Statistikaameti andmetel oli 2024. Aastal 158 378 majanduslikult aktiivseid ettevõtteid. https://stat.ee/et/avasta-

statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 6 2024. aastas avaldati 8791 riigihanget, millest vaidlustati 228 (umbes 2,6% kõikidest riigihangetest).

6

Mõju ulatus on väike, sest võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid nendega

ei kaasne kohanemisraskusi. VaKo liikmetele mõjub muudatus positiivselt, sest üldjuhul siiski

peavad VaKo liikmed vaidlustuste esitamisel lähtuma 30 päevasest tähtajaks. Teatud juhtudel,

nt keeruliste vaidlustuste puhul on neil täiendav võimalus otsuse tegemise tähtaega pikendada.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatuse tõttu tuleb vaidlustuskomisjoni

liikmetel teavitada vaidluse osapooli otsuse tegemise tähtaja pikendamisest ja põhjendada

otsuste tegemise tähtaja pikendamise vajadust. Seega vaidlustuskomisjoni liikmete

halduskoormus võib mõnevõrra suureneda. Kuid arvestades, et tegemist on pigem harvaesineva

juhuga, siis halduskoormuse suurenemine on minimaalne.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.2. RHS-i alusel vaidlustuse esitamise riigilõivumäärade tõstmine

6.2.1. Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: Hankijad ja pakkujad

Mõjutatud sihtrühma suurus on potentsiaalselt suur.

Esiteks, iga füüsiline ja juriidiline isik võib riigihankes esitada pakkumusi, st olla pakkuja rollis.

Riigihangete registri andmetel on seisuga 6. mai 2025. a registreeritud 44 555 ettevõtjat, neist

33 789 Eestist. Isegi kui nende hulka ei kuuluks füüsilisi isikuid, siis mõjutatute hulka kuuluks

28% Eesti ettevõtjatest.7

Eestis on ligikaudu 2000 hankijat, kellest keskmiselt 700 teevad riigihankeid iga-aastaselt.

RLS-i muudatuste mõjul muutub RHS-i alusel vaidlustuste läbivaatamise toiming sihtrühmale

kallimaks.

Seega majanduslikult võivad mõjutatud olla nii üksikisikud, ettevõtted ja organisatsioonid..

Muudatuse tagajärjel võivad muutuda pakkujate käitumisharjumused, sest riigilõivumäärade

tõstmine võib mõjutada nende võimalust esitada RHS-i alusel vaidlustus. Mõju avaldumise

sagedus on väike, sest üldjuhul on vaidlustatud riigihangete osakaal aastas väikeses

tõusutrendis, kuid võrreldes riigihangete koguarvuga8 pigem marginaalne. Tuginedes viimase

viie aasta vaidlustuskomisjoni andmetele vaidlustatakse aastas keskmiselt 209 riigihanget.

Vaidlustusi esitatakse aastas keskmiselt 155 erineva pakkuja poolt. Seega tõenäosus, et pakkuja

vaidlustab hankija otsuse riigihankes on 3%.

Mõju ulatus on keskmine, sest võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid

eeldatavalt ei kaasne nendega kohanemisraskusi, sest toimingud, mille eest peavad pakkujad ja

hankijad tasuma riigilõivu ja riigilõivu tasumise käik on sama. Isikud ei pea midagi uut juurde

õppima, vaid arvestama lisaväljaminekuga. Pakkujate käitumine võib muutuda, kuna üldist

hinnatõusu arvestades võib neil olla raske suurenenud riigilõivu tasuda ja nad võivad loobuda

vaidlustamisest või üleüldse riigihankes osalemast. Hankijate käitumine võib muutuda

õiguskuulekamaks ja otsused olla paremini põhjendatud, sest vaidlustuse rahuldamise korral,

tuleb hankijal riigilõiv hüvitada.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Riigilõivu määra suurendamine on

sihtrühmale pigem negatiivne, sest ollakse harjunud väiksema summa eest vaidlustusi VaKo-le

7 Statistikaameti andmetel oli 2024. Aastal 158 378 majanduslikult aktiivseid ettevõtteid. https://stat.ee/et/avasta-

statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 8 2024. aastas avaldati 8791 riigihanget, millest vaidlustati 228 (umbes 2,6% kõikidest riigihangetest).

7

esitama. Võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, sest kui teenus on liiga kallis,

võivad osad senised teenuse kasutajad sellest loobuda. See võib tähendada vaidlustuste arvu

vähenemist või kaudselt ka pakkujate arvu vähenemist riigihangetes. Väheneb pakkujate

õiguskaitse kindlus. Teisalt võivad muudatuse tulemusel tõusta pakkumuste hinnad, sest

riigihankes osalemise sh vaidlustusmenetluse kulu kandub paratamatult ettevõtjate hindadesse

üle.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel on ebaolulisel määral koormav mõju. Seega ei ole

mõju oluline.

6.2.2. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Sihtrühm: riigihangete vaidlustuskomisjon

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike võrreldes riigiasutuste koguarvuga. Kavandatav

muudatus puudutab VaKo liikmeid ning ühisosakonna töötajat.

Mõju ulatus on väike, kuna mõjutatud sihtrühma tegevustes ei muutu midagi olulisel määral.

Juba kehtiva seaduse järgi tuleb RHS-i alusel vaidlustuse esitamise eest tasuda riigilõivu ja

asutus, kellele vaidlustus esitatakse (riigihangete vaidlustuskomisjon) peab kontrollima

riigilõivu tasumist. Muudatus puudutab üksnes riigilõivu suurust ning sellega ei kaasne

riigihangete vaidlustuskomisjonile kohanemisraskusi ega töökoormuse kasvu.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatuse tõttu võib esialgu suureneda

selgitusvajadus, sest hankijatel ja pakkujatel võib uute riigilõivumäärade kohta olla rohkem

küsimusi. Vaidlustuskomisjoni liikmed peavad edaspidi enne RHS-i alusel vaidlustuse

menetlusse võtmist kontrollima, kas riigilõiv on tasutud uue määra kohaselt. Viimast peavad

nad tegema juba praegu. Seega ei mõjuta muudatus liikmete ja ühisosakonna töötaja töö

olemust. VaKo-le on muudatuse mõju pigem positiivne, sest RHS-i alusel vaidlustuste

menetlemisega seotud kulud saavad edaspidi suurema summa ulatuses kaetud riigieelarvest.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

7. Seaduse eeldatavad kulud ja tulud

Eelnõukohase seaduse jõustumisel ei ole eeldatavaid kulusid. 2024. aasta vaidlustuste arvu

põhjal laekub riigilõivu aastas ligikaudu 165 000 euro rohkem.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta olemasolevaid rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse § 1 on planeeritud jõustuma üldises korras ning § 2 1. jaanuaril 2026. a.

10. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele, Riigikantseleile, Audiitorkogule,

Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, AS-le Eesti Energia, Eesti

8

Tervisekassale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule,

Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidule, Eesti Kindlustusseltside

Liidule, Eesti Maksu- ja Tolliametile, Eesti Turismifirmade Liidule, Eesti Töötukassale, Eesti

Tööandjate Keskliidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ-le, Elering

AS-le, MTÜ-le Korruptsioonivaba Eesti, Eesti Ravimitootjate Liidule, Registrite ja

Infosüsteemide Keskusele, Rektorite Nõukogule, Riigi Kinnisvara AS-le, Riigi Tugiteenuste

Keskusele, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Tartu Ülikoolile, Tervise Heaolu ja

Infosüsteemide Keskusele ja Riigihangete Vaidlustuskomisjonile.