Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 1.1-11/3475-1 |
Registreeritud | 29.07.2025 |
Sünkroonitud | 30.07.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 1.1-11/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Siseministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
Vastutaja | Marju Saar (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Strateegiatalitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
LISA 1
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja 2025 nr
Päevakorrapunkt nr
„Sisejulgeolekufondi rakenduskava
2021–2027 versioon 3.0“ kinnitamine
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 46 lõike 2 alusel:
1. Kinnitada siseministri esitatud „Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021–2027 versioon
3.0“.
2. Siseministeeriumil esitada punktis 1 nimetatud dokument Euroopa Komisjonile
heakskiitmiseks.
3. Siseministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument pärast heakskiitmist oma
veebisaidil.
Kristen Michal
peaminister
Keit Kasemets
riigisekretär
Lisa 2
Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021–2027
versioon 3.0“ kinnitamine“ eelnõu seletuskiri
I. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsus (edaspidi VV) kinnitas Sisejulgeolekufondi1 (edaspidi ISF) rakenduskava
22. septembril 2022. a ning Euroopa Komisjon (edaspidi EK) 27. oktoobril 2022. a. otsusega
nr C(2022)7920. ISFi rakenduskava muudeti 2. oktoobril 2023. a, kui suurendati tegevustoetuse
osakaalu, kuid rakenduskava kogumaht ei muutunud. Kuna tegu oli väheolulise muudatusega,
kiitis selle heaks siseturvalisuse fondide seirekomisjon ning kinnitas „Perioodi 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ § 46
lõike 3 kohaselt Siseministeerium.
ISFi määruse2 artikli 14 kohaselt on liikmesriigil õigus saada lisaraha, kui 2024. aastaks on
makstud välja vähemalt 10% esialgsest eraldisest. Lisaraha maht arvutatakse ISFi jaotusvõtme
alusel. Kuna Eesti saavutas nimetatud väljamaksete määra, eraldab EK Eestile ISFi programmi
vahehindamise tulemusel täiendavalt 2 369 971 eurot3. Raha kasutuselevõtuks peab
Siseministeerium esitama EK-le rakenduskava uue versiooni (3.0). Kuna muutuvad
rakenduskava maht ja näitajad, peab „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ § 46 lõigete 2 ja 3 kohaselt selle eelnevalt
heaks kiitma VV.
SiM esitab VV-le kinnitamiseks ISFi rakenduskava muudatused.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Ülle Leht
([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud
Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Heli Simson
II. Rakenduskava muudatuste sisu
Protokollilise otsuse eelnõu eesmärk on kinnitada ISFi rakenduskava 2021–2027 muudatused.
Lisaeraldis 2 369 971 eurot jaguneb 2 235 821,7 eurot projektide rahastamiseks ning
134 149,3 eurot tehnilist abi fondi administreerimiseks.
EK soovitas vahehindamise tulemusel saadavaid vahendeid kasutada eelkõige Schengeni
hindamisel (Scheval) väljatoodud vajakajäämiste kõrvaldamiseks4. Lisaks edastas EK
13. märtsil 2025. a liikmesriikidele teate5 Euroopa Liidu jaoks oluliste valdkondade kohta, mille
rahastamist ISFist peaks vahehindamisel saadud vahendite planeerimisel kaaluma. Teates
1 Ingl Internal Security Fund. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149 3 EK 24. jaanuari 2025. a kiri nr Ares(2025)579287. 4 EL 2021-2027 siseturvalisuspoliitika fondide seirekomisjoni koosoleku protokoll nr 7, 13. märts 2025 "Väga
tähtis on tagada, et BMVI ja ISF-i ümberprogrammeerimine arvestaks ka Schengeni hindamise soovitusi, mille
komisjon on andnud 2023/2024 ning mis on seotud Eesti ametiasutuste tegevuskavaga" 5 EK 13. märtsi 2025. a kiri nr Ares(2025)2029290.
2
soovitas EK kasutada vahendeid infovahetuse parandamiseks (sh Prüm II määrusest6 tulenevate
kohustuste täitmise tarbeks); võitluseks organiseeritud kuritegevusega ning operatiivkoostööks
ja Euroopa kriitilise kommunikatsioonisüsteemi arendamiseks.
Ülaltoodust lähtuvalt suunatakse vahehindamise tulemusel eraldatud lisavahendid suures osas
(2 146 953,7 eurot) ISFi erieesmärgi 1 (teabevahetuse tõhustamine) tarbeks: adresseeritakse
Scheval soovitust nr 102 automatiseerida andmevahetus Europoliga, täidetakse Prüm II
määrusest tulenevad kohustused (sh infovahetuse võimekuse tõstmine) ja API õiguskaitse
määruse7 rakendamine.
Väike osa lisanduvatest vahenditest (88 868 eurot) eraldatakse ISFi erieesmärgi 3 (kuritegevuse
ja terrorismi ennetamine ja nende vastu võitlemine) tarbeks: suurendatakse CBRN8 valdkonnas
õpetamise ja arendustegevuse võimekust.
Lisavahenditest rahastatavaid tegevusi viivad ellu Politsei- ja Piirivalveamet,
Sisekaitseakadeemia ning Justiits- ja Digiministeerium.
Väljund- ja tulemusnäitajad ning sekkumiste liigid
Tegevuste lisandumisega muutuvad osaliselt rakenduskava tegevuste väljund- ja
tulemusnäitajate sihtväärtused ning summade jaotus sekkumise liikide kaupa. Lisaks muutuvad
osade väljund- ja tulemusnäitajate sihtväärtused näitajate kogumise metoodika muutuse tõttu
(näiteks arvestatakse soetatavate seadmete hulka vaid need seadmed, millele antakse inventari
number; koolitustegevuses osalejate arvu hulgast arvatakse EK soovitusel välja
gümnaasiumiõpilased).
Võrreldes programmi esimese ja teise versiooniga, on EK muutnud sekkumise liikide
arvestamise metoodikat. Kui algselt jaotati kõik projekti tegevused tegevuse liikide vahel ja ühe
projekti tegevused võisid olla jaotatud nt kolme erineva sekkumise liigi vahel (nt koolitus,
seadmete soetamine, õpikojad), siis nüüd kajastatakse kogu projekti enamjaolt vaid selle
sekkumise liigi all, mis iseloomustab projekti kõige paremini. Erandiks on projektid, mille
raames soetatakse seadmeid. Kuna ISFi määruse artikli 13 lõike 7 kohaselt võib kuni 35%
programmi eraldisest kasutada seadmete ostmiseks, eristatakse projektides, mille raames
soetatakse seadmeid, seadmete kulud teiste tegevuste kuludest. Seega on projektidel, mille
raames soetatakse seadmeid ja tehakse ka teisi tegevusi, endiselt kaks sekkumisvaldkonna
koodi.
Alltoodud tabelid 1–9 kajastavad ainult muudetud ridu. Muudatused tabelites on märgitud
paksus kirjas ning on mitteametlikult eelkooskõlastatud EK-ga.
Tabel 1. Erieesmärgi 1 (teabevahetuse tõhustamine) väljundnäitajad rakenduskavas
Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-
eesmärk
(2024)
Sihtväärtus (2029)
O.1.1 Koolitustegevuses osalejate arv Arv 12 32 37
6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/982 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/13 8 keemia-, bioloogia-, radioloogia ja tuumavaldkond
3
* Sihtväärtus suureneb
lisanduvate tegevuste
tõttu (Prüm II)
O.1.2 Ekspertide kohtumiste /
õpikodade / õppekülastuste arv
Arv 2 7 11
*Sihtväärtus suureneb
lisanduvate tegevuste
tõttu (API õiguskaitse
määrus)
O.1.4 Ostetud seadmete arv Arv 6 6 96
*Sihtväärtus suureneb
lisanduvate tegevuste
tõttu (Prüm II)
Tabel 2. Erieesmärgi 1 (teabevahetuse tõhustamine) tulemusnäitajad rakenduskavas
Tunnuskood Näitaja Sihtväärtus (2029) Sihtväärtuse
mõõtühik
R.1.5 Liikmesriikides /
julgeolekuga seotud ELi ja
detsentraliseeritud
infosüsteemidega /
rahvusvaheliste
andmebaasidega
koostalitlusvõimeliseks
muudetud IKT-süsteemide
arv
1 3
*Sihtväärtus suureneb lisanduvate
tegevuste tõttu (Prüm II)
Absoluutarv
R.1.6 Selliste haldusüksuste arv,
mis on välja töötanud või
ajakohastanud
olemasolevaid
teabevahetusmehhanisme/m
enetlusi/vahendeid/
juhiseid teabe vahetamiseks
teiste liikmesriikidega /
liidu organite, ametite või
asutustega / kolmandate
riikidega / rahvusvaheliste
organisatsioonidega
1 3
*Sihtväärtus suureneb lisanduvate
tegevuste tõttu (Prüm II)
Absoluutarv
R.1.7 Nende osalejate arv, kes
peavad koolitust oma töö
jaoks kasulikuks
22 27
*Sihtväärtus suureneb lisanduvate
tegevuste tõttu (Prüm II)
Absoluutarv
R.1.8 Nende osalejate arv, kes
teatavad kolm kuud pärast
koolitust, et nad kasutavad
koolituse käigus omandatud
oskusi ja pädevust
22 27
*Sihtväärtus suureneb lisanduvate
tegevuste tõttu (Prüm II)
Absoluutarv
Tabel 3. Erieesmärgile 1 (teabevahetuse tõhustamine) eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus
sekkumise liigi kaupa
4
Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)
*Muudatused tulenevad
sekkumise liigi metoodika
muutmisest
SO1 IKT-süsteemid, koostalitlusvõime,
andmekvaliteet (välja arvatud seadmed)
001 11 159 912,66 13 489 158,61
*Summa suureneb lisanduvate
tegevuste tõttu (API määrus,
Prüm II)
SO1 Koolitus 005 120 000 0
*Koolitusi tehakse endiselt, kuid
kuna koolitus moodustab vaid
väiksese osa digikriminalistika
projektist, näidatakse projekti
kogueelarvet nüüd koodi 001 all
SO1 Parimate tavade vahetamine, õpikojad,
konverentsid, üritused, teadlikkuse
suurendamise kampaaniad,
teavitusmeetmed
006 39 893 0
*Parimate tavade vahetamine
toimub endiselt, kuid kuna see
moodustab vaid väiksese osa
PNRi projektist, näidatakse
projekti kogueelarvet koodi 001
all
SO1 Seadmed 008 804 750 782 351,25
*Seadmete eelarve väheneb,
kuna tarkvara soetamine läheb
koodi 001 alla
Tabel 4. Erieesmärgi 2 (Piiriülese koostöö tõhustamine) väljundnäitajad rakenduskavas
Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)
O.2.3 Ostetud seadmete arv Arv 200 32
*Sihtväärtus väheneb,
kuna sihtväärtusest
jäetakse välja seadmed,
millele ei anta inventari
numbrit
830 80
*Sihtväärtus väheneb, kuna
sihtväärtusest jäetakse
välja seadmed, millele ei
anta inventari numbrit
Tabel 5. Erieesmärgi 2 (Piiriülese koostöö tõhustamine) tulemusnäitajad rakenduskavas
Tunnu
skood
Näitaja Sihtväärtus (2029) Sihtväärtuse mõõtühik
R.2.8 Selliste haldusüksuste arv, kes on
hiljuti välja töötanud / kohandanud
olemasolevaid
mehhanisme/menetlusi/
vahendeid/juhiseid koostööks teiste
liikmesriikidega / liidu organite,
ametite või asutustega / kolmandate
18 22
*Lisatakse projektide raames
täiendavalt lisanduvad
kohandatavad haldusüksused
Arv
5
riikidega / rahvusvaheliste
organisatsioonidega
Tabel 6. Erieesmärgile 2 (Piiriülese koostöö tõhustamine) eraldatud vahendite (EL) esialgne
jaotus sekkumise liigi kaupa
Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa
(eurodes)
SO2 Ühised uurimisrühmad või muud
ühisoperatsioonid
003 324 900,2 324 900
*Muudatused tulenevad
sekkumise liigi metoodika
muutmisest
SO2 Koolitus 005 371 250 465 000
*Muudatused tulenevad
sekkumise liigi metoodika
muutmisest
SO2 Seadmed 008 198 751 105 001,2
*Muudatused tulenevad
sekkumise liigi metoodika
muutmisest
Tabel 7. Erieesmärgi 3 (kuritegevuse ja terrorismi ennetamine ja nende vastu võitlemine)
väljundnäitajad rakenduskavas
Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk
(2024)
Sihtväärtus (2029)
O.3.1 Koolitustegevuses osalejate arv Arv 3035 1337 9016 3216
*Sihtväärtusest jäetakse
EK soovitusel välja
gümnaasiumiõpilased;
lisatakse CBRN
koolitustel koolitatavad
O.3.2 Vahetusprogrammide/õpikodad
e/
õppekülastuste arv
Arv 28 63 71
*Lisatakse CBRN
projekti õpikojad/
õppekülastused
O.3.3 Ostetud seadmete arv Arv 91 37
*Sihtväärtusest
jäetakse välja
seadmed, millele
ei anta inventari
numbrit
160 75
*Sihtväärtusest jäetakse
välja seadmed, millele ei
anta inventari numbrit
O.3.6 Projektide arv kuritegevuse
ennetamiseks
Arv 2 4 3
*Rahastatavad tegevused
jäävad samaks, kaks
väikesemahulist projekti
6
pandi kokku üheks
projektis.
Tabel 8. Erieesmärgi 3 (kuritegevuse ja terrorismi ennetamine ja nende vastu võitlemine)
tulemusnäitajad rakenduskavas
Tunnuskood Näitaja Sihtväärtus (2029) Sihtväärtuse mõõtühik
R.3.12 Nende osalejate arv, kes
peavad koolitust oma töö
jaoks kasulikuks
4593 2023
*Sihtväärtusest jäetakse EK
soovitusel välja
gümnaasiumiõpilased; lisatakse
CBRN koolitustel koolitatavad
Arv
R.3.13 Nende osalejate arv, kes
teatavad kolm kuud pärast
koolituse läbimist, et nad
kasutavad koolituse käigus
omandatud oskusi ja
pädevust
2666 941
*Sihtväärtusest jäetakse EK
soovitusel välja
gümnaasiumiõpilased; lisatakse
CBRN koolitustel koolitatavad
Arv
Tabel 9. Erieesmärgile 3 (kuritegevuse ja terrorismi ennetamine ja nende vastu võitlemine)
eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa
Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)
SO3 Koolitus 005 2 150 068,9 2 667 369,9
*Metoodika muutus; lisanduvad
CBRN koolitused
SO3 Parimate tavade vahetamine, õpikojad,
konverentsid, üritused, teadlikkuse
suurendamise kampaaniad,
teavitusmeetmed
006 715 375 562 500
*Muudatused tulenevad sekkumise
liigi metoodika muutmisest
SO3 Uuringud, katseprojektid, riskide
hindamine
007 684 250 750 000
*Muudatused tulenevad sekkumise
liigi metoodika muutmisest
SO3 Seadmed 008 8 407 875 8 066 566,5
*Pommiülikondade soetamiseks
kulus planeeritust vähem vahendeid,
ülejäänud vahendid tõstetakse ümber
koodi 005 alla CBRN koolituste
tarbeks
Tehniline abi ISFi tulemuslikuks haldamiseks
EK eraldab tehnilist abi ühtse määra alusel, mis on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
14. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060, artikli 36 lõike 5 punkti b) alapunktile vi, 6% EK
heaks kiidetud maksetaotluses sisalduvatest rahastamiskõlblikest kuludest. See tähendab, et
7
igale kinnitatud maksetaotlusele lisab EK 6%. Näiteks, kui Eesti esitab taotluse 1 miljoni euro
hüvitamiseks ja tehtud kulud vastavad kõikidele tingimustele, hüvitab EK 1 miljoni ja lisab
juurde 60 000 eurot. Tehnilise abi kasutamise eesmärk on viia ISFi rakenduskava 2021–2027
tulemuslikult ellu ja selle kasutamist korraldab Siseministeerium siseministri 12. mai 2023. a
käskkirja nr 1-3/72 „Perioodi 2021–2027 Siseturvalisuspoliitika fondide tehnilise abi
kasutamise tingimused“ kohaselt.
Täiendava eraldisega suureneb tehnilise abi eelarve 134 149,3 euro võrra. Lisaraha jaguneb
erinevate tegevuste vahel. Enim planeeritakse raha rakendamisele, seirele ja kontrollile, kuna
selle sekkumisliigi alt on võimalik korraldusasutusel katta fondi rakendamisega seotud
teenistujate tööjõukulu.
Tabel 7. Tehnilise abi jaotus
Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)
Teave ja teavitamine 001 32 348,44 17 515,71
Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 002 1 471 853,59 1 488 835,21
Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 003 48 522,65 122 609,96
Suutlikkuse suurendamine 004 64 696,86 122 609,96
Rahalised eraldised meetme liikide kaupa
Seoses vahehindamise tulemusel saadavate lisavahenditega muutuvad rahalised eraldised
fondide ja liikmesriigi osaluste ning meetme liikide kaupa järgmiselt:
Tabel 12. Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa
Erieesmärk
Meetme
liik
Liidu osalus
(a)
Liikmesriigi
osalus
(b)=(c)+(d)
Liikmesriigi osaluse
esialgne jaotus
Kokku
e=(a)+(b)
avalik (c) era-
sektor
(d)
Erieesmärk 1 Tava-
tegevused
3 822 305,25
4 481 105,86
1 274 101,75
1 493 701,95
1 274 101,75
1 493 701,95
0 5096 407
5 974 807,81
Lisa IV
tegevused
4 318 170,23
5 501 636,25
1 439 390,08
1 833 878,75
1 439 390,08
1 833 878,75
0 5757 560,31
7 335 515,0
Tegevus-
toetus
3 984 080,25
4 288 767,75
1 328 026,75
1 429 589,25
1 328 026,75
1 429 589,25
0 5 312 107
5 718 357,0
Erieesmärk 1
kokku
12 124 555,66
14 271 509,86
4 041 518,65
4 757 169,95
4 041 518,65
4 757 169,95
0 16 166 074,31
19 028 679,81
Erieesmärk 2 Tava-
tegevused
1 327 500,00 442 500,00 442 500,00 0 1 770 000,0
Erimeetme
projektid
429 901,20 47 766,80 47 766,80 0 477 668,0
Lisa IV
tegevused
0 0 0 0 0
Erieesmärk 2
kokku
1 757 401,20 490 266,80 490 266,80 0 2 247 668,0
8
Erieesmärk 3 Tava-
tegevused
9 834 000
9 922 867,50
3 278 000
3 307 622,50
3 278 000
3 307 622,50
0 13 112 000
13 230 490,0
Erimeetme
projektid
436 068,90 48 452,10 48 452,10 0 484 521,0
Lisa IV
tegevused
1 687 500,00 562 500,00 562 500,00 0 2 250 000,0
Tegevus-
toetus
1 117 500,00 372 500,00 372 500,00 0 1 490 000,0
Erieesmärk 3
kokku
13 075 068,9
13 163 936,40
4 261 452,1
4 291 074,60
4 261 452,1
4 291 074,60
0 17 336 521
17 455 011, 0
Ühissätete
määruse
artikli 36
lõike 5 kohane
tehniline abi
1 617 421,54
1 751 570,84
1 617 421,54
1 751 570,84
Ühissätete
määruse
artikli 37
kohane
tehniline abi
- - - - - -
Kogusumma 28 574 447,3
30 944 418,30
8 793 237,55
9 538 511,35
8 793 237,55
9 538 511,35
0 37 367 684,85
40 482 929,65
III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
ELi lepingu artikli 3 lõikes 2 on nähtud ette, et EL moodustab oma kodanikele vabadusel,
turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos
välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu
võitlemisega seotud asjakohaste meetmete rakendamisega.
ELi õigus võtta siseasjade valdkonnas meetmeid tuleneb ELi toimimise lepingu V jaotisest
„Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala“, eelkõige selle artikli 77 lõikest 2, artikli 79
lõigetest 2 ja 4, artikli 82 lõikest 1, artiklist 84 ja artikli 87 lõikest 2. Koostöö kolmandate riikide
ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tugineb ELi toimimise lepingu artikli 212 lõikele 3.
ELi toimimise lepingu artikli 80 kohaselt reguleeritakse ELi toimimise lepingu kolmanda osa
V jaotise 2. peatükis sätestatud ELi asjaomast poliitikat ja selle rakendamist solidaarsuse ning
vastutuse jagamise põhimõtte järgi, sealhulgas põhimõtte, mille kohaselt jagatakse kõnealuse
poliitika finantskoormus liikmesriikide vahel õiglaselt.
ISFi vahendite andmist ja kasutamist perioodil 2021–2027 on reguleeritud järgmistes ELi
õigusaktides:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/2509, 23. september 2024, mis
käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (uuesti sõnastatud)9;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid10;
9 ELT L, 2024/2509, 26.9.2024. 10 ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706.
9
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega
luuakse Sisejulgeolekufond11.
ISFi rakenduskava on nimetatud õigusaktidega kooskõlas.
IV. Rakenduskava muudatuste mõju
Siseturvalisuse valdkonna spetsiifilisuse tõttu on sellel peale riigieelarve olnud siiani vähe
võimalikke rahastusallikaid. Lähitulevikus tekib teoreetiline võimalus katta osasid laiapindse
riigikaitse kulusid ka EL ühtekuuluvuspoliitika fondidest, kuid kuna vajadused on väga suured,
on valdkondlike ELi rahastute olemasolu ja kasutamine turvalisuse tagamisel väga tähtis.
ISFi rakenduskava muutmisega luuakse täiendav võimalus viia ellu ISFi määruses kirjeldatud
eesmärke kooskõlas strateegiliste arengudokumentidega ja riigi eelarvestrateegias
kindlakstehtud vajadustega.
Rakenduskava muudatuste kinnitamisega lisandub riigile kaasrahastamise kohustus 25%.
Enne kulude hüvitamist on elluviijad kohustatud kinnitama, et projektide läbiviimisel
lähtutakse keskkonnahoidlikest põhimõtetest, arvestatakse põhiõigustega, seal hulgas
välditakse eelarvamuslikke, stereotüüpseid ja kallutatud otsuseid, järgitakse andmekaitse,
soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning arvestatakse haavatavate
isikute erivajadusega. Toetuse saaja tagab, et hangitavatest seadmetest ning riist- ja tarkvara
tehnilistest omadustest ja seadistustest, aga ka nende tootjast või tugiteenuse pakkujast ei
rakendu ohtu Eesti ja ELi julgeolekule.
Mõjuhindamise kokkuvõttena võib öelda, et rakenduskava muudatustel on oluline mõju
eelkõige riigi eelarvele ning siseturvalisuse valdkonnale. Tekib võimalus kasutada ELi toetust
tegevusteks, mis aitavad kõrvaldada Schengeni hindamisel väljatoodud vajakajäämisi ning täita
Sisejulgeolekufondi ja Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 eesmärke.
V. Eelnõu rakendamisega seotud kulud ja nende rahastamine
Rakenduskava muutmisega kaasneb projektide kaasrahastamise kohustus, täiendavalt
on juurde vaja 745 273,9 eurot, mis planeeritakse riigieelarvesse RES protsessis. Projektid
peavad olema lõpetatud hiljemalt 31.12.2029.
Tehniline abi on 100% EL toetus ja kaasfinantseeringut lisama ei pea.
Koos kohustusliku kaasfinantseeringuga on pärast muudatust ISFi rakenduskava maht
40 482 929 eurot, sh ELi toetus 30 944 418,14 eurot ja riiklik kaasfinantseering 9 538 511,3
eurot.
ISFi eraldis koos riikliku kaasfinantseeringuga jaguneb erieesmärkide vahel järgmiselt:
a) teabevahetuste tõhustamine – 19 028 679 eurot, sh ELi toetus 14 271 509,25 eurot;
b) piiriülese koostöö tõhustamine – 2 247 668 eurot, sh ELi toetus 1 757 401,2 eurot;
c) kuritegevuse ja terrorismi ennetamine ja nende vastu võitlemine – 17 455 011 eurot, sh ELi
toetus 13 163 936,4 eurot;
11 ELT L 251, 15.7.2021, lk 94–131.
10
d) tehniline abi (100% ELi toetus) – 1 751 570,84 eurot.
Infosüsteemide erinevate ümardamisreeglite tõttu võib tekkida lõplikes summades sendivahe.
VI. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 kohaselt eelnõude infosüsteemi
(EIS) kaudu Rahandusministeeriumi ning Justiits- ja Digiministeeriumiga.
1
Lisa 3
CCI number
Nimetus inglise keeles ISF programme for Estonia 2021-2027
Nimetus liikmesriigi keeles Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021-2027
Versioon 3.0
Esimene aasta 2021
Viimane aasta 2027
Rahastamiskõlblik alates 01.01.2021
Rahastamiskõlblik kuni 31.12.2029
Komisjoni otsuse number
Komisjoni otsuse kuupäev
Liikmesriigi muutmisotsuse number
Liikmesriigi muutmisotsuse
jõustumise kuupäev
Mitteoluline ümberpaigutamine
(ühissätete määruse artikli 24 lõige
5)
Ei
1. Programmi strateegia: peamised katsumused ja poliitilised lahendused
Viide: määruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus) artikli 22 lõike 3 punkti a alapunktid iii, iv, v ja ix
Selles punktis selgitatakse, kuidas programm aitab lahendada riigi tasandil kindlaks tehtud
peamisi katsumusi, tuginedes kohalike, piirkondlike ja riiklike vajaduste hindamisele ja/või
strateegiatele. Antakse ülevaade asjaomase liidu õigustiku rakendamise seisust ning liidu
tegevuskavadega saavutatud edusammudest ning kirjeldatakse, kuidas fondi kaudu toetatakse
nende arendamist programmitöö perioodil.
Võrreldes programmitöö perioodiga 2014–2020 on strateegiline planeerimine Eestis
märkimisväärselt muutunud. Riiklike eesmärkide ja nende rahastamise strateegiline planeerimine
toimub keskselt. Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi
ja planeerimine on allikaneutraalne. Olulised strateegilised eesmärgid tehakse kindlaks eelarve
allikat määramata. Rahastamise üle otsustatakse iga-aastase eelarve koostamise käigus. Selline
põhjapanev muudatus on mõjutanud ka Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) rakenduskava
koostamist ja ülesehitust.
2
ISFi rakenduskavas käsitletakse kõige pakilisemaid riiklikke probleeme ja ISF täiendab riiklikke
vahendeid. Kus vähegi võimalik, on rakenduskava koostoimes teiste programmide ja
rahastamisvahenditega. Julgeolekut käsitletakse mitmes ELi programmis. ISFi rakenduskava on
tihedalt seotud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) ning piirihalduse ja
viisapoliitika rahastuga (edaspidi BMVI), millega toetatakse samuti ELi üldist julgeolekut
soodustavaid meetmeid. Lisaks on ISFi rakenduskaval koostoime õigusprogrammi ning kodanike,
võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmiga kuriteoohvrite abistamine ja kaitsmise ning
vähemal määral õiguskoolituse vallas ja ka asjaomaste õiguskaitseasutuste koostöö ja
õiguskaitseasutuste turvalisusega seotud IT-süsteemide ühendamine Euroopa karistusregistrite
infosüsteemiga kolmandate riikide kodanike kohta ehk ECRIS-TCNiga.
Rakenduskaval on koostoime ka tollikoostöö programmiga turvalisusega seotud ohtude ja
piiriülese kuritegevuse vastu võitlemise vallas. Samamoodi peetakse asjakohastes valdkondades
silmas sidusust ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavadega ning programmidega „Euroopa
horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“. ISFi ja ühtekuuluvuspoliitika fonde kavandatakse Eestis samal
ajal. Seega on tagatud, et rakenduskavadtäiendavad üksteist ja välditakse tegevuste võimalikku
kattuvust. Rahastatavad meetmed sõltuvad olemasolevatest vahenditest ja prioriteetidest. Täpsed
meetmed ja rahastamisallikas lepitakse kokku riiklike protseduuride järgi. Välditakse kattumist ja
tagatakse koostoime teiste fondidega (nt AMIF ja BMVI) tihedas suhtluses ministeeriumide,
Euroopa Komisjoni, ametite ja teise asjaomaste sidusrühmadega.
Pikaajaline katusstrateegia „Eesti 2035“ annab valdkondade poliitikakujundajatele selged
suunised. Peamine riiklik strateegia, mis hõlmab sisejulgeoleku eesmärke, on siseturvalisuse
arengukava (edaspidi STAK). STAK on töötatud välja tihedas koostöös kõigi asjaomaste partnerite
ja sidusrühmadega. STAKi prioriteedid on turvalise elukeskkonna loomine, sh vägivalla
vähendamine, sisejulgeoleku tagamine, sh võitlus organiseeritud kuritegevusega ja kriisiks
valmisolek, kiire ja professionaalne abi, kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika, mis
tagab Eesti arengu, ning arukas ja uuenduslik sisejulgeolek.
STAKis 2020–2030 on võetud arvesse asjaomaseid ELi poliitikavaldkondi ja eesmärke. Eestis
vastutab asjakohase poliitika rakendamise eest mitu ministeeriumi. Riiklikud strateegiad
täiendavad üksteist, näiteks Eesti infoühiskonna arengukava 2020, kriminaalpoliitika põhialused
aastani 2030, Eesti julgeolekupoliitika alused, riigikaitse arengukava 2017–2026 ja kiirgusohutuse
riiklik arengukava 2018–2027.
Eesti katsumuste peamised märksõnad hõlmavad enamikku ISFi eesmärkidest: küberkuritegevus,
rahapesu ja terrorismi rahastamine, terrorism ja radikaliseerumine, raske ja organiseeritud
kuritegevus, uimastikaubandus, finantsuurimine, korruptsioon, kuritegeliku vara avastamine ja
konfiskeerimine, inimkaubandus, laste (seksuaalne) väärkohtlemine ja ärakasutamine,
kohtuekspertiisi suutlikkus, kriisiennetus, hädaolukorraks valmisolek, vastupidavus kriisi ajal ja
küberrünnakute ning keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaainete (edaspidi CBRN)
tõrjumine.
Probleemide lahendamiseks võetakse järgmisi meetmeid: info- ja sidetehnoloogia arendamine,
nutikad ja uuenduslikud tehnoloogilised vahendid, suurem analüütiline suutlikkus, (operatiivne)
koostöö ametiasutuste vahel ning parem riiklik suutlikkus, mis saavutatakse muu hulgas koolituse
ja asjakohase varustuse soetamise kaudu. Samuti on oluline, et asjaomastes üksustes oleks piisav
arv spetsialiste. Märksõnad on ka ennetamine, varajane hoiatamine ja teadlikkuse suurendamine.
Julgeolekuteemalised teadusuuringud on olulised, et töötada välja uuenduslikke meetodeid ja võtta
3
kasutusele uut tehnoloogiat. Võimalikud tulevased rakendusmeetmed on kooskõlas määruse
(EL)2021/1060 artikli 22 lõike 4 punktiga d tabelites 3, 6 ja 9 märgitud 0 euroga, et lisaraha
saamisel tagada võimalike kulude tagasiulatuv abikõlblikkus.
Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel hinnatakse detailsemalt sihtrühmapõhise lähenemise
vajalikkust, et tagada meetmete maksimaalne mõju ja sobivus. Tegevuste elluviimisel austatakse
põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine,
rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute erivajadused.
ISFi rakenduskava eesmärke on võimalik saavutada vaid koostöös teiste ametiasutustega. Samuti
on oluline kaasata kodanikuühiskonda ja teisi asjaomaseid partnereid ning teha koostööd
erasektoriga. ISFi rakenduskava rakendamisel kaalutakse ka koostööd kolmandate riikidega.
Toetust antakse grantidena.
Kuna osad katsumused eelarveperioodi 2021-2027 on samad, mis perioodil 2014-2020,
rahastatakse osaliselt sarnaseid tegevusi.
Politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje
rahastamisvahendi (edaspidi ISF Police) programm 2014–2020 on andnud asjaomase ELi acquis’
rakendamiseks vajalikke lisavahendeid. Praeguses rakenduskavas toetatakse jätkuvalt ELi acquis’
ja vajaduse korral selle tegevuskavade rakendamist kogu programmitsükli vältel, võttes samas
arvesse uusi ohte. Lühiülevaade ELi acquis’ rakendamisest on järgmine.
Eesti on järginud ELi narkostrateegia 2013–2020 ja ELi narkootikumidealase tegevuskava 2017–
2020 eesmärke ja meetmeid, rakendades 2014. aasta jaanuaris vastu võetud riiklikku
strateegiadokumenti „Valge raamat uimastiennetuspoliitika kohta“. Selle peamine eesmärk on
vähendada uimastite kasutamist ja sellest tulenevat kahju. See järgib ELi tasakaalustatud
lähenemisviisi uimastipoliitikale ja toetub seitsmele sambale: i) pakkumise vähendamine; ii) üldine
esmane ennetamine; iii) varajane avastamine ja sekkumine; iv) kahju vähendamine; v) ravi ja
rehabilitatsioon; vi) resotsialiseerimine ja vii) järelevalve. Uimastipoliitika meetmeid rakendatakse
ja rahastatakse riiklike strateegiate kaudu, mis järgivad valge raamatu ja seega ELi narkostrateegia
eesmärke.
Mis puutub ELi infosüsteemidesse, siis EL määrustest tulenevaid töid tehakse riigi tasandil.
Lennureisijate broneeringuinfo andmebaasi ehk PNRi andmebaasi arendatakse ISFi programmi
2014–2020 raames. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/681, 27. aprill 2016, mis
käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks,
avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks (edaspidi broneeringuinfo direktiiv),
võeti üle 2019. aasta veebruaris. Lennureisijate broneeringuinfo üksus loodi 2018. aasta mais ja
alates 15. augustist 2019 võrreldakse reisijate andmeid automaatselt Schengeni infosüsteemiga
(edaspidi SIS). Broneeringuinfo direktiivi I lisa kohaselt käsitatakse broneeringuinfo andmete
loetelus broneeringuinfo osana ka rakendusliidese andmeid. Programmis tagatakse rakendusliidese
andmete töötlemine broneeringuinfo osana. ISF programm adresseerib ka 19. detsembri 2024. aasta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2025/13, mis käsitleb resijaid käsitleva eelteabe
kogumist ja edastamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks
ja nende eest vastutsele võtmiseks (edaspidi API määrus), nõudeid.
4
Schengeni politseikoostöö infosüsteemi arendati ISF Police’i programmi raames. Interpoli
päringud on integreeritud SIRENEsse. 2018. ja 2023. aasta Schengeni hindamise soovitusi on
peetud silmas 2021-2027. aastate plaanide koostamisel.
Üht Eestile 2018. aasta Scengeni hindamise raames tehtud soovitust rahastatakse ISFist –
rahvusvaheliseks koostööks töötatakse välja interaktiivne ja kasutajakeskne e-õppe lahendus, mis
põhineb praktilistel olukordadel ja juhtumitel (vt erieesmärk 2). ISFist rahatatakse ka 2023. aasta
Schengeni hindamise käigus tehtud soovitust võtta kasutusele automaatne andmelaadija Europoli
infosüsteemiga suhtlemisel. Teisi vajadusi, mis tulenevad Schengeni ja Schevali hindamistest
SIS/SIRENE ja politseikoostöö valdkonnas, rahastatakse peamiselt riigieelarvest, kuid vajaduse
korral kasutatakse ka ISFi vahendeid.
Prüm II määrus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/982
politseikoostöö raames toimuva automatiseeritud andmete otsingu ja vahetuse kohta) tõhustab
oluliselt ja laiendab olemasolevat automatiseeritud andmevahetusmehhanismi, mis on loodud algse
Prümi raamistiku alusel. Varem võisid Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutused vahetada
kõigi liikmesriikidega kahepoolsete kanalite kaudu DNA-profiile, daktüloskoopilisi andmeid ja
teatud sõidukite registreerimise andmeid. Uuendatud määrus lisab neile kolmele olemasolevale
kategooriale näopildid ja politseiandmed, mis võimaldavad kõigi viie andmetüübi automaatset ja
anonüümset vahetamist. See hõlbustab oluliselt kuritegude ennetamist, avastamist ja uurimist,
samuti kadunud isikute otsimist ja tundmatute inimsäilmete tuvastamist. Eelmainitud täiendused
võimadavad piiriülest politseikoostööd oluliselt tõhustada. Prüm II määruse rakendamist
toetatakse ISF programmi raames.
Eesti osaleb aktiivselt Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (edaspidi CEPOL) koostöös.
CEPOLi riiklik üksus asub Sisekaitseakadeemias. Sisekaitseakadeemia on ka CEPOLi partner
Eestis. Eestis on koostöö CEPOLiga korraldatud võrgustikuna, kuhu kuulub 11 õiguskaitseasutust.
Sisejulgeolekufondi rakenduskava raames planeeritavad õiguskaitseametnike koolitused
arvestavad CEPOLi koostatud Euroopa Liidu strateegilise koolitusvajaduse hinnangu 2022-2025
tulemusi. Erilist tähelepanu pööratakse nimetatud koolitusvajaduse hinnangus toodud peamistele
võimelünkadele.
Hädaolukorra seadusega on võetud üle 14. detsembri 2022. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv (EL) 2022/2557.
Korruptsioonivastaseid meetmeid käsitleva ELi acquis’ ülevõtmise ja rakendamisega Eestis
probleeme ei ole. Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadusega on Eesti
üle võtnud rikkumisest teatanud isikute kaitset käsitleva direktiivi (EL) 2019/1937. Eraldi ELi
korruptsioonivastast tegevuskava ei ole loodud. 2021. aasta aprillis võeti vastu ELi organiseeritud
kuritegevuse vastu võitlemise strateegia 2021–2025. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti tegevus
selles valdkonnas ei ole vastuolus ELi strateegiliste eesmärkidega.
Komisjoni 2021. aasta õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes on märgitud, et Eesti
kriminaalõigussüsteem on tõestanud oma tõhusust korruptsioonijuhtumite kindlakstegemisel.
Ennetusmeetmed hõlmavad suuniseid lobitegevuse ja huvide konflikti kohta. Seadusandlik
menetlus rikkumisest teataja kaitset käsitlevate terviklike eeskirjade vastuvõtmiseks on käimas.
Varade deklareerimise süsteemi ajakohastati, et kohustada ministrite poliitilisi nõunikke esitama
majanduslike huvide deklaratsioone.
5
Inimkaubandusega seotud ELi acquis’ on võetud Eesti õigusesse üle. Sellest hoolimata tuleb
meetmete rakendamist asutustes veelgi parandada, sest mitte kõiki ohvrite kohtlemisega seotud
meetmeid ei rakendata asutuste igapäevases töös (nt meetmed, mis on seotud ärakuulamistega).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/36/EL artikli 2 järgi võtavad
liikmesriigid vajalikke meetmeid tagamaks, et karistatakse järgmisi tahtlikke tegusid: isikute
värbamine, transportimine, üleandmine, varjamine või vastuvõtmine, sealhulgas nende isikute üle
kontrolli vahetamine või üleandmine, ähvardades või kasutades vägivalda või muid
sunnimeetmeid, inimröövi, pettust, võimu või kaitsetu seisundi kuritarvitamist, raha või hüvitiste
võtmist või andmist, et saavutada teise isiku üle kontrolli omava isiku nõusolek ärakasutamise
eesmärgil. Eesti on pühendunud inimkaubanduse tõkestamise direktiivi kui esmase võrdluspunkti
täielikule järgimisele.
Kuni aprillini 2021 oli viimane ELi tasandi strateegiline inimkaubanduse teemaline juhis Euroopa
Parlamendile ja nõukogule komisjoni teatises „Aruanne inimkaubanduse kaotamist käsitleva ELi
strateegia järelmeetmete ning konkreetsete edasiste meetmete kohta“. Eesti võtab teatises
nimetatud kolme prioriteedi rakendamiseks asjakohased meetmed ja aitab saavutada uues
inimkaubanduse vastu võitlemise ELi strateegias sätestatud prioriteete.
Eesti riigisisene õigus on vastavuses direktiiviga (EL) 2021/555, milles on määratud kindlaks
tulirelvade omandamise ja omamise ning tulirelvade teise ELi riiki üleandmise kontrolli ühised
miinimumnõuded ELis. Tänu 2017. aasta revisjonile paraneb tuntavalt turvalisus, sest teatavate
suure võimsusega relvade, näiteks poolautomaatseks muudetud automaatsete tulirelvade
omandamine muutub õiguslikult keerulisemaks. Samuti tugevdab tulirelvade direktiiv koostööd
ELi riikide vahel, parandades teabevahetust (Eesti on siseturu infosüsteemi kasutanud alates 2019.
aasta septembrist), ning edendab märgatavalt tulirelvade jälgitavust, parandades seaduslikult
hoitavate tulirelvade jälgimist, et vähendada nende ebaseaduslikele turgudele sattumise ohtu.
Komisjoni rakendusdirektiivid (EL) 2019/69 ja (EL) 2019/68 on võetud üle ka Eesti õigusesse.
Eesti järgib tulirelvade deaktiveerimise ühiseid miinimumstandardeid käsitlevat rakendusmäärust.
Eesti politsei registreerib kõik deaktiveeritud tulirelvad ning nende andmed salvestatakse teenistus-
ja tsiviilrelvade registrisse.
Eesti valitsus uuendab STAKiga 2020–2030 oma terrorismivastase võitluse prioriteete. Strateegia
hõlmab kõiki terrorismivastase võitluse ja vägivaldse äärmusluse arengusuundi. STAKi
prioriteedid on kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) ülemaailmse
terrorismivastase võitluse strateegiaga ning ÜRO, ELi, koostööpartnerluse, Euroopa Julgeoleku- ja
Koostööorganisatsiooni (edaspidi OSCE) ja rahvusvahelise õiguse peamiste põhimõtete ja
prioriteetidega (sh inimõiguste kaitse). STAK on osaliselt piiratud juurdepääsuga.
2018. aasta detsembris võttis Riigikogu vastu seaduseelnõu, millega rakendatakse riigisiseses
õiguses ÜRO resolutsiooni 2178, terrorismi ennetamise lisaprotokolli ja ELi direktiivi
(EL) 2017/541. Muu hulgas laiendati seaduseelnõus terrorismiohvrite mõistet ja
terrorismikuritegudega seotud kuritegevuse elemente. Riigikogu võttis 2018. aasta detsembris
kooskõlas ELi direktiiviga vastu karistusseadustiku, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
seaduse ning ohvrite toetamise seaduse muudatused. Samuti viidi seaduseelnõu kooskõlla ÜRO
resolutsiooni ja Euroopa Nõukogu terrorismi ennetamise konventsiooni lisaprotokolliga.
Kemikaaliseadust täiendati lisanõuetega, mis kohustavad küsima ohtlike kemikaalide käitlemiseks
luba, teostama riiklikku järelevalvet ja teatama kahtlastest tehingutest ning lõhkeaine kadumisest
ja vargusest. Radioaktiivsete kiirgusallikate julgeolek on reguleeritud kiirgusseaduses, mis on
6
kooskõlas ELi nõukogu direktiiviga 2013/59/Euratom ning muude rahvusvaheliste
konventsioonide ja standarditega. Eesti arendab lisasuutlikkust tuvastada ja tõkestada internetis
terroristlikke tegevusi (ELi algatus võidelda terroristliku infosisu vastu internetis koostöös
erasektori ja ELi internetifoorumiga). Terroristliku veebisisu vastase määruse rakendamist
rahastatakse riigieelarvest. Veebikonstaablid (internetis töötavad politseinikud) teevad koostööd
Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse internetisisust teavitamise üksusega, et
võidelda ebaseadusliku veebisisu ja vägivaldse propaganda vastu.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, millega võeti üle viies rahapesu
andmebüroo direktiiv, võeti vastu 2020. aasta juulis.
Küberkuritegevuse vallas on Eesti kehtestanud asjakohased õigusaktid, Budapesti konventsiooni
rakendamise ja ebaseadusliku tegevuse karistamise. Sisemine operatiivkoostöö õiguskaitse- ja
õigusasutuste vahel toimib hästi ning Eesti ootab uut e-tõendit käsitlevat õigusakti.
Eesti on ratifitseerinud Euroopa Nõukogu konventsiooni laste kaitse kohta seksuaalse
ärakasutamise ja kuritarvitamise eest ehk Lanzarote konventsiooni. Eesti õigus on kooskõlas
Lanzarote konventsiooni kriminaalõigussätetega. Konventsiooni ratifitseerimiseks vajalikud
tegevused on kirjas „Laste ja perede arengukavas aastateks 2012–2020“ ja „Vägivalla ennetamise
strateegias aastateks 2015–2020“. Teemasid on käsitletud ka Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammis 2019–2023, milles tõstetakse esile alaealistega seotud seksuaalkuritegude
vastane võitlus ja süütegude toimepanijate vastutusele võtmine.
Kahjuks ei ole võimalik tegeleda kõigi järgnevalt kirjeldatud katsumustega üksnes ISFi rahastuse
abil. Rakenduskava eesmärk on käsitleda probleeme võimalikult ulatuslikult, kuid samas
paindlikult, et reageerida tulevastele sündmustele ja muutuvatele prioriteetidele. Rahastatavad
meetmed sõltuvad ressurssidest ja prioriteetidest. Täpsed meetmed ja rahastamisallikad lepitakse
kokku riiklike protseduuride järgi.
Rakenduskavas võetakse arvesse haldussuutlikkust ja tõhusust ning võimaluse korral rakendatakse
lihtsustamismeetmeid, et vähendada halduskoormust ning suurendada mõjusust, tõhusust ja
säästlikkust.
2. Erieesmärgid
2.1. Erieesmärgi nimetus
Tõhustada ja hõlbustada teabevahetust pädevates asutustes ja asjaomastes liidu organites,
ametites ja asutustes ning nende vahel ning asjakohasel juhul kolmandate riikide ja
rahvusvaheliste organisatsioonidega
2.1.1. Erieesmärgi kirjeldus
Käesolevas punktis kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja
pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid
rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis
kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt:
tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse
7
artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu
toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada.
Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav.
Turvalisuse tagamise põhitegur on luua ja ajakohastada turvalisi infosüsteeme ja e-lahendusi. Kuigi
digiteerimine on juba aastaid olnud üks Eesti lipulaevadest, on see alarahastatud ja turul ei ole
piisavalt arendajaid. Samal ajal tuleb täita uusi liikmesriikidele esitatavaid nõudeid, et tagada
turvalisusega seotud teabevahetus ja Europoli andmeid käsitleva liidu acquis’ täielik ja ühetaoline
rakendamine. Ka ELi infosüsteemide puudujääkidega tegelemiseks tuleb suunata piisavalt
vahendeid. Eesti on edukalt loonud ja kohandanud riiklikke IT-süsteeme, et tagada tõhus ühendus
ELi turvalisusega seotud infosüsteemidega, ning sellega tegeletakse ka edaspidi.
Eesti kavatseb kasutada ISFi vahendeid peamiselt selleks, et luua, kohandada ja hooldada ISFi
eesmärkidele vastavaid info- ja sidesüsteeme. Samuti on vaja tagada süsteemide kasutamise
koolitus.
Erieesmärgi raames kaalutakse võimalikke tegevusi, mis keskenduvad peamiselt ISFi määruse
II lisa rakendusmeetmele d: toetada asjakohaseid riiklikke meetmeid. Rakendusmeede a on samuti
prioriteet: tagada liidu julgeolekualase acquis’ ühetaoline kohaldamine, toetades asjakohase teabe
vahetamist.
Vajaduse korral võib rakendusmeetmeid b ja c kaaluda rakendamise hilisemas etapis.
Rakenduskava koostamise ajal ei ole konkreetseid meetmeid planeeritud.
Kavatsetakse rakendada järgmisi ISFi määruse II lisas toodud meetmeid, sh teha järgmisi tegevusi.
a) Tagada liidu julgeolekuvaldkonna acquis’ ühtne kohaldamine, toetades asjakohase teabe
vahetamist näiteks Prümi lepingu, ELi broneeringuinfo ja SIS raames, sealhulgas
rakendades kvaliteedikontrolli- ja hindamismehhanismide, näiteks Schengeni hindamis- ja
järelevalvemehhanismi või muude kvaliteedikontrolli- ja hindamismehhanismide kaudu
saadud soovitusi.
Asjakohaste õigusaktide kohaldamise praegust olukorda (PNR, SIS, Prüm) on kirjeldatud punktis
1.
Üks prioriteete on endiselt tagada PNRi andmebaasi edasine areng ja haldamine. PNRi andmebaas
on töötatud välja ISFi programmi 2014–2020 raames, kuid projekti tulemuste kestlikuks arenguks
on vaja tagada pidev rahastamine. Et tagada andmebaasi usaldusväärsus ja broneeringuinfo
direktiivi ning API määruse nõuete täitmine, arendatakse andmebaasi edasi ning korraldatakse
õppevisiite. PNRi andmebaas suhtleb Europoli infosüsteemiga.
SIS uued funktsioonid töötatakse välja 2022. aastal. Kui tulevikus SIS ajakava muudetakse või
sõlmitakse uusi lepinguid, võib nendega tegelemiseks kaaluda ISFi rahastust. Lisaks tuleb pidevalt
käsitleda kavandatavaid meetmeid ELi suuremahuliste infosüsteemide koostalitlusvõime
loomiseks. Eesti kavatseb selleks kasutada BMVI vahendeid. Vajaduse korral võib ISFi määruse
eesmärkide saavutamiseks vajalikke arendusprojekte rahastada ISFist.
Rahastatakse ka Prümi II määruse nõuete täitmisega seotud projekte.
8
ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:
- võtta kasutusele, kohandada ja hooldada käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele kaasa
aitavaid IKT-süsteeme, pakkuda selliste süsteemide kasutamisalast koolitust ning nende
komponentide koostalitlusvõimet ja andmete kvaliteeti testida ja parandada;
-seadmete soetamine;
-asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja
koolitus;
- töötajate kulude rahastamine, kes on seotud fondist toetatavate meetmetega, või meetmetega, mis
nõuavad töötajate kaasamist tehnilistel või julgeolekuga seotud põhjustel.
Rakenduskava rakendamisel võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest
kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist.
ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:
- projektid, mille eesmärk on ELi infosüsteemide ja riiklikke IKT-süsteemide koostalitlusvõime
parandamine liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud ulatuses.
d) Toetada asjakohaseid riiklikke meetmeid, sealhulgas turvalisusega seotud riiklike
andmebaaside omavahelist seotust ja kõnealuste andmebaaside sidumist liidu
andmebaasidega, kui see on asjaomaste õiguslike alustega ette nähtud ja vajalik artikli 3
lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärkide rakendamiseks.
Rakenduskava peamine eesmärk on toetada asjakohaseid riiklikke meetmeid. Katsumus on, kuidas
teavet paremini koguda, analüüsida ning asjaomaste pädevate asutuste sees ja vahel vahetada.
On oluline, et kõiki kuritegusid menetletaks võimalikult kiiresti ning pädevatel asutustel oleks
õiguspärane juurdepääs vajalikele riiklikele ja rahvusvahelistele andmebaasidele. Selleks tuleb
töötada välja asjakohased (riiklikud) infosüsteemid ja andmebaasid ning tagada nende
koostalitlusvõime, võttes arvesse infoturbemeetmeid ja tagades tõhusa järelevalve.
Eestis on veel valdkondi, kus andmevahetus ei ole digitaalne ja tehakse palju tööd käsitsi.
Kriminaalmenetlus ei ole täielikult digiteeritud ja see mõjutab menetluse kiirust. Politseiuurija ja
kohtuekspertiisi teadlase suhtlust konkreetse juhtumi kohta tuleb tehnoloogia kasutamise abil veel
parandada. Vaja on uut üleriigilist seiret (nt inimeste, sõidukite ja esemete üle), mis oleks
ühendatud SISga ning tagaks rahvusvaheliste kohustuste täitmise võitluses terrorismi ning raskete
ja varjatud kuritegude vastu (nt küberkuritegevus, rahapesu ja lastevastased seksuaalkuriteod).
Eesti kavatseb sellesse valdkonda investeerida nii struktuurifondide kui ka riigieelarve vahendeid,
kaalutakse ka ISFi vahendite kasutamist.
Eestis on digitaalse kohtuekspertiisi arendamises vajakajäämisi. Kuna kuriteod liiguvad rohkem
internetti, suureneb digiteerituse vajalikkus. Seega tuleks suurendada asjaomaste asutuste
suutlikkust tulla töömahuga toime. IKT-seadmete ja sektoripõhiste koolituste ebajärjekindel
rahastamine ei taga valdkonna kestlikku ja süsteemset arengut. Operatiivseks töötamiseks on vaja
automatiseeritud lahendusi.
Tuleb suurendada järelevalvesuutlikkust, sh parandada andmete kogumist ja asjakohast
teabevahetust nii keskkriminaalpolitsei sees kui ka teiste asutustega. Muu hulgas tuleb
ajakohastada riiklikke süsteeme ja soetada vajalikke IKT-seadmeid. Operatiivse järelevalve
tööriist, mida Eesti õiguskaitseorganid praegu kasutavad, vajab ajakohastamist. On vaja töötada
9
välja uus järelevalvemoodul, et teha seiret ja taktikalist analüüsi tervikuna ühes keskkonnas koos
võimalusega teha eri päringuid (sh asjaomastes ELi infosüsteemides) ning vahetada infot.
Operatiivse järelevalve tööriist suhtleb Europoli infosüsteemiga ja Schengeni infosüsteemiga.
Rahapesu, mis rahastab suuremat osa raskest ja organiseeritud kuritegevusest, on üks selle
valdkonna peamisi liikumapanevaid jõude. Selleks, et suurendada ja hõlbustada ettevõtete,
teenuseosutajate, finantseerimisasutuste ja virtuaalvaluuta teenuse osutajate vastutust rahapesu ja
terrorismi rahastamise ennetamisel, tuleb luua asjakohane aruandlusportaal.
Eesti tellis riskihindamise metoodika, et koostada Eestis uus rahapesu ja terrorismi rahastamise
riskihindamine. Mitu töörühma alustas tööd 2019. aasta sügisel ja riiklik riskihindamine kiideti
heaks 2021. aasta aprillis.
Politsei- ja Piirivalveamet võtab kasutusele automaatse andmelaadija Europoli infosüsteemiga
suhtlemisel.
Asjaomaste asutuste suutlikkuse arendamine, et tegeleda luureandmetega avalikest allikatest
(edaspidi OSINT), on prioriteet, mis vajab eri rahastusallikaid, mh kaalutakse selleks kasutada ISFi
vahendeid.
ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:
- võtta kasutusele, kohandada ja hooldada käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele kaasa
aitavaid IKT-süsteeme, pakkuda selliste süsteemide kasutamisalast koolitust ning nende
komponentide koostalitlusvõimet ja andmete kvaliteeti testida ja parandada;
- seadmete rahastamine;
- töötajate kulude rahastamine, kes on seotud fondist toetatavate meetmetega, või meetmetega, mis
nõuavad töötajate kaasamist tehnilistel või julgeolekuga seotud põhjustel.
Rakenduskava rakendamisel võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest
kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist.
ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:
- projektid, mille eesmärk on ELi infosüsteemide ja riiklikke IKT-süsteemide koostalitlusvõime
parandamine liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud ulatuses.
Tegevustoetus
Eesti kavatseb kasutada tegevustoetust, et aidata saavutada ISFi rakenduskava eesmärke.
Tegevustoetus võimaldab säilitada kogu liidu jaoks olulist suutlikkust.
Politsei- ja Piirivalveametis (edaspidi PPA) on vaja suurendada riikliku broneeringuinfo üksuse
(edaspidi PIU) personali. PIU analüüsib reisijate nimekirju, töötleb teavet ööpäev ringi ja vahetab
seda oma kolleegidega. Vajaliku andmevahetuse taseme tagamiseks on hädavajalik värvata PIUsse
ametnikke juurde.
Tuleb tagada PNRi andmebaasi pidev hooldus (nt turva- ja tarkvarauuendused ning taristukulud,
sh serverite ja litsentside hooldamise kulud).
10
Digitaalse kriminalistika valdkonnas tuleb näha ette iga-aastased eritarkvara (uuendused, tasud,
litsentsid) kulud, et tagada digitõendite tuvastamine, kogumine, käitlemine ja säilitamine.
Küberkuritegevuse ja OSINTi valdkonnas tuleb katta eritarkvara ja võrguseadmete iga-aastased
hoolduskulud, et suurendada ja säilitada politsei suutlikkust teavet süstemaatiliselt hallata ja
analüüsida.
Kõigis nimetatud valdkondades on lõplik toetusesaaja PPA, kes vastutab seaduse järgi riigi
turvalisuse ja avaliku korra eest ning kuritegude uurimise ja ennetamise eest. Sõltuvalt riiklikust
korrast võib info- ja sidetehnoloogia süsteemide hooldusega seotud rahastust suunata
Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskusele, kes vastutab põhimääruse kohaselt
ministeeriumile ja selle haldusala asutustele vajalike IKT-teenuste osutamise eest.
Teiste tegevuste rahastamise võimalus ei ole välistatud.
Finantsinstrumendid. Ei kohaldata.
11
2.1.2. Näitajad
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e
Tabel 1. Väljundnäitajad
Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus
(2029)
SO1 O.1.1 Koolitustegevuses osalejate arv Arv 12 37
SO1 O.1.2 Ekspertide kohtumiste / õpikodade /
õppekülastuste arv
Arv 2 11
SO1 O.1.3 Välja töötatud / kohandatud / hooldatud IKT-
süsteemide arv
Arv 3 9
SO1 O.1.4 Ostetud seadmete arv Arv 6 96
Tabel 2. Tulemusnäitajad
Eri-
eesmärk
Tunnus-
kood
Näitaja Mõõtühik Lähte-
tase
Lähtetaseme
mõõtühik
Võrdlus-
aasta(d)
Sihtväärtus
(2029)
Sihtväärtuse
mõõtühik
Andmete allikas
SO1 R.1.5 Liikmesriikides /
julgeolekuga seotud ELi ja
detsentraliseeritud
infosüsteemidega /
rahvusvaheliste
andmebaasidega
koostalitlusvõimeliseks
muudetud IKT-süsteemide
arv
Arv 0 Arv 2021 3 Absoluutarv Projektide aruanded
12
SO1 R.1.6 Selliste haldusüksuste arv,
mis on välja töötanud või
ajakohastanud
olemasolevaid
teabevahetusmehhanisme/
menetlusi/vahendeid/
juhiseid teabe
vahetamiseks teiste
liikmesriikidega / liidu
organite, ametite või
asutustega / kolmandate
riikidega / rahvusvaheliste
organisatsioonidega
Arv 0 Arv 2021 3 Absoluutarv Projektide aruanded
SO1 R.1.7 Nende osalejate arv, kes
peavad koolitust oma töö
jaoks kasulikuks
Arv 0 Osakaal 2021 27 Absoluutarv Koolitustel osalejate
tagasisidelehed,
projektide aruanded
SO1 R.1.8 Nende osalejate arv, kes
teatavad kolm kuud pärast
koolitust, et nad kasutavad
koolituse käigus
omandatud oskusi ja
pädevust
Arv 0 Osakaal 2021 27 Absoluutarv Koolitustel osalejate
tagasisidelehed,
projektide aruanded
13
2.1.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18
Tabel 3. Esialgne jaotus
Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)
SO1 IKT-süsteemid, koostalitlusvõime, andmekvaliteet (välja arvatud seadmed) 001 13 489 158,61
SO1 Võrgustikud, tippkeskused, koostööstruktuurid, ühismeetmed ja -operatsioonid 002 0
SO1 Ühised uurimisrühmad või muud ühisoperatsioonid 003 0
SO1 Ekspertide lähetamine või kasutamine 004 0
SO1 Koolitus 005 0
SO1 Parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse
suurendamise kampaaniad, teavitusmeetmed
006 0
SO1 Uuringud, katseprojektid, riskide hindamine 007 0
SO1 Seadmed 008 782 351,25
SO1 Transpordivahendid 009 0
SO1 Hooned, rajatised 010 0
SO1 Teadusprojektide rakendamine või muud järelmeetmed 011 0
14
2.2. Erieesmärgi nimetus
Parandada ja tõhustada piiriülest koostööd, sealhulgas ühisoperatsioone pädevate asutuste
vahel seoses terrorismi ning raske ja organiseeritud kuritegevusega, millel on piiriülene mõõde
2.2.1. Erieesmärgi kirjeldus
Käesolevas punktis kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja
pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid
rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis
kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt:
tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse
artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu
toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada.
Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav.
Eesti on liidu tasandil aktiivne nii kahepoolses kui ka mitmepoolses piiriüleses koostöös, et
võidelda raske ja organiseeritud kuritegevusega.
Eesti keskkriminaalpolitseil on naaberriikide koostööpartneritega hea koostöö uimastiäri vastu
võitlemises, rajatud on mitu ühist uurimisrühma. Liikmesriikide asutustevahelise koostöö kõrval
tuleb parandada koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega (Europol, Interpol, CEPOL,
Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus, ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse
büroo jne). Nii Eesti politseil kui ka tollil on Europolis oma kontaktametnikud, et hõlbustada
igapäevast teabevahetust. Selleks organiseeritakse koolitusi, vastastikust õppimist ja spetsiaalseid
vahetusprogramme. Keskenduda tuleb praegustele suundumustele, eelkõige tehnoloogia arengule
ja sünteetiliste opioidide, sh fentanüülide levikule. Oluline on üleilmastunud uimastiturule
paremini reageerida, tugevdades partnerlust liikmesriikide ametiasutuste ja teiste asjaomaste
partnerite vahel, sealhulgas vajaduse korral kolmandate riikidega.
Terrorismivastases võitluses toetavad Eesti õiguskaitseasutusi rahvusvaheline koostöö ELis, sh
terrorismivastase võitluse rühma ja Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskusega,
teabevahetus Interpolis, terrorismivastane koostöö ÜRO, NATO, Euroopa Nõukogu ja OSCEga
ning kahepoolsed suhted partnerriikidega.
Koordineerimine ja koostöö õiguskaitseasutuste ja teiste organiseeritud kuritegevuse vastu
võitlevate pädevate asutustega on oluline. ELi poliitikatsükli organiseeritud ja raske rahvusvahelise
kuritegevusega võitlemiseks EMPACT 2022+ raames on Eestil kavas osaleda järgmiste
valdkondade tegevustes: aktsiisipettused, varifirmadega seotud ühendusesisene pettus, uued
psühhoaktiivsed ained ja sünteetilised uimastid, ebaseaduslik ränne, infosüsteemide vastu suunatud
rünnakud (küberkuritegevus), laste seksuaalne ärakasutamine (küberkuritegevus), pettused
mittesularahaliste maksevahenditega (küberkuritegevus), tulirelvade salakaubavedu,
keskkonnakuritegevus ja organiseeritud varavastane kuritegevus.
Eesti jaoks on oluline rõhutada ELi institutsioonidevahelise julgeolekukoostöö tugevdamist
(ühistegevus, teabevahetus jne). Eesti aitas sellele kaasa, kui korraldas ELi nõukogu
eesistujariigina Europoli ja Frontexi juhatuse esimese ühiskoosoleku, kus lepiti kokku
koostööpõhimõtetes ja -tegevustes.
Erieesmärgi 2 raames kavatseb Eesti kasutada ISFi vahendeid peamiselt selleks, et parandada
asutustevahelist koostööd ja koordineeritust riiklikul ja liidu tasandil ning vajaduse korral ka
kolmandate riikidega.
15
Praeguste plaanide kohaselt moodustavad selle erieesmärgi tegevused rakenduskavast väikese osa.
Kõnealune erieesmärk aitab rakendada meetmeid a: suurendada õiguskaitseoperatsioonide arvu
kahe või enama liikmesriiki vahel, sealhulgas vajaduse korral operatsioone, mis hõlmavad teisi
asjaomaseid osalisi, eelkõige hõlbustades ja parandades ühiste uurimisrühmade kasutamist, ühiseid
patrulle, jälitustegevust, varjatud jälgimist ja muid operatiivkoostöömehhanisme ELi poliitikatsükli
raames, pannes erilist rõhku piiriülestele operatsioonidele; b ja c: parandada koostööd
liikmesriikide ning liidu asutuste ja ametite vahel ning liikmesriikide asutuste vahel, samuti
õiguskaitseasutuste ja teiste pädevate asutuste vahelist koordineerimist ning koostööd
liikmesriikides ja nende vahel.
Erieesmärgi jaoks ISFi määruses seatud rahastamise miinimumprotsenti ei saavutata. Otsus tuleneb
piiriüleste (ühiste) tegevuste laadist ja mahust, mida ei ole võimalik prognoosida. Selliseid tegevusi
tehakse pidevalt igas valdkonnas, ja kui tekib vajadus, rahastab Eesti neid edasi riigieelarvest või
kasutab sihtotstarbelisi vahendeid (nt komisjonipoolne rahastamine). Operatiivkoostöö on väga
tähtis ja Eesti jätkab aktiivset osalemist nii kahe- kui ka mitmepoolses piiriüleses koostöös, nagu
eespool kirjeldatud. Lisaks on erieesmärgi 3 raames kavandatud meetmed, millel on laiem eesmärk
ja mis aitavad saavutada erieesmärgi 2 sihte (nt õppereisid ja koostöö korruptsiooni ennetamiseks
ja selle vastu võitlemiseks ning rahvusvaheline koostöö küberkuritegevuse ennetamiseks ja selle
vastu võitlemiseks).
Rakenduskavas on arvestatud riigi tegelikke vajadusi ja katsumusi. Kui eraldada erieesmärgi jaoks
ISFi rakenduskava raames vähem vahendeid, kui on nähtud ette ISFi määruses, ei ohusta see
erieesmärgi saavutamist, kuna selleks kasutatakse ka riigieelarve vahendeid ja muid asjakohaseid
rahastamisvõimalusi.
ISFi määruse II lisas toodud meetmete rakendamiseks tehakse järgmisi tegevusi.
a) Suurendada õiguskaitseoperatsioonide arvu kahe või enama liikmesriiki vahel, sealhulgas
vajaduse korral operatsioone, mis hõlmavad teisi asjaomaseid osalisi, eelkõige hõlbustades ja
parandades ühiste uurimisrühmade kasutamist, ühiseid patrulle, jälitustegevust, varjatud
jälgimist ja muid operatiivkoostöömehhanisme ELi poliitikatsükli raames, pannes erilist
rõhku piiriülestele operatsioonidele.
Aktsiisikuritegevuse ja aktsiisimaksu lõhe vähendamiseks Balti regioonis ja ELis tervikuna on
kavas suurendada asjaomaste asutuste tõhusust ja suutlikkust võitluses varimajandusega
(ebaseaduslik tubakas, kütus, alkohol).
Koostöös Hispaania, mitmete ELi liikmesriikide ja kolmandate riikidega (sh Norra,
Ühendkuningriik, USA), Frontexi ja Europoliga luuakse Euroopa operatiivrühm Hispaania Costa
del Soli piirkonnas, et töötada välja ja rakendada ühine uurimis- ja tegevusstrateegia peamiste
kuritegelike ühenduste vastu.
ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:
- toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning
riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja
parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist
ühistesse pädevuskeskustesse;
- asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja
koolitus;
16
- seadmete rahastamine.
Rakenduskava rakendamisel võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest
kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist.
ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:
- projektid, mille eesmärk on võidelda raskest ja organiseeritud kuritegevusest tulenevate kõige
suuremate ohtudega ELi poliitikatsükli / EMPACTi operatiivmeetmete raames.
b) Parandada pädevate asutuste vahelist koordineerimist ja suurendada koostööd nii
liikmesriikides kui ka nende vahel ja teiste asjaomaste osalejatega, näiteks spetsialiseerunud
riiklike üksuste võrgustike, liidu võrgustike ja koostööstruktuuride ning liidu keskuste
kaudu.
Nõukogu rakendusotsuse nr 10388/19 kohaselt soovitati Eestil Schengeni hindamise käigus
töötada politseikoostöö raames välja interaktiivne ja kasutajakeskne e-õppe lahendus, mis põhineb
praktilistel olukordadel ja juhtumitel. Soovitust plaanitakse rakendada ISFi vahendite toel.
2019. aastal tuvastas ja abistas Sotsiaalkindlustusamet 67 inimkaubanduse ohvrit või väidetavat
ohvrit. See on märkimisväärne kasv võrreldes 2018. aastaga, mil tuvastati 12 (väidetavat) ohvrit.
Uurimisorganid ja ohvriabiorganisatsioonid teevad pidevalt rahvusvahelist koostööd
kriminaalasjades ja inimkaubanduse kahtluse korral. Koostöö on oluline, et hoida vastuvõtvates
riikides ära inimkaubandus ja peatada kuritegelikud organisatsioonid, kes vahendavad prostituute
ja ebaseaduslikku tööjõudu. Eestis on üks prioriteet operatiivtasandi koostöö ELi väliste
partneritega, et luua ja säilitada usaldusväärseid kontakte, pakkuda koolitust, tutvustada PPA välja
töötatud seiremeetodeid ning vajaduse korral luua ühiseid uurimismeeskondi.
ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:
- toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning
riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja
parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist
ühistesse pädevuskeskustesse;
- asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja
koolitus.
Rakenduskava rakendamisel võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest
kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist.
c) Parandada liidu tasandil asutustevahelist koostööd liikmesriikide vahel ning liikmesriikide
ja asjaomaste liidu organite, ametite ja asutuste vahel, samuti koostööd riiklikul tasandil iga
liikmesriigi pädevate asutuste vahel.
Oluline on uurida võimalusi parandada piiriülest politsei- ja tollikoostööd, kaasates selleks
asjaomaseid ELi asutusi (nt Europol ja Eurojust). Eesti tolli ja politsei kriminaaluurijad peavad
olema paremini ettevalmistatud ja informeeritud, et ennetada kõiki raskeid ja rahvusvahelisi
kuritegusid ning nende vastu võidelda (nt uimastikuriteod, inimkaubandus, tulirelvakaubandus,
euro võltsimine ja rahapesu). Ametnike praktika Europoli Eesti kontaktasutuses on kasulik viis,
kuidas edendada ja parandada riikide operatiivkoostööd (nt ühiste uurimisrühmade, ühiste
analüüsimeeskondade, kontrollialuste saadetiste ja muude Europoli pakutavate võimaluste, näiteks
17
analüüsitöö failide ja turvalise teabevahetusvõrgu kasutamine) ning koostööd Europoli Euroopa
terrorismivastase võitluse keskusega, sh CBRN, demineerimise ja eritaktika valdkonnas.
Eesti tolliasutustele on kasulik tihedam operatiivkoostöö teiste ELi tolliametitega, et koguda ja
analüüsida paremini teavet, teha kindlaks organiseeritud kuritegevuse sihid ning koguda tõendeid
kriminaalmenetluses. Sel eesmärgil võidakse korraldada õppekülastusi.
Et valmisolekut, varajast hoiatamist ning ohule ja kriisidele reageerimist tõhustada, on vaja
suurendada koostööd CBRN sündmustes osalevate ametiasutuste vahel, sh arendada rahvusvahelist
koostööd RescEU, ELi CBRN tegevuskava ning CBRN ja terrorismiohtude hindamise raames.
Sellele aitavad kaasa koolitused, suunised, määrused, väljaõpe, juhtumiuuringud, ühised
uurimismeeskonnad, testid ning nii riiklikud kui ka välismaised seminarid ja konverentsid.
Samuti on vaja tõhustada asutustevahelist koostööd päästeasutuste esmareageerijate vahel, et
turvaintsidentidega seotud väljakutsetele ohutult reageerida. See on päästeasutuste põhiväljaõppest
põhjalikum, kuid tähtis, sest on seotud ka politseiteenistusega. Samavõrd olulised on teiste
liikmesriikide partnerite teadmised ja parimad tavad.
ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:
- meetmed, mis parandavad vastupanuvõimet tekkivatele ohtudele, mille hulgas on keemiline,
bioloogiline, radioloogiline ja tuumaoht;
- toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning
riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja
parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist
ühistesse pädevuskeskustesse;
- asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja
koolitus.
Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest
ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist.
Tegevustoetus. Praegu ei nähta selle erieesmärgi raames tegevustoetuse kasutamist ette. Vajaduse
korral võidakse seda siiski kaaluda.
Finantsinstrumendid. Ei kohaldata.
18
2.2.2. Näitajad
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e
Tabel 4. Väljundnäitajad
Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)
SO2 O.2.1 Piiriüleste operatsioonide arv, millest
omakorda
Arv 0 1
SO2 O.2.1.1. ühiste uurimisrühmade arv Arv 0 1
SO2 O.2.2 Ekspertide kohtumiste / õpikodade /
õppekülastuste / ühisõppuste arv
Arv 37 92
SO2 O.2.3 Ostetud seadmete arv Arv 32 80
Tabel 5. Tulemusnäitajad
Eri-
eesmärk
Tunnus-
kood
Näitaja Mõõtühik Lähte-
tase
Lähtetaseme
mõõtühik
Võrdlus-
aasta(d)
Sihtväärtus
(2029)
Sihtväärtuse
mõõtühik
Andmete allikas
SO2 R.2.8 Selliste haldusüksuste arv,
kes on hiljuti välja
töötanud / kohandanud
olemasolevaid
mehhanisme/menetlusi/
vahendeid/juhiseid
koostööks teiste
liikmesriikidega / liidu
organite, ametite või
asutustega / kolmandate
Arv 0 Arv 2021 22 Arv Projektide aruanded
19
riikidega / rahvusvaheliste
organisatsioonidega
SO2 R.2.10 Nende Schengeni
hindamise raames antud
soovituste arv, mida on
arvesse võetud
Arv 0 Arv 2021 1 Arv Projektide aruanded
2.2.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18
Tabel 6. Esialgne jaotus
Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)
SO2 IKT-süsteemid, koostalitlusvõime, andmekvaliteet (välja arvatud seadmed) 001 0
SO2 Võrgustikud, tippkeskused, koostööstruktuurid, ühismeetmed ja -operatsioonid 002 0
SO2 Ühised uurimisrühmad või muud ühisoperatsioonid 003 324 900
SO2 Ekspertide lähetamine või kasutamine 004 0
SO2 Koolitus 005 465 000
SO2 Parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse
suurendamise kampaaniad, teavitusmeetmed
006 862 500
SO2 Uuringud, katseprojektid, riskide hindamine 007 0
20
SO2 Seadmed 008 105 001,2
SO2 Transpordivahendid 009 0
SO2 Hooned, rajatised 010 0
SO2 Teadusprojektide rakendamine või muud järelmeetmed 011 0
21
2.3. Erieesmärgi nimetus
Toetada liikmesriikide suutlikkuse suurendamist kuritegevuse, terrorismi ja radikaliseerumise
ennetamisel ja nende vastu võitlemisel ning julgeolekuintsidentide, riskide ja kriiside
juhtimisel, muu hulgas eri liikmesriikide avaliku sektori asutuste, asjaomaste liidu organite,
ametite või asutuste, kodanikuühiskonna ja erasektori partnerite tihedama koostöö kaudu
2.3.1. Erieesmärgi kirjeldus
Käesolevas punktis kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja
pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid
rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis
kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt:
tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse
artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu
toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada.
Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav.
Et tugevdada riigi ametiasutuste suutlikkust võidelda kuritegevuse vastu ja seda ennetada, on
põhiline, et inimesed oleksid motiveeritud, kvalifitseeritud ja informeeritud. Seega on oluline
korraldada koolitusi, jagada teadmisi ja suurendada teadlikkust. Samuti ei saa eirata vajadust
ajakohase tehnoloogia, sh IT-tööriistade ja -seadmete järele.
Erieesmärgi raames on kavas rakendada järgmisi meetmeid: a) õiguskaitse koolitused, õppused ja
vastastikune õpe ning d) asjakohaste seadmete hankimine, et suurendada valmisolekut,
vastupidavust ja piisavat reageerimist julgeolekuohtudele. Võimalikes tegevustes rakendatakse ka
meetmeid b ja c.
Vajaduse korral võib rakenduskava elluviimise hilisemas staadiumis kaaluda meetme e
rakendamist. Rakenduskava koostamise ajal ei ole selle meetme tegevusi ette nähtud.
ISFi määruse II lisas toodud meetmete rakendamiseks tehakse järgmisi tegevusi.
a) Suurendada koolituse, õppuste, vastastikuse õppe võimaluste ja spetsiaalsete
vahetusprogrammide pakkumist ja parimate tavade jagamist liikmesriikide pädevates
asutustes ja nende vahel, sealhulgas kohalikul tasandil ning koostöös kolmandate riikidega
ja muude asjaomaste osalejatega.
Eri valdkondades on pidev vajadus süstemaatilise koolituse järele. Õiguskaitseametnike koolitus
on olnud oluline ISF Police’i programmis 2014–2020 ning see on prioriteetne ka perioodil 2021–
2027. Samuti on Eesti saanud palju kasu CEPOLi koolitustest, kuna asutused on osalenud CEPOLi
veebiseminaridel, e-koolitustes, töötubades, vahetusprogrammides ja elanikele mõeldud
tegevustes. Siiski on vaja ka erikoolitusi, mida CEPOL ei paku. Erikoolitusi kavatsetakse rahastada
ISFi toel. ISFi rakenduskava koolitustegevuste kavandamisel konsulteeriti CEPOLi riikliku
üksusega, et vältida kattumist. Erikoolitusi on kavas rahastada ISFi rakenduskavast, kuna CEPOL
korraldab üldiselt alg- või kesktaseme koolitusi ja keskendub vähem konkreetsematele teemadele,
mis on mõeldud kitsamate valdkondade tippspetsialistidele. Lisaks on CEPOLi koolituste ja
õppekülastuste osalejate arv piiratud ning ei ole alati piisav, eriti spetsialiseerunud üksuste puhul.
Tõhus küberkuritegevuse vastane võitlus nõuab sihipäraseid meetmeid ja on üks ISFi rakenduskava
prioriteete. Andmevargus ja -lekked, lunarahanõuded ning veebipõhised maksepettused on
muutunud Eestis tavaliseks probleemiks. Kodanikud, ettevõtted ja riigiasutused peavad olema
teadlikud IKT ohtudest ning valmis ja võimelised end kaitsma. Küberkuritegevuse uurimiseks on
22
vaja digitõendite kasutamise eriteadmisi ja -oskusi. Asjaomastes õiguskaitseasutustes peab olema
piisavalt inimesi, kes on koolitatud ja valmistatud ette selleks, et koguda ja analüüsida vajalikku
teavet ning tagada tegevuste kestlikkus. Selleks on kavas rahastada nii meetme a kui ka meetme d
tegevusi: koolitusi ja õppekülastusi ning vajaliku tehnoloogia ja seadmete soetamist.
Aastate jooksul on teadlikkus korruptsioonivastasest tegevusest kasvanud. Eestis registreeriti 2017.
aastal 291, 2018. aastal 376 ja 2019. aastal 72 korruptsioonikuritegu. Raskete
korruptsioonijuhtumite avastamine on endiselt prioriteet. Kuna korruptsioon on Eestis üha enam
peidetud, on vaja spetsialiseeruda ning süstemaatiliselt koguda ja analüüsida teavet, mis võib aidata
selliseid kuritegusid paremini avastada ja isikuid nende eest vastutusele võtta. Korruptsiooni ja
teiste varjatud kuritegude uurimiseks on vaja koolitusi, parimate tavade vahetamist
välispartneritega, elektroonilise teabe ulatuslikku kogumist ja tõendite analüüsi. Rõhk on ka
teadlikkuse suurendamisel ja valdkonnauuringutel, et teha paremaid poliitilisi otsuseid.
CBRN-i intsidentide tõenäosus on tõusnud, mistõttu vajab valmisolek CBRN-i intsidentideks
suuremat tähelepanu, sealhulgas vastava oskusteabe ja oskuste tõhustamist selles valdkonnas.
ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:
- asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja
koolitus, võttes arvesse operatiivvajadusi ja riskianalüüse, tehes koostööd CEPOLiga ja vastavalt
vajadusele Euroopa õigusalase koolituse võrgustikuga, sealhulgas haridus ja koolitus
ennetuspoliitika alal, pöörates erilist tähelepanu põhiõigustele ja mittediskrimineerimisele;
- toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning
riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja
parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist
ühistesse pädevuskeskustesse;
- töötajate kulude rahastamine, kes on seotud fondist toetatavate meetmetega, või meetmetega, mis
nõuavad töötajate kaasamist tehnilistel või julgeolekuga seotud põhjustel.
Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest
ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist.
ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:
- projektid, mille eesmärk on ennetada ja tõkestada küberkuritegevust, eelkõige internetis toimuvat
laste seksuaalset kuritarvitamist, ning kuritegusid, mille puhul internet on peamine tõendite
kogumise platvorm.
b) Kasutada ära liikmesriikide ja muude asjaomaste osalejate, sealhulgas
kodanikuühiskonna ressursside ja teadmiste ühendamisel ning parimate tavade jagamisel
tekkivat koosmõju, näiteks ühiste pädevuskeskuste loomise, ühiste riskihindamiste
väljatöötamise või ühisoperatsioonide korraldamiseks loodavate ühiste tugikeskuste kaudu.
Mitte kogu äärmuslus ei too kaasa vägivalda, kuid ühiskonnale, eriti vanematele, õpetajatele,
noorsootöötajatele ja ametnikele, on oluline olla eeskujuks ja sekkuda, et tagada mõlema poole
turvalisus. Tähtis on ametnikke ja spetsialiste koolitada, et nad tunneksid ära radikaliseerumise
esimesed märgid ning suudaksid hinnata riske ja nende põhjal delikaatselt tegutseda, austades
samal ajal üksikisikute põhiõigusi. Siseministeeriumi ja Sisekaitseakadeemia juhtimisel on
koolitatud üle 2000 esmataseme praktiku. Tulevikus kavandatakse koolitustele läheneda
süstemaatilisemalt. On vaja jätkata spetsialistide asjatundlikkuse arendamist, toetades ka
23
rahvusvahelisi võrgustikke, nagu radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik ja Euroopa
strateegilise teabevahetuse võrgustik, ning tutvuda partnerriikide tavadega. Et kasutada
Sisekaitseakadeemia kui CEPOLi Eesti riikliku üksuse potentsiaali täielikult ära, võiks selle
kujundada siseturvalisuse tippkeskuseks, näiteks radikaliseerumise ja terrorismivastase võitluse,
organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastase võitluse ning tehisintellekti kasutamise
valdkonnas. Keskus toetaks valdkonna planeerimist ja strateegilist arengut teadusuuringute,
analüüsi ja koolituse kaudu.
ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:
- asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja
koolitus, võttes arvesse operatiivvajadusi ja riskianalüüse, tehes koostööd CEPOLiga ja vastavalt
vajadusele Euroopa õigusalase koolituse võrgustikuga, sealhulgas haridus ja koolitus
ennetuspoliitika alal, pöörates erilist tähelepanu põhiõigustele ja mittediskrimineerimisele;
- toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning
riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja
parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist
ühistesse pädevuskeskustesse.
Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest
ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist.
ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:
- projektid, mille eesmärk on radikaliseerumist ennetada ja selle vastu võidelda.
c) Edendada ja arendada meetmeid, kaitsemeetmeid, mehhanisme ja parimaid tavasid, et
varakult kindlaks teha, kaitsta ja toetada tunnistajaid, õigusrikkumisest teatajaid ja
kuriteoohvreid ning luua selleks partnerlussuhteid ametiasutuste ja muude asjaomaste
osalejate vahel.
Eesti suurim katsumus inimkaubanduse vastases võitluses on see, et ennetustegevust ei rahastata
piisavalt. Ennetamine, teadlikkuse suurendamine ja koolitus toimuvad väikeses mastaabis ja
aeglaselt. Inimkaubanduse vastu võitlevatele ametnikele on vaja ühiskoolitusi, et suurendada
pädevust ja parandada ELi acquis’ rakendamist. Vaja on suurendada Eestisse sisenevate
kolmandate riikide kodanike ja koolinoorte teadlikkust. Samuti on asjakohane koolitada
õiguskaitseasutusi. Tööinspektsiooni ja Sotsiaalkindlustusameti andmetel on suurenenud
välismaalastega seotud töövaidluste arv ning nende välismaalaste arv, kes otsivad abi
inimkaubanduse vastase võitluse abitelefonilt. Koolide jaoks on töötatud välja koolitusvahendid,
mida toetati ISFi programmi 2014–2020 projekti raames, kuid koolitust tuleb laiendada, et hõlmata
ka koolidesse suunduvaid koolitajaid, kes muudaksid noorte suhtumist ja käitumist tulevikus, et
hoida ära inimkaubandust.
Samuti suurendatakse riiklikul ja kohalikul tasandil inimkaubanduse vastase võitlusega tegelevate
ametnike, vabatahtlike ja teiste teatajate pädevust ja oskusi, et tõsta võimalike ohvrite tuvastamise
taset Eestis tervikuna.
On vaja teha teavituskampaaniaid ning tihedat koostööd kommunikatsiooniettevõtete ja
haridusasutustega, et hoida ära laste seksuaalset kuritarvitamist. Valdkondadevaheliseks
ennetamiseks on kavas kasutada eksperditeadmisi ja tegevusi. Eesmärk on uurida, kuidas pooli
ennetustegevustega uuel ja uuenduslikul viisil hõlmata. Samuti on vaja suurendada teadlikkust
24
täiskasvanute seas, kes puutuvad kokku noorte väärkohtlemise ohvritega ja annavad neile
asjakohast abi (nt politseinikud, lastekaitseametnikud, õpetajad, arstid ja vanemad). Pakume laste
abitelefonide töötajatele erikoolitusi, kuidas anda nõu internetis toime pandud laste seksuaalse
kuritarvitamise juhtumite kohta. Koolitustel võetakse arvesse nõukogu järeldusi laste seksuaalse
kuritarvitamise vastu võitlemise kohta (12862/19). Kui ohvrite tuvastamise suutlikkus kasvab,
paraneb tegevuse varajases etapis ka laste kaitse ja kurjategijate kinnipidamine. Kolmas
tegevussuund on uurida ja hinnata programme ja teenuseid, mis takistavad laste seksuaalset
kuritarvitamist Eestis.
ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:
- meetmed, mis parandavad vastupanuvõimet tekkivatele ohtudele, mille hulgas on veebipõhiste
kanalite kaudu toimuv ebaseaduslik kauplemine;
- asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja
koolitus, võttes arvesse operatiivvajadusi ja riskianalüüse, tehes koostööd CEPOLiga ja vastavalt
vajadusele Euroopa õigusalase koolituse võrgustikuga, sealhulgas haridus ja koolitus
ennetuspoliitika alal, pöörates erilist tähelepanu põhiõigustele ja mittediskrimineerimisele;
- toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning
riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja
parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist
ühistesse pädevuskeskustesse.
Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest
ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist.
ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:
- projektid, mille eesmärk on ennetada ja tõkestada küberkuritegevust, eelkõige internetis toimuvat
laste seksuaalset kuritarvitamist, ning kuritegusid, mille puhul internet on peamine tõendite
kogumise platvorm.
d) Omandada vajalikke seadmeid ning rajada või ajakohastada spetsiaalseid õppevahendeid
ja muud olulist julgeolekuga seotud taristut, et suurendada valmisolekut, vastupidavust ja
avalikkuse teadlikkust ning reageerida adekvaatselt julgeolekuohtudele.
CBRN ning ohtlike materjalide intsidentideks valmisolekule tuleb pöörata rohkem tähelepanu,
võttes arvesse ohtude muutumist Euroopas. Hinnangute kohaselt on Eestis ikka üle poole miljoni
teise maailmasõja aegse lõhkekeha. Nendele ligipääs on Eesti siseturvalisuse seisukohalt suur
probleem ning kujutab endast võimalike terroriaktide ja üksikkurjategijate poolest ohtu.
Ebaseaduslik e-kaubandus, sh ohtlike ainete import, suurendab ka CBRN intsidentide tõenäosust.
Asjakohane oskusteave ja oskused, tehniline suutlikkus, (isikukaitse)vahendite kättesaadavus ja
erisõidukid (sh lõhkeainete kõrvaldamise valdkonnas) on samuti olulised. See on tihedalt seotud
kodanike ja taristu kaitsega, kriisiohjega ja strateegilise kommunikatsiooniga. ISFi programmi
2014–2020 raames tehti hulk sarnaseid tegevusi (nt pommirobotite ja pommiülikondade ostmine),
millel oli kõnealuses valdkonnas väga hea mõju.
ISFi programmis 2014–2020 toetati kiirgusohu, inimese põhjustatud kriisis näiteks radioaktiivse
pommi eest varajase hoiatamise süsteemi ajakohastamist. Süsteemi plaanitakse veelgi uuendada ja
lisada uusi funktsioone, näiteks radioaktiivsete väärisgaaside analüüs.
25
Valdkond, kuhu Eesti kavatseb lähitulevikus rohkem panustada, on mehitamata õhusõidukite laiem
ja süstemaatilisem kasutamine kuritegevusvastases võitluses. See parandaks märkimisväärselt
suutlikkust avastada ja reageerida turvalisusintsidentidele ning aitaks kaitsta inimesi ja avalikku
ruumi. Samuti aitab see politseil tugevdada koostööd ELi õiguskaitseasutustega võitluses raske ja
organiseeritud kuritegevusega.
Turvalisusega seotud taristu füüsiline kaitse ja/või vastupidavuse tagamine on kriisi ajal ülioluline.
Tuleb tagada PPA, Päästeameti ja teiste kriisiolukordades olulisi teenuseid osutavate
institutsioonide tegevuse järjepidevus. Samuti on tähtis suurendada kohtuekspertiisi suutlikkust.
ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:
- meetmed, mis parandavad vastupanuvõimet tekkivatele ohtudele, mille hulgas on keemiline,
bioloogiline, radioloogiline ja tuumaoht;
- seadmete ja sidesüsteemide rahastamine.
Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest
ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist.
Tegevustoetus. Eesti kavatseb kasutada tegevustoetust, et aidata saavutada ISFi rakenduskava
eesmärke. Tegevustoetus võimaldab säilitada kogu liidu jaoks olulist suutlikkust.
On vaja suurendada keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo töötajate arvu, et parandada
teabe kogumise ja analüüsimise suutlikkust. Personalikulud kaetakse tegevustoetusest. Lõplik
kasusaaja on PPA, kes vastutab seaduse järgi riigi turvalisuse ja avaliku korra eest ning kuritegude
uurimise ja ennetamise eest.
Finantsinstrumendid. Ei kohaldata.
26
2.3.2. Näitajad
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e
Tabel 7. Väljundnäitajad
Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)
SO3 O.3.1 Koolitustegevuses osalejate arv Arv 1337 3216
SO3 O.3.2 Vahetusprogrammide/õpikodade/
õppekülastuste arv
Arv 28 71
SO3 O.3.3 Ostetud seadmete arv Arv 37 75
SO3 O.3.6 Projektide arv kuritegevuse ennetamiseks Arv 2 3
SO3 O.3.7 Projektide arv kuriteoohvrite abistamiseks Arv 0 1
Tabel 8. Tulemusnäitajad
Eri-
eesmärk
Tunnus-
kood
Näitaja Mõõtühi
k
Lähte-
tase
Lähtetaseme
mõõtühik
Võrdlus-
aasta(d)
Sihtväärtus
(2029)
Sihtväärtuse
mõõtühik
Andmete allikas
SO3 R.3.12 Nende osalejate arv, kes peavad
koolitust oma töö jaoks
kasulikuks
Arv 0 Osakaal 2021 2023 Arv Koolitustel osalejate
tagasisidelehed, projektide
aruanded
SO3 R.3.13 Nende osalejate arv, kes
teatavad kolm kuud pärast
koolituse läbimist, et nad
kasutavad koolituse käigus
omandatud oskusi ja pädevust
Arv 0 Osakaal 2021 941 Arv Koolitustel osalejate
tagasisidelehed, projektide
aruanded
27
2.3.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18
Tabel 9. Esialgne jaotus
Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)
SO3 IKT-süsteemid, koostalitlusvõime, andmekvaliteet (välja arvatud seadmed) 001 1 117 500
SO3 Võrgustikud, tippkeskused, koostööstruktuurid, ühismeetmed ja -operatsioonid 002 0
SO3 Ühised uurimisrühmad või muud ühisoperatsioonid 003 0
SO3 Ekspertide lähetamine või kasutamine 004 0
SO3 Koolitus 005 2 667 369,9
SO3 Parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse
suurendamise kampaaniad, teavitusmeetmed
006 562 500
SO3 Uuringud, katseprojektid, riskide hindamine 007 750 000
SO3 Seadmed 008 8 066 566,5
SO3 Transpordivahendid 009 0
SO3 Hooned, rajatised 010 0
SO3 Teadusprojektide rakendamine või muud järelmeetmed 011 0
28
2.4. Tehniline abi
2.4.1. Kirjeldus
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt f, artikli 36 lõige 5 ja artikkel 95
ISFi rakenduskavas seatud eesmärkide ja näitajate saavutamiseks peab olema piisavalt vahendeid.
Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 alusel eraldatavat tehnilist abi kasutatakse:
programmitöö ettevalmistamiseks, rakendamiseks, seireks ja kontrolliks;
suutlikkuse suurendamiseks;
hindamiseks ja uuringuteks, andmete kogumiseks;
teavitus- ja teavitamistegevusteks.
Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll
Tehnilist abi kasutavad korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse pädevad ametnikud. Siseministeeriumis töötab kuni kümme korraldusasutuse ametnikku, kes
vastutavad AMIFi, ISFi ja BMVI vahendite kasutamise eest, ja kaks auditeerimisasutuse audiitorit. Tehnilist abi kasutatakse korraldusasutuse ja
auditeerimisasutuse personalikuludeks, koolituseks, seminaridel ja kohtumistel osalemiseks jne.
Suutlikkuse suurendamine
Et taotlejad ja toetusesaajad saaksid projekte koostada ja ellu viia, on vaja neid nõustada ja jagada parimaid tavasid. Seepärast tagab korraldusasutus tehnilise
abiga ka taotlejate ja toetusesaajate pideva koolituse, nõustamise ja juhendamise BMVI rahastuse kasutamise vallas, sh suurendades teadlikkust põhiõiguste
kaitsest ja võrdse kohtlemise tagamisest.
Taotlejate ja toetusesaajate koormuse vähendamiseks kasutatakse tehnilist abi uute IT-lahenduste jaoks, mille kaudu hakkab käima taotlemine, aruandlus ja kulude
hüvitamine. Infosüsteem e-SFOS ehk toetuse haldamise register võetakse kasutusele selleks, et lihtsustada tehnilisi menetlusi, vähendada taotlejate, toetusesaajate
ja haldusasutuste töökoormust ning aidata seega rohkem kaasa sisulistele tegevustele. E-rakendustes kasutatakse nii palju kui võimalik ühekordse sisestamise
põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem korraldusasutusel jälgida tulemuste saavutamist, kulukohustuste ja väljamaksete edenemist, auditite mahtu ja tulemusi,
haldus-, finants- ja kohapealseid kontrolle, eeskirjade eiramist ning tagasinõudeid.
29
Hindamine ja uuringud, andmete kogumine
Oluline on tagada eesmärkide õigeaegne täitmine ja vahendite tõhus kasutamine. Seetõttu on nähtud ette kaks hindamist: vahehindamine 2024. aastal ja
lõpphindamine 2030. aastal. Vajaduse korral kasutatakse tehnilist abi ka lisauuringuteks ja andmete kogumiseks.
Teave ja teavitamine
Tehnilist abi kasutatakse ka teavitamistegevusteks (vt punkt 7).
Ühissätete määruse artiklis 37 sätestatud tehnilist abi ei ole plaanis kasutada.
2.4.2. Tehnilise abi esialgne jaotus vastavalt artikli 36 lõikele 5 ja artiklile 37
Tabel 10. Esialgne jaotus
Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)
Teave ja teavitamine 001 17 515,71
Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 002 1 488 835,21
Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 003 122 609,96
Suutlikkuse suurendamine 004 122 609,96
30
3. Rahastamiskava
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt g
Tabel 12. Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa
Erieesmärk
Meetme liik Liidu toetuse
arvutamise alus
(kogusumma või
avalik sektor)
Liidu osalus (a) Liikmesriigi osalus
(b)=(c)+(d)
Liikmesriigi osaluse esialgne
jaotus
Kokku
e=(a)+(b)
Kaasrahastamis-
määr (f)=(a)/(e)
avalik c) era-
sektor
d)
Erieesmärk 1 Tavategevused kogusumma 4 481 105,86 1 493 701,95 1 493 701,95 0 5 974 807,81 75
Lisa IV tegevused kogusumma 5 501 636,25 - 1 833 878,75 1 833 878,75 0 7 335 515,00 75
Tegevustoetus kogusumma 4 288 767,75 1 429 589,25 1 429 589,25 0 5 718 357,00 75
Erieesmärk 1
kokku
14 271 509,86 4 757 169,95 4 757 169,95 0 19 028 679,8
1
Erieesmärk 2 Tavategevused kogusumma 1 327 500,00 442 500,00
442 500,00 0 1 770 000,00 75
Erimeetme projektid - 429 901,20 47 766,80 47 766,80 0 477 668,00 90
Lisa IV tegevused kogusumma 0 0 0 0 0 75
31
Erieesmärk 2
kokku
1 757 401,20 490 266,80 490 266,80 0 2 247 668,00
Erieesmärk 3 Tavategevused kogusumma 9 922 867,50 3 307 622,50 3 307 622,50 0 13 230 490,0
0
75
Erimeetme projektid - 436 068,90 48 452,10 48 452,10 0 484 521,00 90
Lisa IV tegevused kogusumma 1 687 500,00 562 500,00 562 500,00 0 2 250 000,00 75
Tegevustoetus kogusumma 1 117 500,00 372 500,00 372 500,00 0 1 490 000,00 75
Erieesmärk 3
kokku
13 163 936,40 4 291 074,60 4 291 074,60 0 17 455 011,0
0
Ühissätete
määruse
artikli 36
lõike 5 kohane
tehniline abi
kogusumma 1 751 570,84 1 751 570,84 100
Ühissätete
määruse
artikli 37
kohane
tehniline abi
- - - - - - - -
Kogusumma 30 944 418,30 9 538 511,35 9 538 511,35 0.00 40 482 929,6
5
32
33
3.3. Ümberpaigutamised
ISFist teistesse fondidesse ja teistest fondidest ISFi ümberpaigutamist ei plaanita.
Tabel 13. Eelarve jagatud täitmise korras hallatavate fondide vahelised ümberpaigutamised1
Saaja
fond/vahend
Ümberpaigutatav
fond/vahend
AMIF ISF BMVI ERF ESF+ Ühtekuuluvus-
fond
EMKVF Kokku
AMIF - - - - - - -
ISF - - - - - - -
BMVI - - - - - - -
Kokku - - - - - - - -
4. Eeltingimused
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt i
Tabel 14. Horisontaalsed eeltingimused
Eeltingimus Eel-
tingimuse
täitmine
Kriteeriumid Kriteeriu-
mide
täitmine
Viide asjakohastele
dokumentidele
Põhjendus
1 Kõikide programmitöö perioodil tehtavate ümberpaigutamiste kumulatiivsed summad.
34
Tõhusad
järelevalve-
mehhanismid
riigihangete turu
jaoks
JAH Kehtestatud on
järelevalvemehhanismid,
mis hõlmavad kõiki
riigihankelepinguid ja
nende hankeid fondidest,
kooskõlas ELi
hankeõigusega. Selleks on
vaja järgmist:
1. meetmed, mis
tagavad tõhusate ja
usaldusväärsete
andmete kogumise
riigihankemenetluste
kohta, mis ületavad
ELi lävendeid,
kooskõlas direktiivi
2014/24/EL artiklitest
83 ja 84 ning
direktiivi 2014/25/EL
artiklitest 99 ja 100
tuleneva aruandlus-
kohustusega;
2. meetmed andmete
tagamiseks vähemalt
järgmiste aspektide
jaoks:
a. konkurentsi kvaliteet
ja intensiivsus:
võitnud pakkujate
nimed, esialgne
pakkujate arv ja
lepinguline
maksumus;
1. JAH
2. JAH
3. JAH
4. JAH
5. JAH
Riigihangete register
(https://riigihanked.riik.ee)
Riigihangete seadus
(https://www.riigiteataja.ee/akt/1 13032019145?leiaKehtiv)
Konkurentsiseadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 02062021018?leiaKehtiv)
Rahandusministeeriumi info (https://www.fin.ee/riigihanked- riigiabi-osalused- kinnisvara/riigihanked
1. Kõik ELi hankeõiguse kohaselt riiklikku lävendit ületavad
riigihankelepingud ja nende hanked fondidest avaldatakse ja
teostatakse e-riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“
(https://riigihanked.riik.ee), mida haldab Rahandusministeerium.
Riigihangete seaduse kohaselt vastutab Rahandusministeerium
järelevalve, aruandluse ja nõustamise eest vastavalt direktiivi
2014/24/EL artiklitele 83 ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL
artiklitele 99 ja 100. Järelevalve ja aruandlus põhinevad kesksest
riigihangete registrist hangitud andmetel.
2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja
lepinguline maksumus avaldatakse riigihangete registris lepingu
sõlmimise teatena komisjoni 23 septembri 2019. aasta
rakendusmääruse (EL) 2019/1780 alusel.
2. b. Hankija kohustus on pärast hanke lõpuleviimist avaldada
täidetud lepingust tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete
registris. Teave VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta
avaldatakse registris lepingu sõlmimise teates – 100% e-hankeid
teostatakse keskses hankeregistris.
3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on
Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on
sätestatud riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad neli
inimest ja riigihangete andmete üldanalüüsi eest üks inimene.
4. Riigihangete statistika ja ülevaade on avaldatud
Rahandusministeeriumi veebilehel (https://fin.ee/riigihanked-
riigiabi-osalused/riigihanked).
5. Riigihangete seaduses on säte, et kui järelevalve käigus
teatavaks saanud asjaolud võivad anda aluse süüteokahtluseks, mis
ei ole riigihangete seaduse §-des 213–215 sätestatud väärteona, või
asjaoludel on võimaliku korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab
Rahandusministeerium uurimisasutust või prokuratuuri talle
teadaolevatest asjaoludest. Konkurentsiamet on selles tähenduses
ka uurimisasutus ja pädev asutus konkurentsiseaduse (vt § 54)
järgimise üle järelevalve teostamisel, keda tuleb teavitada
35
b. teave lõpliku hinna
kohta pärast valituks
osutumist ja VKEde
kui otsepakkujate
osalemise kohta, kui
sellist teavet pakuvad
riiklikud süsteemid;
3. meetmed pädevate
riigiasutuste jaoks
andmeseire ja
-analüüsi tagamiseks
kooskõlas direktiivi
2014/24/EL artikli 83
lõikega 2 ja direktiivi
2014/25/EL artikli 99
lõikega 2;
4. analüüsitulemuste
üldsusele
kättesaadavaks
tegemise kord
kooskõlas direktiivi
2014/24/EL artikli 83
lõikega 3 ja direktiivi
2014/25/EL artikli 99
lõikega 3;
5. meetmed tagamaks, et
kogu teave, mis viitab
võimalikule
pakkumis-
mahhinatsioonile,
edastatakse
pädevatele
riigiasutustele
kooskõlas direktiivi
rikkumistest. Rahandusministeeriumi veebilehel on info, et
ettevõtjate võimaliku konkurentsi kahjustava koostöö kahtluse
korral tuleb teavitada Konkurentsiametit.
36
2014/24/EL artikli 83
lõikega 2 ja direktiivi
2014/25/EL artikli 99
lõikega 2.
Euroopa Liidu
põhiõiguste harta
tõhus kohaldamine
ja rakendamine
JAH Et tagada Euroopa Liidu
põhiõiguste harta
järgimine, on olemas
tõhusad mehhanismid, mis
hõlmavad järgmist:
1. kord, mis tagab
fondidest toetatavate
programmide vastavuse
ja nende rakendamise
harta asjakohaste sätete
kohaselt;
2. kord anda
seirekomisjonile aru
juhtumitest, mis on
seotud fondide
toetatavate tegevuste
mittevastavusega
hartaga.
1. JAH
2. JAH
Perioodi 2021–2027 Euroopa
Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seadus ÜSS 2021-
2027 (jõustunud 21.03.2022)
(https://www.riigiteataja.ee/akt/13
0062023056?leiaKehtiv)
ÜRO ühine põhidokument, mis on
osa osalisriikide aruannetest –
Eesti
(https://tbinternet.ohchr.org/_layo
uts/15/treatybodyexternal/Downlo
ad.aspx?symbolno=HRI%2fCOR
E%2fEST%2f2015&Lang=en)
Eesti 2035
(https://valitsus.ee/strateegia-eesti-
2035-arengukavad-ja-
planeering/strateegia/materjalid/m
aterjalid)
Soolise võrdõiguslikkuse seadus
(https://www.riigiteataja.ee/akt/12
6042013009?leiaKehtiv)
1. Eestis on siseriikliku õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega
loodud mehhanism harta järgimiseks, sh jaotis I (väärikus, § 1-5)
EV põhiseadus (PS) § 10, 17, 18, 20, 29. Jaotis II (vabadused, § 6-
19) PS § 20, 26, 27, 29, 31, 32, 36-38, 40, 41, 43, 47, Isikuandmete
kaitse seaduse ja Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seadusega. Jaotis III (võrdsus, § 20-26) PS § 12 ja 28, võrdse
kohtlemise seaduse, soolise võrdõiguslikkuse seadusega. Jaotis IV
(solidaarsus, § 27-38), PS § 27-29, Töölepinguseadus. Jaotis V
(kodanike õigused, §39-46), PS § 3, 12, 34, 44, 46,
Haldusmenetluse seadus.
ÜSS 2021-2027 § 7 (3) järgi rakendusasutus koordineerib ja seirab
keskselt oma valdkonnas toetustega strateegia „Eesti 2035“
aluspõhimõtete hoidmisele (sh harta väärtused) ja sihtide
saavutamisele kaasaaitamist. Hartaga kooskõla nõue on läbivates
projektivalikukriteeriumides.
Korraldusasutus ja võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus tagavad
koolitused EL põhiõiguste harta nõuetega arvestamiseks.
2. Seirekomisjoni kuuluvad partnerid, kes jälgivad harta täitmist
ning kelle ülesanne on esitada oma valdkonna konsolideeritud
visioon ja vajaduse korral probleemid seirekomisjonile (nt soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti Puuetega
Inimeste Koda ning õiguskantsler). Seirekomisjoni päevakorda
lisatakse punkt harta täitmist jälgiva partneri ettepanekul.
.
Kõigil komisjoni liikmetel on võimalik avada arutelu jooksvalt või
lisada arutelupunktid seirekomisjoni koosoleku päevakorda, kui
peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta ISFist toetatav tegevus
ELi põhiõiguste hartale, sh mis tahes kahtluse korral, et hoolimata
37
Võrdse kohtlemise seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 06072012022?leiaKehtiv)
Õiguskantsler
(https://www.oiguskantsler.ee/et)
Lasteombudsman
(https://www.oiguskantsler.ee/et/l
aste-ja-noorte-%C3%B5igused)
Seirekomisjoni kooseis ja liikmed
https://siseministeerium.ee/seireko
misjon
kõigist kehtivatest menetlusnõuetest võib esineda harta
mittejärgimist.
Puuetega inimeste
õiguste
konventsiooni
(PIK) kohaldamine
ja rakendamine
kooskõlas nõukogu
otsusega
2010/48/EÜ
JAH Et tagada puuetega
inimeste õiguste
konventsiooni
rakendamine, on olemas
riiklik raamistik, mis
hõlmab järgmist:
1. mõõdetavate
tulemustega
eesmärgid,
andmekogumise ja
-seire mehhanismid;
2. meetmed, et tagada
ligipääsetavus-
poliitika, õigusaktide
ja standardite
nõuetekohane
arvessevõtmine
programmide
1. JAH
2. JAH
3. JAH
1. Heaolu arengukava 2023-2030
(https://www.sm.ee/et/heaolu-
arengukava-2023-2030)
Strateegia „Eesti 2035“
(https://valitsus.ee/strateegia-
eesti-2035-arengukavad-ja-
planeering/strateegia/materjalid)
2. Ligipääsetavuse rakkerühm
(https://www.riigikantselei.ee/ligi
paasetavus)
TTJA
(https://www.ttja.ee/ariklient/ehiti
sed-ehitamine/ligipaasetavus)
1. Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud eri
strateegiate vahel. Puuetega inimeste õiguste kaitse poliitika
strateegia on seatud „Heaolu arengukavas 2023–2030“. Sihtrühma
ees seisvaid probleeme, poliitikameetmeid ja asjakohaseid
näitajaid on kirjeldatud sama arengukava programmides. Samuti
katab PIK nõudeid strateegia „Eesti 2035“.
Statistikat puudega inimeste olukorrast kogub Statistikaamet Eesti
sotsiaaluuringu, Eesti tööjõu-uuringu, tööelu uuringu ja leibkonna
eelarve uuringu kaudu ning asjakohaste tervise-, vananemis- ja
pensioniteemaliste uuringutega. Sotsiaalministeerium avaldab
regulaarset sotsiaalhoolekande statistikat ja vajaduse korral teeb
konkreetseid uuringuid.
2. Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja
aluspõhimõte PIK artikli 9 tähenduses. Tervikliku
ligipääsetavuspoliitika väljatöötamiseks lõi Vabariigi Valitsus
2019. aastal ligipääsetavuse rakkerühma. Võrdõiguslikkuse
kompetentsikeskus annab korraldus- ja rakendusasutustele ning
toetuse taotlejatele/saajatele ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste
38
väljatöötamisel ja
rakendamisel;
3. meetmed, mille
kohaselt antakse
seirekomisjonile aru
juhtumitest, mille
puhul ei vasta
fondidest toetatav
tegevus ÜRO
puuetega inimeste
õiguste
konventsioonile, ning
kõnealust
konventsiooni
käsitletavatest
kaebustest, mis on
esitatud artikli 69
lõikes 7 ette nähtud
korra kohaselt.
Puudega inimeste erivajadustest
tulenevad nõuded ehitisele
(https://www.riigiteataja.ee/akt/13
1052018055)
Nõuded eluruumile
(https://www.riigiteataja.ee/akt/10
3072015034?leiaKehtiv)
3.
Puuetega inimeste nõukoda
(https://www.oiguskantsler.ee/et/p
uuetega-inimeste-
n%C3%B5ukoda)
Õiguskantsler
(https://www.oiguskantsler.ee/)
Õiguskantsleri seadus
(https://www.riigiteataja.ee/akt/%
C3%95KS)
kohta nõu ning kooskõlastab meetmepõhiseid õigusakte. 2018.
aastal jõustusid määrused „Puudega inimeste erivajadustest
tulenevad nõuded ehitisele“ ja „Eluruumile esitatavad nõuded“.
Alates 1. jaanuarist 2019 teostab määruste kohaldamise üle
riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
TTJA teostab järelevalvet füüsilise keskkonna ligipääsetavuse üle
ning on kavandatud ka teostama järelevalvet EL Ligipääsetavuse
direktiivi (EL) 2019/882 üle. Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus
kontrollib, et Eesti seadusi ÜRO PIK valguses täidetaks kõigil
tasanditel EL meetmete rakendamisel.
3. Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler puuetega inimeste
õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire
ülesandeid. 2019. aastal moodustati õiguskantsleri juurde puuetega
inimeste nõukoda, mille eesmärk on nõustada õiguskantslerit
puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse ja järelevalve
teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO PIK artikli 33 lõike 3
alusel.
ISFi projektide puhul on arutelude kontaktpunkt seirekomisjon,
mis koosneb asjaomastest katusorganisatsioonidest ja vajaduse
korral laiendab Siseministeerium partnerite nimekirja.
Seirekomisjoni kohtumistele on kaasatud Eesti Puuetega Inimeste
Koda, õiguskantsler ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise volinik.
Seirekomisjoni tööprotseduuride kohaselt, mis kinnitati
seirekomisjoni 25.10.2022 koosolekul, annab õiguskantsleri
esindaja vajadusel seirekomisjoni koosolekul ülevaate esitatud
kaebustest, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO
puuetega inimeste õiguste konventsioonile.
Seirekomisjoni liige (nt EPIK, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise volinik) võib teha seirekomisjoni esimehele
põhjendatud ettepaneku seirekomisjoni kokkukutsumiseks või
esitada täiendava päevakorra punkti ettepaneku kui peaks ilmnema
39
juhtum, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO
puuetega inimeste õiguste konventsioonile.
40
5. Programmi haldavad asutused Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt k ning artiklid 71 ja 84
Tabel 15. Programmi haldavad asutused
Asutuse nimetus Kontaktisiku nimi ja
ametikoht
E-post
Korraldusasutus Siseministeerium Tarmo Miilits, kantsler [email protected]
Auditeerimisasutus Siseministeerium Tarmo Olgo, siseauditi
osakonna juhataja
Asutus, kellele
laekuvad komisjoni
maksed
Rahandusministeerium Marge Kaljas, riigikassa
osakonna nõunik
6. Partnerlus
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt h
ISFi rakenduskava koostamine põhineb avatusel. Eesti sisejulgeolekupoliitika praeguste ja
tulevaste katsumuste väljaselgitamisse ja lahenduste pakkumisse kaasati kõik asjaomased
sidusrühmad.
ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi. Planeerimine on allikaneutraalne. Riiklike
vajaduste ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt (sh partnerite ja
sidusrühmade kaasamine).
ELi eelarveperioodi 2021–2027 on kavandatud käsikäes pikaajalise riikliku katusstrateegia
„Eesti 2035“ ja STAKi koostamisega. Ülevaate strateegiate koostamisest leiab veebilehtedelt
https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia ja
https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/kaasamine-osalemine/siseturvalisuse-
arengukava-2020-2030.
Protsess algas 2018. aasta kevadel. 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses konsulteeriti teiste
ministeeriumide ja katusorganisatsioonidega. Lisaks peeti arutelusid kõigis maakondades.
Aruteludele kutsuti maakondlikud turvalisuse nõukogud, muud maakondade turvalisusega
seotud institutsioonid, huvirühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, linna- ja
vallajuhid ning maakonna arenduskeskused. Aruteludest tehti kokkuvõte ja neid kasutati
STAK 2020–2030 koostamisel.
Arengukava esitati avalikuks aruteluks spetsiaalse veebiplatvormi kaudu. Sama süsteemi
kasutati, et saada kõigi ministeeriumide ja Riigikantselei heakskiit ning Eesti Linnade ja
Omavalitsuste Liidu arvamus.
See, kuidas strateegiates seatud eesmärkide saavutamist rahastatakse, otsustatakse iga-aastasel
riigieelarve arutelul, mis tagab koostoime riiklike ja muude vahenditega ning võimaldab vältida
topeltrahastamist.
41
STAKi rakendamist jälgib valdkondlik komitee, mis koosneb asjaomaste asutuste ja partnerite
esindajatest.
Et BMVI, ISFi ja AMIFi rakendamist jälgida, on loodud ühine seirekomisjon. See koosneb
samadest osalejatest, kes on STAKi valdkondlike komiteede liikmed. Lisaks on hõlmatud
sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inimeste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja
mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad asutused.
7. Teabevahetus ja nähtavus
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt j
ELi fondidest teavitamise eesmärk on tagada avatud ja asjakohase teabevahetuse kaudu
avalikkuse teadlikkus ELi toetusest.
Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) on loonud ühtse veebiportaali, mis võimaldab
juurdepääsu kõigile ühissätete määrusega hõlmatud programmidele. Veebiportaal tehakse
kättesaadavaks ka inglise ja vene keeles, kuna uuringud näitavad, et vene keelt kõnelev
elanikkond on toetusmeetmetest vähem teadlik.
Et tagada rakenduskava elluviimise läbipaistvus, on Siseministeerium loonud
siseturvalisuspoliitika fondidele pühendatud veebilehe, kus avaldatakse rakenduskava
eesmärgid, tegevused ja tulemused.
Ühtne veebiportaal ja siseturvalisuspoliitika fondide veebileht vastab WCAG 2.0 AA
juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on rakendatud tehnilisi lahendusi ja sisuloome
põhimõtteid, mis aitavad kasutada veebilehte nägemis-, kuulmis-, füüsilise, kõne-, kognitiivse,
keele-, õppimis- ja neuroloogilise puudega inimestel.
Siseturvalisuspoliitika fondide taotlusvoorude ja projektide tulemuste edastamiseks kasutatakse
ka sotsiaalmeediat.
RTK teabevahetuskoordinaator juhib ELi fondide riiklikku kommunikatsioonivõrgustikku.
Siseministeeriumis nimetatakse siseturvalisuspoliitika fondide kommunikatsiooniametnik.
Kommunikatsioonitegevusteks kasutatakse tehnilist abi.
Näitajad
1. Audiolugude jutustamine viie taskuringhäälingu kaudu, et suurendada teadlikkust
projektidest, mida rahastatakse siseturvalisuspolitika fondidest. Netisaated on osa
Siseministeeriumi avaldatud regulaarsetest netisaadetest.
2. Vähemalt neli olulist teavitustegevust, et tutvustada saavutusi sihtrühmale.
3. Digitaalse meediasisu, sealhulgas visuaalsisu, näiteks illustratsioonide ja
videomaterjalide loomine vähemalt neli korda. Kogu avalikustatav meediasisu on
esitatud ja kättesaadav ligipääsetaval moel. Sõltuvalt digitaalse meediasisu olemusest
42
kasutatakse teabe edastamiseks kirjeldustõlget, sisule lisatakse subtiitrid ja/või
viipetõlge.
Eesti siseturvalisuspoliitika fondide jaoks sotsiaalmeediakanalite (nt Facebook ja Youtube)
kasutamine, et jõuda laiema publikuni. Sisu loomine ja ristviitamine sotsiaalmeediakontodel.
43
Lisa: Temaatiline rahastu
Erieesmärk Liik EL toetus Tegevuse kirjeldus
2.Piiriülene
koostöö
Erimeede 429 901,2 Erimeetme EMPACT eesmärk on töötada välja terviklikud ja pikaajalised tegevused ja meetmed, mis on sätestatud
tegevuskavades ning ühe või mitme horisontaalse strateegilise eesmärgi rakendamine EMPACTi mitmeaastases
strateegilises kavas, mis on kavandatud EMPACTi tsükli 2022-2025 jaoks (viide: nõukogu 23. juuni 2021. aasta
dokument 10109/21.
ISF/2022/SA/2.2/012 EMPACT 54 000 eurot - Hispaania viib ellu projekti “CCH - EUROOPA ühine uurimisrühm
Costa del Sol’is”, mis on peamiselt seotud EMPACT narkokuritgudega, kuid ka EMPACTi kõrge riskiga
kriminaalvõrgustikega, mis hõlmab strateegilisi eesmärke nr 1, 2, 3, 4 ja 8. Projekti partneriteks on Hispaania,
Bulgaaria, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Holland, Leedu, Läti, Poola, Portugal, Rumeenia, Rootsi, Sloveenia, Taani,
Islandi, Norra, Serbia, Suurbritannia, USA, Frontex ja Europol. Pilootprojekti eesmärk on luua Euroopa uurimisrühm
Hispaania piirkonnas Costa del Sol, et töötada välja ja rakendada ühine uurimis- ja tegevusstrateegia peamiste
kuritegelike ühenduste vastu, mis mõjutavad ELi liikmesriike kõnealusest piirkonnast. Uurimisühma tegevus on
suunatud eelkõige raskete kuritegude ja nendega seotud organiseeritud kuritegelike võrgustike tuvastamisele,
uurimisele ja hävitamisele. Tegevused toimuvad vastavalt ELi liikmesriikide ja Europoli poolt ühiselt välja töötatud
töökorrale.
ISF/2022/SA/2.2/001 EMPACT 375 901,2 eurot - Eesti viib ellu projekti "Aktsiisikuritegude vastu võitlemine Balti
regioonis", mis on seotud EMPACTi aktsiisipettustega ning hõlmab strateegilisi eesmärke nr 2, 3, 4 ja 6. Projektis
osalevad Eesti, Leedu ja Läti. Projekti juhib Eesti Maksu- ja Tolliamet. Projekti eesmärk on vähendada
aktsiisikuritegevust ja aktsiisimaksude erinevust Balti regioonis ja ELis tervikuna, suurendades osalevate
ametiasutuste tõhusust ja suutlikkust võitluses varimajandusega (ebaseaduslik tubakas, kütus, alkohol).
3.Kuritegevuse
ennetamine ja
sellega võitlemine
Erimeede 436 068,9 ISF/2022/SA/3.3.1/002 THB 436 068,9 eurot – Euroopa Parlamendi ja nõukogi direktiivi 2011/36/EL, milles
käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja
Inimkaubanduse vastu võitlemise ELi strateegia 2021-2025 rakendamise raames on käesoleva erimeetme eesmärk
pakkuda abi ja tugiteenuseid inimkaubanduse ohvritele, kellel on ELi liikmesriigi kodakondsus või kel on pikaajaline
elamisluba ühes sisejulgeolekufondis osalevas ELi liikmesriigis.
44
Eesti viib läbi riiklikku projekti “Koostöövõime arendamine inimkaubanduse ohvrite tuvastamiseks ja abistamiseks
Eestis”. Projekti eesmärk on parandada spetsialistide ja vabatahtlike pädevust haavatavate isikute ja võimalike
inimkaubanduse ohvrite tuvastamisel.
Tehniline abi 51 958,2
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Justiits- ja Digiministeerium
Rahandusministeerium
Riigikantselei
29.07.2025 nr 1-6/3214-1
Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse
„„Sisejulgeolekufondi rakenduskava
2021-2027 versiooni 3.0“ kinnitamine“
eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud ministrid
Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse
„Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021–2027 versiooni 3.0 kinnitamine“ eelnõu, selle
seletuskirja ning Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021–2027 versiooni 3.0 ettepaneku.
Euroopa Komisjon eraldab Eestile Sisejulgeolekufondi (ISF) rakenduskava kaudu täiendavalt
2 369 971 eurot, mida saab kasutada kuni 2029. aasta lõpuni. Vajalik on täiendav
kaasfinantseering 745 273,9 eurot, mis planeeritakse riigieelarvesse RES protsessis.
Koos kohustusliku kaasfinantseeringuga on pärast muudatust ISFi rakenduskava maht
40 482 929 eurot, sh Euroopa Liidu toetus 30 944 418,14 eurot ja riiklik kaasfinantseering
9 538 511,3 eurot.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Lisad:
1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu
2. Vabariigi Valitsuse protokollilise eelnõu seletuskiri
3. Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021–2027 versioon 3.0
4. Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021–2027 versioon 3.0 (muudatused eraldi välja
toodud)
Ülle Leht
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/25-0850 - „Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021–2027 versioon 3.0“ kinnitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium; Riigikantselei; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.08.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c62fa530-8fe6-4dfb-b861-1a9d8e6b8968 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c62fa530-8fe6-4dfb-b861-1a9d8e6b8968?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main